+ All Categories
Home > Documents > PMKVY Training Centre kihongdoh Chief Minister in ‘Skill...

PMKVY Training Centre kihongdoh Chief Minister in ‘Skill...

Date post: 13-Feb-2021
Category:
Upload: others
View: 0 times
Download: 0 times
Share this document with a friend
4
c my k c my k c m y k c m y k Eimi Times Adv. Sub-Centers: • Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computers, Kangpokpi • Ngailut Computer, Saikul. E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in Thusoh Lahchom RNI. No. MANBIL/2012/49972 Lha khat lah man: Rs 150/- Inform to Transform Imphal, Gansemni (Friday), LHATUN (April) 14, 2017 • Vol. IV • Issue 1067 Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English Langkhanpau Guite Chairman ADC Ccpur leh Thangkhomang Mangte Sub- Inspector, BSF in Na Ang kho’a The Heritage Academy vilna aneilhon chule formative assessment a lolhing ho prize hopdoh na jong ana neilhon Sensitisation on Digital India DRDA Conference Hall mun’a District Administration, Senapati in ‘Digital India. NextGeneration Services- Faceless, Paperless & Cashless’ kin-gon abol uvin, banker chule business bol hon pan ala uvin ahi. ADC, Senapati, Ng. Roben Singh, MCS in houlimna aneiyin, BJP sorkar noiya India gigitilisation bol ding thu’a phat amang in ahi. Athah’a posting che’a DC Athem Muivah, IAS jong apang in ahi. Toukhomna’a State Bank of India, Senapati Branch, Hepuni Bismarck leh Lead District Manager Tholi Paul in ‘phone apps’ leh ‘sms system’ thu phabep asei lhonin ahi. Bhavananda leh Ashab BJP Manipur Pradesh President Ksh Bhavananda Meitei Hindu ho Cheiraoba kipa thuthot aneiyin, nam jouse lungmongtah leh khangtou tah’a achen khom ding’in ngehna aneiyin ahi. Jiribam MLA leh Parliamentary Secretary Ashab Uddin injong Cheiraoba nikhon gamsung mi kipa thuthot aneiyin, Cheiraoba hi Jiribam’a cheng nam chom chom ho kikah’a kilungsetna, kingailutna leh chamna hin polut hihen, tin aseiyin ahi. Lho Vun le Gu a kivei Police hon Biswanath, Bihali, Kolaguripatar ah tuni (Apr. 13) chun lho-vun (tiger skin) leh gu (bones) dangka lakh 5 tobang manding hinpo pasal 2 anaman uvin ahi. Akiman pasal teni chu Jiten Namo Das leh Pramod Hazarika ahilhon in thudoh abol nauvah ningkum lang chun Kaziranga National Park ah lho (tiger) khat kanathat lhon’e tin ana kiseidoh lhon’e. Narendra Modi Prime Minister Narendra Modi hi leiset chung lamkai ho lah’a min angaisang chungnung pen in apang tan ahi. Amahi lim (Instagram) hi leiset chung a follower tam neipen ahitai. Ningkum chan chun Modi hi Instagram ah 3 channa in anapang in ama nungtah chu US President Donald Trump (6.3 million follower) ahi tin global public relations firm Burson-Marsteller in tuni (Apr. 13) study khat conduct abolnauva chun aphongdoh uvin ahi. Thinglhang leh phaicham hi thudih tah leh Dr. Ambedkar deilam tah a hopkhen ding ahi: N. Kayisii Imphal; Apr. 13 (DIPR): Manipur University Court Hall ah tuni (Apr. 13) chun Baba SahebAmbedkar pen nikho 126 channa kingon anakimang in ahi. Hiche kingon chu Centre for Study of Social Exclusion and Inclusive Policy (CSSEIP), Manipur University vaisaina noiya kibol ahi. Chief Guest a apan toh kilhon in Minister of Tribal Development & Hills and Fisheries, N. Kayisii in Dr. Ambedkar jong jatneo chule min noisetah a anabol ahin, hitobang jat le nam kah’a kivetdatona ho sumang ding’in pan hatah in analai ati. Mijouse chanvou kibang chet a changing, koima jat len jatneo kiti umlouva mijouse chamdel’a thakhat a ahinkhom ding hi Dr. Ambedkar lungtup lenpen anahi ati. Hitobangma a chu Manipur Hills leh Valley jong Dr. Ambedkar deidan chet’a thudih tah’a khending ahi ati. Gamsung’a cheng mijouse chanvou kibang ding, kijato ding chule khat le khat kipanpi toding ahin hitiho aumlou laise’a gamsung khangtou louding ahi tin N. Kayisii in aseikit’e. Hichetoh kilhon a ama leh atohkhompi honjong mipite khentum neilouva natoh jouse jong ahina ding bangtah a apohdohna diuvin kitepna jong aneiyin ahi. Chule gamsung’a cheng mijousen jong jat le nam kah’a kitomona leh lungthim phalou gel loudin jong temna aneikit in ahi. Tuni kingon hinguong ho henga apachatna leh akipana aphondoh toh kilhon in Chief Guest pa’n gamsung leh society sung’a kikhelna aumtheina ding’a hin thepna chihna lampang’a vetjui thei tah (Page 4 a banjom ding) 59-Saikot (ST) A/C sunga INC Boot Level 2nd Prize kipapi na kin kibol Lien S.Gangte Ccpur, Apr. 13: INC Leisang Unit (1/59 Leisang PS) gonna in 13th April, 2017 sun nidan 12:00 apat chun CFC, Leisang mun ah 59-Saikot (ST) A/C sunga INC Boot Level 2nd Prize kipapi na kingon aum in ahi. Hiche kingon ahin, welcom speech Lalal, Chief of Leisang i/c in aneiyin, keynote address seina Jangsei Haokip, President INC Unit in aneiyin ahi. Seiboi Haokip, Secy. INC Saikot Kendra; Khaipao Haokip, MDC, Kholmun; TN Haokip, MLA, 59-Saikot (ST) A/C chuleh ahung kikhom Kho Haosa ho'a kon houlim ngailhah na aum in ahi. Kipa thusei na H. Doungel, Saihenjang Haosapu akon aum in ahi. Chief Minister in ‘Skill development’ ngaichat ahidan thu sei Imphal, Apr. 13: Chief Minister N. Biren Singh gamsung’a khangthah ho thahat sah nading’a ‘skill development’ hi ngaicha ahi, tin, PMKVY Training Centre, Thangmeiband DM College Road’a Thursday nikho’a kin-gon kiman na’a aseiyin ahi. Pradhan Mantri Kaushal Vikas Yojana (PMKVY) hi Union Ministry of Skill Development and Entrepreneurship (MSDE) noiya um scheme ahi’in, Skill Certificate Scheme kibol hi industry toh kisaiya thepna neina ding chule kihinso nading kichuhna lampi khangthah tamtah in asan theina ding ahi. Employment Exchange chom chom’a kimu record dungjuiya gamsung’a tohmun neilou khangthah hi lakh 7 val ahi, tin CM in aseiye. Prime Minister Narendra Modi in India gam-mi jouse tohmun peh nading lunggel aneiye, tin CM in aseiyin, chule State Cabinet in Labour and Employment Department noiya Modi lungtup tahso nading’a Manipur Skill Development Mission hi chepi ding’a kilolna anei ahi, ati. Sorkar in skill training apeh’a ahileh private company honjong khangthah tamtah tohmun apehding ahi, ati. Entrepreneurship dopsang nading’a state sorkar in Department jouse heng’a ‘Make-in-Manipur’ thil ho atam thei penna chan’a aman nading uva thuso aneiding ahi, tin aseibe in ahi. Nehguh douna ding’a sorkar panlahna thu’a CM (Page 4 a banjom ding) AMDCTA in kiphinna neiding'a gih Imphal, Apr. 13: Sorkar in tuni'a kipat nikho som le nga sung'a lha sagi luo eipehdohlou'uva ahileh kiphinna jat chom chom kibolding ahi tinAll Maniur district council plan teachers association a kon kimu thulhut khat in aseiye. AMDCTA President Guisinpou Panmei in thuso miho heng'a aseidan in sorkar hin district gup sung'a jilkung ho lhaluo achesa lha sagi sung ahinpehlou ahinaban'a hill district a um primary school atamjo hi toilet umlou chuleh infrastructure lhinlou ahi'uve. Lhaluo kimu hihjongle simlaiho khonung ding gelkhohna jal'a jilkung ho'n katoh ding'uva lom katoh jing'u ahi. Hiche chungthu'a hin kiloikhom in CM N.Biren heng'a memorandum khat akipelut in , aman jong jilkung ho boina ahin gelkhoh ding kinepna lentah akineiye. Ihamti'a jilkung ho gentheina nikho 15 sung'a suhlhap ahilou'a le kiphin na khoutah kineiding ahi tin Guisinpou Panmei in aseiye. Dampi Haosapu in hilchet na bol Lien S.Gangte Ccpur, Apr. 13: Lalboi Lhungdim, Dampi Haosapu akon