2
Foto iha pájina oin: Iha projetu pilotu ne’ebé foka ba direitu ekonómiku, sosiál, no kulturál,
komunidade iha suku Lontas, sub-distritu Lolotoe, distritu Bobonaro simu treinu hodi harii no
halo manutensaun ba fasilidade saneamentu. Projetu ne’e hala’o hosi Seksaun Direitus Umanus
no Justisa Tranzisionál Misaun ONU nian iha Timor-Leste ho suporta hosi CARE Internation-
al. Foto husi Almério L. Nope/UNMIT.
Publikasaun hosi UNMIT (Misaun Integrada Nasoins Unidas iha Timor-Leste), Seksaun
Direitus Umanus no Justisa Tranzisionál, Novembru 2012.
i
BUA HO MALUS
Iha loron 10 Setembru 2012, iha abertura ba Konsellu Direitus Umanus ONU nia sesaun dala-21, Sekretáriu-Jerál Ban Ki-moon afirma filafali katak nia sei iha “kompromisu forte hodi inte-gra direitus umanus iha organizasaun ne’e tomak”. Ita bele konsidera katak bainhira organiza-saun ida aplika aprosimasaun bazeia ba direitus umanus ABDU iha ninia operasaun sira, ida-ne'e nu'udar maneira ida ne’ebé abranjente tebes hodi integra no promove direitus umanus. Ha’u laran-ksolok katak la’ós de’it sistema ONU, maibé ONG sira no Governu barak liu ba beibeik, utiliza daudaun ABDU iha sira-nia serbisu. Bazeia ba valór universál sira ne’ebé kodifi-ka iha lei, ABDU nu’udar enkuadramentu objetivu ba programa, projetu no atividade iha área hotu-hotu, hodi promove igualdade, inklui sira ne'ebé marjinalizadu, no ikus liu alkansa re-zultadu dezenvolvimentu nian ne’ebé justu no sustentável liu. Manuál ida-ne’e kona-ba aprosimasaun bazeia ba direitus umanus ba programa dezenvolvi-mentu, ho lian Tetun, ne’ebé UNMIT nia Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzisionál prodúz, iha objetivu atu tulun Governu no atór dezenvolvimentu sira, inklui atór sira iha siste-ma ONU, atu hatene di’ak liu tan enkuadramentu direitus umanus no oinsá bele integra direitus umanus ho maneira prátika iha sira-nia serbisu loroloron. Ida-ne’e nu’udar manuál dahuluk ho tipu ne’e iha lian Tetun no foka ba kontestu Timor-Leste nian, no ami konvida ema sira ne’ebé sei utiliza manuál ne’e atu fó konsellu krítiku ne'ebé kon-strutivu kona-ba oinsá bele hadi’ak nia konteúdu no halo manuál ne’e prátiku tebetebes ba uti-lizadór sira.
Louis Gentile
Xefe, Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzisionál Misaun Integradu Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste Reprezentante Gabinete Alta Komisária ba Direitus Umanus iha Timor-Leste
Novembru 2012
ii
Bua ho malus i
Tabela konteúdu ii
Sujestaun ba treinadór sira v
Introdusaun ba treinamentu vi
MÓDULU 1: INTRODUSAUN BA APROSIMASAUN BAZEIA BA DI-REITUS UMANUS BA PROGRAMA DEZENVOLVIMENTU
1
Sesaun 1: Konseitu dezenvolvimentu 1
1.1. Dezenvolvimentu umanu 2
1.2. Relasaun entre dezenvolvimentu umanu no direitus umanus 2
1.3. ONU nia afirmasaun kona-ba ligasaun direitu no dezenvolvimentu 3
1.4. Direitu ba dezenvolvimentu – Deklarasaun kona-ba direitu ba dezenvolvimentu
3
1.5. Obrigasaun ba dezenvolvimentu 4
1.6. Re-afirmasaun ligasaun entre direitu, dezenvolvimentu no alvu dezenvolvi-
mentu miléniu
4
1.7. Estatutu Deklarasaun kona-ba direitu ba dezenvolvimentu 5
Sesaun 2: Introdusaun ba aprosimasaun bazeia ba dezenvolvimentu 6
2.1. Saida mak aprosimasaun bazeia ba direitus umanus (ABDU)? 7
2.2. ONU nia komprensaun kona-ba ABDU 8
2.3. Atór seluk no aprosimasaun bazeia ba direitus umanus 9
MÓDULU 2: ENKUADRAMENTU DIREITUS UMANUS 10
Sesaun 1: Saida mak direitus umanus? 10
1.1. Prinsípiu direitus umanus 11
1.2 Kategoria direitu: sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál 13
Sesaun 2: Direitu no obrigasaun 14
2.1. Natureza obrigasaun direitu ekonómiku, sosiál no kulturál – hakat ba oin 16
2.2. Obrigasaun mínimu ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál 17
2.3. Obrigasaun organizasaun no ajénsia sira ne’ebé hala’o programa dezenvol-
vimentu
18
Sesaun 3: Lei Direitus umanus: internasionál no nasionál 19
3.1. Instrumentu direitus umanus internasionál 19
3.2. Lei nasionál direitus umanus
TABELA KONTEÚDU
Sesaun 4: Mekanizmu protesaun ba direitus umanus 22
4.1. Bazeia ba konvensaun 23
4.2 Bazeia ba Karta ONU: papél Konsellu Direitus Umanus (KDU) 27
4.2.1.Prosedura espesiál sira 27
4.2.2. Revizaun periódiku universal (RPU) 30
4.3. Órgaun ONU seluk tau matan ba direitus umanus 30
4.4. Mekanizmu nasionál proteje direitus umanus 31
MÓDULU 3: ABDU: PRINSIPIU DIREITUS UMANUS OPERASAIONAL 34
Sesaun 1: Prinsipiu operasionál aprosimasaun bazeia ba direitus umanus 34
1.1. Prinsípiu operasionál 1: Igualdade no naun-diskriminasaun 34
1.1.1. Implikasaun prinsípiu igualdade no naun-diskriminasaun ba ita-nia pro-
grama
36
1.2.1. Implikasaun prinsípiu partisipasaun no inkluzaun ba ita-nia programa 36
1.2. Prinsípiu Operasionál 2: Partisipasaun no inkluzaun 36
1.2.1. Implikasaun prinsípiu partisipasaun no inkluzaun ba ita-nia programa 37
1.2.2. Pergunta ne’ebé bele fó matadalan ita – relasaun ho partisipasaun no
inkluzaun
37
1.3. Prinsípiu Operasionál 3: Responsabilizasaun no estadu direitu nian 37
1.3.1. Implikasaun prinsípiu responsabilizasaun no estadu direitu nian ba ita-nia
programa
38
1.3.2. Pergunta ne’ebé fó matadalan ita - responsabilizasaun no estadu direitu
nian
38
MÓDULU 4: APROSIMASAUN BAZEIA BA DIREITUS UMANUS BA PROGRAMA DEZENVOLVIMENTU – ANALIZE HO PASU 3
40
Sesaun 1: Introdusaun ba analize direitus umanus ho pasu 3 40
Sesaun 2: Pasu 1 - Analize kauza kestaun ita-nia programa tau matan ba 41
Sesaun 3: Pasu 2 - Análize papél: se mak iha direitu no se mak iha devér 45
Sesaun 4: Pasu 3 - Análize ba lakuna kapasidade ema ne'ebé iha direitu no devér 48
MÓDULU 5: LIGA ANALIZE HO REZULTADU PROGRAMA DEZENVOLVIMENTU
52
Sesaun 1: Introdusaun ba jestaun bazeia ba rezultadu - determina rezultadu no
mudansa
52
Sesaun 2: Papel ABDU iha determinasaun rezultadu programa 54
Sesaun 3: Papel ABDU iha determinasaun indikadór ba rezultadu sira 55
MÓDULU 6: REVIZAUN BA ITA-NIA PROGRAMA RASIK - APLIKA ABDU KA LAE?
58
iv
SUJESTAUN BA TREINADÓR SIRA Manual ne’ebé ita iha ita-nia liman ho objetivu hodi ajuda ita bo’ot nu’udar treinadór atu familiariza partisipante ho aprosimasaun bazeia ba direitus umanus (ABDU) ba programa dezenvolvimentu. Partisipante sira bele inklui ofisial governu, sira ne’ebé involve in prosesu hakerek lei, membru ajensia ONU nian no mos reprezentante hosi organizasaun naun-governemental tamba sira hotu halao programa ho objetivu atu lori dezenvolvimentu iha Timor-Leste ba oin. Antes hala’o treinamentu, treinador bele hala’o avaliasaun atu hatene loloos saida maka partisipante hein atu hetan hosi treinamentu, no sira-nia konesimentu kona-ba direitus umanus, padraun direitus umanus no aprosimasaun direitus umanus to’o iha ne’ebé ona? Iha aneksu numeru 1 iha modelu ida hanaran avaliasaun ba nesesidade treinamentu, ne’ebé bele haruka ba partisipante sira maizemenus semana ida antes treinamentu hahu. Bazeia ba resposta sira ne’e, treinador, ka (diak liu tan) grupu treinador sira, mak deside kona-ba nivel detallu ne’ebé sei uza kuandu lori partisipante liu módulu hotu ne’ebé hakerek iha manual ne’e. Hafoin halo introdusaun, Modulu 1 liga dezenvolvimentu no direitus umanus no define saida mak aprosimasaun bazeia ba direitus umanus. Tanba partisipante sira presiza iha komprensaun kle’an kona-ba enkuadramentu direitus umanus nu’udar baze ba ABDU, Módulu 2 fó esplikasaun detalladu kona-ba lei no mós mekanizmu direitus umanus ne’ebé eziste iha nivel internasionál no mós iha Timor-Leste. Modulu 3 foka ba prinsipiu operasional tolu ABDU nian (igualdade no naun-diskriminasaun, partisipasaun no inkluzaun, responsabilidade no estadu direitu nian), no Modulu 4 lori partisipante ba pasa tolu ne’ebé sai nu’udar fundamentu ba ABDU. ABDU mos bele gia partisipante sira ne’ebé aplika jere programa bazeia ba rezultadu (ka iha Ingles, results based management), ne’ebé sai topiku iha Modulu 5. Modulu 6 fó oportunidade ba partisipante sira atu halo reflesaun kona-ba programa ne’ebé hala’o tiha no aplika ABDU ona no to’o iha ne’ebé, antes halo rekapitasalaun no ramata trainamentu. Módulu hotu esplika, primeiru, objetivu no saida maka ita hein partisipante sei komprende hafoin ramata módulu idak-idak. Iha módulu hotu, iha teoria ne’ebé treinadór atu fahe ho partisipante, liu hosi aprezentasaun, no mós ezersísiu pelumenus ida, liu-liu serbisu iha grupu. Atu partisipante hetan komprensaun diak, sujere ba treinadór sira atu aloka tempu natoon ba ezersísiu sira. Modulu hotu ramata ho konkluzaun. Atu tetu partisipante nia komprensaun durante treinamentu, treinador bele revee regularmente, ezemplu kada dadeer, kona-ba saida mak partisipante hetan loron uluk nian ka mos bele iha sesaun uluk nian. Hafoin remata trainamentu, treinador husu partisipante sira atu halo avaliasaun liu hosi prenxe formulariu iha aneksu 13. Treinamentu ne’e sei hala’o pelumenus loron tolu atu efetivu no hetan objetivu sira.Total ema ne’ebé maka partisipa iha treinamentu ne’e másimu ema nain 25 no minimu ema nain 20. Material ne’ebé treinadór tenke lori mak papél manila, spidol, selotip, kuadru, surat-tahan bo’ot, papél ho kór, kateri, tabela naran, stapler, laptop, projetor, kadernu no lapizeira ba partisipante sira, dokumentu no rekursu ne’ebé iha relasaun ho treinamentu ne’e no kopia manual ida ba kada partisipante no sertifikadu.
v
Rekapitalusaun ikus no ramata 59
Akrónimu 61
Glosáriu 63
Referénsia no dokumentu seluk relevante 65
ANEKSU
Aneksu 1: Avaliasaun nesesidade ba treinamentu ba partisipante sira 67
Aneksu 2: Deklarasaun kona-ba direitu ba dezenvolvimentu 69
Aneksu 3: Ezersísiu – Modulu 1: ‘Powerwalk’- Hakat/pasu forsa nian 73
Aneksu 4: Lista ho instrumentu direitus umanus universal 75
Aneksu 5: Lista konvensaun direitus umanus ne’ebé Timor-Leste ratifika 79
Aneksu 6: Ezersísiu Módulu 2- Teste/quiz 81
Aneksu 7: Ezersísiu Módulu 2- Serbisu mekanizmu direitus umanus relevante ba
Timor-Leste ka lae?
82
Aneksu 8: Ezersísiu Módulu 3- Pergunta mata dalan – aplika prinsípiu operational direi-
tus umanus iha ita-nia programa
84
Aneksu 9: Ezersísiu alternativu ba Modulu 3 - Respeita no violasaun ba prinsípiu
aprosimasaun bazeia ba direitus umanus
86
Aneksu 10: Ezemplu ba Módulu 4 — Análize pasu tolu uza aprosimasaun bazeia ba
direitus umanus. Kestaun direitu umanus: asesu ba edukasaun ba labarik feto mak limit-
adu
87
Aneksu 11 Ezemplu ba Módulu 5 - Ezemplu programa bazeia ba ABDU no indikadór
sira
89
Aneksu 12: Ezemplu ba Módulu 6 - Ezemplu diak hosi programa ne’ebé aplika aprosi-
masaun bazeia ba direitus umanus
90
Aneksu 13: Formuláriu Avaliasaun 91
vi
INTRODUSAUN BA TREINAMENTU
Koñese malu
Hato’o sira-nia esperansa kona-ba treinamentu no harii regulamentu báziku
Hatene objetivu no programa treinamentu
Objetivu Introdusaun: Partisipante sira sei:
a) Treinadór sei fasilita sesaun ida ne’e no husu partisipante sira atu fahe ba grupu-grupu kompostu hosi ema nain rua – ema idak-idak tenke buka ema ida ne’ebé nia la koñese ka la dun koñese diak. Sira halo diskusaun no fó hatene ba malu:
sira naran saida
serbisu iha ne’ebé
saida mak sira nia susesu bot liu iha area direitus umanus
saida mak sira hein katak se hetan hosi treinamentu ne’e.
Husu ba partisipante atu hakerek resposta hosi kolega no atu aprezenta ba grupu bo’ot ko-lega nia naran no informasaun seluk.
Treinadór(a) ka ema ne'ebé asiste treinadór sei hakerek esperansa hosi partisipante idak-idak iha surat-tahan mutin boot.
b) Husu ba partisipante sira kona-ba regra sira ne’ebé ema hotu ne’ebé tuir treinamentu tenke halo tuir nune’e treinamentu sei la’o diak. Husu partisipante ida atu ajuda hakerek regra idak-idak.
2. Objetivu treinamentu Treinadór hakerek iha surat-tahan boot no taka iha fatin ida hodi partisipante tomak bele haree no husu partisipante ida atu lee objetivu hosi treinamentu nian.
Treinamentu hotu, ita hein katak partisipante sira sei komprende:
relasaun entre direitus umanus no dezenvolvimentu saida mak aprosimasaun bazeia ba direitus umanus no relevánsia ba partisipante sira-nia serbisu relevánsia sistema direitus umanus - lei no mekanizmu direitus umanus - ba programa dezenvolvimentu ne’ebé aplika aprosimasaun bazeia ba direitus umanus oinsá atu aplika aprosimasaun bazeia direitus umanus iha programa ka projetu dezenvolvimentu 3. Oráriu treinamentu Treinadór fó sai ba partisipante sesaun hotu ne’ebé sei hala’o durante treinamentu.
1. Introdusaun no esperansa
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
1
MÓDULU 1
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus
Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
Mosun direitus umanus iha diskursu dezenvolvimentu
Ligasaun entre direitus umanus ho dezenvolvimentu, inklui iha kuadru
Mosun aprosimasaun bazeia ba direitus umanus ba dezenvolvimentu (ABDU) no
saida mak ABDU?
Objetivu Módulu 1: Partisipante sei iha komprensaun kle'an kona-
Sesaun 1: Konseitu Dezenvolvimentu
Tempu: Oras 1
Dezenvolvimentu iha tempu pasadu dala barak define nu’udar prosesu kresimentu ekonómiku. Maske iha rai bar-barak iha kresimentu ekonómiku signifikante, númeru ema ne’ebé kiak mos aumenta bei-beik. Ema kiak sira ne’e la hetan benefísiu hosi ‘dezenvolvimentu’ ida ne’e tanba razaun oi-oin, inklui diskriminasaun, la iha boa governasaun no korrupsaun, no seluk tan. ‘Dezenvolvimentu’ ida ne’e fó benefísiu deit ba ema ne’ebé iha podér, ema ne’ebé riku, ka ema ne’ebé iha oportunidade barak.
Iha 1986, ONU define dezenvolvimentu tuir mai:
“Dezenvolvimentu sai nu’udar prosesu polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál ida-ne’ebé
abranjente, ne’ebé foka ba progresu sustentável bem-estar populasaun tomak nian no in-
divíduu hotu-hotu bazeia ba sira-nia partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu ho ativu,
livre no signifikante no mós distribuisaun ne’ebé justu husi benefísiu sira ne’ebé sai
nu’udar rezultadu husi buat hirak-ne’e hotu”
(Parágrafu 2, Preámbulu, Deklarasaun ONU nian kona-ba direitu ba dezenvolvimentu
hosi 1986, favór haree iha aneksu númeru 2).
Definisaun ida ne’e hatudu katak dezenvolvimentu mak sasán ida ne’ebé luan los - la foka deit ba area ekonómiku maibé foka mós ba iha area hirak seluk. Dezenvolvimentu nia objetivu atu hadi’a ema hotu nia kondisaun moris, presiza partisipasaun hosi ema hotu no ema hotu tenke hetan benefísiu hosi dezenvolvimentu nian.
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
2
Hafoin partisipante sira hato’o sira-nia ideia ba plenária, treinadór mós bele fó ezemplu tuir mai:
Ezemplu: ligasaun direitu no dezenvolvimentu
Direitu liberdade espresaun no dezenvolvimentu: Se bainhira iha suku ida hetan dezastre nat-urais no sira hamlaha, se bainhira ema labele hato’o saida mak akontese, entaun ema ne’ebé mak iha suku bele mate tanba hamlaha.
Impaktu direitu ba edukasaun ba dezenvolvimentu: Tanba liu hosi edukasaun sei hamosu ema matenek barak hanesan; doutór, mestre/mestra, mekániku, enjeñeiru tékniku sivíl no seluk tan. Enjeñeiru bele dezeña no hadi’a ponte - ho matenek sira ne’e hotu bele dezenvolve na-saun.
1.1. Dezenvolvimentu umanu
Ajénsia balu, inklui ONU nian, no Governu balu mos uza termu “dezenvolvimentu umanu”.
Dezenvolvimentu umanu hanesan prosesu ida ne’ebé fó kapasidade ba ema hotu atu haluan ema-nia oportunidade, atu hadi’a sira-nia moris, liu hosi haberan ema hotu-hotu atu involve sira-nia an ho ativu iha prosesu dezenvolvimentu. Dezenvolvimentu umanu iha objetivu atu promove ema moris ho diak no liberdade, bazeia ba dignidade no igualdade ba ema hotu-hotu. Konseitu ida ne’e rekoñese katak ema sai nu’udar benefisiáriu no mós partisipante ativu iha dezenvolvimentu umanu. Konseitu dezenvolvimentu umanu mai hosi aprosimasaun kapasidade hosi Amartya Sen, ekonomista ida hosi India, ne’ebé hetan Prémiu Nobel de Siénsia Ekonomia.
1.2. Relasaun entre dezenvolvimentu umanu no direitus umanus
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Iha ligasaun entre direitus umanus ho dezenvolvimentu ka lae? Se
karik iha, oinsá ligasaun ne’e?
Protesaun ba direitus umanus iha impaktu ba dezenvolvimentu?
Partisipante bele fó ezemplu balun?
Índise Dezenvolvimentu Umanu
Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) uza Índise Dezenvolvimentu
Umanu (IDU ka HDI-Human Development Index iha lian Ingles)-atu haree situasaun no
mós progresu ba dezenvolvimentu iha rai ida-idak. Iha relatóriu global kona-ba
dezenvolvimentu umanu PNUD iha 2011, PNUD hakerek katak valor IDU Timor-Leste
nian mak 0.495. IDU bazeia ba estatístika independente ne’ebé halibur hosi instituisaun
internasionál sira hanesan Banku Mundiál no UNESCO iha área prinsipál sira ba espetativa
moris nasionál nian, eskola, Rendimentu Nasionál Brutu kada kapita. Tuir PNUD, valór
IDU hanesan “hadi’ak ida ba 22% entre tinan 2001-2011 ne’ebé subliña períodu ba
kresimentu no dezenvolvimentu pozitivu no sustentadu ba Timor-Leste”.
(PNUD Timor-Leste nia komunikadu imprensa, 3 Novembru 2011)
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
3
Direitu ba saúde - saúde importante los ba ema-nia moris, tanba ho saúde diak mak ema bele halo nia serbisu. Maske nia enjeñeiru maibé se nia saúde aat, nia labele halo nia serbisu ho diak, karik la bele suporta família no ajuda oan atu dezenvolve an no dezenvolve rai.
Karik iha seguransa; la iha injustisa tanba tribunal mak julga ema tuir lei; ema hotu bele partisipa in vida polítiku; no eleisaun ne’ebé hala’o regulamentu no ho justu: ema sei satisfeitu natoon, la kria distúrbiu, no rai no sidadaun bele dezenvolve an.
Sei la iha diskriminasaun no tratamentu hanesan ba ema hotu, iha posibilidade aas katak ema hotu satisfeitu no la kria problema, no iha ambiente pas bele hetan dezenvolvimentu no ema hotu bele hetan benefísiu.
Bainhira ema goza ninia direitu, hanesan direitu ba edukasaun, direitu atu hetan informasaun, liberdade espresaun, direitu ba serbisu, direitu atu hetan justisa se karik iha violasaun direitus umanus, ita iha posibilidade aas katak ema ne’e bele kontribui atu harii nasaun no
dezenvolvimentu.
1.3 ONU nia afirmasaun kona-ba ligasaun direitu no dezenvolvimentu
ONU mós rekoñese katak iha ligasaun entre dezenvolvimentu no direitus umanus.
Ezemplu, iha 1993, durante Konferénsia Mundial iha Vienna kona-ba Estadu Membru
ONU adota Deklarasaun Vienna no Programa Asaun nian, ne’ebé rekoñese katak demo-
krasia, dezenvolvimentu no respeita ba direitus umanus no liberdade fundamental mak
interdependente no reforsa malu .(A/CONF.157/23, para 8)
Iha 2005, durante Enkontru Mundial, Asembleia Jerál ONU mós konfirma katak: “dame,
seguransa, dezenvolvimentu no direitus umanus mak fundamentu sistema ONU nian, no
fundasaun ba seguransa no bem-estar koletivu. Rekoñese katak dezenvolvimentu, dame,
seguransa no direitus umanus mak iha ligasaun ba malu no reforsa malu.” (A/RES/60/1,
pará 9).
1.4. Direitu ba dezenvolvimentu – Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu
La iha deit ligasaun entre direitus umanus no dezenvolvimentu, iha mós direitu ida, hanaran direitu ba dezenvolvimentu. Direitu ida ne’e define iha Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu ne’ebé Asembleia Jerál ONU adota iha 1986 (favór haree Aneksu 2). Deklarasaun ne’e rekoñese katak dezenvolvimentu mós nu’udar direitu umanu ida, no iha rela-saun ho direitus umanus sira seluk hotu. ONU define direitu ba dezenvolvimentu hanesan tuir mai:
“Direitu ba dezenvolvimentu sai hanesan direitu umanu ne’ebé metin no bele fó benefísiu
ba ema ida-idak no povu tomak hodi hetan direitu atu partisipa, kontribui, no goza dezen-
volvimentu ekonómiku, sosiál, kulturál no polítiku, atu nune’e bele implementa loloos
direitus umanus no liberdade fundamentál sira hotu” (Artigu 1)
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
4
Direitu ba Dezenvolvimentu iha elementu tuir mai:
Ema no grupu hotu iha direitu atu:
partisipa iha dezenvolvimentu kontribui ba dezenvolvimentu no hetan benefísiu hosi dezenvolvimentu
prosesu dezenvolvimentu
polítiku ekonómiku sosiál kulturál
ne’ebé garante realizasaun direitus umanus hotu
Direitu ba dezenvolvimentu inklui prinsípiu tuir mai: soberania tomak/kompletu ba rekursu natural, auto-determinasaun, partisipasaun popular iha dezenvolvimentu, harii oportunidade ne’ebé iguál no kria kondisaun favoravel atu goza direitu sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál.
1.5. Obrigasaun ba dezenvolvimentu
Deklarasaun hatete katak ema hotu iha responsabilidade ba dezenvolvimentu (art.2.2), Maski nune’e, deklarasaun ne’e tau obrigasaun primeiru ba Estadu atu garante direitu ba dezenvolvi-mentu, liu-liu atu promove polítika dezenvolvimentu ne’ebé justu no kooperasaun internasi-onál ne’ebé efetivu (art 2-8). Polítika ne’e mós inklui polítika dezenvolvimentu Estadu nian iha nivel internasionál (art.4.1) ho objetivu atu realiza direitu ba dezenvolvimentu.
Ezemplu, Australia ka Estadus Unidus tenke adota polítika internasionál, no sira-nia ajén-sia dezenvolvimentu AUSAID no USAID karik tenke implementa iha Timor-Leste? Sin.
Medida saida Estadu tenke foti atu realiza direitu ba dezenvolvimentu?
Ezemplu: Estadu tenke garante oportunidade iguál ba ema hotu atu hetan asesu ba rekursu báziku, edukasaun, servisu saúde, hahán, uma, serbisu no distribuisaun rendimentu ne’ebé justu (art.8 Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu).
1.6. Re-afirmasaun ligasaun entre direitu, dezenvolvimentu no Alvu Dezenvolvimentu
Miléniu
Deklarasaun kona-ba direitu ba dezenvolvimentu ne’e mós hatudu katak asaun kontra direitus umanus iha impaktu negativu ba dezenvolvimentu – ho nune’e mós afirma relasaun entre dezenvolvimentu no direitus umanus:
“Estadu sira tenke foti etapa ruma hodi elimina obstákulu sira ba dezenvolvimentu
nu’udar rezultadu husi falla atu respeita direitu sivíl no polítiku, no mós direitu sosiál
ekonómiku no kulturál” (art. 6.3)
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
5
1993: Durante Konferénsia Mundial iha Vienna, Estadu Membru mós iha konsensu katak “(…) direitu ba dezenvolvimentu, ne’ebé estabelese iha Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvi-mentu, mak direitu ida ne’ebé universal, inalienavel no parte integradu hosi direitus umanus fundamental (parágrafu 10, Deklarasaun Vienna nian no Programa Asaun).
