Inimese masina suhted

SISUKORD:

1. Sissejuhatus

Eesmärk, keskpunkt, valdkonnad.

2. Üld- ja eriergonoomia

Biomehhaaniline taust- põhiprintsiibid

3. Informatsioon ja operatsioon

Inimene-masin, Informatsioon

4. Keskkonna ergonoomia

Müra, Vibratsioon, Valgustus, Keemilised ained

5. Probleemide lahendamine: töö ja tööülesanded

6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded

1. SISSEJUHATUS

ERGONOOMIKA (ingl.k.ergonomics)

The word "Ergonomics" comes from two Greek words "ergon", meaning work, and "nomos" meaning "laws". Today, however, the word is used to describe the science of "designing the job to fit the worker, not forcing the worker to fit the job." Ergonomics covers all aspects of a job, from the physical stresses it places on joints, muscles, nerves, tendons, bones and the like, to environmental factors which can effect hearing, vision, and general comfort and health.

Physical stressors include repetitive motions such as those caused by typing or continual use of a manual screwdriver. Other physical stressors could be tasks involving vibration such as using a jackhammer, or tasks which involve using excessive force, such as lifting boxes of heavy books. Working in an awkward position, such as holding a telephone to your ear with your shoulder, can also cause problems. Repetitive motions, vibration, excessive force, and awkward positions are frequently linked to ergonomic disorders; however, the majority of "Cumulative Trauma Disorders "(CTDs) or "Repetitive Strain Injuries" (RSIs), are caused by repetitive motions that would not result in undue stress or harm if only performed once. Carpal tunnel syndrome, Tendonitis, Tenosynovitis, DeQuarvain's Syndrome, Thoracic Outlet Syndrome, many back injuries, and several other conditions may result from repetitive motions.

Environmental factors could include such things as indoor air quality or excessive noise. "Sick building syndrome", with its accompanying headaches, congestion, fatigue and even rashes, can result from poor air quality in a building or office. Excessive noise around heavy machinery or equipment can cause permanent hearing loss. Improper lighting can cause eyestrain and headaches, especially in conjunction with a computer monitor.

It is important to listen to the signals your body gives you. If you suffer pain in the wrists or hands after a long day of typing, examine your work area and work practices to see if they may be causing the problems. Learn to make adjustments. Raise or lower chairs to avoid typing with your wrists at an odd angle. Adjust computer monitors to avoid glare. Take frequent breaks from repetitive tasks to give your body a rest. Always use proper lifting techniques. Sometimes small modifications to work procedures, posture, habits, and/or work station design can make a big difference in the way you feel at the end of a day. (5)

MIS ON ERGONOOMIKA?

Sõna ergonoomia tuleneb kreeka keelest.

Sõna ergon= töö

Sõna nomos= seadus

Ameerika Ühendriikides kasutatakse sageli - human factors engineering

Eestis kasutatakse ka sõna ergonoomia

TEGURID

Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine ja teised

Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained

Informatsioon ja operatsioon

ERGONOOMIKA EESMÄRK

INIMESED

OHUTUS

TERVIS

KOMFORT

SUUTLIKKUS

ERGONOOMIKA KESKPUNKT

INIMENE: Inimene ilma terviseta, turvalisuseta, komforditundeta ei saa end teostada nii vaimselt kui füüsiliselt, ei saa hästi töötada, ei ole heaks kaaslaseks

ERGONOOMIKA VALDKONNADKõik, mis tegelevad inimesega:

Psühholoogia

Füsioloogia

Antropomeetria

Biomehaanika

Inseneriteadused

Infotehnoloogia

KES ON ERGONOMIST?

Arenenud maades töötavad kõrgharidusega ergonomistid:

äriergonomistidena

tööstusdisaineritena

tööstushügienistidena, -psühholoogidena

õppeasutustes

ERGONOOMIKA SOTSIAALNE TÄHENDUS

Ergonoomika lahendab sotsiaalseid probleeme, mis on seotud ohutusega, tervisega, komfortidega ja suutlikkusega, kuna enamuse õnnetuste põhjuseks tööl, liikluses kui kodus on INIMLIK VIGA

Inimlik viga=operaatori ja tema eesmärgi tasakaalustamata suhe

Tervisekahjustuste ennetamine tööl. ja igapäevaelus

Töötingimuste parandamine

Inimeste suutlikkuse ja töövõime parandamine

Paraneb töö kvaliteet.

Komplekssete tehniliste süsteemide projekteerimine

Protsesside installeerimine eriti aatomielektrijaamades, lennukites

ERGONOOMIKA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Rahvusvahelised ISO Standardid- International Standardization Organization

Euroopa Liidu CENi standardid- Comite Europeen de Normalisatsion

Ameerika Ühendriikide standardid- ANSI

Ingl. standardid- BSI

2. ÜLD- JA ERIERGONOOMIA

Ergonoomia tähtsaimaid printsiipe:

Tehnilised süsteemid ja nende eesmärgid peavad olema projekteeritud nii, et nad oleksid sobivad igale kasutajale

Eriergonoomia tegeleb 5% kasutajatega: väga lühikesed v. pikad inimesed, ülekaalulised, invaliidid, vanad, noored ja rasedad.

Tulevikusuund- kognitiivne ergonoomika- inimese mõtlemise parandamise süsteemsuse suunas, et leida uusi tulemuslikumaid probleemlahendusi

KEHA ASEND JA LIIKUMINE

Ergonoomikas on keha asendil ja liikumisel keskne koht nii igapäevaelus kui töökohtadel

Vale keha asend ja valed liigutused tekitavad lihaste, liigeste ja kõõluste stressi.