thuphon chun asei na'ah, achesa 10th April, 2017 nikho a kuki Inpi Imphal in Eimitimes mangcha a kei leh Jamkholal kinah chungchang nopmo asah nau thuphon ahin phon na uva election thu a kina dan a ahin seipau hi bul le bal umlou ahi. Dampi kho haosa kahina ban a kagam sung a boina asem jing jeh leh haosat eichu jeh a kina kha kahilhon bouve. Hitobang thuphon dihlou hi khonung khoma jong leh Inpi hihen mimal hijong leh kholchil jep a thulhuh sem jiding in temna kahin neina ban a adih lou a eiki ngoh nahi nasa tah in nopmo kasahna kahin phong e tin thuphon aneiyin ahi. Dr. O. Ibomcha Singh atohmun’a kon’a suspend kibolta Imphal, Apr. 13: A. Subhash Singh, Deputy Secretary to the Govt. of Manipur in tuni (Apr. 13) Governor min’a lekhaso khat abolna ah Dr. O. Ibomcha Singh, Directyor of Medical and Health Services, Manipur leh State Mission Director, SHS, NHM, Manipur chungchang kholchilna akineitan hichetoh kilhon chun amahi apet pet’a atohmun’a kon’in suspend akibol tai akiti. Dr. O. Ibomcha Singh Headquarters jong Imphal hiding chule amahin authority a kon’a phalna kilah louva Headquarter adalhah theilou ding ahi akiti. Chule hetsahna aumkit kahse’a ding’in Dr. O. Ibomcha Singh panmun Dr. K. Lokendro Singh, Director (AYUSH), Manipur ngansena akineitan amahin lhalo kalbe louva Director of Medical and Health Services, Manipur leh State Mission Director, SHS, NHM, Manipur jong avetsui ding ahitai tin A. Subhash Singh, Deputy Secretary to the Government of Manipur in Governor Najma Heptulla min’a order aso chun aseiye. Digitization hi Kangpokpi District mipite'n not thap in koiloujen'un: DC, KPI Imphal, Apr.13: Tuni chun Community Hall, Kangpokpi DHQ a Digidhan mela ana kibol in kinguon'a chun T.Ranjit Singh, IAS, Deputy Commissioner , kangpokpi District in jong pan ala in ahi. T.Ranjit Singh in kinguon a ahoulimna'a chun tukhang hi digital khang ahitan hitolhon'a mipi hon jong aphatche dungjuiya kimangcha thilho jong hetchen ngai ahi ati. Aphat dungjuiya digital thil kimangho hi khangdong ho'n ahetchenlo'uva ahileh phat khat teng lekha them ahivang'uva athemlou ho toh hung kibang thei'u ahi. Tu'a pat kum 10 jou tengle mipi ho hin sum ahin manchahtahlou ding'u thiljouse digital platform a hung kibol ding ahitai. Digidhan Mela kibol hi milhamho le kiveina bolho'n UPI (Unified Payment Interface), AEPS (Aadhaar Enabled Payment System), USSD (Unstructured Supplementary Service Data) chuleh RuPay Card kitoho hi ipi ahi ahetchen nading'u ahi. Chuleh digital payment ahung lolhin tengle nehguh chahguh jong akisubei tobang hiding ahitai tin Ranjit in aseiyin ahi. Digidhan Mela a chun Haokholal Hangshing, Chairman,ADC Sadar Hills Jin'gun in apang T.Ranjit Singh, IAS, DC KPI Kinneipa in apang in Hesinam Balkrishna Singh, MCS, Addl. DC KPI le Z.Tholi Paul, LDM, KPI dist. jin-ja'um in apang lhon in ahi. Haokholal Hangshing in kinguon 'a ahoulimna'a chun tuchung digichan (Page 4 a banjom ding) Accident Tuni sunkim nidan 12:30 vel chun Moreh College maiya car khat le bike khat ana kiphut lhon in thilsoh a chun bike hintol kum 23 vel khangdong khat hatah in ana kisukha in ahi. Akisukha pa chu amin Tonglenmang Kipgen ahi. Amahi T.Yangnom a cheng aumtalou Paojahao kipgen @ Paocha Kipgen chapa ahi. Toset tuoh car chu a regdn. No. WB 06H 5217 ahi.Akisukha Tonglenmang Kipgen chu apet pet in Moreh Hospital ana lhut'uvin ahinlah adinmun ahahsat cheh cheh jeh chun doctor hon Imphal a refer ahinbol'uvin ahi. Guv’ Dr Najma Heptullah in Cheiraoba leh Good Friday kipathu thot Imphal, Apr. 13: Manipur Governor Dr. Najma Heptula in Friday nikho’a gamsung in anit Cheiraoba kipa thuthot aneiyin ahi. Governor in thuthot aneina’a chun, Meitei Hindu ho ding’a Cheiraoba hi kum thah liemna leh insung pumpi in kipah tah’a aman nikho ahi’in, nikho hi kikhelna vetsahna ahi, tin aseiye. Chamna, lungmonna leh khantouna insung jouse’a aumna ding’a pan lah soh ding’in Governor in kouna aneiyin ahi. Chule gamsung’a cheng Christian ho Good Friday kipa thuthot jong Governor in aneiyin ahi. Good Friday hi mihem chonsetna’a kon huhdoh nading’a Jesu akipehdoh na geldohna ahi, ati. Kingailut, kingaidam to ding, thutah, phulah louding’a Jesu thuhilna hohi ibon uvin geldoh jing uhite, tin aseibe in ahi. PMKVY Training Centre kihongdoh JAC-AATB in Lamka District ngeh, CM N. Biren in tupet’a dia hitheilou ding’a sei Imphal, Apr. 13 (ET): Churachandpur pansa Joint Action Committee Against Anti-Tribal Bills (JAC-AATB) in Churachandpur district sung’a konna Lamka District semdoh ding in government heng’a ngehna aneiyuvin ahi. JAC-AATB ho ngehna toh kisaiya district thah semding hi tupet’a hitheilou ahidan Chief Minister Nongthombam Biren in tuni chun aseiyin ahi. Hiche thu hi Chief Minister N. Biren in Thangmeiband a PMKVY Training Centre hondohna kin’a ahoulimna a asei ahin, JAC ho ngehna hi tupet’a hitheilou ahinaban’a district boundary commission hon report ahinpehlut phatleu bou district thah semle semlou ding thu hi government in kigelkhombep (Page 4 a banjom ding) UTRA in Reformation Day anitding ahi ti'a kisei hi abul abal umlou ahi: UTLA Moreh.April.13 (CNS): Social media ho'a ahunglhung ding March nisim 14 niho le UTRA in Lonpi vangkho, Noney District a Reformation Day anitding ahi ti'a kisei hi abul abal umlou thu kisei ahibouve tin UTLA Operation Command Amos@Tribal a kon kimu thulhut in aseiye. Thulhut in aseidan in United Tiger Revolutionary Army (UTRA) kiti kiloikhom hi semthu ahi'n Kaplien Singson kitipa hin UTLA (Arms Wing) suhminsetna ding'a ajouthu ahinsei ahibouve ati. Hiche chungchangthu toh kisaiyin Khongmuol vangkho, Twilangkuol a kon Kaplien Singson s/o Haokhomang Singson chu UTLA in ana kiman in ahinlah lhang haosa ho le mipi ho'n ngehna anei dungjui'uvin tuni chun ana kilhadoh tai tin thulhut chun aseiyin ahi. . Social Welfare Forum Phaitol to Barak in Apr. Nisim 17 jaankim'a pat NH37 a phatteplou bandh kou Imphal, Apr. 13 (NT): Social Welfare Forum Phaitol to Barak in ahunglhung dingApril nisim 12 (Wednesday) ni'a HQ Tatbung'a kihoulimna aneina'a chun NH-37 Jiribamle Imphal kijotmatna lampi 'a phatteplou bandh kouding in thulhuhna aneiyin ahi. Hetthei khat chu State le centre hin achesa December 2016 nisim 23 nikho'a chu NH-37 semna natoh BRO 765 BRTF a kon analahdoh'a NHIDCL ana peh ahi. State le centre thilbol hi Social Welfare Forum Phaitol to Barak in hatah'a ana doudal ahi. Kiloikhom Joint Secretary Timothy Singson in thuso miho heng'a aseidan in, phatteplou bandh kibol ding hi sorkar natoh doudalna'a kibol ahipo'n , khosung le lhangsung miho khankho ding gelna'a ngehna kineiho sorkar in asanlou jeh'a kibol joh ahi ati. Phatteplou bandh sung'a hi changval a gari neiho le sorkar gari tolhon lamlen'a agari'u atoldoh lou diuvin kiloikhom Information & Publicity secretary J.Thangboi Kuki in temna aneiyin ahi. Bandh sung'a gari hintoldoh aum'a bandh toson hon asuhset khah'uva ahileh kiloikhom in mo kikpolou ding ahi tin jong J.Thangboi in aseiye. Bandh hin electricity, water supply medical le fire service ho ahuoptha louding ahi. Narcotic cell Imphal West District police hon April nisim 13 jinglam nidan 11:10 vella MG Avenue, Thangal Bazar a Tungsang Makunga@Tombi (50) W/o Korungthang Makungna Laiching Maipou, Chandel Machi Block akon Heroin No. 4 300gm man doh u
Transcript
  • cmyk cmyk

