+ All Categories
Home > Documents > I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Date post: 29-Nov-2021
Category:
Upload: others
View: 2 times
Download: 0 times
Share this document with a friend
25
Date Printed: 04/21/2009 JTS Box Number: lFES 65 Tab Number: 148 Document Title: Jannde Needi Document Date: 1997 Document Country: Mali Document Language: Pular lFES ID: CE00986 II 4 3 D 2 5 - E D 86- *
Transcript
Page 1: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Date Printed: 04/21/2009

JTS Box Number: lFES 65

Tab Number: 148

Document Title: Jannde Needi

Document Date: 1997

Document Country: Mali

Document Language: Pular

lFES ID: CE00986

I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II 4 3 D 2 5 - E D 86- *

Page 2: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Jannde needi

Hono neddo laatortoo oii-Ieydiyanke lobbo

Waylitinoe e fulfulde : - Boori A. Tarawore - Guuro Jal Tapudo e masin : Kaliatu Samake DNAFLA 1997

Moyyinoe : Suudu Ferederik Eberte Deental Leyde Erop

Page 3: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Jannde need;

Hono necfcfo laatortoo 6ii-leydiyanke lobbo

Moyyin6e· : Suudu Ferederik Eberte Dee,ntal Leycfe Erop.

Waylitin6e e fulfulde: - Boori A. Tarawore . - Guuro Jal. Tapucfo e masin : Kajjatu Sa make

F Clifton White Resource Center International Found~';'-" for Election Systems

DNAFLA 1997.

Page 4: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi Hono necfcfo laatortoo flii-Ieydiyanke lobbo

PU'D'DIRKA :

Faandaa jannde needi yo wattude e hakkille hono kala miilooji lobbi. ndokkooji Joomum waawde wuurdude e jamaa kaJ1um e feewnude alhaaii lobbo mo weli wuurde heoetee e mum. Jannde needi yo gootel e ko haani ley darnugoLdemokarasi keso hono mo men 00. Ende hokka waawde heoude e heddoraade ndimaaku. laatii ko necfcfo gooto maa ko jamaa fuu.

Necfcfo- waawaa yidde huunde so anndaa ndee :

Anndugol laamorcfe cfee faa timma ana kokka homo fuu yidde Leydi men ndii. teddinde jeyat jamaa kaJ1um e honoroooe mum. E dow cfum nee Duruwaaji oiooe-aadama pucfcfata e mum. Jannde needi ndee ana holla en darnde ndaricfen e mum ley leydi ndi sariya dogota e mum.

Jannde needi ana nodda hakkilantaaku e limaliyaaku homo fuu yalla en fuu ecfen ndewa laawi kaanudi reweede ley laamuuji adunaaru kala dii.

Suudu Ferederik Ebert kaJ1um e Deental Leycfe Erop mballi· moyyingol ndee dewtere. Dow ko wi'aa koo nde rewata. Faandaa mayre yo martinde kumpa kaJ1um e faminde DioDe Mali fuu. hocfum woni sariyaaji demokarasi. Sukaaoe duu nde ouri woodande.

iJannde needi. _____ _

Page 5: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Baleewo? AlaJer!

Kidaall ? Ad",

• /togo-lUmmbutu

Murtani

Senegal Niseer

Laglne .

Koduwar

.Jannde needi I

Page 6: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

* Jannde needi Hono neaao laatortoo flii leydiyanke lobbo.

I. Annden Mali

Leydi men Mali ndii he5tii ndimaaku mum 22 settaamburu hitaande 1960. Ndeen Mali, Sudan wi'etenoo. Laamu tubako05e waddi ndeen innde. Sudan ana wonnoo· e ko wi'etenoo Afirik Hirnaangeejo mo Faransi laamii (AOF). Mbaalaandi Mali yo km2 1.241.000. Jamaa mayri ana waara e 8.550.000 .5ii-aadama. Bamako woni kapital Mali, oum woni laamoroe mayri oee fuu· ooon ngoni. Ngalluuje Mali mawoe goooe yo : Segu, Mootti, Sikaaso, Kaay, Kulikoro, Gaawo, Tummbutu e Kidal.

Mali ana heerondiri e Leyoe jeodi :

* to saahal too, Alajeri : * to saahal naayoraade hiirnaange too, Murtani ; * to 5aleeri too, Koduwaar ; * to 5aleeri naayoraade hiirnaange too, Lagine ; * to 5aleeri naayoraade funnaange too, Burkina Faso ; * to hiirnaange too, Senegal; * to funnaange, Niiseer.