Lihaste, liigeste ja kõõluste stress- ülepinge põhjustab tervisehäireid- valu, mis võivad omakorda viia südame ja kopsude häireteni

Selliste häiretega inimene võib töötades põhjustada õnnetusi

Istumine

Seismine

Tõstmine

Tõmbamine, vedamine

Tõukamine

Nende parandamine aitab hoida tervist ning vältida haigusi ja õnnetusi

Keha asendit ja liikumist käsitlevad:

Biomehaanika

Füsioloogia

Antropomeetria

BIOMEHHAANILINE TAUST- PÕHIPRINTSIIBID

HOIDA LIIGESED NEUTRAALSES ASENDIS.

Siis on lihased lõdvestunud ja saavad paremini töötada

Lihaste, liigeste ja kõõluste stress:

Kokku pigistatud käed

Painutatud randmed

Pööratud kael

Pööratud pea

Kokku pigistatud keha

Kui koormus, mida hoiate, on kehast kaugel, siis ei saa lihased, liigesed ega kõõlused olla neutraalses asendis

Käte, pea, kehatüve ja koormuse kaal tekitab küünarnukkide, õlgade ja selja õlekoormuse.

Välja sirutatud käte puhul selja ülekoormus suureneb

VÄLTIDA PAINUTUSI ETTE

Keha ülemine osa kaalub keskmiselt 40 kg.

Painutusel ette on lihastel ja kõõlustel raske hoida ülakeha tasakaalus, tekib stress

Mitte olla sellises asendis pikka aega!

HOIDA KEHA VABAS ASENDIS

Kramplik kokku-surutud keha asend põhjustab lülisamba, liigeste ja lihaste stressi- ülepinget, mis viib omakorda tervisehäiretele

VÄLTIDA ÄKILISI LIIGUTUSI

Äkilised liigutused põhjustavad laialdast lühiajalist stressi

Äkiline tõstmine põhjustab seljavalusid

Tõsta tuleb võimalikult mõõdukalt

VAHETDA SAGELI KEHA ASENDIT

Keha ei tohi olla pikka aega ühes asendis ega teha pikaajaliselt ühesuguseid liigutusi

Seismine tekitab väsimust, mis viib lihaste ja liigeste kahjustusele

Seismine, istumine ja käimine vaheldumisi

VÄLTIDA PIKAAJALIST LIHASPINGET

Pikaajaline keha sundasend või korduvad ühesugused liigutused tekitavad lihaste

väsimuse ja jõu languse

Enamus inimesi talub lihaspinget mõnest sekundist-2 min, hiljem lihaste kurnatus

Lihased vajavad peale pikaajalist pingutust küllalt pikka taastumisaega

Kurnatud lihas taastub 90% ulatuses 30 min jooksul. Täielik taastumine võtab aega mitu tundi

TEHA SAGELI LÜHIKESI PAUSE

Sagedased lühikesed vaheajad on paremad kui 1 pikk vaheaeg.

Mitte jätta vaheaega tööpäeva lõppu

Jaotada tööaega paindlikult

LIMITEERIDA ENERGIA KULU ÜLESANDE TÄITMISEL

Näiteid tegevustest, mille puhul kulub energiat üle 250 W:

käimine kiirusega 4 km/h koormusega 30 kg- 370 W

sage tõstmine- 1 kgkord/s- 600 W

jooksmine- 10 km/h- 670 W

jalgrattasõit- 20 km/h- 670 W

mäkketõus- 30?, 1 km/h- 960 W

ARVESTADA KEHA MÕÕTMEID

Töökohtade ja seadmete kavandajad peavad teadma oma võimalike kasutajate keha mõõtmeid

Selleks kasutatakse antropomeetrilisi tabeleid

3. INFORMATSIOON JA OPERATSIOON

Informatsioon

Operatsioon

Süsteem: INIMENE-MASIN

Suurema osa informatsioonist saab inimene silmade kaudu

Silmade kaudu saadav informatsioon peab olema sobiv võimalikult paljudele inimestele.

Olla ettevaatlik siltide ja sümbolite kasutamisega

Nende kasutamise eeltingimused:

1. Piisav ruum

2. Piisav valgustus

3. Tähtede piisav suurus

4. Lähedalolu kontrollpaneelile.

5. Lihtsad sümbolid.

Klahvid peavad olema eristatavad erineva suuruse ja kuju poolest kompimismeele abil. Sageli juhtuvad õnnetused, kui erineva funktsiooniga klahvid on 1 suurusega

Kasutada standardset paigutust ja küllaldast kaugust erinevate klahvide puhul

Vältida ettekavatsemata liigutusi klahvidega.

Õnnetuse risk on suurem kui klahvid asetsevad lähestikku

Kõige tähtsamad klahvid. peavad asetsema optimaalsel asukohal

Käte asend PC klaviatuuril

korrektne ebakorrektne

Kontaktekraanid (touchscreens) on sobivad kogemusteta inimestele

Eelised: tihe side nägemise ja käte tegevuse vahel

Puudused: käed on ebamugavas, pingutatud asendis

ekraani märgitud pinnad laiad

ekraan peab olema kasutaja lähedal

ekraan määrdub kergelt

Kaugjuhtimine teeb kasutaja vabamaks

Kasutaja pole otseses kontaktis kontrollitava süsteemiga

Kaugjuhtimispuldil peab olema näha selge operatsioonide suund

Süsteemidel, mida juhitakse ühest punktist, kasutatakse ühte kaugjuhtimissüsteemi.

Kasutada pedaale ainult siis, kui käed ei ole vabad

Pedaalide arv ei tohiks ületada 3

Väldi sagedast pedaalide kasutamist

Värvuste kasutamine

Hoida vajalikku kontrastsust.

Arvesta värvidega seonduvaid assotsiatsioone (punane=hädaoht, roheline=turvalisus)!

Arvesta, et inimesed võivad olla värvipimedad

Arvestada ümbritsevat valgustust.

Piirata värvide kasutamist

Kindlustada liikumissuundade vastavus ekraanil ja kontrollitavas süsteemis!

Ebaselge informatsiooni ja operatsiooni suhe: "On": üles, paremale, kasutajast eemale jne., "Off": alla, vasakule, kasutaja suunas jne., "Increase": üles, paremale, kasutajast eemale, "Decrease": alla, vasakule, kasutaja suunas jne.