    cmyk cmykEimi Times Adv. Sub-Centers: • Blessed Computers, Tuibuong Forest Gate, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computers, Kangpokpi • Ngailut Computer, Saikul.

    E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in

    Thusoh Lahchom

    RNI. No. MANBIL/2012/49972 Lha khat lah man: Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Gansemni ( Frid a y ) , L H AT U N ( A p r i l ) 1 4, 2 0 1 7 • Vo l . I V • I s s u e 1 0 6 7

    Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

    Langkhanpau Guite Chairman ADCCcpur leh Thangkhomang Mangte Sub-Inspector, BSF in Na Ang kho’a TheHeritage Academy vilna aneilhon chuleformative assessment a lolhing ho prizehopdoh na jong ana neilhon

    Sensitisation onDigital India

    DRDA Conference Hallmun’a DistrictAdministration, Senapati in‘Digital India.NextGeneration Services-Faceless, Paperless &Cashless’ kin-gon aboluvin, banker chulebusiness bol hon pan alauvin ahi. ADC, Senapati,Ng. Roben Singh, MCS inhoulimna aneiyin, BJPsorkar noiya Indiagigitilisation bol ding thu’aphat amang in ahi. Athah’aposting che’a DC AthemMuivah, IAS jong apang inahi. Toukhomna’a StateBank of India, SenapatiBranch, Hepuni Bismarckleh Lead District ManagerTholi Paul in ‘phone apps’leh ‘sms system’ thuphabep asei lhonin ahi.Bhavananda leh

    AshabBJP Manipur Pradesh

    President Ksh BhavanandaMeitei Hindu ho Cheiraobakipa thuthot aneiyin, namjouse lungmongtah lehkhangtou tah’a achenkhom ding’in ngehnaaneiyin ahi. Jiribam MLAleh ParliamentarySecretary Ashab Uddininjong Cheiraoba nikhongamsung mi kipa thuthotaneiyin, Cheiraoba hiJiribam’a cheng nam chomchom ho kikah’akilungsetna, kingailutna lehchamna hin polut hihen, tinaseiyin ahi.Lho Vun le Gu a

    kiveiPolice hon Biswanath,

    Bihali, Kolaguripatar ahtuni (Apr. 13) chun lho-vun(tiger skin) leh gu (bones)dangka lakh 5 tobangmanding hinpo pasal 2anaman uvin ahi. Akimanpasal teni chu Jiten NamoDas leh Pramod Hazarikaahilhon in thudoh abolnauvah ningkum lang chunKaziranga National Park ahlho (tiger) khat kanathatlhon’e tin ana kiseidohlhon’e.

    Narendra ModiPrime Minister Narendra

    Modi hi leiset chung lamkaiho lah’a min angaisangchungnung pen in apangtan ahi. Amahi lim(Instagram) hi leiset chunga follower tam neipenahitai. Ningkum chan chunModi hi Instagram ah 3channa in anapang in amanungtah chu US PresidentDonald Trump (6.3 millionfollower) ahi tin globalpublic relations firmBurson-Marsteller in tuni(Apr. 13) study khatconduct abolnauva chunaphongdoh uvin ahi.