II. Maacfe Leydi ndii :

Mali yo leydi he5tundi ndimaaku mum. He5tugol hoore mum, oum woni kulle oee fuu (laamu, laamoroe) yim5e leydi ndii njey oum. Su5aa5e jamaa 00 njoyyinaa so ana ndonna sariyaaji dii. He5tugol hoore mum ngol ana yi'ee e dow Mali woni darapo, faandaa e yimre ndimaaku mum.

1° - Oarapo Mali maa alhaaliii leydi ndii : (omo wi'ee kasen duu ammbilemi leydi). Ciifi tati ngoodi e makko : huoo­heccoroolol e booeewol. Edi palii. 'Do ngaroaa e suudu laamu fuu

. . a tawan omo wilmba : Pale Persidan, ley ministeeroaaji, dow meerioaaji e nokkuuje goocfe. darapo ana haani teddineede ·sabi kanko hollata kawral ley leydi ; omo haani sujidaneede wakkati

IJannde needi (5) i

Page 7: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

fijooji laamu yogaaji. Mobilaaji laamu (hono ngel persidan, ngel goforneE;lr resiyon, ammbasadeer Mali ley I~ydi ngonndi) waajibi tawee omo wilmba e mum'en. So kasaara wadii e leydi ndii, darapo 00 jippinte faa bannge ley gaa, fiilee ; cfum wi'etee darapo lelnaama.

2° - Faandaa leydi ndii : Leydi - Anniya - Bakkilal.

"Dii kaaliimaaji tati kollititta huunde fuu ko yicfaa e ley leydi ndii.

3° - Yimre ndimaaku Mali :

\

"Dum woni jimolleydi ndii seekanaa ngol. Engol wi'ee "Mali" maa duu "E noddaango maa Mali". Yimre men ndee ana ndaarda homo fuu tinnaare ; ende noddita deental Afirik kala.

III. Laamu Mali :

Laamu, cfum woni alhaali no leydi ndii noonorii. Leydi ndii ana e hawju laamu. Kanko tan waawi yamirde e dow leydi ndii kaflum e jamaa 00 fuu. Laamunkoooe suoaaoe laamii. Kamoe duu jamaa leydi ndii 00 suoii oe~, ndeenno kaflum oe laamontoo. E ley laamu maooe 00, laamunkoooe oee kaanaa woortude ko Nuuygal Sariyaaji ngal kaflum e sariyaaji depite'en I<eeyii, ndarnii dii. Nuuygal Sariyaaji ngal woni Sariya adiimeejo kala. Engal e dow sariyaaji gocfdi dii fuu.

1. Nuuygal sariyaaji ngal ana darii hono no

* Kurukanfuka wattu laamu Sunnjata Keyita nii.

Homo fuu, fay aardiicfo kala 00 ana haani jokkude e ko Nuuygal Sariyaaji ngal wii so wanaa ko cfum jukkete. Jamaa leydi heeyotoo Nuuygal Sariyaaji, noma laamotoooe cfum. Been mbi'etee laamunkoooe. Sii laamunke fuu, a tawan won ko woni golle mum.

1(6) ------ Jannde needi I

Page 8: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

2. Laamorcfe leydi ndii

Suudu laamu fuu ndu Nuuygal Sariyaaji ngal heeyii so darnaa yo laamorde. Laamorcfe leydi men ndii yo :

* Gollii-de Persidan Leydi ndii ; * Goforneman 00;

* Suudu depite'en nduu (asammbile) ; * Suudu timminirdu Sariyaaji ; * Suudu Nuuygal Sariyaaji ; * Suudu Sariya Mawndu ; * Waajorde Mawnde Baale Geelllflkoo6e ; . * Waajorde Ke6al, Neaaaaku e Fina-tawa.

3° - Seendugol laamuuji :

E ley demokarasi, ko woowi, laamuuji dii ana ceerti. Laamuuji tati dii kalfinte laamorae tati ae ngaldaa, gollidooje kaa ae toopondirtaa.

Nuuygal sariyaaji Mali ngal darni aum. Ndeenno leydi ndii ana joodii e dow laamuuji tati. Kanji ngoni :

* Laamu keeyotooao sariyaaji. Suudu depite'en hawji oon laamu;

* Laamu donnoowo sariyaaji mo persidan leydi ndii e goforneman . kawjii;

* Laamu sarugol mo cuudi sariya kawjii (Cuudi e tiribinah]aaji).

IJannde needi

Page 9: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde Needi : Hono neooo laatortoo-oii leydiyanke lobbo

Suudu depite'en nduu :

Kayru darnata sariyaaji. Sariyaaji darneteedi dii ngaoantaake gooto; Edi ndoga e homo fuu : kamoe depite'en Dee e hoore mum'en, persidan leydi ndii e ministiri'en fuu. Sariyaaji dii keyotoo no yimoe kaani wuurdude hakkunde mum'en. Asammbile leydi 00 woni deental depite'en leydi ndii fuu. Adadu maooe yo 147. Depite fuu suoete e nokku gooto leydi ndii. Do

\ . .