Mõnikord on klahvide. arv väiksem nõutavate funktsioonide arvust. Siis kasutatakse lisategevust, kas enne (prefix) v. pärast (suffix) kontrolloperatsiooni või selle ajal:

Prefix: näit:arvutil CTRL, ALT

Suffix: ENTER

Dialoog: inimene- masin

Kõne peab olema lihtne: ainult yes v. no saavad olla veks.

Kompuutril on kergem kõnet sünteesida, kui sellest aru saada. Kasutaja saab kontrollida kompuutri kõnet järgmiselt:

muuta kõne kiirust

korrata, katkestada kõnet

ümber lülitada

INFORMATSIOON

Hea kontrast aitab kaasa loetavusele

Soovitatav on must tekst valgel taustal

Loetavad diagrammid:

Mitte kasutada ainult suuri tähti

Vältida juhuslikku lühendamist - lühenditel peab olema mõte

Diagrammid peavad olema üksteisest kergelt eristatavad.

Skaalade jaotused peavad olema selged

Pika teksti lugemisel moodustavad ülespoole ulatuvad tähed (b, d, f, h, k, l, t) ja allapoole ulatuvad tähed (g, j, p, q, y) s. kujundi.

Vältida tekstis suuri tähevahesid.

Tähed peavad olema õigete mõõtmetega: suurte tähtede kõrgus peab olema vähemalt 1/200 lugemise kaugusest

Kuvaritel ei tohi suured tähed olla väiksemad kui 3 mm

Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab saada õheaegselt informatsiooni erinevate meeleelundite kaudu: näteks.

auto juhtimisel ja raadio kuulamisel

auto juhtimisel ja mobiiltelefoniga rääkimisel

raamatu lugemisel üheaegselt kontrollpaneeli jälgimisega

Häiresignaaliks valida sobiv helikõrgus

Kui seadme ja operaatori vaheline kaugus on suur, siis peab heli tugevus olema suurem ning kõrgus madal. Madala kõrgusega helid on sobivad, kui heli peab levima ümber nurkade ja takistuste.

Signaal peab olema selgelt eristatav taustmürast, nagu on tuletõrje- ja politseisignaalid

Tähtis informatsioon- häire- soovitavalt edasi anda korraga erinevate meeleorganite poolt vastuvõetavate signaalide kaudu.

Muud helid ei tohi summutada häiresignaale

Valida sobiv informatsiooni edasiandmise meetod!

Informatsiooni edasiandmise meetod sõltub eesmärgist

Nõuanded:

Osutid on ülemaailmselt kasutusel kiirete muutuste hindamiseks

Registreerivad instrumendid sobivad väikeste muutuste hindamiseks

Sümbolid on kasulikud kohtades, kus tegemist erinevaid keeli kõnelevate inimestaga

Arvestada sümbolite kultuurilisi erinevusi.

Numbriline klaviatuur: 3 rahvusvahelist standardit:

1. standard taskukalkulaatoritele: 1-2-3 on põhireal

2. standard telidele.: 1-2-3- tipureal

3. standard: kõik numbrid järjestikku 1 joonel

Piirata funktsionaalsete klahvide arvu

Eristada neid teistest klahvidest

Funktsionaalseid klahve on 3 tüüpi:

1. Kõvad (sõltumatud), kindlaks määratud funktsiooniga: start/ stopp; on/ off; help; do; restore; delete; print

2. Programmeeritavad (kasutaja saab valida)

3. Mitmesuguse funktsiooniga

DIALOOG INIMENE - MASIN

Dialoog peab vastama töö eesmärgile

Süsteem peab vastama kasutaja tegevusele ja olema seotud töö eesmärgiga

Tegevused, mis pole seotud töö eesmärgiga, tuleb süsteemist välja viia

Sisestuse ja väljundi tüüp peab vastama töö eesmärgile

Süsteemis peab olema võimalus liikuda tagasi

Süsteem peab andma kasutajale selgitusi

Dialoog peab olema kontrollitav- süsteem ei tohi dikteerida operatsiooni kiirust

Sisend ja väljund peavad olema kasutaja poolt kontrollitavad

Dialoog peab vastama kasutaja teadmiste, hariduse ja kogemuste tasemele

Dialoog peab süsteemi sees olema kokkusobiv: näiteks käsu kinnitus peab olema alati ühesugune (enter)

Dialoogis tuleb kasutada kasutajale tuttavaid väljendusi

Dialoogis ei tohi kasutada erinevaid keeli

Dialoog peab olema individuaalselt kohandatav

Selgituste (nt veateadete ja abi info) maht peab olema kohandatav kasutaja individuaalsetele teadmistele

Dialoog peab olema tolerantne (salliv) vigade suhtes

Vigu tuleb selgitada kasutajale, eesmärgiga neid abistada

Vea teated peavad olema objektiivsed ja konstruktiivsed, mitte hinnangulised

Dialoog peab olema sobiv õppimiseks

Dialoog peab stimuleerima väheste kogemustega kasutajat edasiseks tegevuseks, selleks lubatud kõik strateegiad, näteks. teadete standardpaigutuskohad ja ekraani elementide lihtne paigutus

4. Keskkonna ergonoomia

Keskkonna ergonoomia- tegeleb keskkonna faktoritega, mis mõjutavad inimeste ELU, TERVIST, KOMFORTI

1. MÜRA

2. VIBRATSIOON

3. VALGUSTUS

4. MIKROKLIIMA

5. KEEMILISED AINED

Keskkonna faktorite mõju vähendamiseks on 3 põhimõttelist teed:

1. Allika mõjutamine: vähendamine või kõrvaldamine

2. Kontakti vähendamine allika ja inimese vahel (allika või inimese isoleerimine)

3. Individuaalsed vahendid (faktori kestvuse vähendamine, indiv. kaitse)

Müra- ergonoomilised soovitused

Hoida müratase allpool 80 dB

Müra, mis 8h tööpäeva jooksul ületab 80 dBA, võib tekitada kuulmiskahjustusi .