    Thinglhang leh phaicham hi thudih tahleh Dr. Ambedkar deilam tah ahopkhen ding ahi: N. Kayisii

    Imphal; Apr. 13(DIPR): ManipurUniversity Court Hall ahtuni (Apr. 13) chun BabaSaheb Ambedkar pen nikho126 channa kingonanakimang in ahi. Hichekingon chu Centre forStudy of Social Exclusionand Inclusive Policy(CSSEIP), ManipurUniversity vaisaina noiyakibol ahi.

    Chief Guest a apan tohkilhon in Minister of TribalDevelopment & Hills andFisheries, N. Kayisii in Dr.Ambedkar jong jatneochule min noisetah a anabolahin, hitobang jat le namkah’a kivetdatona ho

    sumang ding’in pan hatahin analai ati. Mijousechanvou kibang chet achanging, koima jat lenjatneo kiti umlouva mijousechamdel’a thakhat aahinkhom ding hi Dr.Ambedkar lungtup lenpenanahi ati.

    Hitobangma a chuManipur Hills leh Valleyjong Dr. Ambedkar deidanchet’a thudih tah’akhending ahi ati.Gamsung’a cheng mijousechanvou kibang ding,kijato ding chule khat lekhat kipanpi toding ahinhitiho aumlou laise’agamsung khangtoulouding ahi tin N. Kayisii in

    aseikit’e. Hichetoh kilhon aama leh atohkhompihonjong mipite khentumneilouva natoh jouse jongahina ding bangtah aapohdohna diuvin kitepnajong aneiyin ahi. Chulegamsung’a chengmijousen jong jat le namkah’a kitomona lehlungthim phalou gel loudinjong temna aneikit in ahi.

    Tuni kingon hinguong hohenga apachatna lehakipana aphondoh tohkilhon in Chief Guest pa’ngamsung leh societysung’a kikhelna aumtheinading’a hin thepna chihnalampang’a vetjui thei tah(Page 4 a banjom ding)

    59-Saikot (ST) A/C sunga INC Boot Level 2nd Prizekipapi na kin kibol

    Lien S.GangteCcpur, Apr. 13: INC

    Leisang Unit (1/59 LeisangPS) gonna in 13th April,2017 sun nidan 12:00 apatchun CFC, Leisang munah 59-Saikot (ST) A/Csunga INC Boot Level 2ndPrize kipapi na kingon aumin ahi.

    Hiche kingon ahin,welcom speech Lalal,Chief of Leisang i/c inaneiyin, keynote addressseina Jangsei Haokip,President INC Unit inaneiyin ahi. Seiboi Haokip,Secy. INC Saikot Kendra;Khaipao Haokip, MDC,

    Kholmun; TN Haokip,MLA, 59-Saikot (ST) A/Cchuleh ahung kikhom KhoHaosa ho'a kon houlim

    ngailhah na aum in ahi. Kipathusei na H. Doungel,Saihenjang Haosapu akonaum in ahi.

    Chief Minister in ‘Skill development’ngaichat ahidan thu sei

    Imphal, Apr. 13: ChiefMinister N. Biren Singhgamsung’a khangthah hothahat sah nading’a ‘skilldevelopment’ hi ngaichaahi, tin, PMKVY TrainingCentre, ThangmeibandDM College Road’aThursday nikho’a kin-gonkiman na’a aseiyin ahi.

    Pradhan Mantri KaushalVikas Yojana (PMKVY) hiUnion Ministry of SkillDevelopment andEntrepreneurship (MSDE)noiya um scheme ahi’in,Skill Certificate Schemekibol hi industry toh kisaiyathepna neina ding chulekihinso nading kichuhnalampi khangthah tamtah inasan theina ding ahi.Employment Exchangechom chom’a kimu recorddungjuiya gamsung’atohmun neilou khangthah hilakh 7 val ahi, tin CM inaseiye.

    Prime Minister NarendraModi in India gam-mi jousetohmun peh nading lunggelaneiye, tin CM in aseiyin,chule State Cabinet inLabour and EmploymentDepartment noiya Modilungtup tahso nading’aManipur Skill

    Development Mission hichepi ding’a kilolna aneiahi, ati. Sorkar in skilltraining apeh’a ahilehprivate company honjongkhangthah tamtah tohmunapehding ahi, ati.Entrepreneurship dopsangnading’a state sorkar inDepartment jouse heng’a‘Make-in-Manipur’ thil hoatam thei penna chan’aaman nading uva thusoaneiding ahi, tin aseibe inahi.

    Nehguh douna ding’asorkar panlahna thu’a CM(Page 4 a banjom ding)

    AMDCTA in kiphinna neiding'a gihImphal, Apr. 13:

    Sorkar in tuni'a kipat nikhosom le nga sung'a lha sagiluo eipehdohlou'uva ahilehkiphinna jat chom chomkibolding ahi tin All Maniurdistrict council planteachers association a konkimu thulhut khat inaseiye.

    AMDCTA PresidentGuisinpou Panmei in thusomiho heng'a aseidan in

    sorkar hin district gupsung'a jilkung ho lhaluoachesa lha sagi sungahinpehlou ahinaban'a hilldistrict a um primaryschool atamjo hi toiletumlou chulehinfrastructure lhinlouahi'uve.

    Lhaluo kimu hihjonglesimlaiho khonung dinggelkhohna jal'a jilkung ho'nkatoh ding'uva lom katoh

    jing'u ahi. Hichechungthu'a hin kiloikhomin CM N.Biren heng'amemorandum khatakipelut in , aman jongjilkung ho boina ahingelkhoh ding kinepnalentah akineiye. Ihamti'ajilkung ho gentheina nikho15 sung'a suhlhap ahilou'ale kiphin na khoutahkineiding ahi tin GuisinpouPanmei in aseiye.

    Dampi Haosapu in hilchet na bolLien S.GangteCcpur, Apr. 13: Lalboi

    Lhungdim, DampiHaosapu akon thuphonchun asei na'ah, achesa10th April, 2017 nikho akuki Inpi Imphal inEimitimes mangcha a keileh Jamkholal kinah

    chungchang nopmo asahnau thuphon ahin phon nauva election thu a kina dana ahin seipau hi bul le balumlou ahi. Dampi khohaosa kahina ban a kagamsung a boina asem jing jehleh haosat eichu jeh a kinakha kahilhon bouve.

    Hitobang thuphon dihlou hikhonung khoma jong lehInpi hihen mimal hijong lehkholchil jep a thulhuh semjiding in temna kahin neinaban a adih lou a eiki ngohnahi nasa tah in nopmokasahna kahin phong e tinthuphon aneiyin ahi.

    Dr. O. Ibomcha Singh atohmun’a kon’a suspendkibolta

    Imphal, Apr. 13: A.Subhash Singh, DeputySecretary to the Govt. ofManipur in tuni (Apr. 13)Governor min’a lekhasokhat abolna ah Dr. O.Ibomcha Singh, Directyorof Medical and HealthServices, Manipur lehState Mission Director,SHS, NHM, Manipurchungchang kholchilnaakineitan hichetoh kilhonchun amahi apet pet’a

    atohmun’a kon’in suspendakibol tai akiti. Dr. O.Ibomcha SinghHeadquarters jong Imphalhiding chule amahinauthority a kon’a phalnakilah louva Headquarteradalhah theilou ding ahiakiti.

