Orientalistika seminar

Dharmakīrti ja Pramāṇavārttikasissejuhatus

Laur Järv

5. oktoober 2016

2

MotivatsioonDalai Lama „The Universe in a Single Atom” 2005

● In fact, on this premise the Buddhist thinkers like Dharmakirti have rationally argued for the tenability of the theory of rebirth. /../ The point I wish to make is that Dharmakirti clearly did not think that the theory of rebirth was purely a matter of faith. He clearly felt that it falls within the purview of what he characterized as ’slightly hidden’ phenomena, which can be verified by means of inference. (lk 141-142)

● The great logician and epistemologist Dharmakirti cogently presented the standard Buddhist critique of theism. In his classic „Exposition of Valid Cognition” Dharmakirti takes to task some of the most influential ’proofs’ for the existence of the Creator formulated by the theistic Indian philosophical schools. (lk 87)

3

Motivatsioon

Dalai Lama in Riga 2016, Teachings for the Baltic States and Russia● The chapter reveals a plethora of rich and intricate principles of logic

and epistemology that underscore the salient features of Buddhist metaphysical thought on critical topics such as rebirth, nirvana, Buddhahood and so forth /../ Pramanavarttika, especially its second chapter, has tremendous implications for the practice of Buddhism. An understanding of it convinces the practitioner of the rationality underlying the teachings of the Buddha, and, consequently, advances his or her practice to a deeper level.

4

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

5

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

6

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

7

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

8

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

9

MotivatsioonViis suurt budistlikku „õppeainet” tiibeti kloostrihariduses

● Prajñāpāramitā shes rab kyi pha rol tu phyin pa bodhisattva tee

Asaṅga/Maitreya Abhisamayālaṃkāra jt● Madhyamaka dbu ma kesktee (tühjuse) filosoofia

Candrakīrti Madhyamakāvatāra, Nāgārjuna MūlamadhyamakakārikāĀryadeva Catuḥśataka, Śāntideva Bodhicaryāvatāra

● Pramāṇa tshad ma loogika ja epistemoloogia

Dharmakīrti Pramāṇavārttika, Dignāga Pramāṇasamuccaya● Abhidharma chos mngon seadmuste käsitlus ja süstemaatika

Vasubandhu Abhidharmakośa, Asaṅga Abhidharmasamuccaya● Vinaya dul ba käitumisreeglid

Guṅaprabha Vinayasūtra, Pratimokṣasūtra

10

Kava● Orientalistika seminar 5. oktoober

Teema sissejuhatus, kontekst, võtmemõisted ja nende tõlkimine

● Tema Pühaduse XIV dalai-laama õpetused Riias 10.-11. oktoober(peaksid olema ka video vahendusel jälgitavad)

Dharmakīrti Pramāṇavārttika teine peatükk

● Orientalistika seminar 12. oktoober

Õpetuste kokkuvõte, teise peatüki üldine mõttekäik

● Orientalistika seminar 19. oktoober

Loeme Pramāṇavārttika teisest peatükist valitud lõike

●

11

Materjale● Teksti tõlge inglise keelde (tiibeti keelest)

Roger R. Jackson „Is Enlightenment Possible? Dharmakirti and rGyal tshab rje on Knowledge, Rebirth, No-Self and Liberation” Snow Lion Publications 1993

● Tema Pühaduse XIV dalai-laama Riia õpetuste brošüüris teksti tõlge läti, vene (Bazarov, Terentjev) ja inglise keelde (Geshe Dorji Damdul)

● Institute for Buddhist Dialectical Studies (Dharmasala) English classes in Tibetan Buddhist PhilosophyGeshe Kelsang Wangmo (pildil) 2014-2016-http://ibd-buddhist.blogspot.com/

● Epistemology and Argumentation in South Asia and Tibet – andmebaashttp://east.uni-hd.de/

12

Ajalooline kontekstKolm etappi india budismi ajaloos

● Kujunemine, eristumine teistest õpetustest, kaanoni kirjapanek5.-1. saj. e.m.a.

● Sisemised dispuudid, koolkondade teke ja arenemine3. saj. e.m.a. - 8. saj. m.a.j.