89 dBA müras ei tohi viibida üle 1 h

Müra kahjustuse kestvuse kahekordistamisel tuleb vähendada müra taset 3 dBA

Seadmed ei tohi tekitada müra üle 80 dBA

Maksimaane müratase mitmesuguste tegevuste puhul, mille ületamine tekitab tervisehäireid:

Tegevus DB(A)

Lihtne füüsiline töö (nt. Koristamine) 80

Füüsiline oskustöö (nt. Töö garaazis) 75

Täpsust nõudev füüsiline töö (nt. Seadistamine, monteerimine) 70

Rutiinne administratiivne töö osalise tajaga. 70

Kõrgtäpsust nõudev füüsiline töö 60

Lihtne administratiivne töö suhtlemisega 60

Intellektuaalne administratiivne töö (nt. joonistamine, kavandamine) 55

Kontsentreeritud intellektuaalne töö 45

Müratasandite näiteid:

Müra tüüp dB(A)

Reaktiivlennuk startimas 50 m kaugusel 120

Reaktiivmootor 130

Popansambel 110

Pneumaatiline puur 100

Karjumine lähedal 90

Normaalne vestlust 0,5 m kauguselt 80

Raadio täisvõimsusel, vali vestlus 70

Grupivestlus 60

Raadio väikesel võimsusel, 2 inimese vaikne vestlus 50

Raamatukogu lugemissaal 40

Väiksed majapidamistööd 30

Kerge lehesahin 20

Väga vaikne keskkond 10

Kuulmislävi 0

Piira mürataset: intellektuaalse töö puhul on inimene tundlikum mürale ka alla 80 dBA

Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on harjunud

Teiselt poolt ei tohi ruumid olla väha vaiksed- alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt

Müra vähendamise soovitused

1. Valida vaikne töömeetod.: peale müra vähendamise väheneb ka seadmete kulumine

2. Kasutada vaikseid seadmeid: nende ostmisel pöörata tähelepanu müra tasemele normaalse kasutamise puhul

3. Hästi hooldatud seadmed on vaiksemad

4. Katta müratekitavad seadmed heli isoleeriva kattega.

Müra vähendamine: töökoha kavandamine ja organisatsioon

1. Eraldada müratekitavad operatsioonid vaiksetest töödest: müratekitavaid töid kavandada eraldatud kohtadesse.

2. Suurendada inimeste ja müra allika vahelist kaugust.

3. Kasutada lagesid heli absorbeerimiseks.

4. Kasutada akustilisi ekraane.

5. Kasutada kuulmiskaitse vahendeid.

Vibratsioon

Eristatakse:

üldvibratsiooni

lokaalvibratsiooni (käte kaudu vibreeriva tööriista. kasutamisel, jalgade kaudu vastavatel seadmetel)

Vibratsiooni mõju inimesele

Madala sagedusega vibratsioon- alla 1 Hz- võib tekitada iiveldust.

1-100 Hz (eriti 4-8 Hz): valud rindkeres, hingamishäired, nägemishäired

Lokaalne vibratsioon käte kaudu- 8-1000 Hz- valgete sõrmede sündroom

Tööriistade. tavaline vibratsioonisagedus on 25-150 Hz

Vibratsioon- ergonoomilised soovitused

Keha vibratsioon ei tohi tekitada ebamugavustundeid

Ennetada valgete sõrmede sündroomi, mille puhul kahjustuvad närvid ja veresooned, sõrmed muutuvad tundetuks ja külmaks. Äärmisel juhul võib kahjusuts viia vajadusele sõrmed amputeerida.

Vältida raputusi ja põrutusi

Vähendada vibratsiooniallikat: - pöörlevate liikumiste puhul on vibratsioon väiksem kui mittepöörlevate liikumiste puhul. Eelistada pneumaatilist ülekannet mehhaanilisele.

Rasked seadmed vibreerivad vähem

Eriti tähtis on seadmete regulaarne hooldamine

Vähendada vibratsiooni ülekannet kehale: selleks kavandada sobivad istekohad, põrandad, käepidemed vibratsiooni vähendavast materjalist.

Mikrokliima

Siseruumide mikrokliima sõltub järgmistest faktoritest (4):

1. Õhu temp.

2. Kiirguv temp. külmadelt ja soojadelt pindadelt

3. Ventilatsioon

4. Õhu niiskus

Valgustus

Valgustugevus ( lux )

Heledus - valguse kogus, m. peegeldub pindadelt ja nägemisväljas olevatelt objektidelt silmadesse tagasi- mõõteühik on candela per m2 (cd/m2 )

Eristatakse:

orienteerumisvalgustust

normaalset töö valgustust

erivalgustust

Valgustus - ergonoomilised soovitused

Orienteerumisvalgustuseks valida valgustugevus 10-200 luksi- näteks. ühiskondlike hoonete koridorid.

Valgustugevus ei tohi olla alla 10 luksi

Kõrgem valgustugevus on soovitatav, kui on tegemist kontrastidega (nt. sõit tunnelite vahel), kui on vaja aega silma kohanemiseks

Normaalseks töö valgustuseks. valida 200-800 luksi

200 luksi on küllaldane, kui informatsioon on laiapinnaline ja kontrastne, näteks. mustad tähed valgel paberil

Üle 200 luksi vajalik, kui tähed väikesed ja kontrast halb, kui on tegemist nägemishäiretega ja vanemate inimestega, kui on vaja vähendada kontrasti.

Eritöödeks (nt kirurgiline operatsioon) valida valgustugevus 800-3000 luksi.

Vältida suuri heleduste erinevusi nägemisväljas.

Parandada informatsiooni loetavust: kui informatsioon on raskelt loetav, siis on tulemusrikkam parandada loetavust, kui tõsta valgustugevust. Tugeva valguse puhul ei anna valgustugevuse tõstmine tulemusi.