    Chule hetsahna aumkitkahse’a ding’in Dr. O.Ibomcha Singh panmunDr. K. Lokendro Singh,Director (AYUSH),

    Manipur ngansenaakineitan amahin lhalokalbe louva Director ofMedical and HealthServices, Manipur lehState Mission Director,SHS, NHM, Manipur jongavetsui ding ahitai tin A.Subhash Singh, DeputySecretary to theGovernment of Manipur inGovernor Najma Heptullamin’a order aso chunaseiye.

    Digitization hi Kangpokpi District mipite'nnot thap in koiloujen'un: DC, KPI

    Imphal, Apr.13: Tunichun Community Hall,Kangpokpi DHQ aDigidhan mela ana kibol inkinguon'a chun T.RanjitSingh, IAS, DeputyCommissioner , kangpokpiDistrict in jong pan ala inahi. T.Ranjit Singh inkinguon a ahoulimna'achun tukhang hi digitalkhang ahitan hitolhon'amipi hon jong aphatchedungjuiya kimangchathilho jong hetchen ngai ahiati. Aphat dungjuiya digitalthil kimangho hikhangdong ho'nahetchenlo'uva ahileh phatkhat teng lekha themahivang'uva athemlou hotoh hung kibang thei'u ahi.Tu'a pat kum 10 jou tenglemipi ho hin sum ahinmanchahtahlou ding'u

    thiljouse digital platform ahung kibol ding ahitai.Digidhan Mela kibol himilhamho le kiveinabolho'n UPI (UnifiedPayment Interface), AEPS(Aadhaar Enabled PaymentSystem), USSD( U n s t r u c t u r e dSupplementary ServiceData) chuleh RuPay Card

    kitoho hi ipi ahi ahetchennading'u ahi. Chuleh digitalpayment ahung lolhintengle nehguh chahguhjong akisubei tobang hidingahitai tin Ranjit in aseiyinahi.

    Digidhan Mela a chunHaokholal Hangshing,Chairman, ADC Sadar HillsJin'gun in apang T.Ranjit

    Singh, IAS, DC KPIKinneipa in apang inHesinam Balkrishna Singh,MCS, Addl. DC KPI leZ.Tholi Paul, LDM, KPIdist. jin-ja'um in apang lhonin ahi.

    Haokholal Hangshing inkinguon 'a ahoulimna'achun tuchung digichan(Page 4 a banjom ding)

    AccidentTuni sunkim nidan 12:30

    vel chun Moreh Collegemaiya car khat le bike khatana kiphut lhon in thilsoh achun bike hintol kum 23vel khangdong khat hatahin ana kisukha in ahi.Akisukha pa chu aminTonglenmang Kipgen ahi.Amahi T.Yangnom a chengaumtalou Paojahao kipgen@ Paocha Kipgen chapaahi. Toset tuoh car chu aregdn. No. WB 06H 5217a h i . A k i s u k h aTonglenmang Kipgen chuapet pet in Moreh Hospitalana lhut'uvin ahinlahadinmun ahahsat chehcheh jeh chun doctor honImphal a refer ahinbol'uvinahi.

    Guv’ Dr Najma Heptullah in Cheiraoba leh Good Friday kipathu thotImphal, Apr. 13:

    Manipur Governor Dr.Najma Heptula in Fridaynikho’a gamsung in anitCheiraoba kipa thuthotaneiyin ahi.

    Governor in thuthotaneina’a chun, Meitei

    Hindu ho ding’a Cheiraobahi kum thah liemna lehinsung pumpi in kipahtah’a aman nikho ahi’in,nikho hi kikhelna vetsahnaahi, tin aseiye. Chamna,lungmonna leh khantounainsung jouse’a aumna

    ding’a pan lah soh ding’inGovernor in kouna aneiyinahi.

    Chule gamsung’a chengChristian ho Good Fridaykipa thuthot jongGovernor in aneiyin ahi.Good Friday hi mihem

    chonsetna’a kon huhdohnading’a Jesu akipehdoh nageldohna ahi, ati. Kingailut,kingaidam to ding, thutah,phulah louding’a Jesuthuhilna hohi ibon uvingeldoh jing uhite, tin aseibein ahi.

    PMKVY Training Centre kihongdoh

    JAC-AATB in Lamka Districtngeh, CM N. Biren in tupet’a

    dia hitheilou ding’a seiImphal, Apr. 13 (ET): Churachandpur pansa Joint

    Action Committee Against Anti-Tribal Bills (JAC-AATB)in Churachandpur district sung’a konna Lamka Districtsemdoh ding in government heng’a ngehna aneiyuvin ahi.JAC-AATB ho ngehna toh kisaiya district thah semdinghi tupet’a hitheilou ahidan Chief Minister NongthombamBiren in tuni chun aseiyin ahi.

    Hiche thu hi Chief Minister N. Biren in Thangmeibanda PMKVY Training Centre hondohna kin’a ahoulimna aasei ahin, JAC ho ngehna hi tupet’a hitheilou ahinaban’adistrict boundary commission hon report ahinpehlutphatleu bou district thah semle semlou ding thu higovernment in kigelkhombep (Page 4 a banjom ding)

    UTRA in Reformation Day anitding ahi ti'a kisei hi abul abal umlouahi: UTLA

    M o r e h . A p r i l . 1 3(CNS): Social media ho'aahunglhung ding Marchnisim 14 niho le UTRA inLonpi vangkho, NoneyDistrict a Reformation Dayanitding ahi ti'a kisei hi abulabal umlou thu kisei

    ahibouve tin UTLAOperation CommandAmos@Tribal a kon kimuthulhut in aseiye.

    Thulhut in aseidan inUnited TigerRevolutionary Army(UTRA) kiti kiloikhom hi

    semthu ahi'n KaplienSingson kitipa hin UTLA(Arms Wing) suhminsetnading'a ajouthu ahinseiahibouve ati. Hichechungchangthu tohkisaiyin Khongmuolvangkho, Twilangkuol a

    kon Kaplien Singson s/oHaokhomang Singson chuUTLA in ana kiman inahinlah lhang haosa ho lemipi ho'n ngehna aneidungjui'uvin tuni chun anakilhadoh tai tin thulhut chunaseiyin ahi. .

    Social Welfare Forum Phaitol to Barak in Apr. Nisim 17 jaankim'a patNH37 a phatteplou bandh kou

    Imphal, Apr. 13 (NT):Social Welfare ForumPhaitol to Barak inahunglhung ding April nisim12 (Wednesday) ni'a HQTatbung'a kihoulimnaaneina'a chun NH-37Jiribamle Imphal kijotmatnalampi 'a phatteplou bandhkouding in thulhuhnaaneiyin ahi.

    Hetthei khat chu State le

    centre hin achesaDecember 2016 nisim 23nikho'a chu NH-37 semnanatoh BRO 765 BRTF a konanalahdoh'a NHIDCL anapeh ahi. State le centrethilbol hi Social WelfareForum Phaitol to Barak inhatah'a ana doudal ahi.