● Dispuut teiste (mittebudistlike) õpetustega6. saj. m.a.j. - 12. saj. m.a.j.

India mõtteloos● esimene loogika traktaat Akṣapāda Gautama Nyāyasūtra (2. saj.

m.a.j.)● „epistemoloogiline pööre” india mõtteloos alates 6. saj.

13

Dharmakīrti eel ja järel● Vasubandhu● Dignāga Phyogs kyi glang po (u 500 m.a.j.) Pramāṇasamuccaya Tshad ma

kun las btus pa● Īśvarasena● Dharmakīrti Chos kyi grags pa (600-660) Pramāṇavārttika Tshad ma rnam

'grel● Devendrabuddhi

Śākyabuddhi● Prajñākaragupta

JayantaYamāri

● Ravigupta● Manorathanandin

Tõlge tiibeti keelde rNgog lo tsa’ ba (11. saj)

Mõned olulisemad kommentaaridPhya pa chos kyi seng geSa skya paṇdita 'U yug pa rig pa'i seng gerGyal tshab rje, mKhas grub rje, dGe 'dun grub paŚākya mchog ldan, Go ram paPadma dkar po, Mi pham rgya mtsho

14

Dignāga● Eluaastad u 450-540 m.a.j.● Sündis brahmani peres Lõuna-Indias Kanchi lähedal,● õppis pühasid tekste ja ilmalikke teadusi,● astus budistlikuks mungaks, õpetaja Nāgadatta ● vātsīputrīya koolkond, „väljendamatu mina”● Nālanda kloostris Vasubandhu õpilane● Õppis hinajaanat, mahajaanat ja tantrat● kaitses väitlustes kloostrit● eraklus Orissa metsades, kus kirjutas kokkuvõtva

peateose Pramāṇasamuccaya ● brahminist erak ... Mañjuśrī ...● rändas tagasi lõunasse● peamine õpilane Īśvarasena

15

Dharmakīrti● Eluaastad u 600-660 m.a.j. sündis brahmani peres Lõuna-Indias Tirumalais● õppis pühasid tekste ja filosoofiat, aga peale budistlike tekstide lugemist

hakkas riietuma budistina, visati perest ja kogukonnast välja● Nalandas sai õpetusi Īśvarasenalt

kolmandal korral märkas I. kõrvalekaldeid Dignāga mõttest

● I. rõõmustas ja lubas tal kirjutada kommentaari Dignāga teostele

● Dh. hindu õpetlase teenija, debatis võitis● reisis mööda Indiat, kuningas Utphullapuspa

õukonnas kirjutas oma seitse teost● kadedad sidusid raamatud koera saba külge● õpilased Devendrabuddhi ja Śākyabuddhi● kool ja tempel Kalingas

16

Mõõtpra- esile √ mā mõõtma

● pramātṛ mõõtleja (tegija)● pramiti mõõtlus (tegevuse akt)● prameya gzhal bya mõõdeldav (tegevuse objekt) ● pramāṇa tshad ma mõõt, mõõtur, mõõdik (tegevuse vahend)

Dignāga, Dharmakīrti: pramāṇa ≡ pramāṇaphala (pramiti)

(means of valid cognition, instrument of knowledge, authority, Erkenntnismittel)

17

MõõtPV2.1

pramāṇa avisaṃvādi jñānam arthakriyāsthitiḥ

tshad ma bslu med can shes pa / don byed nus par gnas pa ni

Mõõt(lus) on mitte-petlik tunnetus, eesmärgi-teovõimes seisneb.

(artha don – asi, fakt, eesmärk, tähendus)

PV2.5c

ajñātārthaprakāśo vā

ma shes don gyi gsal byed kyang

Tundmatut asja/tähendust ilmsiks tegev

18

Mõõdu liigidnyāya Uddyotakara

MīmāṃsaKumārila

sāṃkhya BudismDignāga Dharmakīrti

cārvāka

Vahetu tajupratyakṣa mngon sum ✔ ✔ ✔ ✔ ✔

järeldamineanumāna rjes su dpag pa

✔ ✔ ✔ ✔

sõna, traditsioonśabda sgra, āgama lung

✔ ✔ ✔

võrdlusupamāna dpe nyer 'jal

✔ ✔

eeldamine arthāpatti✔

olematus abhāva✔

19

MõõtDignāga-Dharmakīrti järgi kaks viisi („mõõtu“) kindla teadmiseni jõudmiseks:

1) Taju (pratyakṣa, mgnon sum)● aistinguvõimete taju (indriyapratyakṣa, dbang po mngon sum)„välised“

objektid● mõistuse/vaimu taju (mānasaprpratyakṣa, yid kyi mngon sum)

„sisemised“ seisundid, näit. rõõm, viha vms● endast teadlik taju (svasaṃvitti, svasaṃvedanā, rang rig mngon sum)● joogide taju (yogipratyakṣa, rnal 'byor mngon sum)

asjade olemuse või tõdede „nägemine“ vahetult

2) Järeldamine (anumāna, rjes dpag)

Taju on mõistetest vaba (kalpanāpoḍha, rtog pa dang bral ba)

20

Nähtused● Omamärk, partikulaar svalakṣaṇa rang mtshan

hetkeline osake või teadvuse seisund, osaleb põhjuslikkuses● Üldmärk, universaal sāmānyalakṣaṇa spyi mtshan

omadus, mis on omane paljudele osakestele, näiteks püsitusei ole hetkeline, ei osale põhjuslikkuses

● Tajutavad abhimukhī mngon gyurvõimalik kogeda taju vahendusel, omamärgid

● Varjatud parokṣa lkog gyur võimalik kogeda järeldamise vahendusel, üldmärgid

● Väga varjatud ayantaparokṣa shin tu lkog gyur ei ole võimalik kogeda ei taju ega järeldamise teel, ainult tuginedes usaldusväärsele juhatajale, näiteks karma toimimine

21

Dharmakīrti Pramāṇavārttika neli peatükki

Kommentaar Dignāga Pramāṇasamuccayale

1 (3) Svārthānumāna rang don rjes dpag Järeldamine enda jaoks

2 (1) Pramāṇasiddhi tshad ma grub pa Mõõdu põhjendus

3 (2) Pratyakṣa mngon sum Vahetu taju

4 (4) Parārthānumāna gzhan don rjes dpag Järeldamine teiste jaoks

22

Dignāga Pramāṇasamuccaya avavärss

Pramāṇabhūtāya jagaddhitaiṣiṇe praṇamya śāstre sugatāya tāyine /

pramāṇasiddhyai svamatāt samuccayaḥ kariṣyate viprasṛtād ihâikataḥ //

Tshad mar gyur pa 'gro la phan par bzhed /

ston pa bde gshegs skyob la phyag 'tshal nas /

tshad ma bsgrub phyir rang gi gzhung kun las /

btus te sna tshogs 'thor rnams 'dir gcig bya /

Mõõduks saanu, olendite heasoovija,

õpetaja, hüvesläinu, kaitsja ees kummardades,

mõõdu teostamiseks enda õpetustest kõigist

kokku kogun –erinevatest ja hajali– siin üheks.

23

Dharmakīrti Pramāṇavārttika teise peatüki (Pramāṇasiddhi) sisu

1-7a Mõõdu (pramāṇa, tshad ma) määratlus

7b-28 Miks Jumal vms ei saa olla mõõt

- nyāya teismi ümberlükkamine

29-33 Miks Buddha saab olla mõõt

„Edaspidine“ tõestuskäik

34-131 Olendite heasoovija

- cārvāka materialismi ümberlükkamine

132-139b Õpetaja

139c-145b Hüvesläinu

145c-146b Kaitsja

146c Mõõduks saanu

24

Dharmakīrti Pramāṇavārttika teise peatüki (Pramāṇasiddhi) sisu

„Tagurpidine“ tõestuskäik

146 Neli õilsat tõde

147-179b Tõde kannatusest

179d-190b Tõde kannatuse põhjusest

190c-205b Tõde kannatuse vaibumisest

205c-280b Tõde kannatuse vaibumisele viivast teest

- vaiśesika ümberlükkamine

- sāṃkhya ümberlükkamine

- nyāya ümberlükkamine

- džainismi ümberlükkamine

280c-285 Lõppjäreldused