Mali 000, oeen nokkuuje ana laatoo kominl)aaji maa sarkell)aaji. Hakke depite'en oameteeoo e nokku fuu ana haooodii e dammaa jamaa nokku 00.

Kaa depite fuu cuoaacfo laatike depite leydi ndii fuu, wanaa nokku makko 00 tan mo darontoo. Dum wadi so suoiioe depite 00 Dee mbaawaa wiide njaltitii hen njaitinoooe mo so tawaama mo hiooinaali duuoi mo haani wadde dii. Dum woni kaliifa makko 00 yottaaki.

Kasen duu depite'en ndarnata adadu kaalisi (bidje) yalla Persidan e Goforneman ana ke6a ko laamoroo. Bidje 00 ana winrv::lii e ley sariya banngal kaalisi 00. Ko ouri heewde fuu bidje e lampo kapum e taye jamaa yooata iwata e mum. Kaalisi bidje 00

hokkata waawde yooude sarwiisinkoooe hono dogotoro' en, jannginoooe, poliisi'en e woooe kasen. Kanko hokkata waawde mahude cuudi jannginirdi, laawi, feewnude feeyaaji e kn. So fay ,gQotD yooata lampo, walaa ko waawata wacfeede, fay gooto waawataa wuurde e ley leydi ndii. Ocfon ngotana depite'en. Depite'en ana ngotana en fuu sariyaaji. Sariya wacfanaaka necfcfo gooto tan. Omo doga e homo fuu e men, fay depite'en, Persidan leydi e ministiri'en fuu.

1(8) ------ Jannde need I I

Page 10: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi Hono nec:fc:fo laatortoo oii-Ieydiyanke lobbo

Persidan Leydi e Gofoneman

Kam6e ndonnata sariyaaji keeyaadi dii fuu.

Persidan leydi ndii 00 :

Kanko woni hoore leydi ndii. Kanko laamii leydi ndii fuu. Kaa mo wardata semmbe. Yim6e leydi ndii cu60too joomum duu6i joy fuu. nde wootere tan ne<f<fo gooto waawi su6eede caggal hi66inii joy aranndeeji dii. 'Dum woni, fay gooto waawataa laataade Persidan Mali ko 6uri duu6i 10. Persidan leydi ndii ana haani don nude sariyaaji ley leydi ndii fuu. So yahaama leydi ngonndi duu, kanko heyata Mali. Ley golle makko 00, goforneman 00 wallata. Goforneman 00 yo Permel Ministiri e ministiri'en w066e. Nokku <fopersidan leydi men hani joo<faade yo Kuluba.

Gorforneman 00 :

Permel Ministiri e ministiri'en fuu, darnannde (dekere) persian leydi ndii nomata <fum'en. Adadu ministiri'en darnataake ley sariya. Kaa ko 6uri, pati 6e keewa faa 6ettitoo sabi <fum ana yaafina golleeji dii, kasen duu roondaade ministiri ana teddi, leydi men heewaa baaw<fe. Golle goforneman 00 yo donnude sariyaaji di asammbile 00 darni so persidan leydi ndii 00 sellini.

Yontere fuu goforneman 00 joo<foto batu ministiri'en nde wootere. Ko 6uri heewde fuu pannde alalbaare. Persidan leydi ndii 00 ardotoo oon batu. E6e ndarna e ley majjum sariyaaji keewdi.

IJannde needi

Page 11: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi Hono neaao laatortoo flii-Ieydiyanke lobbo

Kasen duu, persidan nomata goforneer' en resiyonl)aaji, ammbasadeer'en Mali ley leycfe gocfcfe, hooreefle laamu mawfle. No laatorii fleen yimfle fuu" ana ngollida e goforneman nii, ko woowi, gofornem~n" 00 naa ministiri fle kaani gollididde 00

nomata mo, laato persidan 00 sippina, sellin"a dekere 00, so mo jaflii.

Kasen duu persidan leydi ndii laamii larme 00 fuu. Ndeenno kanko nomata hooreefle larme flee duu. Larme 00 persidan 00 e , Goforneman mum naftortoo faa fle ildonna sariya, fle ndeena leydi ndii e woflfle. 8anngal ndeenaagu kapum e nanngugol bonanndaafle ley leydi ndii, poliisi e sanndarmori fle naftortoo.

Kamfle kaani honnjaade yalla sariya ana rewaa, kaa kamfle kaani hollude no sariya rewirtee tafon.