    Kiloikhom JointSecretary TimothySingson in thuso miho

    heng'a aseidan in,phatteplou bandh kibol dinghi sorkar natoh doudalna'akibol ahipo'n , khosung lelhangsung miho khankhoding gelna'a ngehna kineihosorkar in asanlou jeh'a kiboljoh ahi ati. Phatteplou bandhsung'a hi changval a garineiho le sorkar gari tolhonlamlen'a agari'u atoldoh loudiuvin kiloikhom

    Information & Publicitysecretary J.Thangboi Kukiin temna aneiyin ahi. Bandhsung'a gari hintoldoh aum'abandh toson hon asuhsetkhah'uva ahileh kiloikhom inmo kikpolou ding ahi tinjong J.Thangboi in aseiye.Bandh hin electricity, watersupply medical le fireservice ho ahuoptha loudingahi.

    Narcotic cell Imphal West District policehon April nisim 13 jinglam nidan 11:10 vellaMG Avenue, Thangal Bazar a TungsangMakunga@Tombi (50) W/o KorungthangMakungna Laiching Maipou, ChandelMachi Block akon Heroin No. 4 300gm mandoh u

  • EIMI TIMES 2Gansemni (Friday), Lhatun (April) 14, 2017

    Friday, Lhatun (April) 14Eimi Times

    BLANKFIRE

    Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahinahung kipe jouse sotei ding tina aumpoi. Kituomona

    theiya kigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan kisoho Editorial Board lunggel ahi deh poi.

    -Ed. Board

    QUOTE OF THE DAY

    SCRIPTURE OF THE DAY

    EDITORIAL

    ET Jokes See & Smile

    Ipi Jeh'a Jesu athi khelkhel ngai ja ham?By: Timothy Jangminlal Touthang, B.Th, M.Div

    Thu makai: Lungel thuh tah'a pum'a hinkhomang behset louho din geldoh jong ana hilou meithei hi nan tin, chung a isei u thucheng Ipi jeh'a Jesuchu (Cross chung'a) athi khelkhel ngaija ham? kitihin kei eina dong jing in ahi. Tun jong phat le nikhoche dungjui in Good Friday phatahung hitan, hichi ahi mi tam pin PakaiJesu thi thu ahin sei kit ding ahi tan, mitampin Jesu chu mihemte chonsetjeh'a thi ahi iti jing'u ahi. Ahin lah Jesukithana case kisun chu Aman Judahte leng kahi ati, kiti jeh'a kithah ahi jehin a Cross chung ah jong " NazarethJesu Judahte Lengpa" tin tah peh ahi.Ahi leh Jesu hi mihemte chonset jeh'akithat ahi kiti hi dih ding hinam? chujong leh Jesu thina chu mihemtechonset jeh ahi leh, Pathen chungenthei tah a Jesu thi sah sang'a amathilbol theina, Thahat tah ahi na chunmihem te chu chonset in lha tau jongleh thunei chung nung ahi na a chuamoh lhakang jeng thei hilou ham?tiho hi kukalna kampao hijong leh gelthei tah leh tahsan hinna neina dinglampi geija sunohphah thei lungel ahiti chu keima tahsa tah a kana hetsa,Phat sotpi Jesu thi jeh mei meijamihem chonset ngaidam ahi dingtahsan louva Huhhingna muvah lou kana hilo na ahijeh in, mi tampi lung asuh thou khah khat leh tinhichi thupi hi sei kanom in ahi.

    Hichi nading ahin amasan Pathenhina ho jeh'a Lung opkaina eipe thei ho chomchanthemkhat kahin tekah nom in ahi.

    1) El-Shadai : Hichi hi "Pathen Ima jouse bolthei"tina ahin, Genesis 17:1; Job 42:2 ah akimui. Akhuti leh Eden hon in mihem masa Adam leh Eve chuchonse ta jong leh athil bolthei na jal'a chu alethensah thei hilou ham?

    2)El-Lyon : Hichi hi "Chungnungpen Pathen"tina ahi, (Genesis 14:22), akhu ti leh chungnungpen Pathen chun Satan khut'a kon a chun thu apeha Jesu thilouva jong mihem lhagao huhhing a umsahthei hilou ham?

    3. Jehovah Saboth : Hichi hi "Loupina Lengpa,Thaneipen" tina ahi. (Psalm 24:10). Ahi lehaloupina atha neina chun mihem chonse ta jong lehthu apeh a hung hing ahi tauve tia aphon doh lehhijeng thei hilou ham? Ibol a achapa changkhat ait tah chu athi dia leija ahin sol ham?

    Hichi Pathen hina thum ho akon thudohhohi Leiset mihem te chihna lung'a gel din ngolhoilouhel doh thei dia kilom tah chu ahi. Hin lah hichithudoh in keima sot tah ka huhhingna lampi akhabang'a nang'a jong akha sot na loudin Pathen hinadangho themkhat seija hi chi'a kon Jesu athikhelkhel/athi teitei angaina ajeh dihtah chu ihet dohuva, eiho chonset jeh'a thi ahi ti itahsan diu chu itupthupi pen chu ahin, Hijeh chun Pathen hina homama in "Ipi jeh a Jesu athi khelkhel ngai ja ham?"veuhite.

    1. Pathen chu Theng Chungnung ahi jeh ahi.Mihemte mit in sun lai nisa vahtah ivet thei

    lou bang'u khun Pathen thengtah chun Chonsetnakiti ave thei him him pon ahi. Habbakkuk 1:13 "Thilse vetna din namit teni jong atheng behset in,hijeh chun thil dih lou nave thei (him him) poi." ati.Pathen Thengtah chun Chonsetna kiti hi athei da,angai da leh aumpi nom lou goh hilouvin, amit taha jong apum a pum vet thei lou ahi jeh chu mihemchonsetna gu neipum pum a chu ama toh umbomtheilou hel ding ahi. Lei mihem te chonsetna jatchom chom huhna, jonthan hoina, guhchat na,kinah na, jou seina, kilosetna, sum ngailutna,engsetna, kam tamna, thangthipna, papsetna, miding gel louva kichang ngailutna, chungnun chuna,jousei ja milhepna leh adang tampi chonset muthim

    Chuin Jesun awgingtah-in asamin, “Pahnakhut’a kalhagao kape

    doh-e,” atin atan tai.Luke 23: 46

    Our old history ends with theCross, Our new history begins with

    the Resurrection.- Watchman Nee

    Pherzawl districtthua kibuoipan?