2000: Asembleia Jerál hatete Membru Estadu ONU nian “iha kompromisu atu garante katak direitu ba dezenvolvimentu sei sai realidade ba ema hotu no atu liberta rasa umanu tomak hosi buat ne’ebé rasa umanu hakarak” (parágrafu 11). Kompromisu ne’e hakerek iha Deklarasaun Miléniu (Rezolusaun 55/2). Estadu Membru adota Alvu Dezenvolvimentu Miléniu ualu (8):
Alvu Dezenvolvimentu Milenium - Hosi Kalendariu UNVolunteers - 2011
2010: Durante enkontru ONU atu halo revizaun ba progresu ba ADM, Peritu Independente Direitus Umanus hatete katak “se la implementa direitus umanus, Alvu Dezenvolvimentu Milenium sei falla”. Sira hateten katak se karik Xefe Estadu sira hakarak duni elimina povereza, sira tenke hetan gia hosi direitus umanus” (Komunikadu imprensa, 17 Setembru 2010 - relasaun ho enkontru membru ONU atu halo revizaun ba progresu implementasaun ADM).
1.7. Estatutu Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu
Deklarasaun no rezolusaun ne’ebé temi iha leten fó deit obrigasaun moral - la’ós legal, tuir lei internasionál direitus umanus - agora daudaun, dokumentu hirak ne’e bele gia ita bainhira ita hala’o ita nia programa dezenvolvimentu (kona-ba estatutu instrumentu internasionál, se haree kle’an liu tan iha Módulu 2)
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
6
Sesaun 2: Introdusaun ba aprosimasaun bazeia ba direitus umanus
Tempu: Minutu 45
Ezersísiu: Powerwalk
Lori partisipante sira atu ba fatin ne’ebé luan – ka ba liur, hamriik
Fó surat tahan ba partisipante idak-idak – no husu sira atu la hatudu ba ema
seluk. Esplika katak treinadór sei lee fraze balun no bainhira treinadór lee fraze ida,
ema ne’ebé mak sente fraze aplika ba ninia papél, hakat pasu ida ba oin. Ba sira ne’ebé
mak fraze la aplika hamriik nafatin iha sira-nia fatin. Husu sira atu forma liña ida
Papél no fraze atu lee – favór foti hosi Aneksu númeru 3
Hafoin lee fraze hotu – hato’o pergunta ba partisipante tuir mai:
Husu ba sira ne’ebé hamriik iha oin saida mak sira nia papél no tanba saida mak sira
hakat ba oin no oinsá sira nia sentimentu?
Husu ba sira ne’ebé mak hamriik iha kotuk sira ne’e mak se?
Husu ba sira oinsá ho sira-nia sentimentu se sira haree ema seluk hakat ba oin?
Saida mak ezersísiu ne’e signifika relasaun ho direitus umanus?
Saida mak signifikasaun liña primeiru? (hatán: liña hatudu katak bainhira foin moris,
ema hotu hanesan – iha direitu hanesan. Tanba oportunidade la hanesan durante
moris, ema balu iha oin, balu iha kotuk
Husu ba ema hotu katak se karik presiza atensaun ba sira ne’ebé la'o iha kotuk?
Halo konkluzaun
Ema ne’ebé kbiit laek, tenke hetan suporta. Tenke asegura katak ema hotu-hotu bele iha
oportunidade hanesan atu bele moris rasik.
ABDU foka ba sira ne’ebé lao iha kotuk-atu haberan sira atu sira mos lao ba oin – tamba
sira iha direitu hanesan ema ne’ebé lao iha oin! (Tempu: Minutu 30)
Hafoin fila ba kuartu Treinamentu, treinadór husu ba partisipante sira atu hato’o sira-
nia komprensaun ka definisaun kona-ba aprosimasaun bazeia ba direitus umanus ba
programa dezenvolvimentu. Sira bele haree ba resposta ne’ebé sira fó iha teste.
2.1. Saida mak Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus (ABDU)?
ABDU nu’udar kuadru ida ne’ebé bele uza iha prosesu dezenvolvimentu. Kuadru ne’ebé ba-zeia ba padraun no prinsípiu direitus umanus. Padraun direitus umanus mai hosi Deklarasaun Universal Direitus Umanus, Konvensaun Direitus Umanus no lei seluk tan no mós mai hosi jurisprudénsia órgaun direitus umanus, hanesan Komité ne’ebé harii iha Konvensaun nia okos.
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
7
ABDU buka atu analiza situasaun dezigualdade ne’ebé sai hanesan baze ba problema dezenvol-vimentu.
ABDU iha objetivu atu satan pratika diskriminasaun no distribuisaun podér ne’ebé impede/blokeiu progresu ba dezenvolvimentu.
ABDU ne’e ajuda ita atu analiza situasaun ne’ebé la iha igualdade entre ema idak-idak ka grupu, no mós obstákulu ba prosesu dezenvolvimentu ne’ebé iha intensaun fó benefísiu ba ema hotu.
ABDU foka ba dezvantajen, diskriminasaun no marjinalizasaun iha prosesu dezenvolvimentu no oinsá atu rezolve kestaun hirak ne’e. ABDU aplika durante prosesu tomak, ka relasaun ho programa dezenvolvimentu espesífiku, hosi fase halo dezeña, implementasaun, no avaliasaun to’o ramata.
ABDU bele konsidera hanesan ókulu atu haree prosesu dezenvolvimentu - haree katak prosesu dezenvolvimentu promove direitus umanus ba ema hotu ka lae?
Ho ókulu ABDU ita bele analiza kapasidade hosi ema ne’ebé mak iha direitu no
mós ema ne’ebé iha devér. Ita bele analiza oinsá ita - liu hosi ita-nia programa -
bele haforsa ema nia kapasidade atu reklama sira-nia direitu no dirije sira-nia vida
rasik. Ita mós foka ba oinsá sira ne’ebé iha podér bele realiza sira-nia devér.
Iha 2010, Relatóra Espesiál kona-ba direitus umanus ba asesu ba bee mós no saneamentu,
Catarina de Albuquerque, hato’o ba Konsellu Direitus Umanus:
“Maski direitus umanus mak sai obrigasaun legal no la presiza justifikasaun, agora daudaun,
iha evidénsia barak katak aprosimasaun bazeia ba direitus umanus la’ós de’it promove prosesu dezenvol-
vimentu inkluzivu, maibé mós asiste atu prodúz rezultadu dezenvolvimentu ne’ebé ekuitativu no
sustentável” (A/65/254, 6 August 2010, para 10)
ABDU bele ajuda Estadu, ONU no mós Organizasaun Naun-Governemental ne’ebé hala’o programa ka projetu dezenvolvimentu atu responde ba pergunta kritika sira hanesan tuir mai ne’e:
1. Se mak sempre la’o iha kotuk no tanba sá? 2. Saida mak sira-nia direitu? 3. Se mak tenke rezolve buat hirak ne’e? 4. Saida mak sira ne’ebé iha direitu no sira ne’ebé iha devér presiza atu foti asaun?
Pergunta sira iha ne’e ajuda ita atu identifika se los mak sai hanesan ita-nia alvu ba atividade ka asaun ne’ebé ita tenke foti hodi responde ba situasaun atuál ne’e. Kuandu uza ABDU ba ita-nia programa dezenvolvimentu, ita se kontribui ba hamenus dezigualdade no hamenus lakuna entre ema ne’ebé goza direitu no ema ne’ebé seidauk konsege goza ninia direitu. Bainhira uza ABDU iha programa dezenvolvimentu, iha posibilidade aas liu katak programa kontribui duni ba dezenvolvimentu umanu ne’ebé diak, los no fó benefísiu ba ema hotu. Iha Módulu 3 no 4 iha Manual ne’e, ita sei haree iha detalla saida mak ABDU no oinsá atu implementa iha ita-nia projetu.
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
8
2.2. ONU nia komprensaun kona-ba ABDU
Iha 2003, Grupu Dezenvolvimentu ONU nian (UNDG), ne’ebé kompostu hosi ajénsia ONU
bar-barak, apoiu Deklarasaun kona-ba Komprensaun Komún ba ABDU.
ONU nia komprensaun komum ba ABDU:
1. Programa kooperasaun dezenvolvimentu, polítika no asisténsia téknika hotu-hotu tenke hadi’ak realizasaun ba direitus umanus ne’ebé hakerek iha Deklarasaun Universal Direitus Umanus no instrumentu internasionál direitus umanus sira seluk;
2. Padraun direitus umanus ne’ebé hakerek iha, no prinsípiu direitus umanus ne’ebé hakerek iha Deklarasaun Universal Direitus Umanus no instrumentu internasionál direitus umanus sira seluk sai nu’udar gia ba kooperasaun no programa dezenvolvimentu iha setór hotu-hotu no durante prosesu dezenvolvimentu tomak;
3. Programa kooperasaun dezenvolvimentu nian kontribui ba dezenvolvimentu kapasidade ema ne’ebé iha devér atu halo tuir sira nia obrigasaun no mós ema ne’ebé iha direitu atu reklama sira nia direitu.
Aplika ABDU mak mandatoriu (tenke halo tuir) iha prosesu dezeña, implementa no halo avaliasaun ba Kuadru Asisténsia Dezenvolvimentu ONU nian (UNDAF). Kuadru ne’e hakerek asaun ajensia, programa no fundu sira ONU nian iha rai ida ba prioridade dezenvolvimentu nasionál. UNDAF mak kuadru ida ne’ebé konkorda entre Governu no ONU iha rai idak-idak, ho involvementu hosi órgaun Estadu seluk, sosiedade sivíl, no parseiru seluk. Iha Timor-Leste, UNDAF primeiru kobre tinan 2009-2013 (bele vizita www.tl.undp.org)
Hosi 2004-2007, ONU adota Programa Global ba Haforsa ONU nia suporta ba promosaun no protesaun direitus umanus iha mundu tomak. Programa ne’e nia objetivu mak atu haforsa kapasidade ONU nia ajénsia atu suporta esforsu Estadu Membru ONU atu haforsa sistema protesaun direitus umanus bainhira atinje Alvu Miléniu.
ONU mós adota Planu Asaun Integradu atu haforsa ONU nia kapasidade atu integra norma no prinsípiu sira direitus umanus iha sira-nia serbisu.
Dezenvolvimentu sira hotu ne’e rezulta iha ajénsia ONU barak uza ABDU iha sira-nia ser-bisu. Ida ne’e mós hatudu rekoñesimentu hosi ajénsia ONU katak direitus umanus sai nu’udar instrumentu util ba serbisu dezenvolvimentu.
Introdusaun ba Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu
9
2.3. Atór seluk no Aprosimasaun bazeia ba Direitus Umanus
Estadu Membru ONU balu rekoñese importánsia direitus umanus bainhira halo programa dezenvolvimentu. Estratéjia Nasionál Timor-Leste nian kona-ba HIV no STI, 2011 – 2016, hosi Ministériu Saúde, hatete katak:
“Iha konsensu luan kona-ba prinsípiu báziku parseria nian, resposta sira bazeia ba evidénsia no
aprosimasaun direitus umanus ba setór hotu relasaun ho estratéjia no halo programa”
(sumáriu ezekutivu, pájina 2)
ONG dezenvolvimentu barak mos konkorda katak direitus umanus gia sira-nia serbisu. Ezemplu, OXFAM no CARE foti desizaun atu adota aprosimasaun direitus umanus iha sira-nia programa. Nu’udar organizasaun ne’ebé dedika sira-nia aan ba halakon pobreza, CARE no OXFAM rekoñese no simu importánsia atu satan violasaun direitus umanus no diskrimi-nasaun iha kualkér fatin ne’ebé sira serbisu[1]. Organizasaun naran Water-Aid (foka ba asistén-sia iha area bee no saneamentu ba ema kiak) mós dezenvolve aprosimasaun bazeia ba direitus umanus iha sira-nia estratéjia no orsamentu sira[2].
[1] Rights-based Approaches Learning Project, Care – Oxfam America, 2007, lia dahuluk [2] Favór haree www.wateraid.org.
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Iha ita boot sira-nia serbisu, ita boot sira promove no proteje
direitus umanus? No oinsá?
Resposta ne’ebé posivel: Sin, liu hosi ami -nia serbisu ne’ebé mak ami respeita rasik, la
halo diskriminasaun no fó informasaun klaru ba povu kona-ba projetu. Se karik rona ko-
na-ba violasaun, ami ajuda vítima hato’o keixa ba polisia ka Provedoria Direitus
Umanus i Justisa.
Iha nivel internasionál, iha rekoñesementu kona-ba ligasaun entre direitus umanus
no dezenvolvimentu, no mós katak dezenvolvimentu nu’udar direitu umanu ida
ONU define ona direitu ba dezenvolvimentu
Iha rekonesimentu iha ONU, Estadu no organizasaun naun-governemental husi
importansia atu tau matan ba direitus umanus iha programa dezenvolvimentu atu
hetan rezultadu ne’ebé diak
ONU, Estadu no mós organizasaun naun-governmental barak adota aprosimasaun
bazeia ba direitus umanus iha sira-nia programa
Konkluzaun Módulu 1
Enkuadramentu Direitus Umanus
10
Hanesan ita haree iha Módulu 1, agora daudaun ONU, Estadu balu, no mós atór dezenvolvi-mentu balu seluk, rekoñese importánsia direitus umanus bainhira promove dezenvolvimentu. Sira rekoñese katak bainhira ita fó atensaun ba direitus umanus, ita iha posibilidade aas liu atu hetan rezultadu diak no sustentável hosi intervensaun dezenvolvimentu. Se karik Ita Bo’ot mós hakarak uza aprosimasaun bazeia ba direitus umanus iha ita-nia pro-grama dezenvolvimentu, tenke iha komprensaun diak kona-ba direitus umanus, prinsípiu direi-tus umanus no mós padraun ne’ebé proteje direitus umanus. Módulu ne’e foka ba kestaun hirak ne’e.
NOTA: Treinadór bele habadak material hosi Módulu 2 bazeia ba koñesimentu hosi partisipante sira konaba direitus umanus no sistema protesaun. Módulu 2 esplika kle’an konaba direitus umanus no sistema internasionál ho objetivu atu fahe informasaun kompletu ba sira ne’ebé atu aplika ABDU.
MÓDULU 2
Enkuadramentu Direitus Umanus
Saida maka direitus umanus, se mak iha direitu no se mak iha obrigasaun atu hala’o direitus umanus?
Saida mak forma sistema protesaun - instrumentu legal no mekanizmu direitus umanus iha nivel nasionál no internasionál
Relevánsia no importánsia hosi kuadru direitus umanus bainhira hala’o programa dezenvolvimentu
Objetivu Módulu 2: Partisipante sei iha komprensaun klean kona-ba:
Sesaun 1: Saida maka Direitus Umanus?
Tempu: Minutu 30
Define direitus umanus
Treinadór bele husu partisipante sira atu define direitus umanus. Hakerek resposta iha
kuadru. Ikus liu, treinadór fó definisaun tuir mai:
Direitus Umanus maka reklamasaun ne’ebé ema hotu iha dezde moris ne’ebé garante
katak ema hotu bele moris ho valor no dignidade. Direitus umanus mak garantia legal
ne’ebé universal hodi proteje ema idak-idak no mós grupu hosi asaun estadu ne’ebé
interfere ho liberdade fundamental no dignidade umanu.
(hosi Gabinete Alta Komisária ba Direitus Umanus (OHCHR))
Enkuadramentu Direitus Umanus
11
1.1. Prinsípiu Direitus Umanus
Hanesan haree iha Módulu 1, tuir komprensaun komún ONU nian konaba Aprosimasaun Ba-zeia ba Direitus Umanus, padraun no mós prinsípiu direitus umanus sai nu’udar gia ba kooper-asaun no programa dezenvolvimentu iha setór hotu-hotu no durante prosesu dezenvolvimentu tomak. Prinsípiu direitus umanus maka fahe ba kategoria rua:
1. Prinsípiu ne’ebé foka ba konteúdu direitus umanus no
2. Prinsípiu ne’ebé foka ba prosesu ita-nia programa ka projetu
Treinadór esplika prinsípiu ne’ebé foka ba konteúdu direitus umanus mak haat (4): Direitus umanus mak:
1. Inerente - katak desde moris
2. Universál - katak ba ema hotu
3. Inalienavel - katak labele hasai. Maibe dala ruma, direitu balu bele limita
(Se karik partisipante sira presiza esplika kle'an liu tan – haree iha kraik)
4. Indivizivel no Interdependente - katak direitu hotu iha relasaun ba malu
(Se karik presiza esplika klean liu tan – haree iha kraik)
Treinadór husu ba partisipante sira:
Karik sira hatene saida mak prinsípiu fundamental direitus umanus?
Prinsípiu ne’ebé partisipante sira temi signifika saida?
Hakerek iha surat tahan bo’ot.
Saida mak Inalienavel/Labele hasai?
Inalienavel katak:
Ezemplu: Estadu labele hakotu sidadaun-nia direitu ba moris ka bandu nia sidadaun sira
atu ba eskola ka halo tratamentu saúde.
Maibé Estadu bele limita sidadaun sira-nia direitu balun tuir mai:
tuir lei no
tuir nesesidade atu proteje, ezemplu, seguransa públiku ka nasionál, orden, saúde, moral,
ka direitu seluk
Husu partisipante ida atu lee art. 19 Konvensaun Internasionál Direitu Sivíl no
Polítiku (ICCPR) hanesan ezemplu ida. Partisipante ida seluk lei art. 24 no 43
Konstituisaun Timor-Leste
se karik iha emerjénsia públiku ne’ebé ameasa vida nasaun
Lee art. 4 ICCPR no mós art 24 Konstituisaun Timor-Leste
Enkuadramentu Direitus Umanus
12
Iha Módulu 3, ita sei haree ba prinsípiu operasionál: igualdade no naun-diskriminasaun, partisipasaun no mós responsabilidade no estadu direitu nian.
Saida mak Indivizivel no Interdependente?
Indivizivel katak labele haketak kategoria direitu ida hosi kategoria direitu ida seluk.
Direitus umanus hotu – sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál - mak
interdependente ka iha relasaun ba malu.
Ezemplu: Se ita iha edukasaun, saude, serbisu, uma no hahan ne’ebé diak, ita bele partisipa
ho liberdade liu iha dezisaun politika iha ita-nia nasaun.
Se karik iha funu, no ema mate barak no tauk atu lao ba mai, labarik la konsege
ba eskola. Inan-aman la bele ba serbisu no buka moris ho nivel adekuadu.
Direitus umanus hotu mak importante, no presiza direitu ida atu goza direitu ida seluk.
Nune’e, ita mós bele hatete katak la iha direitu ida ne’ebé mak aas liu duke direitu seluk!
No se karik, ema hotu bele goza direitus umanus hotu – iha posibilidade aas katak se iha
dezenvolvimentu iha rai laran no pás!
Enkuadramentu Direitus Umanus
13
1.2 Kategoria direitu: sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál
Direitu mak fahe ba kategoria 5: direitu sivíl, polítiku, sosiál, ekonómiku no kulturál.
NOTA: Dala ruma, bele iha difikuldade atu tau direitu ida ba kategoria ida. Direitu balu bele tau iha kategoria rua, hanesan liberdade asosiasaun and liberdade harii sindikatu (direitu sivíl no mós ekonómiku). Maibé, hanesan ita mós haree ona iha leten, la iha kategoria ida ne’ebé mak
superior ka aas liu tanba direitu iha ligasaun ba malu.
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Ita boot hatene katak kategoria direitus umanus hira mak iha, no
kategoria ne’ebé?
Ita mós bele haree ba resposta ba pergunta primeiru (kona-ba saida mak direitus
umanus) - resposta ne’ebé hakerek iha surat tahan bo’ot. Se karik ema balu fó ezemplu
kona-ba direitu idak-idak, partisipante bele determina, direitu ne’e mak parte kategoria
ne’ebé?
Direitu Sivíl Auto-determinasaun Moris Remédiu efetivu ba violasaun direitu Tratamentu ho umanidade no respeita ba dignidade inerente Liberdade husi tortura Julgamentu justu Prezume sala laek hasoru julgamentu kriminál Sai na’in ba sasán Liberdade hanoin, espresaun, asosiasaun Liberdade movimentu No seluk tan…
Direitu Polítiku Liberdade atu hola parte iha moris públiku Vota Kandidatu an
Direitu Ekonómiku Serbisu ne’ebé ita hili ho livre Serbisu ho kondisaun adekuadu Harii no sai membru sindikatu Halo greve
Direitu Sosiál Seguransa sosiál Edukasaun inklui edukasaun primária obrigatóriu no gratuita Padraun saúde ne’ebé aas Padraun moris adekuadu (hahán, ropa, uma, bee, saneamentu
no seluk tan)
Direitu Kulturál Partisipa ho livre iha moris kulturál Protesaun propriedade intelektuál
Enkuadramentu Direitus Umanus
14
NOTA: Antes kontinua Treinadór fasilita jogu hodi hamamar isin.
Direitus umanus hotu-hotu mai kedas ho obrigasaun. Obrigasaun mosu ba ema hotu, Estadu no mós ba entidade ne’ebé hala’o programa dezenvolvimentu. a) Obrigasaun ema idak-idak nian
Hanesan ita haree iha leten, ema hotu iha direitus umanus. Tanba ema hotu iha direitu, ema hotu mós iha obrigasaun atu respeita ema seluk nia direitu. Obrigasaun ida ne’e ita bolu obrigasaun moral.
Obrigasaun hosi ema idak-idak Respeita direitu ema idak-idak Ezemplu: Ema ida tenke koalia ho respeita ba ema seluk
La bele tolok inan-aman Inan-aman tenke haruka oan sira ba eskola Laen labele baku nia fen ka oan
b) Obrigasaun Estadu
Orgaun Estadu iha obrigasaun atu respeita, proteje no mós realiza ema idak-idak ka grupu nia direitus umanus. Estadu-nia obrigasaun mak forte los!
Jogu: Ba Merkadu
Instrusaun Fahe partisipante ba grupu 3 hafoin tau sira nia naran, kada grupu tenke iha atensaun hodi rona saida mak Treinadór temi tuir naran ai fuan nian, ezemplu: Ai-dila, Sabraka ho Hudi. Grupu rasik mak sei deside ai fuan saida mak sai hanesan sira nia naran. Grupu sira tenke hamriik bainhira treinadór temi sira nia naran to’o remata, no asegura katak grupu sira la halo sala, se bainhira sala sansaun hodi fó kastigu depende desizaun grupu sira seluk. Objetivu hosi jogu ida ne’e atu halo partisipante sira bele iha konsentrasaun no atensaun. Nota: Treinadór konta istória badak kona-ba situasaun merkadu nian, ezemplu: Iha dadeer ida ha’u ba iha merkadu, ha’u haree ai-fuan barak loos no mesak kapás, ha’u hakarak hola Sabraka, maibé ha’u mós hakarak hola Ai-dila tanba baratu, bainhira ha’u atu hola Ai-dila, haree iha sorin iha Hudi ne’ebé baratu los (kontinua kria istória durante tempu ne’ebé de-termina ona).
Tempu: Minutu 10
Sesaun 2: Direitu no Obrigasaun
Tempu: Minutu 45
Enkuadramentu Direitus Umanus
15
Treinadór aumenta:
Tanba povu hili membru Órgaun Estadu hanesan Prezidente no Parlamentu no diretamente Governu Estadu nu’udar reprezentante povu Órgaun Estadu iha podér atu foti desizaun ne’ebé iha impaktu ba ema nia moris
Ezemplu:
Prezidente bele deklara Estadu de Sitiu Parlamentu aprova orsamentu ba Governu Governu bele foti taxa hosi populasaun Polisia no militár sira bele lori pistola no kilat Juis bele kastigu ema iha prizaun
Reprezentante Estadu tenke hala’o sira nia knar ba interese povu nian no ho respeita no povu nia direitu.
Obrigasaun Estadu nian hakerek iha lei internasionál no nasionál (haree mós sesaun tuir mai), nune’e obrigasaun ne’e mak obrigasaun legal:
Ezemplu: lee artigu 13 hosi Konvensaun Internasionál Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR) nian
Obrigasaun legal hosi Estadu ba ema idak-idak no grupu
c) Obrigasaun organizasaun ne’ebé hala’o programa dezenvolvimentu
Nu’udar organizasaun nasionál, internasionál ka ajénsia ONU nian ne’ebé hala’o projetu ka pro-grama dezenvolvimentu – mós bele hatete katak iha obrigasaun ba sira/komunidade ne’ebé ita-nia programa foka ba. Maske obrigasaun ne’e la’ós obrigasaun legal – iha obrigasaun mor-al forte tanba ita mak harii relasaun ho komunidade liu hosi ita-nia programa. Hanesan ita haree iha Módulu 1, agora daudaun organizasaun no ajénsia barak rekoñese katak sira mós iha obrigasaun atu hala’o direitus umanus ONU no ONG barak adota ona aprosi-masaun direitu umanus ba sira-nia programa dezenvolvimentu! Ita sei halo diskusaun kle’an liu tan iha Módulu 3.
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Tanbasá Estadu iha obrigasaun forte atu hala’o direitus umanus?
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Ajénsia no ONG sira ne’ebé hala’o programa dezenvolvimentu iha
Enkuadramentu Direitus Umanus
16
2.1. Natureza Obrigasaun Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál – Hakat ba oin
Programa dezenvolvimentu barak foka liu ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál (DESK), hanesan programa harii kampu serbisu, hadi’ak edukasaun, servisu saúde, harii sistema irriga-saun, ka asisténsia sosiál ba ema vulneravel sira. Kuandu ita deside atu aplika aprosimasaun ba-zeia ba direitus umanus ba ita-nia programa dezenvolvimentu, ita tenke komprende didi’ak obrigasaun legal (Estadu) no obrigasaun moral (atór seluk) relasaun ho DESK. Tempu ne’ebé membru ONU hakerek Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR) (iha tinan 1950-1060s), sira rekoñese katak atu realiza direitu hotu ne’e, hanesan direitu atu hetan seguransa sosiál, moris ho nivel adekuadu, edukasaun inklui Treinamentu tékniku no profisionál, no saúde, Estuda presiza rekursu barak, liu-liu orsamentu. Nune’e, membru ONU determina katak Estadu iha rai idak-idak labele alkansa buat hotu ne’e kedan. Membru ONU deside katak obrigasaun atu hala’o direitu sira hotu ne’e, obrigasaun progresivu.