Persidan leydi ndii honnjotoo golle ministiri'en. Ndeenno oon tan fle kollititta, fle kollitittaa asammbile e juuju'en. Kaa huunde fuu ko fle anniyii Qollude, fle kollitan binndi mum to asammbile

~ "

too, laato oon duu darnana cfum sariya.

Kasen duu Gofoneman 00 won cfo sinndii e asammbile. 'Dum wadi so asammbile 00 woti sariya jukkoowo Goforneman 00 fuu, mo saaman. "

Goforneer'en, Kumandaw sarkel'en e kumandaw'en sewl)e :

Kamfle ngoni heyaafle persidan e Goforneman 00 ley bannge jamaaje cfee. Kamfle ndonnata sariyaaji ley resiyon, sarkel kapum e kufleeje pamare. 'Dum wadi so efle mbaawi naftoraade larme, poliisi e sanndarmori fuu. Kaa hono no persidan nii, ministiri'en, Goforneer'en, kumandaw'en "sarkel e " sewfle duu waajibi ndewa sariya.

------- .Jannde needi I

Page 12: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde naedi Hono neaao laatortoo 6ii-laydiyanke lobbo.

Meer'en : . Meer'en ngoni heyaa6e jamaaje <fee e nokku mum'en. Persidan naa Goforneman nomataa 6e hono no Goforneer'en, kumandaw'en sarkel e sew6e nii. Jamaa nokku ma66e su60too 6e. Kasen duu meer'en cinndaaki e Goforneman sabi e6e njogii bidje ma66e kapum e goll006e ma66e yalla e6e moyyina nguurndam yim6e su6ii6e 6e 6ee. kasen duu kam6e konnjotoo ndenaagu jamaa ma66e 00. Kam6e duu sariya ana dog a e ma66e. .

Meer woni hooreejo jaalepol mum. Jaalepol (Komin) woni nuuygal haggitere laamu, <fo laamii6e 6ee nganaa yiil16e De goforneman nomi, kaa 6e yimoe cuoii e ley wote. No komin~aaji ndarniraa e ley leydi ndii fuu nii, ku6eeje cew<fe <fee (aronndismanl)aaji) majjan. So e ley ngallu, <fe loomtirte kominl)aaji gallu, so e ley keredu <fe loomtirte kominl)aaji baadiya. Saabe desantaralisasiyon 00 (haggitere laamu), yimoe fuu oiloto e hawjagol kapum e yirwingol leydi ndii. Haggitere laamu watta so ko wemmbi nokku fuu anndee. Haggitere laamu ana yirwina, ana tekkina demokarasi.

Laamu Sariyanko06e : Suudu timminirdu sariya kapum e cuudi sariya go<fdi e

tirbinall)aajikumanii oon laamu. Cuudi sariya dii taccata kiiti. Laamu sariyankoooe 00 woni laamu tataoo ley leydi ndii. Mo sinndaaki e laamuuji go<fdi dii; kanko haybata yalla laamor<fe go<f<fe <fee, sarwiisiiji go<fdi dii kapum e 6i06e leydi ndii fuu ana ndewi sariya. '

So sariya walaa, yimoe mbaawataa wuurdude. Yimoe mbaawataano wuurdude so homo fuu, ko yidi gollata hillaaka woooe. Golle cuudi sariya dii yo reenude jamaa kapum e jukkude fie njokkaa e sariya fuu. Fay gooto haanaa yaf>f>ude sariya. Ana wi'e ./aamu sariyankoof>e dartinta huunde fuu ko oopii e nguurndam jamaa. Darnde sariyankoooa. yo haybude yalla sariya ana jokkaa. Saroo6e Dee ana mbi'ee juuju'en maa majistara'en.

l.Jannde needi

Page 13: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Juuju ana liaani ko tawee yo keotucfo hoore mum, walaa e mbuuku, cfum woni mo jaoataa yeeneede (rilieenno a tawan walaa fuu baawcfo buukude sarugol makko ngam yeenii mo kaalisi).

Suudu sardudu fuu won ko humanii. Didi ngoodi :

* Sariya siwil'en : Kanko taccata kiiti fuu gacfdi hakkunde DioDe leydi ndii (hono ndonu, peeje, coggu e k n m).

* Sariya warhoore : kanko timminta huunde fuu ko wacfaa ko rewaa lawol sariya (nguyka, warhoore ... )

Tirbinall)aaji dii yo cuudi sariyaaji adorteedi, cfum woni kanji fuu adotoo yotteede so won ko wadi. So necfcfo jaoaali ko tirbinal tim mini, yottoto suudu Nodditirdu sariya nduu, endu wi'ee Kuur dappel. So necfcfo jaoaali ko nduu duu sari koo yahan to Suudu Timminirdu Sariya too. Ko nduu kaa darni fuu, cfoon haacfata,· walaa cfo necfcfo waawi woytoyaade kasen. Yeeso yimoe nduu suudu persidan leydi ndii 00 waatotoo fade mum fucfcfude golle.