    Hmar Students’ Association (HSA) honPherzawl district suhboina aumleh kinomloudi ahiati chu Hmar hodia bou hiche district hi kiboldan’agel loi um tina tobang ahi. Chuleh hiche districtthah kisem hi adeilou loi aum’e tina jong ahi. Seile im kibang chu ahileh Pherzawl district thu hiPaite “pao tho ho” leh Hmar “pao tho ho” kikahahijeh in Pherzawl hi Hmar ho kho ahileh adeilouchu Paite pao tho ho tina hidapvel ahi. Hiche’a “paotho ho” kitina hi Hmar lah hihen Paite lah hilehphungmin kibang umgel, ahia pao tho jeh-a namchuom, ‘tribe’ chuom dan’a um ahi (vetsahna’nHmar lah a Varte leh Paite lah-a Valte ho hi phungkibang veve ahi. Pao tho kibahlou jeh-a nam (tribe)chuom-chuom dan’a umna ahijeh hin Pherzawldistrict thua jong hi “Paite –speaking” leh “Hmarspeaking” kikah-a kihet-them louna aum khahlehadihloupen hidi ahi. Churachanpur JAC-AATBhon state govt kom’a athum u lah-a jaova kisei khathi Pherzawl district kinunglah doh henlang hichedistrict in ahuop gam (kho) phabep jaona’nChurachanpur district akon district thah khatkisemdoh hen ti ahi. ‘Late 1980s’ lang’a Mizorama Hmar hon Autonomous District ‘demand’ bolna’athingnoi gal ana bolpat lai u jong chun HPC‘demand area’ themkhat tongkha’n Mizoram aPaite hon jong District chuom ‘demand’anabolgopai jeng’un chom hileh Mizoram Hmar lehPaite ho kikah a kihetkhielna anasohdohdehchetsa anahi-e (HPC leader Buongpui’sinterview with North East Sun in late 80s). TuaManipur’a Pherzawl district jeh-a khat le khatkikah a kihet khielna ahung umkhah sang’adistrict kisemsa hi suhkhel toukhel thoda (status-quo) di hi lamkai hon gel leu phadi ahi.

    Pherzawl district khel humhalna themkhatjeng jong ahung umkhahleh district dang thu jonghung gingdoh kit thei ahi. Naga hon district thahho kinunglah doh hen (rollback) ti hi aseijing nahlaivang uva ahitheiloudi henasa’a moh thipsandinoplou jeh hijodi ahi. Chi le nam’a kivetna(communal) thuseina ahipon, ahin Manipur’aKuki Chin Mizo group holah a iseilehChurachanpur district hi sopi Paite pao tho hon ahaphatchompi pen diu, Thadou Kuki pao tho hon tuanahnah-a Kangpokpi leh Tengnoupal districtHeadquarter ahinnei uleh themkhat ahinphatchuompi panbep diu hinalai ahi. Pherzawl districthi ahung pilhin leh agam’a Hmar pao tho (Singsonho jong tam) hon khantouna themkhat ahinneipattheidiu ahibepme. Churachanpur Lamka khopisang’a Pherzawl kho to kinai Paite, Simte, Vaiphei(Sontah), Thadou Kuki, etc kho tamtah hiPherzawl district in ahuop ahijeh in Pherzawldistrict hi Hmar pao tho ho bou phatchomna dihidehlou ahi. Chuleh thivui dohna ahi ahilouthuchuom hitaleh Pherzawl district akitohkhahloupouleh JAC-AATB min’a Lamka district ham,Mualnuam district ham, Thanlon district hamakithum’a akimu jongleh thilpha ahithouve.

    Abaisa moh a nehdithanom vang tam thou ahi.Aneilel jong hilou kineppiumtah honjong mi bolsakhat ahithei chana moh anehdi ti tam ahi. Gampamaumho jong datmo umtah tahatame. Ihiti jeh uva ihitiuahi kiti chu geldoh aume.

    They threw me out of the cinema today for bringing my own food. But come on– the prices are way too high, plus I haven’t had a barbecue in months.

    Two guys are out hunting in the woods when one of them collapses. He doesn’tappear to be breathing, his eyes are glazed over. The other man pulls out his phonewith trembling fingers and calls 911. He gasps, "My friend is dead! What can Ido?"

    The operator says "Please stay calm. I will help you. First of all, let's make surehe's dead."

    There’s a silence, then a gun shot. The guy gets back on the phone and says "OK,now what?"I‘ve decided to run a marathon for charity. I didn’t want to do it at first, but

    apparently it’s for blind and disabled kids so I think I’ve got a good chance ofwinning.

    Why haven’t you ever seen any elephants hiding up trees?Because they’re really, really good at it.

    We have a strange custom in our office. The food has namesthere. Yesterday for example I got me a sandwich out of thefridge and its name was "Michael".

    thu neina chun Pathen thenna dihtah chu aki chidepithei tah lou ahi, "Ajeh chu Pathen chu Vah ahi,ama achu muthim him him umlou hel ahi" I John1:5. Hichi Pathen Theng chungnung tohmihem aki le hou thei na ding chun mihem in ijat

    boljong leh Pathen lungtoh jou thenna chu abulhitjou him him tapon ahi. Thilbol lam a lhinna neijong, kampao lam in alhing poi, kampao lam alhinleh ngaito na lam ah thenlouna dimg jing ahi, nungchan khanchan jouse'a Pathen thenna dihtah chumihem ten ajo theisun abol vang'a alhin tah loujeh'a chu mihem te khel dia nolna beihelchonsetna neilou Jesu Chu athi ngai ahitai.

    2. Pathen chu athutep thon ngailou ahi jehahi.

    Pathen hina dang tampi umho lah'a JesuChrista that chu hichi hina hi ahi tithei chu ahi.Ezekiel 18:4 ivet leh "a hinkho a chonset bolpavangchu thi tei tei ding ahi" ati. I hou jing u IPathen uhi eiho lei mihem te bang'a athusei khelle thei Pathen hilou ahi. Aman khatvei hihen atichu kipel theilou ahi. Eden honsung'a Adam lehEve nom a jalen na apeh chun Pathen in anaseipeh in "Amavang se le pha hetna thingga khunanaeh louhel ding ahi; ijeh inem iti leh hichi khunaneh nini leh na thi tei tei ding ahi. - Genesis2:17" ati. Rome 6:23 Chun " Ijeh inem iti lehChonset man thina ahi" ati imu kit uvin ahi.Pathen in mun tamtah pia chonse chu thi tei teiding ahi ati jeh'a chu mihem in achonset ga(Punishment) aki lodoh chu thina hi ahi. Hichithina chun mihem te chu asem pa Pathen tohLhagaova kikhenna ana sem khah ahi tai.

    Chonse ihi tah jeh uvin eiho athi ding'athutan khum ina hiu hi jong leh Pathen mingailutna chun mihem lhinlal na ahet jeh chuneiho khel a kithat din Jesu chu ahi sol in ahi. IICor.5:21 "Ama'a (Jesu a) chu Pathenchonphatna ichan thei na ding uva, chonsethelou hel Pa chu eiho khel'a chonse'a asemahitai." Jesu chu ama chonset na jeh a thi anahipon nang le kei chonsetna jeh'a eiho thi dingkhel'a aman van loupina jouse ahin dalhah a jumle ja genthei na tincheng thoh pum a eiho khela ana thi joh ahi.