Estadu tenke: hakat ba oin to’o rekursu másimu ne’ebé iha progresiva liu hosi meius apropriadu/natoon hotu-hotu
atu realiza total DESK. Pasu saida mak Órgaun Estadu tenke foti atu realiza DESK? Ezemplu: Adota no implementa lei no polítika sira
Obrigasaun m
oral
Atór Dezenvolvimentu
Populasaun
Estadu
Obr
igas
aun
lega
l
Treinadór husu partisipante ida atu lee art 2.1 ICESCR
Enkuadramentu Direitus Umanus
17
Ezemplu: Lei atu proteje traballadór sira. Implementa polítika kona-ba edukasaun gratuita no inkluzivu (inklui ema ne’ebé moris ho defisiénsia) no fó Treinamentu ba profesór sira oinsá atu inklui ema ho defisiénsia, determina prioridade nasionál, implementa planu dezenvolvimentu nasionál. Seluk tan? ONU fó tempu ba nia membru atu realiza direitu - maibé, situasaun iha rai idak-idak tenke la'o ba oin. Se karik la’o ba kotuk-tenke iha justifikasaun forte no klaru. Se karik la iha justifikasaun forte no klaru - ita bele hatete katak hahalok ka omisaun ne’e mak violasaun direitus umanus. Maske ONU fó tempu atu realiza total DESK, membru ONU ne’ebé ratifika iha obrigasaun balu ne’ebé sira tenke realiza agora kedan. Obrigasaun ne’e, ita bolu Obrigasaun Mínimu. 2.2. Obrigasaun Mínimu ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál
Estadu idak-idak ne’ebé ratifika konvensaun iha obrigasaun mínimu atu atinje aspetu balu hosi DESK idak-idak. Obrigasaun minimum ne’e, Estadu tenke alkansa agora kedas. Obrigasaun mínimu ba DESK define iha ICESCR no mós hosi Komité DESK ne’ebé tau matan ba
implementasaun ICESCR.
Se karik ita-nia programa dezenvolvimentu ne’ebé aplika ABDU no foka ba edukasaun, ka Ita Bo’ot serbisu iha Ministériu Edukasaun, ita karik hakarak foti obrigasaun mínimu nu’udar ita-nia prioridade, no se kuandu realiza tiha, bele foka ba obrigasaun seluk. Ba DESK seluk, favór haree iha Kompilasaun Instrumentu Internasionál Direitus Umanus hosi Provedoria dos Direitus Humanos e Justiça, atu hatene loloos saida maka obrigasaun mínimu.
Treinadór husu partisipante ida atu lei art 2.2 ICESCR
Depois treinadór subliña:
Obrigasaun mínimu ida: la bele halo diskriminasaun bainhira/implementa realiza kada DESK
Treinadór husu partisipante ida atu lei Komentáriu Jerál hosi Komité DESK, nr 13 kona-ba direitu ba edukasaun, ne’ebé hatudu saida maka obrigasaun mínimu: parágrafu 51 no 52:
Depois treinadór subliña:
Estadu tenke:
1. Garante asesu universál ba edukasaun primáriu ne’ebé gratuita no obrigatóriu 2. Adota no implementa estratéjia edukasaun nasionál ida ne’ebé inklui prestasaun
edukasaun sekundária, nivel superiór no fundamentál
Enkuadramentu Direitus Umanus
18
2.3. Obrigasaun organizasaun no ajénsia sira ne’ebé hala’o programa dezenvolvimentu
Hanesan ita haree iha leten, organizasaun no ajénsia, ezemplu ONU nian, ne’ebé hala’o pro-grama ka projetu dezenvolvimentu, mós iha obrigasaun moral ne’ebé forte atu respeita no promove direitus umanus. Nune’e, diak liu, ajénsia ONU no mós ONG sira ne’ebé hala’o pro-grama dezenvolvimentu ne’ebé dala barak foka ba DESK (edukasaun, saúde, hahán, uma no seluk tan), mós komprende didi’ak konteúdu no natureza obrigasaun DESK, no fó suporta atu realiza DESK hotu, duke kontribui ba violasaun! Nota: Halo rekapitulasaun - Lori partisipante sira atu hanoin fila fali pontu sira importante iha sesaun ida ne’e. (ida ne’e bele ba sesaun hotu, hodi asegura katak partisipante sira kapta saida mak treinadór sira fó no partisipante sira komprende loloos kona-ba sesaun ida ne’ebé mak hala’o tiha ona)
Deskansa: Minutu 15
Enkuadramentu Direitus Umanus
19
Tuir definisaun direitus umanus ne’ebé hakerek iha leten, direitus umanus mak garantia legal. Garantia legal ne’e hakerek iha ne’ebé? Hanesan ita haree ona bainhira halo diskusaun kona-ba obrigasaun direitus umanus (ne’ebé garantia hosi lei, ezemplu balu hosi konvensaun no mós Konstituisaun Timor-Leste), direitus umanus hakerek iha lei direitus umanus, iha nivel internasionál no mós nasionál[3].
3.1. Instrumentu Direitus Umanus Internasionál
Istória badak ONU no Lei ONU direitus umanus
Hafoin Segunda Guerra Mundial remata iha tinan 1945, ONU moris ho objetivu atu harii pás no seguransa iha mundu. ONU nia kna’ar inklui promove respeita universal ba direitus umanus no liberdade fundamental ba ema hotu (haree artigu 55 hosi Karta ONU nian (UN Charter)).
Iha 1948, Asembleia Jerál ONU adota Deklarasaun Universal Direitus Umanus (DUDU). ONU-nia komprensaun komún kona-ba ABDU refere ba prinsípiu no padraun ne’ebé hakerek iha DUDU.
Dezde 1948 – iha Konvensaun Internasionál Direitus Umanus 9 tuir mai:
1. Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (1966) no Protokolu Opsionál rua (1966, 1989) ICCPR
2. Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (1966) no Protokolu Opsionál (2008) – ICESCR
3. Konvensaun Internasionál kona-ba Halakon Forma hotu-hotu Diskriminasaun Rasiál nian (1979) – ICERD
4. Konvensaun Internasionál Hasoru Tortura no Tratamentu ka Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (1984) – CAT
[3]. Iha rejiaun Áfrika, Europa, Amérika no Médiu Oriente mós iha Lei Direitus Umanus Rejionál. Iha Asia, seidauk iha, nune’e Sesaun ne’e foka de’it ba Lei Internasionál – liu-liu ONU-nian – no Lei Nasionál direitus umanus nian.
Sesaun 3: Lei Direitus Umanus - Internasionál no Nasionál
Tempu: Oras 1 ho balu
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Tanbasá mak ita presiza hatene dokumentu legal kona-ba
direitus umanus bainhira hala’o ita nia serbisu?
R: Tanba dokumentu ne’e sai hanesan baze atu hala’o ita-nia serbisu. Aprosimasaun ba-
zeia ba direitus umanus rekere katak ita-nia programa dezenvolvimentu tuir padraun no
prinsípiu direitus umanus. Padraun no prinsípiu sira ne’e hakerek iha lei.
Treinadór husu partisipante sira atu lei artigu balu hosi DUDU – art 8 (remédiu efetivu ba violasaun direitus umanus), 24 (deskansa), 29 (devér ba komunidade).
Treinadór husu ba partisipante sira atu temi konvensaun balu
ne’ebé Asembleia Jerál adota dezde 1948, no hakerek iha kuadru
Enkuadramentu Direitus Umanus
20
5. Konvensaun kona-ba Halakon Forma hotu-hotu Diskriminasaun ba Feto (1989) no Protokolu (1999) – CEDAW
6. Konvensaun Direitu Labarik nian (1990) no Protokolu tolu (2000 no 2011) – CRC
7. Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun Direitu Traballadór Imigrante sira no membru família sira (1990) – ICRMW
8. Konvensaun kona-ba Direitu ba Ema sira ho Defisiénsia (2006) no Protokolu (2006) – CRPD
9. Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun ba Ema hotu hosi Halakon Obrigatóriu (2006) – CPED
NOTA: Partisipante balu karik sei temi Lei Internasionál kona-ba Refujiadu, ka Lei kona-ba Funu (Lei Umanitáriu) ka Konvensaun sira Organizasaun Internasionál Traballadór nian (ILO). Resposta hotu ne’e diak, tanba dokumentu sira ne’e iha relasaun metin ho direitus umanus no nu’udar parte instrumentu direitus umanus universal. Konvensaun Internasionál Direitus Uma-nus 9 hanaran instrumentu direitus umanus internasionál prinsipál.
Nune’e: Estadu, bainhira hala’o ninia atividade, ezemplu programa edukasaun, projetu dezen-volvimentu sistema irrigasaun, justisa, tenke halo ho respeita ba direitus umanus ne’ebé hakerek iha Konvensaun.
Ajénsia ONU nian-nu’udar reprezentante ONU-mós tenke hala’o direitus umanus iha sira-nia programa. ONG barak mak rekoñese sira-nia obrigasaun atu respeita no mós atu hadi’ak re-speita ba direitus umanus liu hosi sira-nia programa. Ba ema seluk-iha pelumenus obrigasaun moral atu respeita ema nia direitu! Padraun Internasionál seluk
Aleinde konvensaun direitus umanus, ONU mós adota padraun ka instrumentu seluk. Padraun ne’e, Estadu Membru ONU adota, maibé la ratifika-nune’e padraun sira ne’e la fó obrigasaun legal ba Estadu. Maibé, padraun ne’e bele ajuda no sai hanenesan matadalan ba ita bainhira ita
hala’o ita nia serbisu-hanesan deklarasaun ka prinsípiu .
Ezemplu:
Hanesan ita haree iha Módulu 1: Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu
Deklarasaun kona-ba Prinsípiu Báziku Justisa nian ba Vítima sira Krime no Abuzu Podér nian-adopta hosi Asembleia Jeral ONU (1985)
Padraun Mimimum kona-ba Tratamentu ba Prizoneiru sira (1955)
Padraun ne’e bele sai matadalan ba ita se karik ita hala’o programa iha area justisa, inklui prizaun. Ba lista kompleta padraun direitus umanus -tuir area ne’ebé padraun foka ba -favór haree iha aneksu 4 ka loke http://www2.ohchr.org/english/law (iha website mós bele haree testu lei idak-idak).
Treinadór husu partisipante atu lee artigu balu hosi Konvensaun balu, ezemplu art 6.1 ICESCR (direitu ba serbisu), art.18 CRC (responsabilidade hakiak labarik/oan).
Subliña ba partisipante sira katak Konvensaun fó obrigasaun legal ba Estadu, nune’e artigu barak mak hakerek: “Estadu Partisipante tenke.” (Estadu Partisipante mak
Estadu ne’ebé ratifika tiha ona Konvensaun)
Enkuadramentu Direitus Umanus
21
Karik ita-nia programa foka ba area sira ne’e-ita bele uza atu informa ita-nia programa tanba ita
uza ABDU.
Ba lista ho konvensaun direitus umanus no lei internasionál ne’ebé iha relasaun ho direitus uma-
nus ne’ebé Timor-Leste ratifika, favór haree aneksu 5.
Maski komprensaun komún ONU nian ba ABDU refere de’it ba prinsípiu no padraun direitus umanus internasionál, kuandu ita hala’o programa dezenvolvimentu iha Timor-Leste, it mós tenke garante katak ita halo tuir estandarte direitus umanus nasionál, ka diak liu tan, fó asisténsia ba Governu atu implementa lei direitus umanus ne’ebé iha.
a. Konstituisaun Timor-Leste Lei inan iha Timor-Leste maka Konstituisaun ne’ebé Asembleia Konstituinte adota iha 2002, no tama iha vigor iha 20 Maiu 2002. Konstituisaun nia Parte II dedika espesífiku ba direitus uma-nus. Konstituisaun klarifika estatutu lei internasionál ne’ebé Timor-Leste ratifika, hanesan kon-vensaun internasionál direitus umanus, iha Timor-Leste. Artigu 9 hakerek katak: 1. Orden jurídika Timór nian adota prinsípiu sira direitu internasionál jerál no komún nian.
2. Norma sira-ne’ebé mai iha konvensaun, tratadu no akordu internasionál sira-nia laran vig-ora iha orden lei rai laran nian, bainhira hetan aprovasaun, ratifikasaun eh adezaun hosi órgaun kompetente ida idak no bainhira publika tiha ona iha jornál ofisiál.
3. Norma sira-ne’ebé la tuir konvensaun, tratadu sira no akordu internasionál sira-ne’ebé orden jurídika Timór nian simu tiha ona, se sai inválidu”.
Artigu ne’e hatudu katak kuandu ratifika tiha ona, regra internasionál direitus umanus sai parte padraun legal nasionál, no determina katak lei nasionál hotu tenke tuir lei internasionál direitus umanus.
b. Lei no regulamentu nasionál seluk
Iha lei, dekretu lei, dekretu no regra sira seluk ne’ebé halo iha nivel nasionál hosi Prezidente, Parlamentu, Governu ka Ministériu idak-idak ne’ebé hakerek kona-ba ema nia direitu.
Ezemplu: Lei kona-ba Eleisaun Dekretu Prezidensial kona-ba Estadu de Sitiu Dekretu Lei kona-ba Kódigu Penal no Kódigu Prosesu Penal Dekretu Lei kona-ba Kódigu Sivíl Lei Kontra Violénsia Doméstika Lei kona-ba Protesaun Testemuña sira Lei kona-ba Rai Lei kona-ba Serbisu Seluk tan
3.2 Lei Nasionál Direitus Umanus
Favór lee artigu balu hosi Konstituisaun - art.21, 34.1 no 61.1
Enkuadramentu Direitus Umanus
22
Ezemplu: Kódigu Traballu (4/2012) Timor-Leste nian no relasaun ho direitus umanus (naun-diskriminasaun, direitu ba serbisu ho kondisaun justu, inklui deskansa)
Artigu 6: Prinsípiu igualdade
Traballadór hotu, mane no feto, iha direitu ba igualdade ba oportunidade no tratamentu ba empregu, treinamentu no harii kapasidade, kondisaun serbisu no pagamentu.
Artigu 25: Períodu serbisu baibain
Períodu serbisu baibain la bele liu oras 8 kada loron ka oras 44 kada semana 1.
Hafoin serbisu durante 5 oras, la ho interrupsaun, traballadór iha direitus atu deskansa pelumenus oras 1.
Programa ne’ebé aplika ABDU sei respeita rasik provizaun lei traballadór, promove parseiru
ne'ebé involve iha programa atu halo tuir, programa bele inklui komponente diseminasaun lei
no direitu ne’e ka fó asisténsia tékniku ba Sekretariadu Estadu relevante (SEPFOPE) atu hari 'i
inspesaun traballu ne'ebé forte .
Iha órgaun oi-oin iha nivel internasionál no nasionál ne’ebé haree ba implementasaun direitus umanus. Órgaun sira hato’o sira-nia observasaun, rekomendasaun no komentáriu ruma ba na-saun ida-idak. Ita sei haree ezemplu balu atu hatudu oinsá órgaun sira ne’e bele ajuda ita atu garante ita-nia programa la viola ema-nia direitu, ka diak liu tan, oinsá ita-nia programa promove no hadi'ak realizasaun direitus umanus, liu-liu ba ema vulneravel sira.
Favór nota katak iha rejiaun Asia, seidauk iha mekanizmu rejionál ne’ebé adekuadu atu proteje direitus umanus, hanesan iha Áfrika, Europa, Meiu Oriente no Amérika.
4. Mekanizmu ONU nian
Iha ONU iha órgaun no mekanizmu direitus umanus tipu rua ne’ebé iha objetivu atu promove, proteje no halo observasaun kona-ba implementasaun direitus umanus. Mekanizmu:
1. Bazeia ba Konvensaun Direitus Umanus 2. Bazeia ba Karta ONU
Diskusaun grupu
Fahe partisipante iha grupu 5: Husu ba grupu idak-idak sira atu
hakerek resposta ba pergunta tuir aneksu númeru 6 (fo de’it
pergunta). Hafoin hatán, treinadór husu grupu ida-idak atu lei
pergunta no resposta.
Sesaun 4: Mekanizmu protesaun ba direitus umanus
Tempu: Oras 2
Enkuadramentu Direitus Umanus
23
4.1. Bazeia ba Konvensaun
Iha Konvensaun idak-idak harii Komité ida ne’ebé haree katak Estadu ne’ebé ratifika Konvensaun implementa direitu ne’ebé hakerek iha Konvensaun ka lae?
Ezemplu: Komité CEDAW (ka CEDAW), Komité Direitu Labarik, Komité Direitus Umanus (relasaun ho ICCPR), Komité kona-ba Direitu Ema sira ho Defisiénsia.
Komité hotu ne’e kompostu hosi Peritu Independente balu. Komité-nia sede iha Jenebra ka Nova Yorke. Hakerek relatóriu kona-ba implementasaun Konvensaun – rekomendasaun hosi Komité Rai ne’ebé ratifika Konvensaun tenke hato’o relatóriu ba Komité kona-ba oinsá sira implementa direitu ne’ebé hakerek iha Konvensaun. Sosiedade sivíl, Provedoria Direitus Umanus no Justisa mós bele hato’o relatóriu ‘sombra’ ho sira nia vizaun kona-ba estatutu implementasaun, no mós ajénsia ONU. Bazeia ba informasaun hotu ne’e Komité hala’o reuniaun ho parte hotu, ho ha-to’o ninia observasaun no rekomendasaun – liu-liu ba Estadu, maibé mós ba atór seluk hanesan ONG sira, PDHJ ka ONU.
Favór lee art. 43.1 hosi Konvensaun Direitu Labarik
Lee hamutuk observasaun no rekomendasaun balu hosi Komité Direitu Labarik (2007) no Komité CEDAW ba Timor-Leste (2009) (fo handout)
Enkuadramentu Direitus Umanus
24
Komisaun Direitu Labarik rekomenda ba Timor-Leste: “atu dezenvolve estratéjia nasionál ne’ebé komprensivu atu prevene no responde ba violénsia doméstika no abuzu ba labarik; no treina inan-aman no profesional sira iha identifikasaun, rela-tóriu no jestaun abuzu ba labarik no kazu tratamentu aat” (Rekomendasaun númeru 87).
Komité CEDAW rekomenda ba Timor-Leste: “atu halibur dadus dezagregasaun-seksu sistemátika ba forma violénsia hotu kontra feto sira, inklui violénsia doméstika, no mós halo peskiza ba kauza husi violénsia hanesan ne’e nia hun, no fó informasaun iha relatóriu tuir mai. Komité rekomenda katak kazu sira violénsia kontra feto tenke trata liu husi sistema justisa formal”.
“atu asegura katak programa edukasaun seksuál promove luan liu tan no alvu labarik feto no mane sira, no inklui atensaun espesiál ba prevensaun isin rua sedu” (Rekomendasaun numeru 25).
Interpretesaun ba direitu hosi Komite
Komite idak-idak mos halo interpretasaun ba artigu idak-idak iha Konvensaun. Interpretasaun ne’e hakerek iha Komentariu Jeral ka Lia Menon Jeral, no bele fó matadalan ita bainhira ita hala’o ita nia serbisu.
NOTA: Treinadór bele fó ezemplu ida hosi ezemplu tolu tuir mai, depende ba area ne’ebé partisipante serbisu ba. Treinadór mos bele fahe surat tahan ho ezemplu ida ba grupu idak-idak, husu sira atu lei hamutuk, depois halo diskusaun kona-ba asaun ne’ebé Estadu ka Ator Dezenvolvimentu tenke foti atu halo tuir konsellu Komite DESK?
Treinadór husu pergunta ba partisipante sira:
Saida mak relevánsia observasaun no rekomendasaun Komité ida-
Resposta: Observasaun no rekomendasaun hosi Komité ida-idak ne’ebé iha relasaun ho
ita-nia programa mak importante ba ita tanba bele fó matadalan ita, no bainhira
implementa, bele kontribui ba hadi’ak situasaun direitus umanus. ABDU husu ita atu
bazeia ita-nia serbisu ba prinsípiu no padraun direitus umanus – Komité idak-idak nia
rekomendasaun sai nu’udar parte padraun direitus umanus!
Ezemplu iha area edukasaun – dixiplina iha eskola
Haree Komentariu Jeral nr. 13 ba art. 13 (direitu ba edukasaun) hosi Komite
DESK. Favór le’e paragrafu 41 kona-ba dixiplina iha eskola
Dixiplina iha eskola (Komentariu Jeral nr. 13 ba art. 13, paragrafu 41):
41. Iha Komité nia opiniaun, kastigu fíziku la tuir ho prinsípiu fundamentál orientadór lei
internasionál direitus umanus ne’ebé hahi’i iha Preámbulu sira husi Deklarasaun Universál
Direitus Umanus no Konvensaun rua ne’e hotu: dignidade ema nian. Aspetu sira seluk
dixiplina eskola ninian, hanesan hatún ema ida-nia oin iha públiku, bele mós la’ós
konsistente ho dignidade ema nian. Kualkér forma dixiplina nian labele mós viola direitu
sira seluk iha Konvensaun ne’e, hanesan direitu ba ai-han. Estadu Partisipante ida presiza
foti medida atu garante katak dixiplina ne’ebé mak la’ós konsistente ho Konvensaun ne’e
labele akontese iha kualkér instituisaun edukasionál públiku ka privadu iha nia jurisdisaun
laran. Komité laran-ksolok ho medida ne’ebé mak Estadu Partisipante sira foti, ne’ebé fó
korajen ativamente ba eskola sira atu introdús aprosimasaun “pozitivu”, ne’ebé la’ós
violentu, ba dixiplina eskola nian.
Enkuadramentu Direitus Umanus
25
Asaun Governu no Atór Dezenvolvimentu ne'ebé posivel: Komentáriu Jerál ida ne’e hatu-du katak dixiplina liu-liu hosi baku estudante viola direitus umanus. Atu responde ba situasaun, se karik eziste iha ita-nia rai, Governu tenke hala’o programa ne’ebé foka ba dixiplina pozitiva. Atór dezenvolvimentu bele fó asisténsia ba Governu-hanesan UNICEF halo agora daudaun iha projetu Eskola sira ne'ebé amigavel ba labarik sira.
Asaun Governu no Atór Dezenvolvimentu ne'ebé posivel: Estadu tenke harii eskola ne’ebé la dun do’ok hosi estudante sira. Eskola tenke iha kondisaun fíziku ne’ebé diak, no tenke iha sintina ba mane no mós ba feto, no tenke iha bee. Mestre no mestra tenke iha kapasidade atu hanorin. Professor sira tenke iha livru atu hanorin, no estudante tenke iha livru atu estuda. ONG sira ka ONU bele fó asisténsia ba Governu iha area hotu sira ne’e.
Treinadór bele husu partisipante sira:
Asaun ne’ebé Estadu ka Atór Dezenvolvimentu tenke foti atu ha-
lo tuir konsellu Komité DESK?
Ezemplu iha area edukasaun-disponibilidade
Haree Komentáriu Jerál nr. 13 ba art. 13, parágrafu 6 kona-ba rekerimentu
disponibilidade-hanesan elementu ida importante hosi direitu ba edukasaun,
no ita karik tenke konsidera se karik hala’o programa relasaun ho edukasaun
Dixiplina iha eskola (Komentariu Jeral nr. 13 ba art. 13, paragrafu 6):
6. (…) Edukasaun iha ninia forma hotu-hotu no nivel hotu-hotu sei hatudu karaterístika (…)
esensiál sira tuir mai ne’e:
(a) Disponibilidade. Instituisaun no programa edukasionál sira ne’ebé mak funsiona tenke
sai disponivel iha kuantidade ida ne’ebé natoon iha Estadu Partisipante nia jurisdisaun
laran. Saida mak sira presiza atu bele funsiona, ne’e sei depende ba fatór lubun ida, ne’ebé
inklui kontestu dezenvolvimentu iha ne’ebé sira funsiona; ezemplu, iha probabilidade
katak instituisaun no programa hotu-hotu presiza uma ka protesaun sira seluk husi
elementu sira, fasilidade sanitária ba mane no feto, bee moos atu hemu, mestre treinadu
sira ne’ebé simu saláriu nasionál kompetisaun, material hanorin nian, no seluk tan; balu
bele presiza fasilidade sira hanesan livraria, komputadór no informátika; (…)
Treinadór bele husu partisipante sira:
Asaun ne’ebé Estadu ka Atór Dezenvolvimentu tenke foti atu ha-
lo tuir konsellu Komité DESK?
Enkuadramentu Direitus Umanus
26
Asaun Governu no Atór Dezenvolvimentu ne'ebé posivel:
Se karik ita hala’o programa saúde, ita-nia programa bele foka ba asisténsia ba Governu atu real-iza obrigasaun ne’ebé Komité mak hakerek iha parágrafu ida ne’e!
Ezemplu diak hosi Timor-Leste: integra lei no mekanizmu direitus umanus – Estratéjia Nasionál konaba HIV no STI, 2011-2016, hosi Ministériu Saúde:
“Planu ida ne’e fó konsiderasaun ba konvensaun direitus umanus ne’ebé Timor-Leste ratifika iha 2003. Inklui Rekomendasaun Númeru 15 ba Konvensaun kona-ba Eliminasaun Forma Hotu Diskriminasaun Hasoru Feto (CEDAW) kona-ba “Prevene Diskriminasaun ba Feto iha Estratéjia Nasionál kona-ba Prevensaun no Kontrola ba AIDS” (1990) no mós Komentáriu Jerál Númeru 3 hosi Konvensaun Direitu Labarik kona-ba HIV/AIDS no Direitu ba Labarik (2003)”. (Pájina 7)
Ezemplu iha area saúde
Haree Komentáriu Jerál nr. 14 ba art. 12 (direitu ba saúde nivel aas liu) hosi
Komité DESK. Favór lee parágrafu 43 kona-ba obrigasaun sentrál sira
Obrigasaun sentrál sira (Komentáriu Jerál nr. 14 ba art. 12, parágrafu 43):
43. Iha Komentáriu Jerál No.3, Komité konfirma katak Estadu Partisipante sira iha
obrigasaun sentrál atu garante satisfasaun ba, pelumenus, nivel esensiál mínimu direitu
hirak ne’ebé hateten iha Konvensaun ne’e ninian, inklui kuidadu esensiál saúde primária
nian. (…) Nune’e, iha Komité nia opiniaun, obrigasaun sentrál sira-ne’e inklui pelumenus
obrigasaun hirak tuir mai ne’e:
a) Atu garante direitu atu hetan asesu ba fasilidade saúde nian no bens no servisu ho baze iha diskriminasaun-laek, liuliu ba grupu sira ne’ebé vulneravel no marjinalizadu;
b) Atu garante asesu ba ai-han mínimu esensiál ne’ebé iha nutrisaun adekuadu no seguru, atu garante liberdade husi hamlaha ba ema hotu;
c) Atu garante asesu ba abrigu, hela-fatin no sistema sanitáriu báziku, no fornesimentu adekuadu ba bee seguru no moos; a) Atu fornese ai-moruk esensiál (…) b) Atu garante fasilidade saúde nian no bens no servisu hotu-hotu ninia distribuisaun justu; c) Atu adota no implementa estratéjia nasionál kona-ba saúde públika no planu asaun,
bazeia ba evidénsia epidemiolojika, hodi tau matan ba populasaun tomak nia nesesidade;
prepara estratéjia no planu asaun, no halo revizaun periódikamente ba estratéjia no planu
ne’e, bazeia ba prosesu ida ne’ebé ema hotu bele partisipa no transparente; inklui métodu,
hanesan indikadór no pontu referénsia kona-ba direitu saúde nian, husi ne’e bele halo
monitorizasaun ida metin; prosesu ne’ebé prepara estratéjia no planu asaun fó atensaun
espesífika ba grupu vulneravel ka marjinalizadu hotu-hotu.