Tirbinal too, cardeteecfo fuu ana waawi tawreede anwoka balloowo cfum.

So yawtii dii cfoo cuudi cardudi, gocfdi kasen kerendiidi ana ngoodi. Kanji ngoni : .

No alhaali Sargol worri ley tirbinal.

~ ~ ------- Jannde needi I

Page 14: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde, needi': hono necfcfo laatortoo 6ii-leydiyanke lobbo

• SuudLJ Sariya Mawndu : Kayru sa rata SO yimoe goforneman njokkaali e sariya. So persidan leydi ndii wadii jammba bonefo, kayru sarata. Oepite'en njoodii e mayru.

• Suudu nuuYQal Sariyaaji : Kayru haybata yalla sariya keso fuu darnaacfo ana jokki e nuuygal sariyaaji ngal. Kayru humanii duruwa homo kala kaJ1um e ndimaaku mum. Kayru dartinta golleeji laamorcfe e sarwiisiiji leydi ndii fuu.

Cuudi cardudi dii njokkan e sariya laato tacca kiitifuu jottiidi cfum'en. Yimoe majji kaanaa jukkude necfcfo fuu meere meere. "oi cinndaaki e asammbile 00 kaJ1um e persidan leydi ndii 00.

Walaa fuu ko haani laamaade, juuju kanaa wakkilgol mum. Maande hollitoore alhaali sariya yo peesorgal.

Peesorgal woni maande sariya

-' ...

rannde needi

Page 15: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi hono necco laatortoo I'>ii-Ieydiyanke lobbo

'Bii-Ieydi ndii

I. Duruwal)aaji 6ii-leydi fuu :

Hannde, ley aduna alia 00 fuu, yimoe ana kaoonoo duruwal)aaji 6i6oe-aadama. Nuuygal sariyaaji Mali· ngal ana darn ani oiooe-Ieydi ndii fuu duruwal)aaji adiimeeji darnooji gondal yim6e fuu. Caggal ko wadi ley lewru Marsi 1991 koo kapum e warhoore gaauao 00, Mali wadii duruwal)aaji oiooe-Ieydi ndii himmee lTIum aranndeejo kala.

Ndimaakue potal : Sariya fuu binndaaao e ley leydi men Mali ndii (ley Nuuygal sariyaaji ngal, ley kaalde hakkunde leyae aee) ana hollita debbo e gorko ngaran ga aduna gaa ana poti. Keedinal maa sariya fuu haanaa tuugaade e dow sii, diina naa miilo politik.

Gorko 1 = debbo gooto Arsukunte 1 = misikiina 1

• Neaao fuu (gorko, debbo, suka, oii Mali gonao koaaaku) ana haandi e yirwere mum, e neema kapum e ndeenaagu ley nguurndam mum, golle mum e huunde wonnde fuu moyyinoore aum. • Fay gooto haanaa torreede, tampineede, gollineede ko sooi

maa ko ittata aum e ndimaaku mum. * Homo fuu ana waawi rewde diina yidi, hawjaade ko nafata aum, miilde ko muuyi, hollitinde ko yii e hakkille mum so e ley binndi, haala maa natal. Omo waawi ndaarde anndal e kabaaru fuu mo yidi .

. * Neaao goaao duu so toopaama saabe haala e go lie politik mum ana waawi warde tolloo Mali, wona aoon (mb wonan aoon, walaa baawao riiwude mol.

I ~~ ------ Jannde needi I

Page 16: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi hono neddo laatortoo Ilii-Ieydiyanke lobbo

Hono fuu ana waawi haoanaade ko miili ana woodi (hono haoaade yalla ana heddoroo ndimaaku mum kaJlum e huunde fuu ko nafata leydi ndii).

Yimoe fuu potu yeeso sariya. Yimoe fuu potu e kulle laamu (hono lampo, sarWIISI.

larmenkoooe) kaJlum e gollircfe laamu fuu. 'Biooe-Ieydi ndii fuu ana kaandi e safaare, e jannde kaJlum e

golle.

Ley jannginirdu annii jannginee

Ley suudu-dogotoro annii sawree

\Jannde needi

Page 17: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

• Jannde needi·: hono neaao laatortoo oii-Ieydiyanke lobbo

Homo fuu ana jogii duruwa tawreede jeyal kapum e rewde diina yidi.

Misiide do alsilaamagal woni

Misiide kerciyen' en

'Biooe leydi ndii ana njogii duruwa suoaade mo njidi laarrioo dum'en. Oon duruwa ana mawni sanne faa ana waawi wi'eede mo waajibiijo.