Loetavust saab parandada teksti ja kontrasti suurendamisega

Valida üldvalgustuse ja kohaliku valgustuse sobiv vahekord.

Töökohal soovitatakse kasutada tugevamat kohalikku valgustust ja piirata üldvalgustust.

Kohaliku valgustuse tugevus peab olema reguleeritav

Päevavalgust võib kasutada üldvalgustuseks

Vältida peegeldusi: valgusallikad peavad olema paigutatud töökoha. suhtes nii, et ei oleks peegeldusi silmadesse.

Peegeldusi saab vältida difuusse laevalgustuse kasutamisega.

Soovitav vältida fluorestseeruvaid valgusteid

Fluorestseeruvate valgustite virvendamise vältimiseks soovitav kasutada korraga 2 v. 3 valgustit, mille võnkumise faasid on erinevad

Soojuskomfordi ergonoomilised soovitused

Soojuskomfordi tunne sõltub õhu temperatuurist, õhu niiskusest, kiirguvast temperatuurist ja ventilatsioonist.

Inimestel peab olema võimalus ise kontrollida ruumi temperatuuri, kuna soojuskomfordi tunne on väga individuaalne.

Õhu temperatuur peab olema vastav füüsilisele koormusele Õhu temperatuuri soovitused on antud eeldustel, et õhu niiskus on 30-70%, ventilatsioon 0,1 m/s ning kantakse normaalset riietust.

Vältida väga niisket ja väga kuiva õhku! Niiske õhk (rel. niiskus 70%) ja kuiv õhk (rel. niiskus alla 30%) mõjutavad komforditunnet .

Kuiv õhk:

silmade ja limaskestade ärritus

staatiliste elektriväljade kasv(keemiliste aintete süttimine, südametegevuse häired, seadmete rikked)

Vältida kuumi ja külmi kiirgavaid pindu. Rakendada abinõusid, kui nende temperatuur erineb õhu temperatuurist üle 4°

Vältida tõmbetuult: tuuletõmbus tekitab ebamugavustunde, kui õhu vantilatsioon on üle 0,1 m/s

Materjalid, mida puudutatakse, ei tohi olla väha kuumad ega külmad.

Kohandada välistööd vastavalt kliimale.

Kohandada ventilatsiooni: kõrgema temperatuuri juures suurenda, madalatel temperatuuridel vähendada.

Hoida ära ootamatu sooja või külma kiirguse võimalus: seinte, põrandate, katuste ja akende isoleerimise abil.

Korrektselt kavandatud töökohal on inimene ja kiirgusallikas üksteisest kaugel

Eririietus tööks külmas ja soojas

Keemilised ained

Inimestele mõjuvad: sissehingamisel, allaneelamisel, naha kaudu imendumisel …

Keemiliste ainete jaotus mõju järgi:

ärritavad

kantserogeensed (vähki tekitavad)

mutageensed ( geene kahjustavad)

teratogeensed (loodet kahjustavad)

Keemilised ained- ergonoomilised soovitused

TLV (threshold limit values): ametlikud piirkontsentratsioonid õhus tervisekahjustuse ennetamiseks (enne tervisehäirete teket)

TLV: aine keskmine kontsentratsioon õhus 8 h jooksul, mida ei tohi ületada

Kasutada TLV limiiti kui aine kontsentratsiooni suurimat piirmäära õhus.

Vältida kantserogeenseid aineid: ülevaadet kantserogeensetest ainetest -

Internatonal Agency for Research on Cancer (IARC) Lyons'ist

Piirata ainete segude kasutamist, kuna nende kohta puuduvad TLV piirmäärad

Püüda keemilisi aineid kasutada võimalikult allpool TLV piirmäära- soovitav kontsentratsioon on 1/5 TLV piirmäärast.

Keemilise aine kahjustuse allikale suunatud abinõud

1. Abinõud, mis võimaldavad kahjustuse allikat viia inimestest kaugemale või üldse mitte kasutada kahjustavaid aineid.

2. Kahjustava allika vähendamine (keemilise aine enda mõjutamine, tööprotsessi või töömeetodi mõjutamine)

3. Kemikaalide allika isoleerimine (transport suletud konteinerites)

Keemilise kahjustuse vältimine - organisatoorsed meetmed

Paindlik töökorraldus: inimesed peavad olema kahjustatud õhuga ruumides võimalikult lühikest aega.

Tegevused keemiliste ainetega paigutada eraldi ruumidesse või viia neid läbi väljaspool tööaega.

Kasutada individuaalseid kaitsevahendeid (tolmumaskid, kindad jne).

Keemilise aine ja inimese vahelisele ülekande mõjutamine

Õhu ventilatsioon. Keemilise aineid tuleb eraldada allika lähedalt.

Kasutada efektiivset ventilatsioonisüsteemi: paigutus peab olema nii, et ventileeritaks tervet ruumi.

Ventilatsiooni kavandamisel vältida tuuletõmbust.

Kindlustada küllaldane õhu vahetus.

5. Probleemide lahendamine: töö ja tööülesanded

Eelistada tööülesande andmisel inimest masinale.

Inimesed on (eriti ootamatute) probleemide lahendamisel loomingulisemad

Inimesed võivad suhelda mitmel viisil (kõne, nägemine, liigutused)

Inimesed kaalutlevad otsuste tegemisel alternatiive

Korduvate ülesannete puhul (nt. töö konveieril) peab kordumiste vahe (tsükkel) ületama 1,5 min

Lühema tsükliaja jooksul puudub võimalus mõjutada töö kiirust, algus- ja lõppaega.

Töö peab sisaldama töölise jaoks nii kergeid kui keerukamaid ülesandeid: ainult rasked tekitavad vaimset stressi, ainult kerged ei motiveeri töötajat.

Töötajad peavad üksteisega suhtlema

Teha töö töötajale huvitavaks.