Treinadór bele husu partisipante sira:
Asaun ne’ebé Estadu ka Atór Dezenvolvimentu tenke foti atu ha-
lo tuir konsellu Komité DESK?
Enkuadramentu Direitus Umanus
27
4.2 Bazeia ba Karta ONU: Papél Konsellu Direitus Umanus (KDU)
Bazeia ba Karta ONU, Konsellu Direitus Umanus mak órgaun primeiru iha ONU ne’ebé tau
matan ba direitus umanus.
KDU halo diskusaun kona-ba situasaun direitus umanus iha rai idak-idak, kona-ba kestaun direitus umanus espesífiku, violasaun direitus umanus, no mós bele haruka peritu ba rai ne’ebé iha dezafiu direitus umanus no seluk tan. KDU kompostu hosi Reprezentante Estadu 47. KDU nia sede iha Jenebra. 4.2.1.Prosedura Espesiál sira
Konsellu Direitus Umanus harii “Prosedura Espesiál sira”. Prosedura Espesiál sira mak ema idak-idak ka grupu kompostu hosi peritu independente ne’ebé tau matan ba kestaun idak-idak, ka ba rai idak-idak. Iha Outubru 2012, iha Prosedura Espesiál sira ba Rai 12 no Prosedura Es-pesiál sira Temátiku 36 tuir mai:
Salaun Aliansa no Sivilizasaun
Prosedura Espesiál sira – ba Rai 12
1 Belarus
2 Kamboja
3 Cote d’Ivoire
4 Eritrea
5 Repúblika Demokrátiku Povu Korea
6 Haiti
7 Repúblika Izlámika Iraun
8 Myanmar
9 Territóriu Palestina okupa dezde 1967
10 Somalia
11 Sudaun
12 Repúblika Arab Síria
Enkuadramentu Direitus Umanus
28
Prosedura Espesiál – Mandatu Temátiku
1 Uma adekuadu, hanesan komponente direitu ida ba nivel moris adekuadu, no ba direitu ba naun-diskriminasaun iha kontestu ne’e
2 Axendénsia Afrikanu
3 Detensaun arbitráriu
4 Fa’an labarik, prostituisaun labarik no pornografia labarik
5 Direitu ba kultura
6 Promosaun ba orden internasionál ida ke demokrátiku no justu
7 Edukasaun
8 Obrigasaun direitus umanus ligadu ho goza ba ambiente seguru, moos, saudavel no sus-tentável
9 Dezaparesimentu forsadu ka involuntáriu sira
10 Ezekusaun estra judisiál, sumáriu ka arbitráriu sira
11 Pobreza estremu no direitus umanus
12 Direitu ba ai han
13 Efeitu sira husi debe estranjeiru no buat seluk ne’ebé ligadu ho obrigasaun finansiál inter-nasionál estadu sira nian ba goza tomak ba direitus umanus, partikularmente direitu ekonómiku, sosiál no kulturál
14 Liberdade ba asembleia ne’ebé hakmatek no asosiasaun
15 Direitu ba liberdade opiniaun no espresaun
16 Direitu ba relijiaun no fiar nian
17 Direitu ba nivel diak liu ba saúde fíziku no mental
18 Situasaun defensór direitus umanus sira
19 Juiz ho advogadu sira nia independénsia
20 Direitu ba ema rai-na’in sira
21 Direitu ba ema dezlokadu sira
22 Uza mersenáriu sira hanesan meius ida hodi impede ema atu ezerse ema nia direitu ba auto-determinasaun
23 Direitus umanus ba emigrante sira
24 Asuntu minoria nian
25 Promosaun ba verdade, justisa, reparasaun no garantia ba naun-rekurensia/la akontese tan
26 Forma kontemporáriu ba rasizmu, diskriminasaun rasiál, xenophobia no buat ne’ebé ligadu ho intoleránsia
27 Forma kontemporáriu ba eskravidaun/atan, inklui nia kauza no konsekuénsia sira
28 Direitus umanus no solidariedade internasionál
29 Promosaun no protesaun ba direitus umanus enkuantu luta hasoru terrorizmu
30 Tortura no tratamentu kastigu kruél, dezumanu ka degradante
31 Jestaun meiu ambiente ke diak no dispozisaun ba substánsia arriskadu no rezíduu
32 Tráfiku umanu, liu-liu feto ho labarik
33 Direitus umanus no kompañia sira tranznasionál no negósiu empreza sira seluk
34 Bee hemu ne’ebé seguru no saneamentu
35 Diskriminasaun hasoru feto iha lei no iha pratika
36 Violénsia hasoru feto, nia kauza no konsekuénsia sira
Enkuadramentu Direitus Umanus
29
Prosedura Espesiál simu keixa hosi ema idak-idak, halo peskiza, vizita rai, hakerek relatóriu no mós rekomendasaun ba rai ida-idak, halo intervensaun ba kestaun direitus umanus no mós vio-lasaun ho Governu iha rai ne’ebé kestaun ka violasaun mosu.
Iha Prosedura Espesiál balu ne’ebé vizita tiha ona Timor-Leste, hanesan tuir mai:
Relatóra Espesiál kona-ba Pobreza Estrema no Direitus Umanus (Novembru 2011) Grupu Serbisu ba Ema Lakon Obrigatóriu (Fevereiru 2011) Reprezentante Espesiál kona-ba Ema Dezlokadu (2000 and 2008) Relator Espesiál kona-ba Tortura, Relator Espesiál kona-ba Oho Arbiru no Relatóra
Espesiál kona-ba Violénsia hasoru Feto (vizita hamutuk iha 1999)
Relatora Espesiál ba Pobreza Estrema no Direitus Umanus, Magdalena Sepulveda, hala’o
entrevista iha Suai Loro, Novembru 2011
Ezemplu iha area Pobreza
Favór lee rekomendasaun tuir mai hosi Relatóra Espesiál kona-ba Pobreza
Estrema no Direitus Umanus (Novembru 2011). Ba lista rekomendasaun
kompletu, favór haree A/HRC/20/25/Add.1
Rekomendasaun sira (Relatóra Espesiál kona-ba Pobreza Estrema no Direitus
Umanus parágrafu 83(1) no 84(e)):
Relatóra Espesiál rekomenda ba Governu atu:
83(1). “Konsidera impaktu direitus umanus molok atu hahú projetu ruma ne’ebé mak
bele rezulta iha dezlokasaun populasaun nian, ho objetivu atu prevene despeju
forsadu no asegura respeitu totál ba ema, grupu no komunidade ne’ebé bele hetan
impaktu hosi projetu ne’e sira-nia direitus umanus”;
84(e) “Asegura, entretantu, katak programa protesaun sosiál sira ba to’o ema ne’ebé vul-
neravel liu, hanesan kestaun prioritária ida”
Enkuadramentu Direitus Umanus
30
Asaun Governu no Atór Dezenvolvimentu: Ministériu Justisa (ba rekomendasaun 1) no Ministériu Solidariedade Sosiál karik bele konsidera rekomendasaun no mós atór dezenvol-vimentu ne’ebé fó suporta ba Governu iha area sira ne’e. 4.2.2. Revizaun Periódiku Universal (RPU)
Konsellu Direitus Umanus mós hala’o Revizaun Periódiku Universal (Universal Periodic Re-view) ba kada membru ONU, ba situasaun direitus umanus, ba kada direitu, dala ida durante tinan 4 ho balu.
Konsellu hala’o revizaun ba Timor-Leste iha Outubru 2011, bazeia ba relatóriu hosi Estadu Timor-Leste, no informasaun hosi fonte seluk hanesan Provedoria Direitus
Umanus no Justisa, sosiedade sivíl, no ONU. Rezultadu Revizaun ne’e mak relatóriu ida ho rek-omendasaun ba Timor-Leste oinsá atu hadi’ak respeita no protesaun direitus umanus – ne’ebé sei finaliza durante Sesaun Plenária KDU iha Marsu 2012.
Relembra: bainhira hala’o programa dezenvolvimentu, no uza aprosimasaun bazeia ba direitus umanus – favór haree ba rekomendasaun hosi mekanizmu ONU direitus umanus nian – no kontribui ba implementasaun! 4.3. Órgaun ONU seluk tau matan ba direitus umanus
La’ós de’it órgaun ne’ebé temi iha leten preokupa kona-ba direitus umanus. Direitus umanus maka importante ba ONU tomak. Iha kraik iha lista – ne’ebé la kompletu - hosi órgaun ONU seluk tau matan ba direitus umanus:
Sekretaria Jerál Asembleia Jerál Konsellu Seguransa Tribunal Internasionál Kriminál – haree ba violasaun direitus umanus grave (ne’ebé komete dezde 2002) no Tribunal Espesiál eis-Yugoslavia/Kamboja/Sierra Leone/ Ruanda Tribunal Internasionál Justisa nian : kazu entre nasaun ida-idak Alta Komisária Direitus Umanus (AKDU) no ninia Gabinete Ajénsia ONU nian Misaun ONU (UNMIT iha Timor-Leste no ninia Seksaun Direitus Umanus no Justisa
Tranzitoria)
Ezemplu iha area Pobreza
Favór lee rekomendasaun balu hosi KDU ba Timor-Leste rezultadu RPU
(A/HRC/19/17) (fó handout)
Rekomendasaun sira hosi RPU 77.16 no 77.29:
77.16. Konsidera atu define planu asaun nasionál ida kona-ba direitu labarik nian
77.29. Adota idade mínimu atu hetan asesu ba merkadu Serbisu ne’ebé konforma ho
padraun internasionál, liu-liu padraun hirak ne’ebé ILO nia Konvensaun kona-ba
Idade Mínima define tiha ona
Enkuadramentu Direitus Umanus
31
Órgaun balu ne’ebé temi iha leten haruka tiha ona peritu independente mai Timor-Leste, atu tau matan ba kestaun direitus umanus, tuir mai:
Komisaun Inkéritu (1999 no 2006) Tribunal Espesiál ba Krime Grave iha 1999 (2000-2005) Komisaun Peritu – haree ba prosesu justisa ba kazu krime grave 1999 (2005)
Ita mós bele haree ba opiniaun no desizaun ne’ebé Órgaun ONU sira ne’e foti, no rekomen-dasaun ne’ebé órgaun sira ne’e hato’o ba Timor-Leste se karik iha relevánsia ba ita-nia pro-grama…
4.4. Mekanizmu National Proteje Direitus Umanus
Mekanizmu Nasionál ne’ebé proteje direitus umanus mós importante tebes iha rai idak-idak. Tanbasá? Dala barak, mekanizmu nasionál mak mekanizmu primeiru ne’ebé sidadaun mak uza ka husu atu promove no proteje direitus umanus, no husu atu rezolve asaun ne’ebé kontra ema nia direitu.
Diskusaun grupu
Serbisu Mekanizmu Direitus Umanus relevante ba Timor-Leste ka
lae?
Instrusaun: Fahe partisipante sira ba grupu 4. Fó karta 7 ho deklarasaun hosi órgaun
direitus umanus ONU nian idak-idak no karta 7 ho naran órgaun ne’ebé hato’o deklara-
saun ne’e (kór 1a/b tenke hanesan, 2a no b hanesan etc.). Haree iha aneksu númeru 7.
Husu partisipante atu tau hamutuk karta ho kor hanesan, lei hamutuk deklarasaun.
Partisipante halo diskusaun: rekomendasaun hosi órgaun ONU nian bele reforsa ita-nia serbisu ka lae?
Grupu idak-idak hili deklarasaun 1 ne’ebé relevante liu, tuir sira-nia opiniaun, ba Timor-Leste, no tanbasá? Hato’o ba plenária.
ABDU rekere katak ita-nia programa halo tuir prinsípiu no padraun direitus umanus. Órgaun direitus umanus ONU-nian sai parte enkuadramentu direitus umanus, no sira-nia observasaun no rekomendasaun sai nu’udar parte padraun ne’ebé ita tenke konsidera bainhira dezeña, hala’o no halo avaliasaun ba programa. Los duni, ita-nia programa bele hetan benefísiu duni hosi serbisu órgaun direitus umanus ONU-nian, tanba bele ajuda lori ajenda direitus umanus ba oin! Hanesan ba Governu, kuandu implementa duni rekomendasaun sira ne’e, bele hatudu kompromisu ba direitus umanus no Timor-Leste se hetan apresiasaun iha nivel internasionál no mós nasionál.
Treinadór halo rekapitulasaun:
Enkuadramentu Direitus Umanus
32
Saida mak relevánsia mekanizmu nasionál ba ita-nia programa dezenvolvimentu?
Mekanizmu sira ne’e – liu-liu Estadu nian (Prezidente, Parlamentu Governu, Judisiáriu no PDHJ) hakerek lei, halo polítika ruma, foti desizaun no hato’o rekomendasaun ne’ebé promove no proteje direitus umanus. Diak liu, ita hatene no konsidera lei, polítika, desizaun no rekomen-dasaun sira ne’e kuandu aplika ABDU iha ita-nia programa!
Ezemplu hosi Polítika Governu relasaun ho direitus umanus: Planu Asaun Nasionál kona-ba Violénsia bazeia ba Jéneru (2012):
Foku Estratéjiku – Prevensaun Violénsia Bazeia ba Jéneru Hodi muda atitude no hahalok liu hosi konsiensializasaun, edukasaun, empoderamentu polítiku no ekonómiku
Meta: Atu elimina estereótipu no prátika aat sira-ne’ebé kontribui ba violénsia bazeia ba jéne-ru (VBJ), inklui violénsia doméstika (VD) liu hosi mudansa iha atitude no hahalok
Meta: Atu responde ba dezigualdade nu’udar kauza ida ba VBJ liu hosi haforte prosesu empoderamentu polítiku no ekonómiku feto.
Ezemplu hosi Polítika Governu kona-ba Inkluzaun no Promosaun ba Direitu ba Ema ho Defisiénsia
Estratéjia relasaun ho edukasaun: “Asegura ezisténsia ekipamentu, material didátiku no eskolár ne'ebé adapta ba tipu defisiénsia iha prosesu aprendizajen estudante nian”
“Adota ka kria lingua jestaun no kria mekanizmu rekoñesimentu hanesan lingua ofisial.[4]”
Ezemplu hosi Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça relasaun ho Eleisaun Parlamentár 2012. PDHJ rekomenda katak:
“Comissão Nacional de Eleições atu estabelese regra katak fatin kampaña labele besik liu fatin públiku, hanesan eskola ka klínika saúde no ospitál”[5]
Saida mak implikasaun ba programa ne’ebé aplika ABDU? Karik ita-nia programa mós foka ba kestaun violénsia bazeia ba jéneru, ka ita fó asisténsia téknika ba Komisaun Nasionál Eleisaun nian, polítika no rekomendasaun ne’ebé deskreve iha leten bele sai gia ba ita-nia atividade…. [4]. Politica Nacional para a Inclusão e Promoçao dos Direitos das Pessoas com Deficiência, Resolução do Governo No 14/2012, 9 Maiu 2012, kapítulu 5.
[5]. Relatóriu Monitorizasaun Períodu Kampaña Eleisaun Parlamentár 2012, Provedoria dos Direitos Humanos e Justica, 6 Jullu 2012, pájina 54
Treinadór bele husu partisipante sira fó ezemplu
kona-ba instituisaun Timorénsia ne’ebé tau matan
ba direitus umanus no hakerek lista.
Resposta ne’ebé los:
1. Governu
2. Judisiáriu
3. Parlamentu
4. Prezidente
5. PDHJ
6. Media
7. Komisaun Nasionál ba Eleisaun
8. Sosiedade Sivíl
9. Entidade Relijiozu
10. Seluk-seluk tan
Enkuadramentu Direitus Umanus
33
Iha prinsípiu direitus umanus ne’ebé foka ba konteúdu 4: universalidade, inerente, inalienavel no indivisel/interdependente
Padraun direitus umanus hakerek iha instrumentu direitus umanus internasionál no national – liu-liu lei.
Lei direitus umanus fó obrigasaun legal ba Estadu atu respeita, proteje no realiza direitus umanus. Maibé atór dezenvolvimentu iha obrigasaun moral ne’ebé forte atu hala’o direitus umanus, liu-liu atór ne’ebé hakarak aplika ABDU
Enkuadramentu direitus umanus inklui lei no mós mekanizmu direitus umanus. Mekanizmu direitus umanus interpreta direitu no haree oinsá estadu idak-idak
implementa direitu. Mekanizmu sira ne’e hato’o observasaun ba estadu idak-idak
Bainhira uza Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus, tenke aplika prinsípiu no padraun direitus umanus no tenke konsidera oinsá bele implementa ka fó asisténsia
Konkluzaun Módulu 2
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
34
Hanesan ita haree iha Módulu 2, prinsípiu direitus umanus maka fahe ba kategoria rua: 1. Prinsípiu ne’ebé foka ba konteúdu direitus umanus no 2. Prinsípiu ne’ebé foka ba prosesu-bolu prinsípiu operasionál.
Iha módulu ida ne’e, ita foka ba prinsípiu direitus umanus operasionál.
ABDU identifika prinsípiu direitus umanus operasionál 3 tan ne’ebé importante atu aplika durante programa ka projetu tomak, tuir mai:
1. igualdade no naun-diskriminasaun 2. partisipasaun no inkluzaun 3. responsabilidade no estadu direitu nian
Tanbasa tenke aplika prinsipiu tolu ne’e? Prinsipiu sira ne’e sai hanesan mata dalan no xave importante atu asegura katak programa, projeitu, politika ka lejislasaun ne’ebé ita atu dezenha no implementa sei avansa duni respeita, protesaun no realizasaun ba direitus umanus.
Se deit mak tenke aplika prinsipiu hirak ne’e? Estadu, ezemplu bainhira hakerek lejislasaun no politika sira, no durante implementasaun politika tenke aplika prinsipiu ne’ebé mak iha.
Ajénsia ONU, ONG internasionál no nasionál sira ba iha projetu ka programa ne’ebé sira mak implementa. Nu’udar organizasaun ne’ebé hala’o atividade ruma iha komunidade, sira mós iha responsabilidade ba komunidade. Importante atu aplika prinsípiu hirak ne’e hodi asegura katak sei la akontese asaun kontra direitu…. 1.1. Prinsípiu Operasionál 1: Igualdade no Naun-diskriminasaun
Naun-diskriminasaun refere ba tratamentu ne’ebé iguál ka la diferente, no la iha restrisaun ka tratamentu preferensiál ba ema idak-idak ka grupu.
Diskriminasaun hanesan lala’ok ne’ebé la justu no kontra ema-nia direitu atu hetan oportuni-dade ne’ebé mak hanesan/iguál.
MÓDULU 3
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
Saida mak prinsípiu operasionál direitus umanus
Oinsá atu aplika no integra prinsípiu iha prosesu tomak ba programa dezenvolvimentu nian
Impaktu pozitivu husi aplikasaun prinsípiu operasionál
Objetivu Módulu 3: Partisipante sira komprende:
Sesaun 1: Prinsípiu direitus umanus operasionál
Tempu: Oras 1 ho balu
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
35
Diskriminasaun infelizmente mosu iha kontestu barak hanesan: ema ho ema, iha família laran, instituisaun mak halo diskriminasaun no seluk tan. Iha mundu, diskriminasaun mós akontese bazeia ema ka grupu ba razaun oi-oin, hanesan seksu, rasa, kór, orijinál (ita mai hosi ne’ebé) es-tatutu sosiál (riku ka kiak), kondisaun fíziku ka mental, relijiaun, etnisidade no seluk tan.
Ezemplu diskriminasaun: Instituisaun eskola ida hasai feto ne’ebé isin rua, no labele tama fali depois de partu Iha serbisu fatin feto simu osan menus hosi mane sira maske halo serbisu ne’ebé hanesan Ema balun hetan tratamentu saúde ladún diak tanba sira ema kiak, ka iha moras mental,
ka moras HIV/AIDS
Ezemplu diskriminasaun-laek Labarik iha sidade no iha area rural iha oportunidade hanesan atu asesu ba edukasaun Feto ho mane iha direitu atu simu montante osan ne’ebé hanesan bainhira halo serbisu
hanesan Ema hotu-hotu iha direitu hanesan atu hetan tratamentu saúde ne’ebé hanesan bainhira
sira moras
Lei no Diskriminasaun Lei internasionál direitus umanu no lei nasionál Timor-Leste nian bandu diskriminasaun iha forma hotu-hotu. Ezemplu artigu 2 UDHR, 2.2 ICESCR, art 2.1 ICCPR, no mós art.16 Konsti-tuisaun hakerek klaru katak la bele iha diskriminasaun
Atensaun espesiál ba grupu marjinalizadu Lei internasionál direitus umanus halo inspesaun ida relasaun ho diskriminasaun. Lei la bandu ‘diskriminasaun pozitivu’. Diskriminasaun pozitivu mak medida sira espesiál temporáriu atu fó suporta ba ema dezvantajen ne’ebé la’o iha kotuk:
Ezemplu: VAGA Serbisu
Governu buka funsionáriu foun. Hakerek katak fó korajen ba feto maluk sira atu aplika.
Ida ne’e diskriminasaun ne’ebé lei bandu ka? LAE - ida ne’e hanesan medida espesiál temporáriu – ka asaun afirmativu - tanba iha mane barak liu duke feto mak parte forsa serbisu iha mundu.
Treinadór bele husu partisipante sira atu fó ezemplu kona-ba
diskriminasaun iha Timor-Leste
Favór haree ba art. 4.1 CEDAW no mós art. 1.4 CERD (kona-ba
Diskriminasaun Rasiál)
Art. 4.1 CEDAW hatete:
“Adosaun medida espesiál temporáriu ida husi Estadu Membru ne’ebé haree atu hamosu lalais
igualdade de facto entre feto no mane sei la konsidera hanesan diskriminasaun nu’udar define
tiha ona iha konvensaun ne’e, maibé medida sira ne’e labele rezulta hodi kaer metin nafatin ba
padraun ne’ebé la iguál ka la hanesan; medida hirak ne’e tenke hapara kedas bainhira hetan ona
objetivu oportunidade ho tratamentu ne’ebé hanesan”
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
36
1.1.1. Implikasaun prinsípiu igualdade no naun-diskriminasaun ba ita-nia programa
Ita tenke garante katak ita-nia programa ka atividade sira la halo diskriminasaun hasoru ema ka grupu, ka – maske la ho ita nia intensaun - bele hamosu diskriminasaun ka eskluzaun ba ema balu.
Sa tan, bainhira ita aplika ABDU umanus iha ita-nia programa, ita tenke tau matan didi’ak ba direitu hosi ema ne’ebé vulneravel no ema ne’ebé sempre hetan marjinalizasaun. Ezemplu: labarik feto, ka ema kiak, ema ho defisiénsia. Bainhira ita trata ema hotu hanesan iha ita-nia pro-jetu, dala ruma ita-nia projetu sei la kontribui atu hamenus ka taka ko’ak ne’ebé eziste entre mane no feto, ema ho isin diak no ema Defisiénsia no seluk tan. 1.1.2. Pergunta ne’ebé fó matadalan ita – relasaun ho igualdade no naun-
diskriminasaun
Pergunta sira tuir mai bele ajuda ita, bainhira dezeña no hala’o ita-nia programa.
Ezemplu: Se mak sei hetan benefísiu hosi projetu ka programa? Se mak karik se la hetan benefísiu
hosi projetu (nune’e ita bele identifika se mak karik sei hetan diskriminasaun?)
Ita iha dadus ne’ebé fahe -ka dezagregadu, nune’e ita bele identifika diak liu tan grupu ne’ebé dezvantajen liu no labele goza sira-nia direitu? Identifika grupu-grupu, hanesan tuir idade, etnisidade, seksu. Dadus ida ne’e ajuda ita atu foka ita-nia suporta.
1.2. Prinsípiu Operasionál 2: Partisipasaun no Inkluzaun
“La halo buat ida kona-ba ami, la ho ami-nia envolvimentu ”
Saida mak partisipasaun? Partisipasaun hanesan hola parte ativu, voluntáriu no ho valor hosi ema ne’ebé sai benefisiáriu ba programa ne’ebé ita hala’o. Importante katak iha ita-nia programa, ne’ebé bazeia ba aprosi-masaun direitus umanus, ita garante partisipasaun no inklui, liu-liu:
Ema kiak no ema ne’ebé hetan dezvantajen liu iha komunidade-hanesan ema ho defisiénsia, karik ema moras ho HIV/AIDS, ka feto faluk. Tanba ita-nia programa dezenvolvimentu hakarak satan dezigualdade no lakuna/ko’ak ne’ebé iha entre sira ne’ebé la’o iha oin no sira ne’ebé la’o iha kotuk.
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
37
1.2.1. Implikasaun prinsípiu partisipasaun no inkluzaun ba ita-nia programa
Oinsá ita bele garante katak partisipasaun sei livre, no ativu, no iha valor? Tenke iha transparénsia hosi ita nu’udar atór ne’ebé atu hala’o programa – ita tenke fó informasaun ne’ebé kompletu ba ita nia benefisiáriu komprende.
Ezemplu: ita fahe ba komunidade kopia hosi proposta ba ita-nia projetu. Ka ita halo versaun simples kona-ba ita-nia programa.
Ita tenke haree ba benefisiáriu-nia kapasidade atu partisipa - se karik iha obstákulu ruma ita ten-ke foti medida ruma nune’e ema ka grupu mós bele involve.