II. Hodum wajinbinii e 6i66e-leydi ndii :

'Biooe-Ieydi fuu ngon duruwaal)aaji, kaa kasen duu won ko wajinbinii e maooe oe ngadana leydi ndii. Homo' woni oii leydi lobbo?

------- .Jannde needi I

Page 18: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

. 'Bii-Ieydi lobbo ana haani aran~de kala gollude ko wajinbinii e mum banngal suudu mum, fuu hono reenugol galle 00, jannginde sukaa6e 6ee.

'Bii-Ieydi lobbo fuu ana haani gollude golle lobbo, teddinde duruwal)aaji w066e, haanaa gollude ko so6i, ana haani y06ude lampo.

'?1 I ' . I /

/

'Bii-Ieydi annii y06a lampo .

. Hono fuu, fay laamii6e 6ee ngon hen, ana kaani teddinde :

* sariyaaji leydi ndii ;

* laamorcfe e sarwiisiiji laamu (hono cuudi, kaaki, laawi, jawdi e ko nanndi e mum'enJ.

'Bii-Ieydi lobbo fuu ana haani yicfde, wallude e reenude leydi mum so ko boni warii. 'Dum woni gilli suudu-baaba.

Laamu 00 ana haani wacfande homo fuu ko haandi, fonnude yim6e fuu banngal ko kaani wadde : mo haanaa yeewde 00 debbo naa gorko, sii, diina maa politik rewi. 'Dum woni potal DioDe leydi banngal ko kaani wadde e wacfaneede.

\Jannde needi

Page 19: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Wote

I. MUJlondiral aardii kalae ley demokarasi :

MUJlondiral yo nuuygal mawngol demokarasi. Dum woni nanngirde homo fuu e tagu, mum. Saabe mUJlondiral wadi so kerciyen'en, alsilaame'en, heeferf>e, f>aleef>e e raneef>e fuu mbaawi wuurdude e leydi ngootiri kaJlum e gollididde. So mUJlondiral walaa, siiji kaf>an, wolde waaan. So sii fuu wii ana f>uri goaao, aum wooaaa, walaa fuu ao aum darii jaati.

'So homo fuu wii mUJlataa mo waldaa e mum diina ngoota, eaum waawi saabaade wolde no baasi hakkunde siiji nii. Baasi siiji, baasi heedangol hoore mum, baasi leJli ana mbonna deental e kawral leydi.

MUJlondiral nee ana wadda kawral e jam ley galleeji, kaJlum e ley jamaaje.

II. Wote :

Nde hooreef>e ana cuf>ee, ndeen wote wattee. Kaliimaaji gartooji e kunae wattu wote annii :

• *Kanndida maa duu ndaroowo wot~meede: aum woni neaao ndaaroowo suf>eede ;

* Skriten maa duu sii wote : aum woni no talki wotoof>e f>ee ngarretee nii : e sii wote ana waawi ko tawee imide neaao gooto woni hen maa duu limto wotanteef>e. Ndeen, a tawan i'1ae yimoe heewf>e ngoni hen; *Siifraje maa duu wotannde homo fuu : aum woni ko homo fuu anniyii .wadde e ley wote 00. So homo fuu ana waawi wotude, omo wi'ee mo wote jamaa kala; * !r.Illi maa duu keesu-wote : yo bootoore maa keesu uddiiao so ana waaanaa yulannde ao gotoowo 00 soornirta talkuru mum wotenduu; ,

I t!~ ------ Jannde needi I

Page 20: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

*Elekteer maa duu gotoowo, cu60toocfo. * Isoluwaar maa duu suucforde, moggordu : yo cuucfel moyyiriteengel faa gotoowo 00 he6a cfo suucfoo, su600 mo yidi wotande, tummba ley anwolfo 00. Sutura wote 00 fuu ana ha660dii e mayre.

1. Ko woni wote 7

Wote naa : Walaa ko foti wote nafude 6ii-aadama fuu. Wote hokkata necfcfo waawde hokkude miilo mum e tiicfaUaaji mawdi leydi ndii. Saabe waawgol wotude hokkata 6i66e leydi waawde su6aade laamoto06e cfum' en : konse' en kominl)aaji 6ee, depite'en kaj1um e persidan leydi ndii.

Ko tubako06e mbi'ata referandom koo, cfum wote 6i66e leydi fuu ana hokka jamaa nokku maa· yim6e leydi ndii fuu hollitinde miilo mum'en e dow kulle nafooje jamaa 00 fuu.