Töö peab koosnema mitmest tööülesandest

Töö on terviklik, kui see koosneb loogilistes seostes olevatest ettevalmistatavatest, tootvatest ja toetavatest tööülesannetest.

Töö mitmekesistamine toimub peamiselt ettevalmistavate ja toetavate ülesannete osas

Ingl. job enrichment, vertical job enlargement- töö mitmekesistamine

Ingl. job extension, horizontal job enlargement- sarnaste ülesannete lisamine

Iga töötaja aitab kaasa probleemide lahendamisele

Võimaluse kaasa aidata probleemide lahendamisele teeb töö huvitavaks

Funktsionaalsed konsultatsioonid: kontaktide säilitamine lähemate kaastöötajatega

Töö konsultatsioonid: regulaarsed konsultatsioonid töökaaslaste ja juhtkonnaga

Konsultatsioonid gruppides

Töötajad peavad saama küllaldast informatsiooni

1. Vajalik info tööülesannete täitmiseks - töökoha tasandilt kui juhtkonna tasandilt

2. Tagasiside: töötajad saavad infot tehtud töö kvaliteedi kohta

3. Etteulatuv info: info eelseisva töö kvaliteedi ja kvantiteedi nõuetest, töö kiiruse mõjust nendele

Töödevahelised suhted

1. Töötajate rotatsioon erinevate tööde vahel: väldib rutiini, tõstab valmisolekut muutustele, aitab asendada puuduvaid töötajaid

2. Töötajate edutamine - üks rotatsiooni vorm- töötaja üleviimine töödele, mis nõuab paremaid oskusi ja kogemusi

Gruppide osalemise aspektid otsuste tegemisel

1. Tööüleannete jaotus grupi sees

2. Töö meetod (meetodid)

3. Töö kiirus

4. Protsessi juhtimine ja kord

5. Sisemised infovood

6. Sisemine juhtimine

7. Grupi liikmeskond

Töö gruppides

Üksteisega seotud töid on soovitav teha grupis: erinevad tööülesanded jaotatakse grupi sees, iga grupi liige töötab grupi heaks, iga grupi liige peab leidma, et just tema töö on huvitav.

Grupp peab olema selgelt määratletud

Grupid ei tohi üksteist segada

Äärmuslike tööaegadega. (vara, hilja jne) grupid peavad saama taastumisaja

Ergonoomiline lähenemisviis projektide juhtimisel

Üldine metoodika, mida saab kasutada järgmiste projektitüüpide puhul:

1. Konkurentsivõimelise toote valik

2. Eksisteeriva toote või süsteemi parandamine

3. Uue toote või süsteemi kavandamine

4. Individuaalse töökoha kohandamine

5. Töökoha. või süsteemi uuendamine

6. Süsteemi kavandamine

Määrata täpselt projektist osavõtjad ja inimesed, kellele on suunatud lõpptulemus.

Kliendid

Projekti meeskonna liikmed

Abilised, kes on lülitatud projekti: näiteks alltöövõtjad ja eksperdid

Kasutajad

Ergonomisti osa:

1. spetsialist

2. vahendaja tehniliste kavandajate, kasutajate ja juhtkonna vahel

Ergonoomilist lähenemisviisi on parem kasutada probleemide ennetamiseks kui taga-järgede parandamiseks

Seetõttu tuleb ergonoomilisi soovitusi kasutada alates projekti algfaasidest kõikides faasides- lõpuni

Projekti kavandamise staadiumid:

1. Detailne ülevaade koos küsimustega ja ülejäänud projekti planeerimisega

2. Vajalike andmete kogumine, mis tavaliselt viib probleemi alternatiivsetele lahendusvariantidele

3. Sobiva lahendusvariandi valik

4. Valitud variandi sisseviimine

5. Valitud variandi ja projekti hindamine

Olla kindel, et kõik meeskonna liikmed toetavad projekti: nende huvitatuse tõstmiseks on vajalik projekti alguses selle tulude ja eeliste hea esitlus

Projekti algstaadiumis peavad olema selged:

vabadus tutvuda firma dokumentidega

võimalused või piirangud tulemuste avaldamiseks avalikkusele,

kuidas isiklikku infot avaldada teistele

Anda projekti tulemuste kasutajale (kliendile) täielikku ja tõest infot, et ergonomisti nõuanded rahuldaksid klienti, et nad mõistaks projekti kasu

Selgitada projekti võimaluste piire.

Kirjelda projekti alguses projekti võimalikke arengusuundi

Ergonoomilise taustaga andmete kogumine:

Ohutus, tervis, komfort seostatuna projekti pakutud lahendustega

Lahenduste reaalne kasutatavus:

Objektiivne: efektiivsus - kas kasutaja saab toodet või süsteemi kiirelt ilma vigadeta kasutada?

Subjektiivne: kas on kasutajale meeldiv?

Kasuta analüüsi meetodeid, millega projekti osalised on harjunud: see väldib subjektiivset mõju tulemustele

Alternatiivsete lahendusvariantide leidmine:

ergonoomia õpikud annavad ideid, kuid ei paku lõplikku lahendust

kõige paremad vastused saab spetsiaalsetest arvutiprogrammidest.

lubada kasutajaid töötada süsteemi algmudeliga

kasuta kompuutersimulatsioone

Süsteemi või toote parima alternatiivi evitamine:

1. Installatsioon ja katsetamine

2. Töökoha kavandamine

3. Kasutajate koolitus ja toetus

4. Organisatoorsed muudatused

5. Vastuvõtmine

Määrata projekti alguses andmete kogumise ja töötlemise täpsed meetodid.

1. dokumentide ja statistika analüüs- annab projektist esimese mulje.