Ezemplu: Karik ema balu ne’ebé ezemplu la hatene lee - sira la komprende dokumentu ne’ebé ita foin fahe. Ita halo enkontru iha komunidade no esplika kona-ba ita-nia projetu.
Se iha dalan seluk tan atu garante partisipasaun ativu, livre no valor? 1.2.2. Pergunta ne’ebé bele fó matadalan ita – relasaun ho partisipasaun no inkluzaun
Ezemplu:
Iha ema ne’ebé iha direitu ne’ebé la partisipa iha prosesu dezenvolvimentu ka iha area ne’ebé ita-nia programa tau matan ba?
Saida maka obstákulu ba ema atu partisipa/hetan inkluzaun iha dezenvolvimentu, ezemplu iha edukasaun ka asesu ba justisa?
Saida mak ita-nia projetu halo atu garante partisipasaun? 1.3. Prinsípiu Operasionál 3: Responsabilizasaun no Estadu direitu nian
Hanesan ita haree iha Módulu 2, relasaun ho direitu no obrigasaun, Estadu iha obrigasaun atu respeita, proteje no realiza direitus umanus. Maibé, ita mós haree ona katak, nu’udar organiza-saun ka ajénsia ne’ebé hala’o programa, ita mós iha obrigasaun moral ne’ebé forte hodi realiza direitus umanus. Iha ita-nia serbisu ita tenke hakruk ba lei no regra sira seluk ne’ebé vigor iha
Tanbasá partisipasaun mak importante?
R: Iha razaun oi-oin:
1. tanba benefisiáriu hatene liu kona-ba sira-nia situasaun no kondisaun moris, sira-
nia nesesidade no prioridade
2. bainhira sira mak partisipa, sira mós sente katak programa ne’ebé ita implementa
mak sira-nia programa (sira sai na’in ba programa ne’e)
3. partisipasaun dalan ida atu haberan populasaun, no sira sai nu’udar sujeitu (la’ós
objetu) ba dezenvolvimentu no sai nu’udar ita-nia parseiru
4. kuandu ita involve benefisiáriu hosi dezeña to’o programa ramata, iha posibilidade
aas liu katak ita-nia programa sei iha rezultadu pozitivu
La’ós katak ita tenke involve ema hotu, maibé ita tenke garante katak grupu-grupu hetan
reprezentasaun própriu (ne’ebé reprezenta duni ema ne’ebé forma grupu ne’e) bainhira
ita hala’o atividade, hanesan diskusaun, fahe informasaun ka treinamentu.
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
38
ita-nia rai, ka rai ne’ebé ita serbisu. Ida ne’e mak esénsia hosi prinsípiu operasionál responsabilizasaun no estadu direitu nian.
Ezemplu: Ita tenke hatán ka esplika ita-nia asaun ka omisaun ba ema ne’ebé iha direitu - liuliu ba komunidade ka povu - kona-ba oinsá implementa prinsípiu no padraun direitus umanus.
1.3.1. Implikasaun prinsípiu responsabilizasaun no estadu direitu nian ba ita-nia programa
Oinsá ita bele garante ita iha responsabilizasaun ba benefisiáriu no ita-nia programa respeita es-tadu direitu nian?
Iha dalan oi-oin.
Ezemplu:
Liu hosi relatóriu regular ne’ebé ita mós fahe (ka parte) ba benefisiáriu Liu hosi enkontru bai-bain ho komunidade fó informasaun kona-ba estatutu programa no
atividade sira Tanba ema balu karik la fiar aan atu hato’o preokupasaun - karik bele iha kaixa sujestaun
iha area ne’ebé hala’o programa no ita responde ba keixa sira ne’ebé ita simu Konvida Provedoria Direitus Umanus no Justisa atu fó informasaun ba povu kona-ba sira
-nia knar no papél atu halo monitorizasaun ba situasaun direitus umanus inklui ba programa Governu
1.3.2. Pergunta ne’ebé fó matadalan ita- Responsabilizasaun no Estadu direitu nian
Ezemplu
Saida mak padraun legal ne’ebé iha, ka lei saida mak iha ne’ebé hakerek kona-ba re-sponsabilidade?
Se mak iha responsabilidade atu implementa polítika, programa, lei, projetu?
Karik iha órgaun ne’ebé halo monitorizasaun ba implementasaun polítika, lei, projetu? Karik iha periodu tempu limitadu ne’ebé tenke alkansa objetivu?
Ezersísiu: Aplika Prinsípiu Operasionál Direitus Umanus
Fahe ba grupu tolu (ka neen se partisipante sira barak) no foka ba prinsípiu ida-idak
1) Igualdade no Diskriminasaun laek
2) Partisipasaun no Inkluzaun
3) Responsabilizasaun no Estadu direitu nian
Grupu ida-idak hakerek lista ida ho pergunta ne’ebé bele fó matadalan ita bainhira ita prepara
ita nia programa ka projetu dezenvolvimentu no mós bainhira ita implementa ita nia programa.
Hakerek iha surat-tahan bo’ot.
Ezemplu:
Ba 1) → ita halibur dadus ne’ebé dezagregadu? (Nune’e ita hatene oinsá atu ‘target’ ita-nia
programa?)
Ba 2) → se mak la dun partisipa iha programa dezenvolvimentu no tanbasá?
Ba 3) → ema ne’ebé sai benefisiáriu ba ita nia projetu ka programa iha informasaun kompletu
kona-ba objetivu
Reprezentante grupu idak-idak aprezenta iha plenaria.
Hafoin aprezentasaun, treinadór hatudu lista ho pergunta sira relasaun ho prinsípiu tolu, iha
Aneksu númeru 8.
ABDU: Prinsípiu direitus umanus operasionál
39
Iha ezersísiu alternativu iha aneksu 9 ne'ebé ho durasaun minutu 10.
Iha prinsípiu direitus umanus operasionál 3 ne’ebé ita tenke aplika bainhira uza ABDU iha programa dezenvolvimentu: igualdade no naun-diskriminasaun; partisipasaun no inkluzaun; no responsabilidade no estadu direitu nian
Kuandu aplika prinsípiu sira ne’e, iha posibilidade aas liu atu taka ko’ak/lakuna ne’ebé eziste entre grupu ne’ebé goza tiha direitu no sira ne’ebé seidauk goza direitu, no katak ita-nia programa se satan obstákulu dezenvolvimentu ne’ebé ema enfrenta
Haree mós ba deklarasaun hosi Alta Komisária Direitus Umanus ONU nian, Señora Navi Pillay ha eventu ida iha Jullu 2010 relasaun ho atinje Alvu Dezenvolvimentu Miléniu (Millennium Development Goals):
“Relevánsia prinsípiu direitus umanus hanesan igualdade, partisipasaun,
responsabilidade no estadu direitu nian - agora daudaun ema no estadu barak
agora daudaun simu katak esensiál atu atinje dezenvolvimentu ne’ebé iguál no
sustentável”
Konkluzaun Módulu 3
Jogu
Nota: Antes kontinua ho sesaun tuir mai sei kanta hamutuk hodi hamamar isin, jogu ho naran Ha’u hadeer matan ladukur
Instrusaun:
Fahe partisipante iha grupu tolu hodi tau grupu idak-idak nia naran hanesan grupu grupu 1 ha’u hadeer, grupu 2 matan la dukur no grupu 3 isin moris, treinadór sei dirije hodi kada grupu sira kanta tuir treinadór haruka. Ha’u hadeer, matan ladukur , isin moris (2x) Ha’u hadeer matan ladukur isin moris
Tempu: Minutu 10
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
40
Tuir ita haree iha Módulu 1, ABDU bele ajuda Estadu, ONU no mós Organizasaun Naun-Governementál ne’ebé hala’o programa ka projetu dezenvolvimentu atu responde ba pergunta kritika sira hanesan tuir mai ne’e:
1. Se mak sempre la'o iha kotuk no tanba sá?
2. Saida mak sira-nia direitu?
3. Se mak tenke rezolve buat hirak ne’e ka situasaun ne’ebé iha dezigualdade? 4. Saida mak sira ne’ebé iha direitu no sira ne’ebé iha devér presiza atu foti asaun?
Pergunta sira ne’e ajuda ita atu identifika se los mak sai hanesan ita-nia alvu no atividade ka asaun saida tenke foti hodi responde ba situasaun ne’e.
Kuandu uza ABDU ba ita-nia programa dezenvolvimentu, ita se kontribui ba hamenus dezigualdade no taka ko’ak ka lakuna entre ema ne’ebé goza direitu no ema ne’ebé seidauk konsege goza ninia direitu!
Antes ita deside atu tau matan ba dezafiu ka kestaun dezenvolvimentu, sempre halibur informa-saun hosi fonte oi-oin atu hatene loloos situasaun no problema ne’ebé eziste. Ita hetan iha relatóriu oi-oin, no ita mós bele ba halibur dadus rasik. Relatóriu hosi órgaun tratadu direitus umanus, hanesan Komité CEDAW (Komisaun Eliminasaun Diskriminasaun Feto) ka Komisaun Direitu Labarik, ka UPR (Revizaun Periódiku Universal) no rekomendasaun ne’ebé órgaun sira ne’e hato’o, no seluk tan ba ita-nia rai bele mós sai nu’udar fonte ne’ebé importante.
Halibur informasaun hotu, halo avaliasaun (asesmentu) atu prepara lista ho dezafiu dezenvolvi-mentu ne’ebé bo’ot liu iha ita-nia rai. Lista ida bele ajuda ita atu halo análize ne’ebé kle’an liu, no iha análize ne’e, ita bele aplika ABDU. Haree diagrama tuir mai:
MÓDULU 4
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
Saida mak pasu tolu hosi analiza ne’ebé uza iha ABDU – analiza kauza, papél no kapasidade?
Oinsá atu integra prinsípiu no padraun no rekomendasaun hosi mekanizmu direitus umanus iha analiza tolu ne’e
Impaktu pozitivu hosi integrasaun ne’e hodi dezeña no hala’o programa dezenvolvimentu
Objetivu Módulu 4: Partisipante sira komprende:
Sesaun 1: Introdusaun ba análize direitus umanus ho pasu 3
Tempu: Minutu 30
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
41
ABDU husu ita atu halo analiza liu hosi pasu 3 tuir mai:
1. Analiza ba kauza Halo avaliasaun ba problema no analiza kauza ba problema ne’ebé ita-nia programa atu rezolve – no identifika problema no kauza iha impaktu negativu ba direitu sira ne’ebé?
2. Analiza ba papél Identifika se mak sai nu’udar 1) ema xave nian ne’ebé iha direitu no mós no 2) se mak sai nu’udar ema xave ne’ebé iha obrigasaun
3. Analiza ba falta lakuna kapasidade Haree ba ema sira ne’ebé temi iha leten ne’e (iha 2 nia okos) nia frakeza no mós sira-nia ‘forsa’ relasaun ho sira-nia kapasidade atu reklama ka atu realiza direitus umanus
Sesaun tuir mai esplika ho detalla kona-ba pasu idak-idak, no sujere partisipante sira atu aplika
liu hosi ezersísiu sira.
Pasu primeiru ne’e iha objetivu atu identifika partikularmente kauza abut ba problema ka kestaun ne’ebé ita tau matan ba iha ita-nia programa.
Sesaun 2: Pasu 1 - Analiza kauza kestaun ita-nia programa tau matan ba
Tempu: Oras 1
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
42
Halo ‘Ai hun Problema’
Atu halo analiza ne’e, ita bele halo ‘ai hun problema’ - haree tuir mai.
Ita-nia programa iha objetivu atu hadi’ak situasaun ka kestaun espesífiku. Ezemplu, hamenus deznutrisaun, hadi’ak tratamentu ema ne’ebé moris ho defisiénsia, ka prevene ema hetan HIV/AIDS. Bele identifika kauza 3:
1. Imediata – kauza ne’ebé manifesta iha ema individual ka uma-kain 2. Hela iha okos (pokok ka underlying) - kauza ne’ebé baibain iha relasaun ho entendimentu
servisu no hahalok 3. Abut (fundamentál ka estruturál) - kauza ne’ebé inklui elementu sira hanesan
tradisaun, rekursu ekonómiku, ideolojia, aspetu kulturál.
Se karik iha
problema
Tanba Kondisaun
Tolu
Kondisaun tolu
Tenke Satan Kondisaun hotu
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
43
Ezemplu: Programa hamenus deznutrisaun ba feto no labarik sira
Primeiru, ita tenke estabelese saida maka kauza ba deznutrisaun? Haree ba ai hun problema (ai hun problema tuir mai mak ezemplu de’it no la’ós espesífiku ba Timor-Leste).
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
44
Saida mak ABDU lori ba Analiza Kauza?
Atór dezenvolvimentu barak baibain halo ai hun problema bainhira hala’o diskusaun inisiál an-tes dezeña programa dezenvolvimentu. Ida ne’e la’ós buat foun. Maibé, ABDU lori buat foun ba ita-nia analiza. ABDU nu’udar dalan ida atu haree ba kestaun dezenvolvimentu ho ókulu foun. Bainhira halo análize ne’ebé uza ABDU, ita identifika direitu sira ne’ebé seidauk realiza.
Haree ba kestaun deznutrisaun no kauza, ita bele idéntika direitu balu:
Direitu: * Saúde * Estandarte moris adekuadu inklui direitu ba ai han * Liberdade hosi hamlaha Liberdade hosi: * Diskriminasaun
Hafoin ita identifika direitu relevante, ita bele haree ba konteúdu direitu sira ne’e. Konteúdu direitu hetan iha Konvensaun Direitus Umanus, lei nasionál no mós iha Komentáriu Jerál. Ga-binete Alta Komisária Direitus Umanus halo sumáriu ba direitu balu ne’ebé esplika klaru konteúdu direitu bazeia ba le: direitu ba 1) saúde 2) edukasaun 3) uma adekuadu 4) ai han 5) seguransa sosiál 6) serbisu ne’ebé diak 7) liberdade hosi diskriminasaun relasaun ho direitu ekonómiku, sosiál no kulturál, 8) partisipasaun iha kestaun públiku no direitu ba vota (favór haree handout ne’ebé partisipante hotu hetan).
Ezemplu: Aplika ABDU ba Deznutrisaun Labarik iha Area Rural
Iha ezemplu kona-ba deznutrisaun, direitu sira ne’ebé ita identifika signifika katak:
Direitu ba Saúde (art. 12 ICESCR)
Estadu iha obrigasaun mínimu atu garante asesu ba ai han esensiál mínimu, ne’ebé iha nutrisaun
adekuadu no ne’ebé seguru, atu asegura liberdade hosi hamlaha ba ema hotu.
Direitu ba Ai han (art. 11 ICESCR)
Direitu ba ai han inklui elementu rua: ai han tenke adekuadu no ema hotu tenke livre hosi ham-
laha. Direitu ne’e katak, ezemplu:
1. ICESCR fó obrigasaun ba Estadu (Governu) atu identifika populasaun ne’ebé vulneravel
liu no implementa polítika no programa sira ne’ebé hadi’ak populasaun sira ne’e nia asesu
ba ai han no kapasidade atu buka hahán rasik.
2. ICESCR fó obrigasaun ba Estadu atu fó hahán ba populasaun deit iha tempu balu
(hanesan krize) no ba ema ka grupu sira ne’ebé labele goza sira-nia direitu rasik.
Liberdade hosi Diskriminasaun (art. 1 ICESCR)
Liberdade hosi diskriminasaun katak, ezemplu, Estadu tenke adota medida kedas atu elimina
pratika ka atitude ne’ebé kauza diskriminasaun de facto.
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
45
Karik koñesimentu ne’e bele ajuda ita bainhira halo programa? Karik nu’udar Governu, kom-prende diak liu tan obrigasaun. Karik ita la’ós parte Estadu, buat sira ne’e bele ajuda nafatin, tanba ita normalmente serbisu hamutuk ho Governu. No mós ita-nia organizasaun adota ona ABDU.
Haree ba konteúdu direitu no mós obrigasaun, ita lembra fila fali prinsípiu direitus umanus operasionál, katak:
Igualdade no naun-diskriminasaun: Bainhira hala’o analiza kona-ba kauza ba kestaun direitus umanus ida ka kestaun dezenvolvimentu, ita tenke halibur dadus ne’ebé dezagregadu - dadus ne’ebé fahe ba kategoria relevante, ezemplu feto, mane, labarik, ema ho defisiénsia, maioridade, ema hela iha sidade no ema hela iha area rural - tanba kestaun ida-idak dala barak iha impaktu la hanesan ba grupu idak-idak. Ezemplu: kualidade servisu saúde - iha impaktu diferente ba mane no ba feto ne’ebé isin rua.
No mós durante halo analiza labele haluha atu involve sira ne’ebé ita-nia programa foka ba! Tuir ita haree iha leten, partisipasaun mak importante atu komprende situasaun atuál no importante atu ita-nia programa sei hetan susesu.
Deskansa hodi hemu kafee - Tempu: Minutu 15
Iha pasu segundu iha analiza ne’ebé uza ABDU, ita identifika ema ne’ebé iha direitu no mós ema ne’ebé iha devér – hodi identifika se mak ita atu haberan (liu-liu ema ne’ebé iha direitu) no ita define responsabilidade hosi atór ne’ebé iha obrigasaun (liu-liu Governu, maibé mós ajénsia ONU, internasionál no ONG sira!).
Ezersísiu: Halo analiza ba kauza kestaun dezenvolvimentu
Fahe partisipante sira ba grupu haat no husu sira atu determina kestaun ida ne’ebé sira-nia or-
ganizasaun foka ba iha sira programa/ka fasilitadór identifika dezafiu dezenvolvimentu ida ba
grupu idak-idak. Ezemplu: abuza seksuál ba labarik aas, violénsia hasoru feto sa’e, mortalidade
labarik atu/foin moris aas, ema iha area rural la hetan asesu ba justisa.
Husu grupu atu 1) halo dezeña kompletu hosi ai hun problema tuir dezeñu iha leten no 2) iden-
tifika direitus umanus sira ne’ebé relasaun ho problema no kauza 3) hili direitu ida no haree ba
direitu-nia konteúdu no obrigasaun estadu (hakerek direitu 3 ne’ebé relevante)
(seidauk hatudu ba plenária – hatudu deit hafoin halo pasu 3 hotu)
Tempu: minutu 45
Sesaun 3: Pasu 2 - Analiza papél: se mak iha direitu no se mak iha devér
Tempu: Minutu 45
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
46
Pergunta xave ne’ebé ita tenke hatán antes ita atu hala’o projetu ka programa:
a. Se mak sai nu’udar ema ne’ebé iha direitu no saida maka sira bele reklama?
Ita tenke haree ba padraun direitus umanus - iha lei nasionál no mós konvensaun direitus uma-nus Internasionál relevante. Ita mós bele hetan klarifikasaun iha Komentáriu Jerál ka Lia Menon Jerál hosi Komité ne’ebé harii iha Konvensaun ida-idak nia okos.
Ezemplu:
Se mak iha direitu?
Se karik ita-nia projetu foka ba bee mós iha area rural - ita identifika komunidade nu’udar ema ne’ebé iha direitu. Mane, feto, labarik, ema ne’ebé moris ho defisiénsia - ema hotu se karik ema hotu la iha asesu ba bee mos.
Maibé, tenke iha atensaun espesiál ba grupu ne’ebé iha difikuldade atu asesu ba bee – hanesan feto faluk, labarik, ema ho defisiénsia, ema dezlokadu, ka to’os nain ne’ebé dezvantajen ka marjinalizadu.
Sira-nia direitu saida?
Direitu ba padraun moris adekuadu (art. 11 ICESCR) Direitu ba saúde ho padraun aas liu (art. 12 ICESCR) Feto sira: Direitu ba padraun moris adekuadu liuliu (…) provizaun bee (art. 14.2
CEDAW) Labarik sira: Direitu ba padraun saúde aas liu (…) bee mós (art. 24.2 CRC) Direitu ba ai-han adekuadu (art. 11 ICESCR) Direitu ba sistema provizaun no jestaun bee ne’ebé fó oportunidade iguál ba ema hotu
(fonte: karta informasaun númeru 35 kona-ba direitu ba bee) Bee tenke: disponivel, iha kualidade, no iha asesibilidade (fonte: KJ 15 Komité DESK)
b. Se mak sai nu’udar ema/grupu ne’ebé iha obrigasaun no saida mak sira-nia
obrigasaun?
Hanesan ba ema ne’ebé iha direitu, bainhira determina obrigasaun hosi sira ne’ebé iha devér, ita mós haree Konvensaun idak-idak no ita mós bele hetan klarifikasaun iha Komentáriu Jerál ka Lia Menon Jerál hosi Komité ne’ebé harii iha Konvensaun ida-idak nia okos. Ita mós tenke hatene obrigasaun ne’ebé hakerek iha lei nasionál no polítika, no padraun nasionál seluk.
Komentariu Jeral 15 Komite DESK kona-ba Direitu ba Bee
Se?
Estadu mak iha obrigasaun liu-liu Governu-Ministériu Infraestrutura, no Diresaun Nasionál Agua no Saneamentu? DNAS Ajénsia ONU no internasionál nian (parágrafu 90)
Obrigasaun saida?
Jerál: Obrigasaun atu respeita, proteje no realiza (para 20-29):
Respeita: la bele interfere ho ema ne’ebé goza nia direitu ba bee.
Proteje: prevene ema seluk interfere ho ema seluk ne’ebé goza direitu ba bee liu hosi adota medida sira lejizlativa. Se karik kompañia privada mak fornese bee-estadu
tenke harii sistema Regulatóriu, ne’ebé inklui monitorizasaun.
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
47
Realiza: obrigasaun atu 1) fasilita, 2) promove, 3) fornese;
1. Fasilita katak foti medida pozitivu sira atu ajuda indivíduu no komuni-dade sira atu goza direitu ba bee
2. Promove katak foti pasu atu garante edukasaun kona-ba uza bee ho ijiene, protesaun rekursu bee no métodu sira atu hamenus estraga bee
3. Fornese direitu ba bee ba indivíduu ka grupu ne’ebé la bele realiza direitu rasik, ho razaun ne’ebé sira rasik la kontrola, no tanba sira la iha meius sufisiente.
Prevene no hapara diskriminasaun bainhira fornese bee (para 14, 15) Ida ne’e obrigasaun mínimu – tenke hala’o agora kedas
Tau atensaun espesiál ba indivíduu no grupu sira ne’ebé tradisionál hetan difikuldade atu goza direitu ba bee, inklui feto, labarik, ema dezlokadu, prizioneiru, ema ho defisiénsia, ferik-katuas, ema hela iha area ameasa hosi dezastre natural (para 16)
Seluk tan (favór haree Komentariu Jeral 4)
Rezultadu analiza ida ne’e ajuda ita atu estabelese relasaun responsabilidade/reklamasaun ba ema ne’ebé iha dever no ema ne’ebé iha direitu.
Ba ezemplu ida relasaun ho asesu labarik feto nian ba edukasaun, favor haree aneksu 10.
Ezersísiu: Halo análize ba papél
Fahe ba grupu haat hanesan ezersísiu análize ba kauza – grupu idak-idak halo analiza ba papél
atór tolu:
1. Identifika a) ema iha direitu, b) instituisaun ne’ebé iha obrigasaun, no c) atór espesífiku
seluk ne’ebé iha obrigasaun
2. Identifika saida mak sira-nia reklamasaun no obrigasaun no identifika situasaun atuál
Presence resposta sira iha kuadru tuir mai:
(Seidauk hatudu ba Plenária – aprezenta hafoin halo pasu hotu)
Tempu: Minutu 40
Ema ne’ebé iha Direitu: Reklamasaun:
Bazeia ba padraun nasionál ka/no internasionál
Situasaun Atuál:
Saida mak esperiénsia ema ne’ebé iha direitu?
Instituisaun ne’ebé iha
Devér (1):
Obrigasaun sira:
Bazeia ba padraun nasionál ka/no internasionál
Papél Atuál:
Saida mak ema/órgaun ne’ebé iha devér halo agora?
Atór Espesífiku (1): Responsabilidade sira:
Define relasaun ho kestaun dezenvol-vimentu no bazeia ba situasaun lokál
Papél Atuál:
Saida mak atór espesífiku halo agora?
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
48
Kapasidade nu’udar elementu ida ne’ebé fundamentál ba ema ka grupu ne’ebé iha direitu atu reklama direitu sira. Kapasidade mós esensiál ba atór ne’ebé iha obrigasaun atu respeita, proteje no realiza ninia obrigasaun sira.
ABDU rekere atór dezenvolvimentu (ezemplu Governu, ajénsia ONU ka ONG sira) atu halo analize ba kapasidade ema ne’ebé iha direitu no atór ne’ebé iha devér, hodi ajuda atór sira ne’e atu identifika sira-nia intervensaun no estratéjia sira.
Kapasidade inklui elementu oin-oin, no ita tenke analiza elementu hotu sira ne’e atu identifika kapasidade sira ne’ebé ita presiza haberan. Pergunta xave mak:
Saida mak ema ne’ebé iha direitu presiza atu reklama sira-nia direitu?
Saida mak ema ne’ebé iha obrigasaun presiza atu realiza sira-nia obrigasaun?
Saida mak sira nia frakeza no mós saida mak sira nia ‘forsa’ (strengths)?
Ita la’ós haree de’it ba sira frakeza - ita mós haree ba buat ne’ebé sira halo ho diak tiha ona - karik ita bele fortifika tan sira-nia forsa atu hadi’ak sira-nia frakeza. Bele uza pergunta sira tuir mai ne’e:
Sesaun 4: Pasu 3 - Analiza ba lakuna kapasidade ema ne’ebé iha direitu no devér
Tempu: Minutu 30
Amartya Sen mak ekonomista ida hosi India, ne’ebé hetan Prémiu Nobel de Siénsia Ekonomia. Nia haree ba konseitu kiak, nia halo ligasaun entre kiak no kapasidade:
“Kiak hanesan ema laiha kapasidade mínimu bainhira buka atu hamoris no tuir moris ne’ebé mak nia hakarak”
Ema reklama direitu Atór realiza obrigasaun
Sira bele?
Iha koñesimentu kona-ba direitu?
Iha rekursu?
Abilidade individual?
Sira bele?
Iha koñesimentu kona-ba obrigasaun?
Iha rekursu? (umanu, tékniku, finanseiru)
Iha dezafiu iha organizasaun laran?
Sira hakarak?
Iha motivasaun/kompromisu?
Iha seguransa?
Sira hakarak?
Iha responsabilidade?
Iha motivasaun/kompromisu?
Iha ambiente diak?
Bele partisipa?
Iha informasaun?
Iha liberdade asosiasaun no espresaun?
Sira tenke?