2. Ko saabii so ana haani woteede ?

Ko yim6e fuu mbii woni ngoonga, sabi jamaa 00 (cfum woni 6i66e Mali fuu) haanunoo laamaade. Kaa jamaa 00 yo miliyooji yim6e, omo heewi; yim6e fuu mbaawataa laamaade. Dum wadi so kanaa daj1a su6aa6e faa aardoo, laamonoo jamaa 00 fuu. Faa laamu 00 laatoo laamu jamaa fuu ; kanaa tawee yim6e fuu ndeenti so cu6ii hooree6e 6ee, tawee wanaa kaananke tan su60too e hoore mum so lammina 6e yidi. Ndeenno homo fuu ana haani jogoraade "wotude" yo waajibi e mum. So necfcfo wotaali, 6e w066e ngotani saabe nafaa mum'en laamoto cfum, tawee necfcfo ana waawnoo wotande rew6e naa wor6e 6e joomum anndi ana ndaranoo nafaa jamaa fuu.

'Bii leydi ndii fuu ka6antoocfo suudu baaba ana haani wotude.

3. Mande wotetee 7

[Jannde needi

Page 21: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Nuuygal sariyaaji ngal kapum e sariyaaji wote dii ana keevii w~kkatiiji woteeji kaani wacfeede. Diin wakkatiiji ana kaooodii e hakke ko persidan, depite'en e meer'en kaani joocfaade. Duuoi joy fuu diin woteeji ngacfete sabi hiisaaoe oee fuu e laamu. Duuoi joy kaani joocfaade e laamu.

Orngal wote : nde wote wari fuu, mo darante e nokkuuji fuu. Orngal wote woni gollugol, manugol partiiji e yimoe mum. Necfcfo fuu jicfcfo wotaneedendaaran yalla wotoooe oee ana annda cfum, kooloo cfum. Dow cfum, mo hollitan ko mo heevii gollude, mo bekkisitto kadducfo makko 00 dow ko wii gollan maa ko aadanii wotoooe oee.

Takkaangol wote

4. Hoto necfcfo haani wotude 7

Ko woowi, pannde alan wote wattee. Ko wote 00 tawaa fuu (wanaa ko persidan, wanaa ko depite'en, wanaa ko komin), necfcfo ana haani wotude e nokku winndii e limto wotoooe mum 00.

Necfcfo waawaa wotude e nokku rimaa maa e nokku gollata so tawaama winndaaki e limto wotoooe oon nokku ngoo. Ndeenno gila wote 00 yottaaki, necfcfo ana haani heoude tavoral winndaama e limto wotoooe ngoo.

E komin fuu; e huoeere famarde fuu, e ammbasaadi fuu, e suudu wakiilaaku Mali fuu, tawete limto wote. necfcfo waawaa winndaade e limto wote nokku kanaa so.tawii wonii toon famdi fuu lebbi jeegom. Wakkati fuu limto wotoooe ngoo kaa ana e diin nokkuuji. E dewte limoore yimoe cfee, limtooji dii cfoofotoo. Dum saabii so ana haani ko homo fuu yah'a winndoyoo so limoore warii. So eggii duu, ana haani anndinde laamu 00 (so meer, so kumandaw cewcfo, so ammbasaadi maa konsilal, anndina mo hoto woni hocforde mum heyre.

------ Jannde ne~di I

Page 22: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

. Jlannde wote ndee, homo fuu ana haani feewde to biron wote winndii'too. Pati a tampu e ndaartugol biron maa wote 00, aaa haani yaade annditoyaa nokku 00 gila wote 00 yottaaki. Ndeenno neaao ana waawi yaade hu6eere maa to gollirde meer too, saabe balae sappo e nay fade wote 00 warde, limto birol)aaji dii fuu takkete toon.

Biron wote annii e golle mum

5. Homo neaao haani wotande 7

E ley no wotantee6e 6ee keewiri nii, su6agol ngol ana tiidi. Homo kaanuaon wotande. Neaao ana haani anndude mo wotanta fade mum yottaade to biron wote too. Ngoonga, homo fuu mo yidi wotanta, walaa seede. Kaa oaon kaani miilde faa feewa, cu60aon faa moyya.

Oaon kaani su6aade 6urao fuu wooaude. 'Burao wooaude 00 duu wanaa waajibi tawee fuu 6urao I)araude 00, wanaa waajibi tawee 6urao fuu jawdi 00, wanaa waajibi aum tawee mo ngonduaaa si, diina, lepol, ngeenndi maa galle 00. Kasen duu 6urao fuu wooaude 00 wanaa waajibi tawee aum 6urao fuu heewde haala 00, naa keeccuao fuu 00, naa 6urao fuu heedude e cukaaku 00, naa duu 6urao fuu anndal 00. 'Burao fuu wooaude 00 wanaa waajibi ko tawee aum aadaniiao yim6e kulle faa heewi 00, naa duu dokkoowo on jawdi yalla oaon ngotana aum 00.