2. vaatlused

3. intervjuud

4. grupidiskussioonid (6- 12 inimest)

5. kirjalik küsimustik

6. eksperimentaalne meetod

Õige installatsioonistrateegia valik

1. Alustamine tühjalt kohalt: vana süsteem puudub, töötajad vajavad koolitust

2. Otsene üleminek: vana süsteemi täielik asendamine uuega. Organisatsioon ja tehnoloogia muutuvad üheaegselt.

3. Paralleelne kasutamine: vana ja uus süsteem töötavad üheaegselt. Kasutajad näevad selgemini uue süsteemi eeliseid.

4. Installatsioon faaside kaupa: uue süsteemi faasid viiakse sisse järk-järgult. Uue

lahenduse eelised ei ilmne selgelt. Väga tähtis sellel perioodil kasutajate informeerimine.

5. Juhuslike katsete meetod: seda meetodit on raske hinnata, kuna eriline tähelepanu uuele süsteemile mõjutab selle kasutamist

Katsed peavad olema reaalsetes tingimustes

Koolitada kõiki kasutajaid

Valmistada ette lihtsad ja üheseltmõistetavad kirjalikud juhendid.

Lasta kasutajatel osaleda organisatoorsete muutuste tegemisel.

Veenda kasutajaid, et muudatused parandavad olukorda

Tulemuste hindamine

Kasutada andmete kogumiseks ühesuguseid meetodeid

Motiveerida kasutajaid.

Vältida uue süsteemi ebakorrektset kasutamist, mis võib tekitada asjatuid probleeme

Tulemuste hindamine- ergonoomiline küsimustik

Ergonoomilise küsimustiku eesmärgid:

1. Vältida mõnede probleemide ja aspektide tähelepanu alt välja jäämist

2. Kindlaks teha, kus võivad tekkida probleemid

3. Hinnata uue süsteemi sisseviimise tulemusi

4. Leida alternatiivseid lahendusi (1), (2), (3)

Explanation and Examples of Signal Risk Factors

Signal risk factors are intended to be a quick mental assessment made by people familiar with the jobs' requirements. It does not require a precise count of minutes or a time/motion study. Signal Risk Factor Explanation Examples

Performance of the same motion or motion pattern every few seconds for 2 hours continuously, or more than a total of 4 hours, excluding mandatory breaks.

The job requires rapid repetition of the same movements which stresses the body parts performing the motion.Different parts of body may be affected, depending on the motion, fingers, arms, neck, knees or ankles.

Inserting and tightening 4 bolts in 15 seconds on a moving conveyor line.Intensive data entry requiring rapid repeated keying.Climbing stairs.

Unsupported fixed or awkward work posture for more than 1 hour continuously, or a total of 4 hours, excluding mandatory breaks.

Unsupported fixed postures involve holding the arms, back or feet in the same position without support.

Awkward postures become a risk factor when the wrist or neck is noticeably bent; the elbow is away from the body (indicates shoulder movement); the back is bent forward, backward or to the side; the knee is bent to kneel or squat.

Keying with the fingers and no arm movement, and no forearm support.Sitting without back support.Sitting with the feet dangling.Bending the neck back to see while painting a ceiling.Reaching to get items more than 20 inches away from the worker.Working overhead.Operating a foot pedal while standing.Picking/ weeding crops near the ground (not raised beds) by hand or with short handled tools.

Use of vibrating or impact tools or equipment for more than 1 hour of continuous use, or more than a total of 2 hours.

Jobs that involve vibration exposure from hand tools such as sanders, grinders and chain saws.

Whole body vibration occurs when standing or sitting while operating a truck or other heavy machinery without vibration dampening over rough or uneven surfaces.

Polishing metal parts to a high luster.Grinding burrs from machined parts.Cutting out window and door openings with a power saw.Removing mineral deposits with a chipping hammer.Operating an excavator, forestry tractor, or forklift on uneven ground.

Using forceful hand exertions for more than a total of 2 hours.

Holding an object that weights 10 pounds or more in the hand.

Pinching an object with 2 or more pounds of force.

Holding a gallon of whole milk in a plastic container.Holding a gallon can of paint.Pinching open a small binder clip.

Unassisted frequent or forceful manual handling.

Lift more than 35 pounds in an awkward posture;Lift more than 35 pounds near the body more than 25 times;Lift 15 pounds or more 2 feet in front of the body more than 25 times;Repeated lifting of more than 10 pounds for more than 1 hours;Pushing or pulling with more than 20 pounds of force for more than 1 hour.

Lifting, pushing or pulling adult patients.Repeatedly lifting a case with four gallons of water.Repeatedly lifting 20 pound items from the trunk of a car.Pushing a shopping cart loaded with 5 (40 pound) bags of dog food, stopping and starting for more than one hour.

6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded

Sotsiaalministri määrus nr 5, lisa 1

Vastu võetud: 29-02-1996

Seonduvad aktid puuduvadJõustumise kuupäev: 01-07-1996

Avaldatud: RTL 1996, 39, 250

Kinnitatud sotsiaalministri 29. veebruari 1996. a. määrusega nr. 5

Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded

Käesolevad põhinõuded on koostatud Euroopa Ühenduseraamdirektiivi "Abinõudest töötajate ohutuse ja tervishoiutäiustamiseks tööl" 89/391/EEC ja eridirektiivi "Ohutuse jatöötervishoiu miinimumnõuded kuvariga töötamisel" 90/270/EECalusel.

1. Käesolevad põhinõuded on ohutu ja tervisele kahjutu töökorraldamiseks töötajale, kes põhilise osa oma tööpäevast töötabkuvariga. Üksikasjalikud juhised töötamiseks kuvariga onesitatud eurostandardis EN 29241.

2. Põhinõuded ei kehti töötamisel: 2.1. liiklusvahendite või seadmete juhtimis- võivalvekeskustes; 2.2. liiklusvahendites olevate arvutisüsteemidega; 2.3. portatiivsete seadmetega lühiajaliselt; 2.4. väikese andme- või vaateekraaniga kirjutusmasinate,kalkulaatorite, kassaaparaatide ja muude seadmetega.