Iha autoridade? (tuir lei, polítika, seluk
tan)
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
49
Elementu balu hosi analiza ba kapasidade ba atór ne’ebé iha obrigasaun:
Asesu ba rekursu sira
Ezemplu: Ministériu Solidariedade Sosiál iha orsamentu natoon atu fó suporta ba ema dezlokadu.
Ezemplu: Provedoria Direitus Umanus no Justisa mak instituisaun independente, maibé atu hetan asesu ba orsamentu ne’ebé Parlamentu aloka ba PDHJ, PDHJ tenke liu hosi Ministériu Finansa.
Responsabilidade/kompromisu/lideransa
Ezemplu: Governu iha kompromisu duni atu lori asisténsia saúde ba kada suku, hatudu hosi programa SISCA
Autoridade
Ezemplu: Ministériu Saúde iha duni podér atu hala’o serbisu saúde ba komunidade tuir ninia Lei Orgániku
Ezemplu: ONG internasionál mós iha autoridade atu hala’o serbisu ezemplu bainhira hetan aprovasaun hosi Ministériu. Se la iha aprovasaun – sai hanesan frakeza ne’ebé tenke rezolve antes hala’o projetu.
Hafoin analiza saida mak frakeza no forsa ema ne’ebé iha direitu no atór ne’ebé iha responsabilidade – ita bele identifika saida mak sira presiza atu reklama diak liu tan sira-nia direitu. No mós saida mak sira presiza atu realiza ema-nia direitu. Labele haluha atu involve sira hotu ne’e bainhira halo análize ne’e!
Se ita-nia programa haberan duni ema-nia kapasidade atu goza no mós atu realiza direitus umanus, ita se kontribui ba dezenvolvimentu umanu!
REKLAMA NO
GOZA DIREITU
REALIZA
OBRIGASAUN
REALIZA DIREITUS UMANUS
NO ALVU DEZENVOLVIMENTU
UMANU
DEZENVOLVE KAPASIDADE BAZEIA BA DIREITUS UMANUS
KAPASIDADE BA
RESPONSABILIZA
SAUN
KAPASIDADA ATU
HABERAN
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
50
Sumáriu:
Ezersísiu: Halo análize ba kapasidade
Serbisu ho grupu hanesan, no halo analiza ba kapasidade. Uza kuadru tuir mai, no identifika
asaun ne’ebé ita-nia programa atu foti hodi ita responde ba kestaun dezenvolvimentu ne’ebé
ita-nia programa tau matan ba
Aprezentasaun ba plenária:
Merkadu Grupu ida-idak vizita fatin ne’ebé grupu seluk halo ezersísiu no haree rezultadu grupu
servisu nian ba análize uza pasu 3 ABDU nian.
Tempu: Oras 1 ho balu
Ema ne’ebé iha Direitu: Lakuna ba Kapasidade:
Bele? Hakarak? Ambiente diak?
Saida mak sira presiza atu foti asaun:
Instituisaun ne’ebé iha Devér (1):
Lakuna ba Kapasidade:
Bele? Hakarak? Tenke seer?
Saida mak sira presiza atu foti asaun:
Atór Espesífiku (1): Lakuna ba Kapasidade:
Bele? Hakarak?
Saida mak sira presiza atu foti asaun:
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu – Análize ho Pasu 3
51
Rezultadu analiza nian
Ita konsege identifika kestaun no frakeza ne’ebé ita-nia programa tenke tau matan ba. Ho kom-prensaun ida ne’e ita iha posibilidade aas liu tan atu dezeña programa ne’ebé responde ba preokupasaun ne’ebé ita foka ba!
Agora, ita komprende diak kona-ba aprosimasaun bazeia ba direitus umanus nune’e ita bele komesa dezeña ita-nia programa!
Tamba ita komprende: Ligasaun entre ita-nia serbisu no direitus umanus Oinsá padraun direitus umanus bele fó matadalan ba ita Mekanizmu direitus umanus ONU mós bele ajuda ita durante ita-nia serbisu Prinsípiu direitus umanus, inklui prinsípiu operasionál no oinsá atu aplika Oinsá atu halo analiza ba kauza ba kestaun ne’ebé ita-nia programa hakarak hadi’ak Oinsá atu halo analiza kona-ba saida mak sira ne’ebé iha direitu bele reklama Saida mak obrigasaun ita-nian no Estadu-nian atu taka ko’ak ne’ebé ema dezvantajen enfrenta Oinsá analiza ema nia kapasidade – sira-nia forsa no frakasa atu goza ka realiza direitus
umanus
Ita bele define didi’ak ita-nia intervensaun no estratéjia atu satan dezafiu ka kestaun dezenvolvi-
mentu.
PARABENS!
Análize uza pasu tolu mak parte esensiál hosi aprosimasaun bazeia ba direitus
umanus.
Análize kauza, papél no kapasidade tenke liga ho prinsípiu no padraun direitus
umanus, no ita mós hetan matadalan hosi rekomendasaun mekanizmu direitus
umanus.
Análize ne’ebé iha halo ajuda atór dezenvolvimentu atu identifika katak se mak
tenke sai parseiru iha programa dezenvolvimentu no asaun saida programa tenke
foka ba atu hadi’ak realizasaun direitus umanus liu-liu ba ema ne’ebé dezvantajen
no liu-hosi haberan sira no mós sira ne’ebé iha obrigasaun atu realiza direitus
umanus.
Konkluzaun Módulu 4
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
52
Nota: Sesaun ne’e foka ba Jestaun ba Programa Dezenvolvimentu ne’ebé Bazeia ba Rezultadu (JBR) ka “Results Based Management (RBM)” no oinsá bele integra ABDU iha JBR ne’e. JBR mak estratéjia ida atu jere programa ne’ebé ajénsia ONU barak adota. JBR sasán ida ne’ebé ajénsia ONU tenke uza bainhira dezeña no implementa “UNDAF” (United Nations Development Assistance Framework), ka Kuadru Asisténsia Dezenvolvimentu ONU nian.
Sesaun ida ne’e karik iha relevánsia liu ba ajénsia ONU, maibé bele hala'o nafatin ho atór seluk ne’ebé mós uza sistema jerente ne’ebé hanesan JBR.
Ajénsia ONU barak konkorda katak programa kooperasaun dezenvolvimentu, polítika no asisténsia tékniku ne’ebé sira hala’o tenke iha impaktu pozitivu ba realizasaun direitus umanus. Ida ne’e elementu ida ne’ebé importante hosi ONU nia komprensaun komún kona-ba ABDU. Hatudu mós rekoñesimentu katak rezultadu programa iha relasaun ho direitus umanus.
JBR, ne’ebé ajénsia ONU barak mak uza, nu’udar estratéjia ida atu jere programa hodi garante katak atividade sira alkansa rezultadu ne’ebé ita determina.
Elementu ida importante hosi JBR maka halo monitorizasaun ba implementasaun programa no oinsá atividade sira-nia progresu atu atinje rezultadu? Meius saida tenke foti atu hadi’ak prosesu?
Elementu ida hosi JBR maka determina rezultadu. Rezultadu ne’ebé ita estabelese ba ita-nia programa tenke - iha Ingles – “SMART”. Saida maka rezultadu ne’ebé SMART – ka Matenek? Rezultadu ne’ebé:
MÓDULU 5
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
Oinsá ABDU ajuda ita atu define ita-nia programa nia rezultadu no indikadór sira
relasaun ho direitus umanus.
Objetivu Módulu 5: Partisipante sira komprende:
Sesaun 1: Introdusaun ba Jestaun Bazeia ba Rezultadu – Determina rezultadu no mudansa
Tempu: Minutu 30
Saida mak rezultadu?
ONU define rezultadu nu’udar mudansa ne’ebé mosu/akontese tanba iha relasaun entre
kauza no efeitu. Mudansa ne’e ita bele sura ka deskreve klaru.
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
53
Rezultadu sira ne’ebé SMART determina bazeia ba análize dezafiu dezenvolvimentu no kauza dezafiu sira ne’e.
Baihira identifika rezultadu ne’ebé ita-nia programa hakarak atinje, bele fahe ba tolu tuir mai:
1. Impaktu – atinje iha tinan 5-10
2. Rezultadu Jerál (‘Outcome’) – iha maizumenus tinan 5
3. Rezultadu Espesífiku (‘Output’) – iha tinan 5 mai kraik 4. Rezultadu atividade - hetan liu-hosi ita-nia programa nia atividade
Atu determine impaktu no rezultadu sira ne’e, ita uza lójika se karik …… , se hetan/atinje…. (ka iha Inglés: “if-then logic”). Favór haree tuir mai, ba kategoria idak-idak:
Lójiku:
Kuandu halo atividade, se atinje rezultadu espesífiku. Se karik hetan rezultadu espesífiku, se atinje rezultadu jerál etc. to’o iha impaktu.
Bainhira determina rezultadu ne’ebé SMART, JBR la fó matadalan atu identifika tipu mudansa ne’ebé ita atu atinje. Maibé, ABDU bele ajuda ita duni! Haree iha sesaun tuir mai, inklui ezemplu.
S Specific Espesífiku
M Measurable Bele sura duni
A Achievable Bele atinje duni
R Realistic Tuir realidade
T Time-bound Limitadu ba tempu
Impaktu (tinan 5-10)
Rezultadu Jerál (maizumenus tinan 5)
Rezultadu Espesífiku (< tinan 5)
Atividade (< tinan 1)
se ati
nje
se ati
nje
se ati
nje
karik heta
n
karik heta
n
kuandu halo
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
54
ABDU maka padraun ida ne’ebé ajuda define rezultadu no prosesu ne’ebé hala’o atu atinje re-zultadu sira ne’e, tuir mai:
ABDU ajuda atu determina impaktu ita-nia programa: realizasaun direitus umanus ne’ebé hakerek iha lei internasionál.
Tuir ABDU, rezultadu jerál (outcome) mak hadi’ak hahalok-atuasaun ka haforsa responsabi-lidade ema ne’ebé iha direitu no ema ne’ebé iha obrigasaun, no mosu tanba mudansa institusionál ka mudansa hahalok.
Tuir ABDU, rezultadu espesífiku (output) taka ko’ak ka lakuna kapasidade, liu hosi mu-dansa esensiál ka krítiku ba sira-nia atuasaun (performance)
Favór haree tuir mai:
Sesaun 2: Papél ABDU iha determinasaun rezultadu programa
Tempu: Minutu 20
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
55
Ezemplu espesífiku ba programa dezenvolvimentu ida kona-ba saude maternal:
JBR rekere katak ita identifika indikadór sira ne’ebé bele ajuda ita atu sura atuasaun ita-nia pro-grama. Indikadór sira asiste ita bainhira halo monitorizasaun no relata konaba progresu ne’ebé iha relasaun ho rezultadu ne’ebé ita-nia programa hakarak atinje.
JBR la fó matadalan konaba indikadór sira ba ita-nia programa no oinsá atu halo monitoriza-saun no relata kona-ba mudansa. Maibé, ABDU bele ajuda ita tanba prinsípiu no padraun direi-tus umanus fó matadalan (inklui komentáriu jerál órgaun tratadu direitus umanus nian) no mós rekomendasaun hosi órgaun direitus umanus bele ajuda ita bainhira selesiona indikadór.
Ezemplu: Komité CEDAW no Komité Direitu Labarik rekomenda, no mós durante Revizaun Periódiku Universal (UPR) ba Timor-Leste iha rekomendasaun tuir mai relasaun ho edukasaun:
Garante asesu universal ba edukasaun liu-liu ba labarik ne’ebé vulneravel no labarik ho defisién-sia (rekomendasaun 36 CEDAW nian, 27 CRC nian no 78.38 UPR nian) – bele uza ba indi-kadór, ezemplu: % hosi labarik ne’ebé moris ho defisiénsia ne’ebé ramata eskola primária. ABDU mós fó matadalan bainhira estabelese mekanizmu ba monitorizasaun no relata kona-ba
prosesu dezenvolvimentu hamutuk ho parseiru sira – liu hosi prinsípiu direitus umanus
operasionál (haree iha Módulu 3: igualdade no naun-diskriminasaun, partisipasaun no
inkluzaun, no mós responsabilizasaun no estadu direitu nian) iha prosesu atinje rezultadu.
Inan no labarik goza direitu ba moris no direitu ba saúde
Persentajen mortalidade maternal (inan ne’ebé mate bainhira
partu) tun 50%
Enfermeira iha kapasidade natoon atu fó asisténsia ba inan
ne’ebé partu
Treinamentu kona-ba teoria no prátiku ba enfermeira kona-
ba saúde maternal
se ati
nje
se ati
nje
se ati
nje karik
karik
karik
Sesaun 3: Papél ABDU iha determinasaun indikadór ba rezultadu sira
Tempu: Minutu 30
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
56
Oinsa dezenvolve indikador ne’ebé diak?
Ita bele husu pergunta tuir mai, uza perspetivu ABDU, ezemplu:
Relasaun ho igualdade no naun-diskriminasaun: Ita-nia indikadór sira kapta esperiénsia grupu vulneravel no grupu ema dezvantajen? Iha dezagregasaun ba ita-nia dadus?
Sai-na’in ka partisipasaun no inkluzaun: Ema ne’ebé iha direitu no ema ne’ebé iha devér kontribui ba dezenvolvimentu indikadór sira? Ema hotu, no liu-liu grupu vulneravel no ema dezvantajen, komprende indikadór sira? Sira mós iha papél iha prosesu monitorizasaun ba progresu atinje indikadór sira?
Responsabilizasaun no estadu direitu nian: Indikadór mós inklui efetividade mekanizmu keixa nian ne’ebé iha relasaun ho ita-nia
programa?
Gabinete Alta Komisária ba Direitus Umanus (OHCHR) publika livru iha 2012 kona-ba indi-kadór direitus umanus nian ho títulu “Human Rights Indicators: A Guide to Measurement and Implementation”, ne'ebé karik mos bele ajuda ita-nia esforsu atu estabelese indikadór diak.
Ezemplu diak hosi Angola
Impaktu: Iha 2013, feto sira ho idade reprodutivu goza kualidade saúde maternal ne’ebé aas Indikadór sira: Persentajen % feto isin rua ne’ebé vizita klínika dala 4 antes partu % feto tuir ahi ne’ebé hetan asisténsia hosi parteira Númeru sentru saúde distritál ne’ebé iha rekursu umanu no ekipamentu natoon atu fornese servisu obstétriku emerjénsia % feto/família ne’ebé satisfeitu ho servisu obstétriku
Ba ezemplu seluk, favór haree aneksu 11.
Ezersísiu: define rezultadu no indikadór sira
Serbisu iha grupu hanesan iha Módulu 4: harii padraun rezultadu: bazeia ba impaktu ne’ebé ita-
nia grupu hakarak atinje, define:
1) Rezultadu jerál ida
2) Rezultadu espesífiku rua
3) iha rezultadu espesífiku ida nia okos – indikadór sira
Nota: rezultadu jerál mak mudansa ba atuasaun (performance) no rezultadu espesífiku mak mu-
dansa ba kapasidade.
Halo padraun rezultadu tuir mai no hatudu ba plenária.
Tempu: minutu 30
Liga Análize ho Rezultadu Programa Dezenvolvimentu
57
Programa dezenvolvimentu buka atu atinje rezultadu. ABDU bele ajuda ator
dezenvolvimentu no lori kredibilidade atu determina rezultadu no mos indikadór
programa – liu hosi aplika prinsipiu, padraun direitus umanus, konkluzaun no
rekomendasaun hosi mekanizmu direitus umanus.
Espesifiku, ABDU ajuda atu:
Determina tipu mudansa ne’ebé ita atu atinje – kualidade moris, hahalok-atuasaun-hahalok-atuasaun ema ne’ebé iha direitus no iha devér, no sira-nia kapasidade
Sura, halo monitorizasaun no relata kona-ba mudansa ne’ebé ita-nia parseiru
atinje (ema ne’ebé iha direitu no ema ne’ebé iha devér)
Konkluzaun Módulu 5
Revizaun ba ita-nia programa rasik – Aplika ABDU ka lae?
58
Treinadór mós husu partisipante sira atu haree/lee (bele sai hanesan serbisu uma-nian) ba ezemplu diak ida ka rua (ezemplu hosi rai Malawi (aneksu 9) hosi programa ne’ebé aplika AB-DU no hetan tiha ona rezultadu diak. Treinador fó handout ba partisipante sira kona-ba pro-grama iha Ecuador.
MÓDULU 6
Revizaun ba ita-nia programa rasik – Aplika ABDU ka lae?
Módulu ne’e foka ba programa ne’ebé partisipante hala’o daudaun, hala’o tiha, ka atu hala’o.
Objetivu hosi sesaun ida ne’e atu estuda no hetan lisaun hosi programa ne’ebé hala’o daudaun ka hala’o tiha: saida mak la’o diak no bele sai nu’udar fó matadalan ba ita, no saida mak tenke hadi’ak?
Objetivu Módulu 6:
Ezersísiu
Husu ba partisipante hotu atu fó ezemplu espesífiku ida diak oinsá sira aplika ABDU iha sira-
nia programa ka projetu aplika ABDU. Fó minutu 3 ba ema hotu antes husu sira hotu atu fó sai
ba plenária.
Tempu: minutu 20
Ezersísiu– Prinsípiu Operasionál Direitus Umanus
Instrusaun: Fahe partisipante iha grupu hosi ema ne’ebé involve in programa ka projetu
hanesan.
Husu ba atu halo diskusaun asaun saida sira mak bele foti atu aplika diak liu tan prinsípiu
operasionál ABDU - bazeia ba lista 3 ho pergunta ne’ebé fó matadalan ita. Asaun ne’e bele sai
nu’udar planu haree tuir treinamentu ida-ne’e (follow-up action plan to the training).
Grupu hatudu planu asaun ba plenária
Tempu: minutu 40
Rekapitulasaun ikus no Ramata
59
Iha Modulu 1-5, partisipante haree saida maka ABDU no oinsá atu aplika iha programa dezen-volvimentu.
Hafoin resposta hosi partisipante, treinadór bele aumenta:
Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus:
mak buat ne’ebé ne’e diak atu halo, tuir moral no tuir lei
bazeia ba valor universal (igualdade, liberdade no seluk tan), ne’ebé hakerek iha prinsípiu no padraun direitus umanus. Prinsípiu no padraun direitus umanus mak ida deit, no sai hanesan estandarte komún ba mane, feto no labarik sira hotu-hotu atu atinje iha rai hotu-hotu
lori dezenvolvimentu hosi karidade ba sasán ne’ebé obrigatóriu tuir lei
harii obrigasaun no reklamasaun no subliña importánsia hosi harii mekanizmu re-sponsabilizasaun in nivel hotu ba sira ne’ebé iha obrigasaun atu realiza sira-nia
obrigasaun
Subliña katak ema la’ós simu deit benefísiu hosi polítika Estadu, maibé katak ema sai nu’udar partisipante ativu iha sira-nia dezenvolvimentu rasik. ABDU rekoñese sira nu’udar ema ne’ebé iha direitu – no lokaliza sira nu’udar sentru iha prosesu
dezenvolvimentu
foka ba halo análize ba dezigualdade, pratika diskriminasaun no relasaun podér ne’ebé la justu, ne’ebé sai nu’udar kauza ba dezafiu direitus umanus no dezenvolvimentu no ba prosesu sira ne’ebé halo aat liu tan situasaun ida ne’e
foka espesiál ba grupu ne’ebé hetan diskriminasaun, dezvantajen no eskluzaun, inklui labarik, ema ho defisiénsia no feto sira.
subliña partisipasaun, liu-liu hosi grupu ne’ebé hetan diskriminasaun no eskluzaun iha fase hotu programa nian
Fó importánsia hanesan ba prosesu no rezultadu dezenvolvimentu, tanba kualidade prosesu iha impaktu ba susesu no sustentabilidade rezultadu
REKAPITULASAUN IKUS no RAMATA
Treinadór bele husu partisipante sira ne’ebé agora komprende
ABDU – tanbasa ABDU mak dalan diak atu uza iha programa?
Rekapitulasaun ikus no Ramata
60
Final: Kuis/Teste: Direitus Umanus iha Dezenvolvimentu
Instrusaun: Fahe partisipante ba grupu 4. Hatudu/Esplika katak grupu-grupu bele manan
fiktivu osan iha teste ida ne’e. Hatudu tabela/kuadru ho kategoria pergunta sira no prémiu.
Grupu idak-idak hatán ba pergunta sira, maibé grupu ne’ebé hatán pergunta lolos bele indika
pergunta tuir mai ne’ebé atu hatán. Se karik fó resposta sala tenke hamenus prémiu hosi
orsamentu total ne’ebé sira manan tiha. Kuandu grupu ne’ebé hatán pergunta ho sala, grupu
ne’ebé hatán loloos bele indika pergunta tuir mai. Se karik grupu 1-2-3 seluk hotu hatán loloos,
ka grupu hotu sala, tenke fó oportunidade ba grupu ne’ebé besik liu uza diresaun oras.
Atu identifika grupu ne’ebé bele komesa, bele husu rai hira mak adopta Deklarasaun Universal
Direitus Umanus iha 1948? Grupu ne’ebé fó resposta ne’ebé los, ka fó númeru estadu ne’ebé
besik liu númeru loloos bele komesa indika pergunta no prémiu.
Tempu: minutu 30
Treinadór fahe formuláriu avaliasaun ba partisipante sira atu responde pergunta sira –
iha aneksu 13.
Husu ba partisipante atu prenxe formuláriu avaliasaun nian ho onestidade nune’e treinadór sira bele haree frakeza no forsa hosi treinamentu ida ne’e, hafoin ramata ho treinamentu atu bele dezenvolve no bele hadi’ak treinamentu iha futuru.
Depois hato’o lia fuan agradesimentu ba partisipante, no ema hotu ne’ebé fó suporta ba treinamentu, no ramata treinamentu.
Avaliasaun no Ramata
61
Akrónimu
ABDU Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus
ADM Alvu Dezenvolvimentu Miléniu (Millenium Development Goals)
AKDU Alta Komisária ba Direitus Umanus
AUSAID Ajudu Governu Australia (Australian Aid)
CAT Konvensaun Hasoru Tortura no Tratamentu ka Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (Convention against Torture and other Inhuman or Degrading Treatment of Punishment)
CEDAW Konvensaun kona-ba Halakon Forma oin-oin Diskriminasaun nian kontra Feto (Convention on the Elimination of all forms of Discrimination Against Women)
CRC Konvensaun Direitu Labarik nian (Convention on the Rights of the Child)
CPED Konvensaun kona-ba Protesaun ba Ema hotu hosi Halakon Obrigatóriu (Convention on the Protection of All Persons from Enforced Disappearance)
CRPD Konvensaun kona-ba Direitu ba Ema sira ho Defisiensia (Convention on the Rights of Persons with Disabilities)
DESK Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál
ICCPR Konvensaun International Direitu Sivíl no Polítiku (International Covenant on Civil and Political Rights)
ICERD Konvensaun Internasionál kona-ba Halakon Forma hotu-hotu Diskriminasaun Rasiál nian (International Convention on the Elimination of all forms of Racial Discrimination)
ICESCR Konvensaun Internasionál Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights)
ICRMW Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun Direitu Traballadór Emigrante sira No membru família sira (International Convention on the Protection of the Rights of Migrant Workers and their Families)
IDU Índise Dezenvolvimentu Umanu
ILO Organizasaun Internasionál Traballadór nian (International Labour Organization)
JBR Jestaun Bazeia ba Rezultadu (Results Based Management)
KDU Konsellu Direitus Umanus (Human Rights Council)
KJ Komentariu Jeral
KDL Komisaun Direitu Labarik
OHCHR Gabinete Alta Komisaria ba Direitus Umanus (Office of the High Commisioner for Human Rights)
ONG Organizasaun Naun-Governmental
ONU Organizasaun Nasoins Unidas
PDHJ Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça
PNUD Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (United Nations Development Programme)
62
RBM Results Based Management (Jestaun Bazeia ba Rezultadu)
RPU Revizaun Periódiku Universal (Universal Periodic Review)
SMART Espesífiku, Bele sura duni, Bele atinji duni, Realistiku no iha Limitasaun ba tempu (Specific, Measurable, Achievable, Realistic and Time bound)
SISCA Servisu Integradu Saude Comunitariu
UDHR Deklarasaun Universal Direitus Umanus nian (Universal Declaration of Human Rights)
UNDAF Kuadru Asisténsia Dezenvolvimentu ONU nian (United Nations Development Assistance Framework)
UNDG Grupu Dezenvolvimentu ONU nian (United Nations Development Group)
UNICEF Fundu ONU nian ba Labarik (United Nations Children Fund)
USAID Ajudu Estadus Unidus Amérika (United States AID)
63
Glosariu
Tetun Bahasa Indonesia
Abordajen Pengarustamaan
Abrajente Komprensif
Adota/hafudi Mengambil/adopsi
Analiza Analisis/Uraian
Aprosimasaun Pendekatan
Atitude Perbuatan
Báze/báziku Dasar
Bem-estar Awal yang baik
Defende Pertahankan
Determina Menentukan
Dezenvolvimentu Pembangunan
Disponivel Tersedia/ yang yang ada
Disponibilidade Tersedianya
Ekuitativu Adil/justu
Enkuadramentu Kerangka
Esperansa Harapan
Estadu direitu nian Negara hukum
Estandarte Standar
Ezbosu Draft
Ezersisiu Latihan
Fasilita Menfasilitasi
Fasilitador Pelatih
Gozu/goza Menikmati
Hahalok/Performe Penampinalan/kelakuan
Igualdade Persamaan
Impaktu Dampak
Inerente Melekat
Indise Daftar Isi
Indivizivel Tidak terpisah
Inviolavel Melekat
Kompromisu Janji
Komún Umum/Bersama
Kontestu Kontes
Konteúdu Isi/muatan
Konseitu Konsep
Kuadru Papan
Lakuna Penghalang
64
Tetun Bahasa Indonesia
Legal Berdararkan pada undang-undang/sah
Liberdade Kebebasan
Mosun Munculnya/adanya
Objetivu Tujuan
Obrigasaun Kewajiban
Ofisial Opsir/pegawai
Omisaun Membiarkan/menghilangkan
Padraun Kerangka
Partisipasaun Ikut serta
Partisipante Peserta
Regulamentu Peraturan
Rekursu Sumber daya
Responsabilizasaun Pertanggungjawaban
Rezultadu espesifiku Hasil khusus
Rezultadu jeral Hasil umum
Responsabilizasaun Pertanggunjawaban
Sistema System
Transparensia Keterbukaan Informasi
Tratamentu Perlakuan
Universal Umum
Valor Nilai
Violasaun Kekerasan
Vulneravel Rentang
Xave Kunci
65
Referensia no Dokumentu seluk relevante
Care – Oxfam America, Rights-based Approaches Learning Project, 2007
Governo Republica Democratica de Timor-leste, Politica Nacional para a Inclusão e Promoçao dos Direitos das Pessoas com Deficiência, Resolução do Governo No 14/2012, 9 Maiu 2012
Ministry of Health, Timor-Leste National HIV and STI Strategy, 2011 – 2016, 2010
Office of the High Commissioner for Human Rights, Principles and Guidelines for a Human Rights Approach to Poverty Reduction Strategies, (date unknown)
Office of the High Commissioner for Human Rights, United Nations Frequently Asked Questions on the Human Rights Based Approach to Development Cooperation, , New York and Geneva, 2006
Office of the High Commissioner for Human Rights, Claiming the Millennium Development Goals: A human rights approach, New York and Geneva, 2008
Office of the High Commissioner for Human Rights, Human Rights and the Millennium Development Goals in Practice: A review of country strategies and reporting, New York and Geneva, 2010
Office of the High Commissioner for Human Rights, Toward Freedom from Fear and Want: Human Rights in the Post-2015 Agenda, Think Piece, Geneva, 2012 * Office of the High Commissioner for Human Rights, Human Rights Indicators: A Guide to Measurement and Implementation, Geneva, 2012
Office of the Secretary of State for the Promotion of Equality, National Action Plan on Gender-based Violence, Timor-Leste, 2012
Provedoria dos Direitos Humanos e Justica, Relatoriu Monitorizasaun Periodu Kampaña Eleisaun Parlamentar 2012, 6 Jullu 2012
Sepúlveda and Nyst, The Human Rights Approach to Social Protection, Ministry for Foreign Affairs of Finland, 2012
United Nations, CEDAW committee, Concluding observations of the Committee on the Elimination of Discrimination against Women on Timor Leste, ( CEDAW/C/TLS/CO/add.1)
United Nations, CRC Committee, Consideration of report submitted by states parties under article 44. Concluding Observations: Timor Leste CRC/C/TLS/CO/1
United Nations, CRC Committee, Consideration of report submitted by states parties under article 8 and 12(1) of the optional protocol to the convention on the right of the child on the involvement of children in armed conflict and on the sale of children, child prostitutions and child pornography, concluding observation on Timor-Leste (CRC/C/OPAC/TLS/CO/1)
United Nations, Human Rights Council, Report of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights, Magdalena Sepúlveda Carmona, Mission to Timor-Leste (A/HRC/20/Add.I), 2011
United Nations, Human Rights Instruments, Compilation of General Comments and General Recommendations adopted by Human Rights Treaty Bodies, HRI/GEN/1/Rev.9 (Vol. I and Vol. II), 27 May 2008
66
United Nations Development Programme, Sustainability and Equity: A Better Future for All, Human Development Report 2011
United Nations Development Programme, Haktuir ba Relatóriu Dezenvolvimentu Umanu 2011, Timor-Leste Kontinua ho Tendénsia Sa’e, Komunikadu imprensa, Timor-Leste nia 3 Novembru United Nations Integrated Mission in Timor-Leste, Timor-Leste: Cooperation with UN human rights system, Compilation of recommendations by UN human rights mechanisms to Timor-Leste, Dili, 2012
WaterAid, Equity and inclusion. A rights-based approach, January 2010
Material treinamentu
Materials from OHCHR training workshop on the Human Rights-Based Approach to Programming, June 2007, Dili, Timor-Leste and OHCHR training workshop on human Rights Based Approach to Programming, September 2009, Geneva, Switzerland
Materials from UNDP workshop on the Human Rights-Based Approach to Programming,
September 2010, Dili, Timor-Leste
Materials from Training of Trainers on the Human Rights Based Approach to HIV Programming, March 2012, UN System Staff College, OHCHR, UNAIDS, Turin, Italy
Websites
NGO Wateraid: www.wateraid.org
Office of the High Commissioner for Human Rights, www.ohchr.org
United Nations Development Group, www.undg.org
United Nations Development Programme, www.undp.org
United Nations Integration Mission in Timor-Leste, Legal Affairs, http://unmit-sec-train.unmit.org/OLA
67
Aneksu 1
Avaliasaun nesesidade ba treinamentu ba partisipante sira
I. BIO-DATA
Naran:_________________________________________________________________ Seksu: _________________________________________________________________ Data no fatin moris:______________________________________________________ Departementu:__________________________________________________________ Posizaun:_______________________________________________________________ Kualifikasaun edukasaun: _________________________________________________