, 'Burao fuu wooaude 00 yo gorko maa debbo mo miilaon ana

waawani golleeji kalfinton aum cfii 00 ;debbo naa gorko kumaniiao moyyere e neema jamaa fuu, tawee jammbataako

. , .

IJannde needi

Page 23: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

wujjataa. Joomum laatii debbo naa gorko fuu, joomum I)ardi fankidi fuu, joqmum laatii arsukunte naa misikiina fuu.

Laamorde ku6eeje ndee humaninoo lanndinal woteeji dii. Ka·a sariya wote keso 00 heeyiike Fedde heerendiinde : ende wi'ee SENI, aum woni Fedde nde ha66aaki e fay gooto humaniinde woteeji. Yim6e ndeen Fedde yo heyaa6e lamorde ku6eeje, heyaa6e partiiji'dii kaJlum e yim6e 6e ngoodanaa parti fuu. Dum fuu yalla woteeji dii ana ngaaa e ley laa6al, aum 6eydoo tekkinde demokarasi 00. _

6. Homo waawi wotude 7

Faa neaao waawa· wotude, kanaa tawee yo 6ii Mali, 0

hi66inii duu6i sappo e jeetti (18). Kasen duu pati tawee sariya jukkiino joomum saabe golleeji yogaaji bondi. So yawtii aeeaoo kulle sariya darni aee, kanaa tawee joomum ana winndii e limto woto06e ngoo, yaha to biron winndii too Jlannde wote ndee.

7. Homo waawi ndaarde wotaneede ?

Faa neaao waawa ndaarde wotaneede,kanaa tawee joomum ana winndii e limto woto06e. ngoo, hi66inii duu6i 21 (noogay e go'o). Wanaa waajibi kanaa parti politiki 6ame so mbaawaa ndaarde 6ameede e wote hannde, sabi sariyaaji wote kesi dii ndarnii muuyao fuu ana waawi ndaarde wotaneede 00 Mali 000 tawee sinndaaki e fay gooto.

8. Hono wotirtee 7

So neaao ana wara faa wotoya, yaadan e kartal mum wote e kartedante mum to biron wote winndii too. Biron wote fuu tawrete hooreejo mum, mo heyaa6e ndaaro06e wotaneede 6ee kuufi. Hooreejo biron 00 ana waawi tirindinde no wote 00 warretee .. Caggal hooreejo biron 00 yeewii kartedante maaaa faa anndii aum aan jasti, mo 6amnete talki wotantee6e 6ee fuu wooturu wooturu kaJlum e'anwolfo gooto. A su60to no njirruaaa tawee neaao fuu yeryaali maa e.ko a yiaaa ; aum wadi so ana

Il!~ ---- Jannde needi I

Page 24: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

2 1

wi' ee wote 00 yo cuuriioo. Ndeenno a.yahan to suuoorde too, flamaa talkuru mo njiooaa wotande, tummba ley anwolfo 00. A tippoto talki di a suflaaki dii ley sagiire ana toon fade maa yaltude e suuoorde ndee. A wardan e anwolfo 00 tummbuoaa talkuru mo cuflioaa 00 woni 000. Caggal a yaltii, a yahan to keesu wote 00

woni too, coornaa hen anwolfo 00. Ndeen hooreejo 00 wi'ata : maani wotii, mo totte kartal maa wote, ngal mo wadi e mum tampon. Feoeendu maa 'suuwee e dawa ka yaawaa tosaade. 'Dum fuu faa holla a wotii, a waawataa wotude e ley oon wote kaa kasen.

So oon golle ana waoee, haala heewaa, yimbe njeryondirtaa, njennondirtaa. Fay gooto haanaa siinude goooo wotana neooo mo joomum yioaa.

So won ko taykioon ko dartaaki e ley wote 00, ooon mbaawi anndinde oum hooreejo biron 00 maa heyaabe wotanteebe bee.

Neooo ana waawi nanngeede uddee kaso so gollii ko sariya hadi.

So neooo wadii ko haani wadde· semmbinaaka, ley jilli, .sariya e teddinal honoroofle mum, oon joomum yo flii leydi lobbo kaflontoooo suudu-baaba.

lJannde needi

Page 25: I~II ~ III~III~ ~llllml ~m II

Country ~01-,-+"a41-tir---------,...........,--t7T-Year flc;'?r ~anguage Yt4M/flavi Description Qbm 1 {rJ' -.It\ ~t L

CJ\,dI1 ~ ..... ll L<I1",rC 'I~ tq~ \

IFES developed/sponsored? _______ _

Maquette Impression Imprim Color


Recommended