3. Mõisted: 3.1. kuvar on seade, mille ekraanil tehakse, saamisviisistolenemata, nähtavaks tärk- või graafiline kujutis; 3.2. töökoht, mis hõlmab kuvarit ja selle juurde kuuluvaidseadmeid, tarkvara, dokumendihoidjat, töötooli ja -lauda, ontööandja kontrolli all olev koht tööülesande täitmiseks.

4. Tööandja on kohustatud hindama tervistkahjustavaidtegureid ja töötaja ohutust töökohal, arvestades: 4.1. töötaja nägemist;

4.2. töötamisel tekkida võivat füüsilist ja vaimset pinget; 4.3. töökeskkonna füüsikalisi tegureid: elektromagnetilistkiirgust, valgustust, müra, mikrokliimat; 4.4. lisa- või kombineeritud toimega tervistkahjustavaidtegureid; 4.5. töökohal kasutatavatest lisaseadmetest tulenevaidriske.

5. Töökohal tervistkahjustavate tegurite avastamise korralpeab tööandja viivitamatult võtma tarvitusele abinõudtöökeskkonna tingimuste parandamiseks, arvestades punktis 11esitatud miinimumnõudeid.

6. Töötajal on õigus saada teavet: 6.1. töökohal esinevate tervistkahjustavate tegurite kohta: 6.1.1. enne tööle asumist; 6.1.2. töökorralduses toimunud oluliste muudatuste korral; 6.2. töökohal teostatud mõõtmiste kohta.

7. Iga töötaja peab saama väljaõppe dialoogiks arvutiga: 7.1. enne tööle asumist; 7.2. töökorralduses toimunud oluliste muudatuste korral.

8. Kuvariga töötamisel peavad töötajale ettenähtudperioodilised puhkepausid moodustama tööpäevas vähemalt 10%tööajast.

9. Töötaja peab läbima silmade ja nägemise kontrolli: 9.1. enne tööle asumist; 9.2. perioodiliste ajavahemike järel; 9.3. kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

10. Tervisekontroll viiakse läbi eelneva ja perioodilisetervisekontrolli juhendi alusel. Arsti ettekirjutuse alusel peabtööandja andma töötajale kuvariga töötamiseks nägemisteravustkorrigeerivad abivahendid.

11. Miinimumnõuded kuvariga töötamisel.

11.1. Kuvariga töötamise töökoht peab olema projekteeritudja kujundatud nii, et töötajal oleks võimalik muuta oma asenditja liigutusi ning leida mugav tööasend.

11.2. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra jatöökohal olevate seadmete müra. Müra ei tohi häiridakeskendumist ega suhtlemist.

11.3. Seadmete kasutamine ei tohi ohustada tervist.

11.4. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirgusenähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagaks töötajaohutuse.

11.5. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimisekstuleb arvutiruum kujundada selliselt, et valgusallikad C aknadja teised avaused, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad,eredalt värvitud seadmed ja seinad ning üld- ja kohtvalgustus Cpeavad asetsema kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Akendelpeab olema valgust reguleeriv kate.

11.6. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peabüld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevatepindade vajaliku kontrastsuse.

11.7. Kuvariga töötamisel peab: 11.7.1. töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, etvõimaldada kuvari, klaviatuuri, dokumendihoidja ja kuvarigaühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist; 11.7.2. töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoeasend reguleeritavad, vajaduse korral peab töötaja saamakasutada jalatuge; 11.7.3. dokumendihoidja olema kindlal alusel jateisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi.

11.8. Märgid kuvari ekraanil peavad olema selged nii üherea ulatuses kui ka erinevates ridades. Loetavuse tagamisekspeab: 11.8.1. märkide ja ridade vaheline kaugus olema piisavaltsuur; 11.8.2. märkide paistvus ja kontrastsus ekraanipildi taustasuhtes olema reguleeritav; 11.8.3. ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest; 11.8.4. ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad.

11.9. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja matipinnaga ning paigutatud laual nii, et: 11.9.1. töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes; 11.9.2. klaviatuuri ees oleks piisavalt vaba ruumi käte jakäsivarte toetamiseks.

11.10. Märkide asukohad klaviatuuril peavad olema selgestinähtavad ja töötajale sobivad.

11.11. Töökeskkonna mikrokliima ja kahjulike ainetesisaldus õhus peab vastama kehtivatele normidele.

11.12. Tarkvara projekteerimisel, väljatöötamisel,valimisel ja muutmisel peab tööandja võtma arvesse järgmisipõhimõtteid: 11.12.1. tarkvara peab sobima ülesande täitmiseks; 11.12.2. tarkvara peab olema lihtne kasutada; 11.12.3. tarkvara peab olema kohandatav olenevaltoperaatori oskuste ja teadmiste tasemest; 11.12.4. töötaja teadmata ei tohi kontrollida tema

kvantitatiivseid ega kvalitatiivseid võimeid; 11.12.5. töötaja ja süsteemi vahel peab olema dialoogivõimalus; 11.12.6. tarkvara kujunduse väljatöötamisel peab arvestamaergonoomia printsiipe.

Copyright © 1994-1998 Balti Õpingute InstituutCopyright © 1997-1998 Eesti Vabariigi RiigikohusKõik õigused reserveeritud.

(4)

Allikaid:

1. J. Dul ja B. Weerdmeister ERGONOMICS FOR BEGINNERS, Taylor & Francis, London, Washington DC, 1994

2. RS. Bridger INTRODUCTION TO ERGONOMICS, McGraw- Hill,Inc 1995

3. Inernational Encyclopedia of Business and Management, THOMSON BUSINESS PRESS, 1998

4. Õigusaktide Andmebaas - http://seadus.ibs.ee

5 . http://www.pp.okstate.edu/ehs/training/ergo.htm

( Oclahoma State University - Environmental Health & Safety Department ) 6. http://www.baddesigns.com/examples.html

(Bad Human Factors Designs - By Michael J. Darnell