Lingua ne’ebé koalia : Tetum Portugés Indonesia Inglés Fasil
La dun fasil
La hatene
II. Kona-ba Aprosimasaun bazeia ba Direitus Umanus ba Programa Dezenvolvimentu (ABDU)
1. Saida maka ita boot sira hatene kona-ba ABDU ?
2. Ita boot sira tuir ona treinamentu ruman kona-ba ABDU??
Tuir ona Seidauk
Se’e tuir ona, hosi se?
3. Tuir ita-nia hanoin, ABDU importante ka lae? Tambasa?
68
4. Ita boot sira hala’o ona programa dezenvolvimentu ne’ebé aplika prinsípiu ABDU iha Timor-Leste?
Los Lae
Se los, horibainhira?
III. Kona-ba treinamentu relasaun ho ABDU
1. Saida maka ita boot sira espera atu hetan iha treinamentu ida ne’e?
2. Ita boot sira hakarak fokus liu hosi treinamentu ida ne’e?
3. Saida maka ita boot sira sei halo bainhira ita boot sira simu ona treinamentu ka formasaun ida ne’e?
Obrigada barak ba partisipasaun!
69
Aneksu 2
Deklarasaun kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu Adota husi rezolusaun 41/128 Asembleia Jerál nian iha 04 Dezembru 1986
Tau iha neon objetivu no prinsípiu sira husi Karta Nasoins Unidas nian relasiona ho realizasaun kooperasaun internasionál nian hodi rezolve problema internasionál sira ho natureza ekonómika, sosiál, kulturál ka umanitária nian, no mós hodi promove no enkoraja respeitu ba direitus umanus no liberdade fundamentál sira ba ema hotu-hotu lahó distinsaun tuir rasa, seksu, língua ka relijaun,
Rekoñese katak dezenvolvimentu sai nu’udar prosesu polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál ida-ne’ebé abranjente, ne’ebé foka ba progresu sustentavel bem-estar populasaun tomak nian no indivíduu hotu-hotu bazeia ba sira-nia partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu ho ativu, livre no signifikante no mós distribuisaun ne’ebé justu husi benefísiu sira ne’ebé sai nu’udar rezultadu husi buat hirak-ne’e hotu,
Konsidera katak tuir dispozisaun Deklarasaun Universál Direitus Umanus nian ema hotu-hotu iha direitu ba orden sosiál no internasionál, nune’e bele implementa loloos direitu no liberdade ne’ebé hatuur ona iha Deklarasaun ne’e,
Hanoin hikas fali dispozisaun Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál no mós Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Politika,
Tuirmai hanoin hikas fali akordu, konvensaun, rezolusaun, rekomendasaun no ferramenta sira seluk Nasoins Unidas nian ne'ebé relevante no ninia ajénsia espesializada sira kona-ba dezenvolvimentu integrál ema nian, progresu ekonómiku no sosiál ho dezenvolvimentu ba povu tomak, inklui mós ferramenta sira kona-ba deskolonizasaun, prevensaun diskriminasaun, respeitu ba no observánsia direitus umanus no liberdade fundamentál sira, manutensaun ba pás no seguransa internasionál nian no mós promove liután relasaun amigavel no kooperasaun entre Estadu sira bazeia ba Karta ne’ebé refere,
Hanoin hikas fali povu sira-nia direitu ba ukun rasik an, bazeia ba sira-nia direitu atu determina sira-nia estatutu polítiku ho livre hodi hetan sira-nia dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no kulturál,
Hanoin hikas mós kona-ba povu nia direitu atu implementa direitu soberania tomak no kompletu ba sira-nia rekursu no riku-soin naturál hotu-hotu, relasiona ho dispozisaun relevante sira iha Konvensaun Internasionál sira kona-ba Direitus Umanus,
Ho respeitu ba Estadu sira-nia obrigasaun bazeia ba Karta ne’e atu promove respeitu universál ba no observánsia direitus umanus no liberdade fundamentál nian ba ema hotu lahó distinsaun ruma hanesan rasa, kór, seksu, língua, relijiaun, polítika ka opiniaun seluk, orijen nasionál ka sosiál, propriedade, estatutu moris ka estatutu seluk,
Konsidera katak eliminasaun ba violasaun masiva no flagrante ba povu no indivíduu nia direitus umanus afeta husi situasaun hanesan hirak-ne’ebé rezulta husi kolonializmu, neo-kolonializmu, haketak-rasa (apartheid), forma hotu-hotu rasizmu nian no diskriminasaun rasa nian, dominasaun no okupasaun estranjeira, agresaun no ameasa kontra soberania nasionál, unidade nasionál no integridade territóriu no mós ameasa ba funu bele kontribui ba estabelesimentu sirkunstánsia ne’ebé favóravel ba dezenvolvimentu parte signifikativu husi umanidade,
Iha preokupasaun kona-ba ezisténsia obstákulu hirak-ne’ebé sériu ba dezenvolvimentu, nune’e
Asembleia Jerál
70
mós kumprimentu ne’ebé kompleta ba ema no povu, konstitui, inter alia, liuhosi nega direitu sivíl, polítika, ekonómiku, sosiál no kulturál nian, no konsidera katak direitus umanus no liberdade fundamentál sira hotu indivizivel no interdependente no mós katak, atu bele promove dezenvolvimentu, tenke fó atensaun ne’ebé hanesan no konsiderasaun urjente ba implementasaun, promosaun no protesaun direitu sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál ho kulturál no mós, ho nune’e, promosaun respeitu no implementasaun z direitus umanus no liberdade fundamentál partikulár labele justifika violasaun hasoru direitus umanus no liberdade fundamentál sira seluk,
Konsidera katak pás no seguransa internasionál sai nu’udar elementu esensiál ba implementasaun direitu ba dezenvolvimentu,
Afirma fila-fali katak iha relasaun metin ida entre dezarmamentu no dezenvolvimentu no katak progresu iha parte dezarmamentu nian sei promove didi’ak progresu iha parte dezenvolvimentu nian no mós katak rekursu sira mak fó-sai liuhosi sasukat dezarmamentu nian tenke fó re-zultadu ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál no mós bem-estar ba povu tomak, liu-liu ba nasaun hirak-ne’ebé sei dezenvolve hela,
Rekoñese katak ema sai nu’udar asuntu sentrál ba prosesu dezenvolvimentu no mós katak políti-ka dezenvolvimentu nian tenke halo ema sai hanesan partisipante no benefisiáriu prinsipál dezenvolvimentu nian,
Rekoñese katak kriasaun kondisaun hirak-ne’e lori benefísiu ba dezenvolvimentu povu no indi-víduu nian sai nu’udar responsabilidade primária husi sira-nia Estadu,
Iha konxiénsia katak esforsu sira iha nivel internasionál nian atu hodi promove no proteje direi-tus umanus tenke akompaña husi esforsu sira hodi estabelese orden ekonómika internasionál foun ida,
Konfirma katak direitu ba dezenvolvimentu sai hanesan direitus umanus ne’ebé metin no mós katak igualdade oportunidade ba dezenvolvimentu nian prerrogativa ba nasun no mós ba sida-daun hotu iha nasaun laran,
Proklama Deklarasaun tuirmai kona-ba Direitu ba Dezenvolvimentu: Artigu 1 1. Direitu ba dezenvolvimentu sai hanesan direitus umanus ne’ebé metin no bele fó benefísiu ba ema ida-idak no povu tomak hodi hetan direitu atu partisipa, kontribui, no goza dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, kulturál no polítiku, atu nune’e bele implementa loloos direitus umanus no liberdade fundamentál sira hotu.
2. Direitus umanus ba dezenvolvimentu mós implika ba iha implementasaun loloos direitu ema nian ba ukun rasik an, ne’ebé inklui dispozisaun relevante sira ba Konvensaun Internasionál sira kona-ba Direitus Umanus, ezersísiu ba sira-nia direitu ne’ebé metin ba soberania tomak ba sira-nia rekursu no riku-soin naturál tomak. Artigu 2 1. Ema sai nu’udar sujeitu sentrál dezenvolvimentu nian no tenke partisipa ativa no sai hanesan benefisiáriu husi direitu ba dezenvolvimentu.
2. Ema hotu-hotu iha responsabilidade ba dezenvolvimentu, indivíduu no koletivu, presiza kon-sidera nesesidade husi respeitu tomak ba sira-nia direitus umanus no liberdade fundamentál nune’e mós sira-nia knaar ba komunidade, buat sira ne’e de’it bele asegura kumprimentu ema nian ne’ebé livre no kompleta, no sira mós tenke promove no proteje orden polítika, sosiál no ekonómika ne’ebé apropriadu ba dezenvolvimentu.
71
3. Estadu sira iha direitu no knaar atu formula polítika dezenvolvimentu nasionál ne’ebé foka ba progresu sustentável ba bem-estar populasaun tomak no indivíduu hotu-hotu nian, bazeia ba sira-nia partisipasaun ne’ebé ativa, livre no signifikativu iha dezenvolvimentu no iha dis-tribuisaun benefísiu ne’ebé hetan husi buat hirak-ne’e ho justu. Artigu 3 1. Estadu sira iha responsabilidade primária hodi kria kondisaun nasionál no internasionál ne’ebé bele fó benefísiu ba implementasaun direitu ba dezenvolvimentu.
2. Implementasaun direitu ba dezenvolvimentu presiza iha respeitu tomak ba prinsípiu lei inter-nasionál nian kona-ba relasaun amigavel no kooperasaun entre Estadu sira bazeia ba Karta Na-soins Unidas nian.
3. Estadu sira iha knaar atu koopera ho nasaun sira seluk hodi asegura dezenvolvimentu no elimina obstákulu sira ba dezenvolvimentu. Estadu sira tenke iha konxiénsia kona-ba sira-nia direitu no hala’o sira-nia knaar ho maneira ida ne’ebé atu promove orden ekonómika internasi-onál ida bazeia ba igualdade soberania, interdependénsia, interese komún no kooperasaun entre Estadu hotu-hotu, no mós atu enkoraja observánsia no implementasaun direitus umanus. Artigu 4 1. Estadu sira iha devér atu foti sasukat sira, individuál no koletivu, hodi formula polítika ba dezenvolvimentu internasionál ho vizaun ida hodi fasilita implementasaun loloos husi direitu ba dezenvolvimentu.
2. Presiza iha asaun permanente hodi promove liután dezenvolvimentu husi nasaun hirak-ne’ebé sei dezenvolve hela. Hanesan komplementu ida ba esforsu sira husi nasaun hirak-ne’ebé sei dezenvolve hela, kooperasaun internasionál ne’ebé efetivu importante hodi fornese ba na-saun hirak ne’e ho maneira no fasilidade hirak-ne’ebé apropriadu hodi haburas sira-nia dezen-volvimentu abranjente. Artigu5 Estadu sira tenke foti sasukat permanente hodi elimina violasaun masivu no flagrante ba direi-tus umanus povu no ema nian ne'ebé afeta husi situasaun sira hanesan buat hirak-ne’ebé rezulta husi haketak-rasa (apartheid), forma hotu-hotu husi rasizmu no diskriminasaun tuir rasa, koloni-alizmu, dominasaun no okupasaun estranjeira, agresaun, interferénsia estranjeira no ameasa kontra soberania nasionál, unidade nasionál no integridade territóriu, ameasa ba funu no rekuza atu rekoñese povu nia direitu fundamentál ba ukun rasik an. Artigu 6 1. Estadu hotu-hotu tenke koopera ho vizaun ida hodi promove, enkoraja no haforsa respeitu universál no observánsia ba direitus umanus no liberdade fundamentál ba ema hotu lahó dis-tinsaun ruma hanesan rasa, seksu, língua ka relijiaun.
2. Direitus umanus no liberdade fundamentál sira hotu indivizivel no interdependente; tenke fó atensaun ne’ebé hanesan no konsiderasaun urjente ba implementasaun, promosaun no protesaun direitu sivíl, polítiku, ekonómiku, sosiál no kulturál.
3. Estadu sira tenke foti etapa ruma hodi elimina obstákulu sira ba dezenvolvimentu nu’udar rezultadu husi falla atu respeita direitu sivíl no polítiku, no mós direitu sosiál ekonómiku no kul-turál.
72
Artigu 7 Estadu hotu-hotu tenke promove estabelesimentu, manutensaun no hametin pás no seguransa internasionál, no relasiona ho ida-ne’e, tenke iha esforsu másimu hodi alkansa dezarmamentu jerál no kompleta ne’ebé efikás ho kontrolu internasionál, no mós asegura katak rekursu sira ne’ebé fó-sai liuhosi sasukat dezarmamentu ne’ebé efikás, uza ba dezenvolvimentu ne’ebé abranjente, liu-liu nasaun sira ne'ebé sei dezenvolve hela. Artigu 8 1. Estadu sira tenke implementa, iha nivel nasionál, sasukat nesesária sira ba implementasaun direitu ba dezenvolvimentu no presiza asegura, inter alia, igualdade oportunidade ba ema hotu hodi hetan asesu ba rekursu báziku sira hanesan, edukasaun, servisu saúde, hahán, hela-fatin (uma), serbisu no distribuisaun rendimentu ne’ebé justu. Tenke foti sasukat efetivu ruma hodi asegura katak feto sira iha papél ne’ebé ativa ida iha prosesu dezenvolvimentu. Reforma ekonómika no sosiál ne’ebé apropriadu iha tenke hala’o ho vizaun ida hodi hamoos tiha injustisa sosiál hotu-hotu.
2. Estadu sira tenke enkoraja partisipasaun populár iha situasaun hotu-hotu hanesan fatór im-portante ida ba dezenvolvimentu no iha implementasaun tomak direitus umanus nian. Artigu 9 1. Aspetu hotu-hotu husi direitu ba dezenvolvimentu ne’ebé estabelese ona iha Deklarasaun ohin loron nian ne’e indivizivel no interdependente no tenke konsidera buat hirak-ne’e iha kon-testu hotu-hotu.
2. Nein buat ida husi Deklarasaun ohin loron nian mak tenke konstrui hanesan kontráriu ba objetivu no prinsípiu sira Nasoins Unidas nian, ka hanesan implika katak kualkér Estadu, grupu ka ema ida-idak iha direitu hodi envolve iha kualkér atividade ka atu hala’o asaun ruma ne’ebé ho intensaun atu halo violasaun ba direitu hirak-ne’ebé estabelese ona iha Deklarasaun Uni-versál ba Direitus Umanus no iha Konvensaun Internasionál ba Direitus Umanus. Artigu 10 Tenke foti sasukat ruma hodi asegura ezersísiu tomak no kontinua hametin direitu ba dezenvol-
vimentu, inklui formulasaun, adosaun no implementasaun polítika, sasukat lejizlativu no sasukat
sira seluk iha nivel nasionál no internasionál.
73
Aneksu 3
Ezersísiu – Modulu 1
‘Powerwalk’- Hakat/pasu forza nian
Partisipante idak-idak nia papél. Tesi surat tahan no fó ba partisipante idak-idak
1. Feto faluk ne’ebé mak sai hanesan dezlokadu
2. Feto ida - diretora departamentu edukasaun nasionál
3. Mane ida ne’ebé hetan moras HIV+
4. Mane Agrikultór
5. Feto faluk ho oan nain 5
6. Joven ne’ebé laiha serbisu no laiha edukasaun
7. Feto ferik ne’ebé defisiente
8. Mane katuas ne’ebé matan aat
9. Feto agrikultór
10. Membru Parlamentu
11. Ema ne’ebé serbisu fila liman
12. Profesora eskola primária
13. Feto ne’ebé matan aat
14. Staff ONU
15. Prokuradoria jerál
16. Feto foin sa’e ne’ebé analfabetu
17. Ministra Finansas
18. Direitu ONG dezenvolvimentu ida
19. Feto ida ne’ebé mak sai hanesan vítima hosi militár Indonesia
20. Ema ne’ebé hela iha area rural no labele asesu ba sentru saúde tanba dook los
21. Ema ne’ebé halo negósiu iha area konstrusaun
22. Prezidente Repúblika nian
74
‘Powerwalk’- Hakat/pasu forza nian
Fraze ne’ebé treinadór lee ba partisipante:
1. Ha’u bele aplika ba pozisaun iha Governu
2. Ha’u bele han diak
3. Ha’u bele lori ha’u nia família pasiar iha estranjeiru no seluk-seluk tan
4. Ha’u bele influenza ba desizaun iha nivel distritál
5. Ha’u bele hasoru ho ofisial governu nian bainhira ha’u presiza
6. Ha’u bele lee jornál
7. Ha’u bele rona radio no haree TV
8. Ha’u iha asesu ba mikro kréditu
9. Kuandu moras, ha’u sempre bele ba konsulta ho doutór
10. Ha’u bele halo negosiasaun atu uza kondom ho ha’u nia doben
11. Ha’u ba eskola sekundáriu ka espera katak ha’u bele ba eskola too sekundáriu
12. Ha’u sei konsulta asuntu balun ne’ebé afeta ba foin sa’e sira iha ha’u nia komunidade
13. Ha’u nia opiniaun ema sempre respeita no importante liu iha ha’u nia distritu
14. Ha’u iha rai no uma rasik
15. Tempu ne’ebé ha’u sei ki’ik, ha’u sempre han etu no modo, no dala ruma ikan ka na’an
16. Ha’u iha asesu ba bee mós
17. Ha’u dala ruma atende workshop no seminar
18. Ha’u iha asesu sufisiente ba informasaun kona-ba HIV
75
Aneksu 4
Lista ho Instrumentu Direitus Umanus Universal
UNIVERSAL HUMAN RIGHTS INSTRUMENTS In addition to the UDHR and nine core human rights treaties, there are many other universal instruments relating to human rights. A non-exhaustive selection is listed below. The legal sta-tus of these instruments varies: declarations, principles, guidelines, standard rules and recom-mendations have no binding legal effect, but such instruments have an undeniable moral force and provide practical guidance to States in their conduct; covenants, statutes, protocols and conventions are legally-binding for those States that ratify or accede to them. Information on the status of ratification of selected instruments is available on www.ohchr.org. Printer-friendly versions of these instruments may be downloaded from the CD-ROM Compilation of Univer-sal Instruments accessible online. WORLD CONFERENCE ON HUMAN RIGHTS AND MILLENNIUM ASSEMBLY Vienna Declaration and Programme of Action
United Nations Millennium Declaration
THE RIGHT OF SELF-DETERMINATION United Nations Declaration on the Granting of Independence to Colonial Countries and Peoples
General Assembly resolution 1803 (XVII) of 14 December 1962, "Permanent sovereignty over natural resources"
International Convention against the Recruitment, Use, Financing and Training of Mercenaries
RIGHTS OF INDIGENOUS PEOPLES AND MINORITIES Declaration on the Rights of Indigenous Peoples
Indigenous and Tribal Peoples Convention, 1989 (No. 169)
Declaration on the Rights of Persons Belonging to National or Ethnic, Religious and Linguistic Minorities
PREVENTION OF DISCRIMINATION Equal Remuneration Convention, 1951 (No. 100) Discrimination (Employment and Occupation) Convention, 1958 (No. 111)
International Convention on the Elimination of all Forms of Racial Discrimination (IICESCR)
Declaration on Race and Racial Prejudice
Convention against Discrimination in Education
Protocol Instituting a Conciliation and Good Offices Commission to be responsible for seeking a settlement of any disputes which may arise between States Parties to the
Convention against Discrimination in Education
Declaration on the Elimination of All Forms of Intolerance and of Discrimination Based on Religion or Belief
World Conference against Racism, 2001 (Durban Declaration and Programme of Action)
RIGHTS OF WOMEN Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women (CEDAW)
Optional Protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women (CEDAW-OP)
76
Declaration on the Protection of Women and Children in Emergency and Armed Conflict
Declaration on the Elimination of Violence against Women
RIGHTS OF THE CHILD Convention on the Rights of the Child (CRC) Optional Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the sale of children,
child prostitution and child pornography (CRC-OPSC) Optional Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the involvement of children in armed conflict (CRC-OPAC) Minimum Age Convention, 1973 (No. 138) Worst Forms of Child Labour Convention, 1999 (No. 182)
RIGHTS OF OLDER PERSONS United Nations Principles for Older Persons
RIGHTS OF PERSONS WITH DISABILITIES Declaration on the Rights of Mentally Retarded Persons
Declaration on the Rights of Disabled Persons
Principles for the protection of persons with mental illness and the improvement of mental health care
Standard Rules on the Equalization of Opportunities for Persons with Disabilities
HUMAN RIGHTS IN THE ADMINISTRATION OF JUSTICE: PROTECTION OF PER-SONS SUBJECTED TO DETENTION OR IMPRISONMENT Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners
Basic Principles for the Treatment of Prisoners
Body of Principles for the Protection of All Persons under Any Form of Detention or Imprisonment
United Nations Rules for the Protection of Juveniles Deprived of their Liberty
Declaration on the Protection of All Persons from Being Subjected to Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment
Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CAT)
Optional Protocol to the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (OPCAT)
Principles of Medical Ethics relevant to the Role of Health Personnel, particularly Physicians, in the Protection of Prisoners and Detainees against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment
Principles on the Effective Investigation and Documentation of Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment
Safeguards guaranteeing protection of the rights of those facing the death penalty
Code of Conduct for Law Enforcement Officials
Basic Principles on the Use of Force and Firearms by Law Enforcement Officials
United Nations Standard Minimum Rules for Non-custodial Measures (The Tokyo Rules)
United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice (The Beijing Rules) Guidelines for Action on Children in the Criminal Justice System
United Nations Guidelines for the Prevention of Juvenile Delinquency (The Riyadh Guidelines) Declaration of Basic Principles of Justice for Victims of Crime and Abuse of Power
Basic Principles on the Independence of the Judiciary
77
Basic Principles on the Role of Lawyers
Guidelines on the Role of Prosecutors
Principles on the Effective Prevention and Investigation of Extra-legal, Arbitrary and Summary Executions
Declaration on the Protection of All Persons from Enforced Disappearance
Basic Principles and Guidelines on the Right to a Remedy and Reparation
International Convention for the Protection of All Persons from Enforced Disappearance
SOCIAL WELFARE, PROGRESS AND DEVELOPMENT Declaration on Social Progress and Development
Universal Declaration on the Eradication of Hunger and Malnutrition
Declaration on the Use of Scientific and Technological Progress in the Interests of Peace and for the Benefit of Mankind
Declaration on the Right of Peoples to Peace
Declaration on the Right to Development Universal Declaration on the Human Genome and Human Rights
Universal Declaration on Cultural Diversity
PROMOTION AND PROTECTION OF HUMAN RIGHTS Principles relating to the status of national institutions (The Paris Principles)
Declaration on the Right and Responsibility of Individuals, Groups and Organs of Society to Promote and Protect Universally Recognized Human Rights and Fundamental Freedoms
MARRIAGE Convention on Consent to Marriage, Minimum Age for Marriage and Registration of Marriages
Recommendation on Consent to Marriage, Minimum Age for Marriage and Registration of Marriages
RIGHT TO HEALTH Declaration of Commitment on HIV/AIDS
RIGHT TO WORK AND TO FAIR CONDITIONS OF EMPLOYMENT Employment Policy Convention, 1964 (No. 122)
FREEDOM OF ASSOCIATION Freedom of Association and Protection of the Right to Organise Convention, 1948 (No. 87)
Right to Organise and Collective Bargaining Convention, 1949 (No. 98)
SLAVERY, SLAVERY-LIKE PRACTICES AND FORCED LABOUR Slavery Convention
Protocol amending the Slavery Convention signed at Geneva on 25 September 1926
Supplementary Convention on the Abolition of Slavery, the Slave Trade, and Institutions and Practices Similar to Slavery
Forced Labour Convention, 1930 (No. 29)
Abolition of Forced Labour Convention, 1957 (No. 105)
Convention for the Suppression of the Traffic in Persons and of the Exploitation of the Prostitution of Others
Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons, Especially Women and Children, supplementing the United Nations Convention against Transnational Organized Crime
78
RIGHTS OF MIGRANTS International Convention on the Protection of the Rights of All Migrant Workers and Members of Their Families (ICPMW)
Protocol against the Smuggling of Migrants by Land, Sea and Air, supplementing the United Nations Convention against Transnational Organized Crime
NATIONALITY, STATELESSNESS, ASYLUM AND REFUGEES Convention on the Reduction of Statelessness
Convention relating to the Status of Stateless Persons
Convention relating to the Status of Refugees
Protocol relating to the Status of Refugees
Declaration on the Human Rights of Individuals Who are not Nationals of the Country in which They Live
WAR CRIMES AND CRIMES AGAINST HUMANITY, INCLUDING GENOCIDE Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of Genocide
Convention on the Non-Applicability of Statutory Limitations to War Crimes and Crimes against Humanity
Principles of international co-operation in the detection, arrest, extradition and punishment of persons guilty of war crimes and crimes against humanity
Statute of the International Tribunal for the Former Yugoslavia
Statute of the International Tribunal for Rwanda
Rome Statute of the International Criminal Court
HUMANITARIAN LAW Geneva Convention relative to the Treatment of Prisoners of War
Geneva Convention relative to the Protection of Civilian Persons in Time of War
Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of International Armed Conflicts (Protocol I)
Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of Non-International Armed Conflicts (Protocol II)
Also available: Ratifications and Reservations
Status of ratifications and signatures of human rights treaties
CD Compilation of International instruments - Universal instruments
Conventions, Declarations and Other Instruments Found in General Assembly Resolutions (since 1946)
79
Aneksu 5
Lista Konvensaun Direitus Umanus ne’ebé Timor-Leste ratifika (Informasaun iha tabela ne’e loos iha Outubru 2012)
Nu Konvensaun Internasionál Direitus Umanus Ratifika iha
1 Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (1966)
Dezembru 2003
1a Protokolu Opsionál ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (1966) (kona-ba direitu ba ema ida-idak atu hato’o keixa ba Komité Direitus Umanus)
seidauk
1b Protokolu Opsionál Segunda ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku kona-ba halakon pena de morte (1989)
Dezembru 2003
2 Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (1966)
Jullu 2003
2b Protokolu Opsionál ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (2008) kona-ba direitu ba ema idak-idak atu hato’o keixa ba Komité Direitus Ekonómiku, Sosiál no Kul-turál)
Asina iha 2009. Seidauk ratifika
3 Konvensaun Internasionál kona-ba Halakon Forma hotu hotu Dis-kriminasaun Rasiál nian (1965) * TL halo reservasaun ba art. 14 ne’ebé fó kompeténsia ba Komité atu konsidera keixa hosi ema idak-idak
Maiu 2003
4 Konvensaun Internasionál Hasoru Tortura no Tratamentu ka Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (1984)
* TL halo reservasaun ba art.22 ne’ebé fó kompeténsia ba Komité atu konsidera keixa hosi ema idak-idak
Maiu 2003
4a Protokolu Opsionál ba Konvensaun Internasionál Hasoru Tortura no Tratamentu ka Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (2002) (kona-ba vizita hosi órgaun internasionál no nasionál ba fatin detensaun)
seidauk
5 Konvensaun kona-ba Halakon Forma hotu hotu Diskriminasaun ba Feto (1979)
Maiu 2003
5a Protokolu Opsionál ba Konvensaun kona-ba Halakon Forma hotu hotu Diskriminasaun ba Feto (1989)
Jullu 2003
6 Konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian (1989) Maiu 2003
6a Protokolu Opsionál ba Konvensaun Direitu Labarik nian kona-ba envolvimentu Labarik iha Konflitu Armada (1990)
Maiu 2004
6b Protokolu Opsionál ba Konvensaun Direitu Labarik nian kona-ba Fan Labarik, Prostituisaun Labarik nian no Pornografia ba Labarik (1990)
Agostu 2004
6c Protokolu Opsionál ba Konvensaun Direitu Labarik nian kona-ba Komunikasaun Individual
Seidauk (no seidauk tama iha vigor, Janeiru 2012)
7 Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun Direitu Traballadór Migrante sira no membru família sira (1990)
Maiu 2004
80
Nu Konvensaun Internasionál Direitus Umanus Ratifika iha
8 Konvensaun kona-ba Direitu Ema sira ho Defisiénsia (2006) seidauk
8a Protokolu Opsionál ba Konvensaun kona-ba Direitu Ema sira ho Defisiénsia (2006) (kona-ba direitu ema idak-idak atu hato’o keixa ba Komité Direitu Ema ho defisiénsia)
seidauk
9 Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun ba Ema hotu hosi Halakon Obrigatóriu
seidauk
81
Aneksu 6
Ezersísiu - Módulu 2
Teste/Quiz
Quiz/Teste kona-ba lei direitus umanus (halo iha Módulu 2 hafoin esplika kona-ba instrumentu direitus umanus iha nivel ONU no nasionál – haree pájina 22) P: Se mak hakerek konvensaun? R: Membru Nasoins Unidas rasik mak hakerek konvensaun sira ne’e P: Se mak adota konvensaun sira ne’e? R: Konvensaun sira adota hosi Asembleia Jerál ONU. Asembleia Jerál nu’udar ‘Parlamentu’ ONU nian - membru ONU nian hotu iha kadeira/votu ida iha Asembleia Jerál. Antes adota Asembleia Jerál halo diskusaun kona-ba konvensaun ezbosu, no dala ruma mós halo aman-damentu balun. P: Saida mak diferensa entre deklarasaun ho konvensaun? R: Deklarasaun mak dokumentu ida ne’ebé hatudu intensaun jeral ne’ebé iha relasaun ho direitus umanus hosi estadu idak-idak. Iha prinsipiu, deklarasaun la fó obrigasasaun legal atu halo tuir, tanba sai nu’udar deklarasaun intensaun nian. Konvensaun mak dokumentu legal ida ne’ebé nasaun idak-idak bele ratifika. Bainhira nasaun sira ratifika tiha konvensaun hirak ne’e, nasaun sira iha obrigasaun legal atu implementa ka halo tuir. P: Saida mak rezultadu ratifikasaun? R: Kuandu rai ida ratifika konvensaun ida, rai ida ne’e simu obrigasaun legal atu garante katak direitu hotu ne’ebé hakerek iha konvensaun sai realidade ba povu. P: Timor-Leste ratifika Konvensaun Internasionál Direitus Umanus ne’ebé no Proto-kolu ne’ebé? R: Favór haree aneksu númeru 5 P: Karik ita hakarak adota aprosimasaun bazeia ba direitus umanus, tanbasá tenke hatene lei direitus umanus internasionál no nasionál? R: Tanba lei direitus umanus mak hakerek direitu sira ne’ebé iha, esplika konteúdu direitus, no mós hakerek obrigasaun, liu-liu Estadu nian.
82
Aneksu 7
Ezersísiu Módulu 2
Serbisu Mekanizmu Direitus Umanus relevante ba Timor-Leste ka lae?
Aneksu 9: Ezersísiu: Serbisu Mekanizmu Direitus Umanus relevante ba Timor-
Leste ka lae?
Instrusaun: Fahe partisipante sira ba grupu 4. Fó karta 7 ho deklarasaun hosi órgaun direi-
tus umanus ONU nian idak-idak no karta 7 ho naran órgaun ne’ebé hato’o deklarasaun ne’e
(kór 1a/b tenke hanesan, 2a no b hanesan etc.)
Husu partisipante atu tau hamutuk karta ho kór hanesan, lei hamutuk deklarasaun. Halo
diskusaun konaba pergunta tuir mai: Deklarasaun ne’ebé iha karta iha relevánsia ba Timor-
Leste?
Grupu idak-idak hili deklarasaun 1 ne’ebé relevante liu, tuir sira-nia opiniaun, ba Timor-
Leste, no tanbasá? Hato’o ba plenária.
Deklarasaun hosi Mekanizmu Direitus Umanus ONU nian
1a) “(…) halo fali revizaun ba lejizlasaun ho vizaun ida atu estabelese idade mínimu atu kaben iha idade 18, ne’ebé aplika hanesan de’it ba feto no mane sira” 1b) Rekomendasaun Komisaun Direitu Labarik ba Timor-Leste, 2007, para 25
2a) “Direitu ba Saúde katak Estadu la bele limita asesu ba sira-nia sidadaun atu hetan anti konsepsaun (or contraceptives)” 2b) Komentáriu Jerál 14 hosi Komité Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál, 2000
3a) “Tenke halakon lei ne’ebé kriminaliza difamasaun (ka hafo’er ema nia naran) no adota lei sivíl kona-ba difamasaun. Lei sivíl bele fó protesaun sufisiente ba ema-nia reputasaun” 3b) Relator Espesiál kona-ba Liberdade Espresaun no Opiniaun, E/CN/2000/63 para 52.
83
4a) Komité husu ba parte Estadu atu asegura katak sira ne’ebé komete abuzu ba labarik feto sira, hetan julgamentu no kastigu tuir krime sira ne’e nia todan 4b) Komité CEDAW ba Timor-Leste, para 36, 2009
5a) “Ratifika Konvensaun kona-ba Direitu Ema Defisiente nian” 5b) Revizaun Universal Periódiku ba Timor-Leste, rekomendasaun ne’ebé Timor-Leste adota, 2011-2012
6a) “Grupu serbisu ba Ema Lakon fó korajen ba Parlamentu Timor-Leste atu adota lalais Lei Ezbosu kona-ba kuadru ba programa nasionál ba reparasaun no lei ezbosu harii Institutu Memória” 6b) Grupu Traballu ba Ema Lakon ba Timor-Leste, A/HRC/19/58/Add.1, 2012
7a) “Kontinua atu haforsa, ho kooperasaun internasionál urjente no kooperasaun ne’ebé fó la ho kondisaun, polítika iha area edukasaun no saúde, hodi fó servisu sosiál báziku ba povu ho kondisaun ne’ebé garante asesu iguál, no ho atensaun espesiál ba setór ne’ebé vulnera-vel liu populasaun nian”
7b) Revizaun Periódiku Universal ba Timor-Leste. Rekomendasaun ne’ebé Timor-Leste adota, 2011-2012
84
Aneksu 8
Ezersísiu – Módulu 3
Pergunta mata dalan –
aplika prinsípiu operational direitus umanus iha ita-nia programa
1) Igualdade no Naun-diskriminasaun
Oinsá ita garante katak sira ne’ebé labele ko’alia ba sira-nia problema rasik, mós iha lian, no
ita no ema seluk rona sira-nia lian?
Oinsá ita garante katak sira ne’ebé dezvantajen liu mós bele partisipa (hanesan feto sira,
haree ba seguransa atu la’o, oras ne’ebé ita hala’o atividade ruma)
Impaktu hosi problema ne’ebé ita foka ba iha ita-nia programa mak diferente ba grupu
ne’ebé iha dezvantajen ka? Impaktu ba mane no feto karik la hanesan? Ka ba ema saudavel
no ema ho defisiénsia?
Projetu mós tenke tau matan ba staff ne’ebé hala’o projetu no karik sira rasik iha ka halo
ona julgamentu (bias) ka dala ruma halo diskriminasaun rasik (ezemplu hasoru ema ne’ebé
moras mental)
Projetu fó atensaun espesiál no garante medida espesiál temporáriu ba grupu ne’ebé vulner-
avel (ezemplu: ema kiak, labarik, ema dezlokadu sira, ema katuas no ferik, defisiente sira
namoos ema maioridade)
Iha lei ka politika balu ne’ebé diskriminatoriu ka? Ka iha realidade iha diskriminasaun de
facto?
Ita-nia programa karik bele rekruta ema hosi grupu desvantajen ka?
Projeitu mos rekonse katak projeitu bele afeitu relasaun poder atual no impatu hosi buat
ne’e? Tenke maneje didiak atu prevene konflitu
Projeitu garante katak ema hotu bele asesu ba informasaun? (la uza deit dokumentu eskritu
formal, mos uza dezenha no seluk tan)
2) Partisipasaun no inklusaun
Projeitu karik iha aspeitu ruma ne’ebé rezulta ezkluzaun ka kontinua ezklusaun (ezemplu
lingua ne’ebé ita uza)?
Projeitu halibur no uza dadus ne’ebé dezegragadu – atu hatene katak ita-nia benefisiáriu
hetan benefísiu duni?
Se mak sai nu’udar ema ne’ebé iha direitu iha ita-nia projeitu? Se mak vulneravel liu? Oinsá
nivel sira-nia partisipasaun iha projetu no sira partisipa durante prosesu projetu tomak ka
lae?
85
Seluk tan? NOTA: lista pergunta ne’e la’ós kompletu! [Bainhira dezeña, implementa no halo monitorizasaun ba programa dezenvolvimentu: prosesu no mós rezultadu hosi programa ne’ebé ita hala’o: padraun no prinsípiu direitus umanus, inklui prinsípiu operasionál, mak fó matadalan ita durante fase hotu programa nian]
Pergunta mata dalan –
aplika prinsípiu operational direitus umanus iha ita-nia programa
Oinsá ita inklui sosiedade sivíl ka grupu seluk iha ita-nia programa? Ezemplu, programa
ONU kona-ba asesu ba justisa – oinsá inklui ONG sira hanesan JSMP?
Grupu marjinalizadu iha asesu ba informasaun kona-ba programa, no iha kapasidade atu
partisipa no hato’o proposta espesífiku?
Saida mak estratéjia ita-nia programa atu fó korajen ba ema atu partisipa iha fase hotu-hotu
ita-nia programa nian?
3) Responsabilizasaun no Estadu direitu nian
Iha kompromisu atu garante katak ema ne’ebé iha devér halo tuir ninia responsabilidade?
Karik iha prosedura atu hato’o keixa-no ema hatene kona-ba prosesu ne’e no iha asesu ba
prosesu ne’e?
Orsamentu mak natoon atu implementa polítika sira?
Projetu fó forsa ba ema ne’ebé iha direitu atu ezije responsabilidade hosi ema ne’ebé iha
devér?
Projetu suporta ema ne’ebé iha devér atu hadi’ak responsabilidade?
Projetu iha indikadór sira ne’ebé bele uza atu sasukat se karik iha progresu relasaun ho
implementasaun prinsípiu ABDU?
Mekanizmu ne’ebé uza atu halibur dadus garante transparénsia no objetividade?
Iha informasaun ne’ebé klaru no iha lingua ne’ebé ema komprende kona-ba projetu no
progresu projetu?
86
Aneksu 9
Ezersísiu alternativu ba Modulu 3
Respeita no Violasaun ba Prinsípiu Aprosimasaun bazeia
ba Direitus Umanus
Uza kartaun/papél – ezemplu husi pozitivu no negativu. Tau kartaun iha fatin ne’ebé los no
fatin ne’ebé sala
Instrusaun: Proposta hosi ezersísiu ida ne’e atu esplora ita nia komprensaun kona-ba
prinsípiu báziku Programa bazeia ba Perspetiva Direitus Umanus kona-ba Partisipasaun,
Responsabilizasaun, Naun-diskriminasaun, Empowerment/haberan
Favór identifika prinsípiu ida ne’ebé mak viola:
Fraze Prinsípiu ida ne’ebé mak viola?
“Xefe suku hala’o programa mesak-mesak, nia populasaun ladún importante para tuir prosesu ne’ebé maka iha” “Ministériu Agua ho Saneamentu deklara katak “Governu sei harii bee fatin boot iha area ema rai nian sira nian”
Partisipasaun
“Ofisial ida iha Ministériu edukasaun hatete “Saida maka ha’u sei halo se mestre sira iha baze halo violénsia ba nia estudante? Ha’u la bele halo buat ruma ba nia tanba ita kuran liu mestre no nia nu’udar mestre ne’ebé maka peritu iha area hanorin”
Responsabilizasaun
“Família doutór deit maka bele halo tratamentu saúde iha postu saúde nian, ema seluk labele” “Mane sira maka importante liu tanba sira maka fó kontribuisaun makaas ba dezenvolvimentu ba ita nia sosiedade diak liu kompara ho feto sira ne’ebé maka pasivu liu no laiha edukasaun’
Naun-diskriminasaun
87
Aneksu 10
Ezemplu ba Módulu 4
Ezemplu Análize Pasu Tolu uza aprosimasaun bazeia ba direitus umanus
Kestaun Direitu Umanus: Asesu ba Edukasaun ba Labarik Feto mak limitadu
1. Analiza kauza ba kestaun asesu ba edukasaun ba labarik feto limitadu
Identifika lae direitu ne’ebé relevante: Direitu ba Edukasaun
a. Saida mak konteúdu direitu?
Haree iha art. 13 ICESCR no mós Komentáriu Jerál hosi Komité Direitu Ekonómiku, Sosiál
no Kulturál.
Hatete katak: Edukasaun primária tenke obrigatóriu no gratuita (art. 13, 2 (a) ICESCR)
Kondisaun ba Edukasaun:
Disponivel Asesivel (ema tenke hetan asesu) Folin natoon (ka bele selu/folin la'ós aas liu) Adaptavel (bele adapta ba situasaun lokál, tradisaun no seluk tan)
(Fonte: Komentariu Jeral nr. 13 hosi Komite DESK)
Ezemplu: Eskola la bele do’ok liu hosi suco, tenke iha sintina no be’en – iha impaktu liu-liu ba
feto sira
b. Saida mak kauza ba dezafiu labarik feto sira-nia asesu ba edukasaun limitadu?
Identifika kauza abut, Fundamental- ‘underlying’ no kauza imediata.
88
2. Analiza: Ema ne’ebé iha direitu no ema ne’ebé iha devér
a) Identifika se mak iha direitu?
Labarik feto ne’ebé la bele ba eskola – liu-liu karik feto labarik sira iha area rural, kiak ka feto
labarik ne’ebé moris ho defisiénsia…
b) Identifika se mak iha obrigasaun?
3. Analiza Kapasidade Ema ne’ebé iha Direitu no Devér
a) Saida mak ema ne’ebé iha direitu nia forsa no mós frakeza?
b) Saida mak ema ne’ebé iha obrigasaun nia forsa no mós frakeza?
Estadu Ministériu Edukasaun, mestre/a sira, no diretór eskola
Inan-aman Sin, iha obrigasaun bazeia ba Konvensaun Direitu Labarik
ONG sira Sin, tanba promove diskriminasaun laek iha sira nia serbisu no aplika aprosimasaun bazeia ba direitu umanus bainhira hala’o sira-nia serbisu
Komunidade Karik, liu hosi fó suporta ba edukasaun ba labarik feto
Forsa Frakeza
Labarik feto hakarak ba eskola Labarik feto hetan diskriminasaun – bazeia mós ba kultura
Labarik feto hatene sira iha direitu La iha rekursu
Forsa Estadu Frakeza Estadu
Iha autoridade atu tau matan ba problema ne’e
Dadus la klaru ka la iha dezagregasaun (ba mane no feto)
Iha regulamentu katak eskola primáriu obrigatóriu no gratuita
Koordenasaun ho Ministeriu seluk limitadu
Governu fó bolsa estuda ba ema dezvantajen sira
Forsa Inan-Aman Frakeza Inan-Aman
Hatene direitu Rekursu limitadu
Tuir kultura – prefere haruka mane ba eskola
89
Aneksu 11
Ezemplu ba Módulu 5
Ezemplu programa bazeia ba ABDU no indikadór sira
Kontestu Iha rai A, konflitu internal foin remata. Iha ema dezlokadu barak, liu-liu iha sidade bo’ot. Sira hela ho kondisaun aat no sira la iha protesaun legal. Governu iha Rai A hasai ho forsa ka muda obrigatóriu ema balu atu dezenvolve fatin ne’ebé ema dezlokadu okupa. Governu mós iha planu atu halo ré formasaun rai nian ne’ebé komprensivu.
Programa/Projetu dezenvolvimentu Ita-nia programa foka ba asisténsia ba Governu atu hakerek lei ba ré formasaun rai.
Aplika ABDU atu define rezultadu/output projetu Ita tenke hatán ba pergunta tuir mai:
1. Projetu ida ne’e liga ba direitu ne’ebé? 2. Iha kontestu, se-nia direitu la hetan realizasaun? 3. Se mak iha obrigasaun atu proteje no realiza direitu? 4. Saida maka sira ne’ebé identifika iha 2) nia direitu espesífiku no saida mak sira ne’ebé
identifika iha 3) presiza atu foti asaun?
Resposta ba pergunta sira: 1. Direitu ba uma – favór haree ba Komentáriu Jerál 4 no 7 hosi Komité DESK atu
komprende diak liu tan konteúdu direitu ba uma 1. Ema dezlokadu iha sidade 2. Ministériu Justisa 3. Ema dezlokadu presiza iha títulu ba sira-nia rai. Ministeriu tenke hakerek lei esbosu.
Nune’e ita nia-projeitu nia rezultadu maka: Ministeriu Justisa hakerek Lei Reformasaun ba Rai ne’ebé garante titulu ba rai ba ema dezlokadu.
Rezultadu (outcome) Governu adota no implementa ré formasaun ba rai tuir obrigasaun direitus umanus internasi-onál no garante direitu ba ema dezlokadu sira.
Impaktu Realizasaun ba Direitu ba Uma (art. 11-ICESCR) ba ema dezlokadu.
Indikadór sira Atu sukat se karik ita-nia projetu ka programa konsege alkansa ita-nia rezultadu, tenke identifika indikadór sira
Indikadór sira ne’e tenke:
Sukat mudansa iha kapasidade hosi a) ema ne’ebé iha direitu no b) ema ne’ebé iha devér
Foka ba kestaun diskriminasaun
Sukat nivel ne’ebé prosesu inkorpora prinsípiu direitus umanus
Seluk tan?
90
Aneksu 12
Ezemplu ba Módulu 6
Ezemplu diak hosi programa ne’ebé aplika Aprosimasaun Bazeia ba Direitus Umanus
Practical illustration, of a human rights-based approach: rights-holder and duty-bearer capacity-building A recent example from Malawi provides an excellent illustration of the rights-based approach, particularly because it linked village level rights education and activism with Government-level legal advocacy. In this way, the campaign worked with (a) duty-bearers, to ensure that the nec-essary rights were enshrined legally at national and local levels; and (b) rights-holders, to in-form them of what rights they had, how those rights related to their food security and how they could go about claiming those rights. According to the 1998 Constitution of Malawi (art. 13), “The State shall actively promote the welfare and development of the people of Malawi by progressively adopting and implementing policies and legislation aimed at achieving the following goals: a) Nutrition: To achieve ade-quate nutrition for all in order to promote good health and self-sufficiency.” Malawi has also ratified international legal mechanisms necessary for ensuring the right to food, including the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women, the International Convention on the Elimination of All Forms of Racial Discrimination and the Convention on the Rights of the Child. The right-to-food campaign in Malawi began at the village level, educating villagers about their rights and learning more about the root causes of their food insecurity. The campaign linked the particular experiences of the villagers, the human rights that they could draw upon to ad-dress hunger and how such a campaign could be undertaken. Working groups at the village level built up their organizing efforts to reach regional and then national actors, maintaining representation from the village-level groups. These groups linked their daily hunger problems to policy proposals for national legislation and action, ensuring the people would be able to claim the necessary rights to respond to their needs. Source: http://www.escr-net.org/GeneralDocs/MDG_Comment_Hunger.doc
91
Aneksu 13
Avaliasaun
Formuláriu Avaliasaun 1. Favór avalia sasán tuir mai uza eskala hosi 1 to’o 6? (6 mak diak liu, 1 mak aat liu)
Ita atinje objetivu treinamentu ka lae?
Objetivu sira: hafoin treinamentu hotu, partisipante:
Komprende valor direitus umanus iha dezenvolvimentu:
Bele esplika kontribuisaun ka valór ABDU ba prosesu halo programa iha ONU, Instituisaun Estadu ka Organizasaun Sosiedade Sivíl nia laran
Bele aplika elementu xave nian ABDU atu haforsa analiza kestaun dezenvolvimentu?
2. Oinsá ita avalia sasán tuir mai, uza eskala hosi 1 to’o 6? (6 mak diak liu, 1 mak aat liu)
Fasilitasaun Treinamentu
Organizasaun Treinamentu
Fatin Treinamentu
3. Parte hosi treinamentu ne’ebé ita hanoin katak util liu (ka diak liu ba ita) no
tanbasá?
______________________________________________________
__________________________________________________
1 2 3 4 5 6
1 2 3 4 5 6
1 2 3 4 5 6
1 2 3 4 5 6
1 2 3 4 5 6
1 2 3 4 5 6
92
________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ 4. Mudansa saida mak ita hanoin tenke halo ba treinamentu no tanbasá?
________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ 5. Tópiku ka area ne’ebé ita hanoin presiza tempu barak liu tan? ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ 6. Oinsá relevánsia treinamentu ba ita-nia serbisu? Favór uza eskala hosi 1 to’o 6? (6 mak diak liu, 1 mak aat liu)
7. Komentáriu seluk? ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________
1 2 3 4 5 6