    3. Chonset Jeh'a thina in asuh lungdamthei Pathen ahi jeh ahi.

    Pathen mihina khat kit chu aman aseikipel thei lou ahi bang in Chonse thina chun amalung alhaisah thei ahi ti chu Rome 5:10 "Ajeh chuadouva ipan laitah uva Pathen chapa thi chunPathen toh ei suhcham u ahitah a ahi leh aki chamjeh'a chu achungchon a ama hinna vang'ahuhhinga umtei ding ihiuve." tin eihil uve. Leiset

    mihem kivai pohna dungjui in mikhat chun dan asuhkhel tah a ahileh dan dungjui tah'a achung a gotnakhat akilhut jin chuteng asuhkhel na pa chunangaidam jin ahi. Hitobang ahi jeh chu eiho jongchonse thiding a thutan khum uva thina ito diu chu

    Pathen kipana ahi. Hinlah Pathen in eiho ei ngailutjal uva eiho thi ding thakhel a achapa Jesu Crosschung'a athina chu Chung Pathen alung lhaisah tan,Chonset jeh'a iki douna'u jouse ahaimil in ngaidamichang tauve. Pa Pathen lungsung achu Satan cha,athenglou sa, melma tia melchih ina hiuva ithi diu chulungdam umtah hidia um ana hi jong leh hichengsechu aman anoimang in ama chonphatna chonsetbehlou Christa Jesu thi chun atheng'a eisim'u ahitai.

    Pathen mitvet in eiho hi athisa (kikhensa)ihiuve, hichu eiho lam'a thina chu ikhol jing laijingthina chu mujou ahi deh poi. Gollhang khat innungah nu kom a kalungset e, ati laijin nungah nunamalam ah lungsetna hol doh tei go jong leh amujoulou ding ahi, ajeh chu golhangpa lungsetna chugolhangpa lungsung bouva um ahi. Golhangpanama a um thil joh chu nungahnu ahin hetsah bangchun Chonset jeh'a Pathen adia mihem thisa ahi nachu asei joh ahi. II Cor. 5:14-15 chun "Mijousethi khel'a khat athi a ahileh mi jouse chu thi ahi tai"ati bang in chonset jeh'a Jesu athi chun Pathen lungadam sah a, eiho ehin so uva, Pathen cha ihiu ahitai.

    Thu khumkha na : Isei bang in JesuChrista thilpel chung a gim gentheina jouse thoha athi hi ama themmo jeh ahipon, mihem techonset jeh ahi. Chonset na a mihem a o den nahiSatan lam hilouvin Pathen lam joh a oh ah ihiuve.Ajeh chu Pathen chu theng chungnung ahinchonset kiti toh umbom theilou, amit jenga jongavet theilou ahi. Pathen chu athu tep thon ngailouahin, chonset chu thiding ahi, ati jeh chun mihemachon set jeha thi tei dia ana um ahi. Mihemchonset jeh'a athi leh chonsetman a thina chunPathen lunghan na jouse asuh dam ding ahi jehin, Jesu Christa chu eiho khel din leija ahung pengin, eiho khel in ahinna thengtah chu ahung petai.Hichi tahsan a mihem chu koi hijong lehachonsetna kingai dam ding ahitai.

    Hebrews 9:22 in "Danthu dungjui a chuima jouse aboncha thisan a suhtheng soh himai aahi, chu leh thisan so louva ngaidamna umlou ahi"atin eihil uve. Hichi dan thu a chonset ngaidam nadia chonse khat athi angaina dinmun a hung dingJesu ahi. Sopi hichi tahsan na chu na nei monghinam? Ven "Ajeh chu Pathen in hibang'a hi vannoiangailut ahin, koi hileh ama tahsan chan chumangthah louva tonsot hin kemlou anei theina dingin achapa changkhat chu ape tan ahi. John 3:16.

  • cmyk cmyk

    cmyk cmyk

    Gansemni (Friday) | Lhatun (April) 14, 2017 3Eimi TimesNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONAL

    BC-Apr. 11/12/13/14/15

    INMUN NOMTAH TAH KAHOM UVE.Churachandpur Tuibong toh kinaicha Koite leh

    Salbung kikah'a Model Village khat semdohna dinginInmun nomtahtah kahom nalai uve. Lunglutna neihonanoija Contact No. ahi het chetthei ahi.

    Contact No. 9612340868/8729957233XXXXXX

    HETSAHNADr. Boisi, MBBS, MD District Hospital, Churachandpur

    achenna inmun KBC Centre Church mai, B. Vengnoma Damlou kivetsahnom hon naijing thei ahi.

    9856505852/9612253277 BC-13/14/15

    INMUN KIJOHT. Khonomphai khomun (Opposite Koite Lui) ah Patta

    Inmun 50x70 feet (1.25 plot) 3 lakhs in kajoh in, lunglutna nei hon anoija kipe No. ahi neihin contact thei u ahi.

    Contact No. 8958604611 / 8729848047 BC- Apr.13/14

    ‘LAIYENGJARI’Come anytime to Kabiraj Md.

    Nasir Khan’s ClinicAdd: Hatta, JNISM RoadMorning - 6am - 11amEvening - 1 pm - 4pmMob. No. 7085385283/9615033039Any blood oozing, pain in body parts,

    Urinal problems, Pile etc. etc. All thesetreatments will be cleared within 1 week.

    ET(8818)-2 Days

    KABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

    Keima phat sottah Sinus natnaphatsottah kana neijin kanah hom sunga

    adon ahung umdoh in kanah lhongjongthamthei ahi tapon, kahle buhse veibang in

    luchang natle khut kathojin, abangle anaile athi ahung ppotkit jin gentheitah a kana

    um chu Oja MD Zia-ul-haque Phusam C/no.9615256612, 8414825323 ama koma kakijen

    sah a konin kahung damdoh in, hijeh chunama chunga kaki pana kahin phong e.

    -KeimaK.Lunkhomang, MorehET(3991)-16 Days

    AGAPE THEOLOGICAL COLLEGE & SEMINARYLeimakhong, Kangpokpi District, Manipur

    (Govt. Regd.No. 74/2011)[An Evangelical Non-denominational Theological Institution]

    ADMISSION NOTICEApplications are invited for the Academic Session 2017-18 from born-again men and

    women who received the call of God for Christian ministry, committed to serve Godfor the rest of their life, and for those who have the desire to learn the Word of God,for the degree courses-

    Courses Offered Eligibility DurationBachelor of Theology (B.Th) Class X or XII passed 4/3 YrsBachelor of Religious Education (BRE) Class X or XII passed 4/3 YrsMaster of Divinity (M.Div) Graduate/B.Th with B+ 3/2 YrsMaster of Religious Education (MRE) Graduate/BRE 2 YrsMaster of Ministry (M.Min) Graduate 2 YrsProspectus and application form can be obtained from the college office by payment

    of Rs. 100/-. Entrance Exam will be conducted from 5 - 10 June 2017, 9:30 AM to 2:00 PMSpecial Features:√ Quality education - "Academic excellence for effective ministry" is our focus.√ Well-trained, qualified, dedicated and experienced faculty employed.√ Qualif ied and experienced faculty visiting from abroad (USA).√ Bible centered curriculum and sound hermeneutics.√ Well furnished classroom with computer education.√ Scholarship available for deserving students and free hostel accommodation.

    [For details please contact the Principal +91 9436840250 or Academic Dean +91 9862913446]

    ET(8819)-Apr. 12/14/16

    The 7th MEET OF IHANG AREAKUKI SPORTS/STUDENTS

    ASSOCIATION MANIPUR (ReEstd. 2004)

    Venue: Tingpibung Village, Sadar Hills District, ManipurDuration: 17th -26th April, 2017

    OPENING GUESTSCHIEF GUEST:

    Shri Mangboi MB Haokip, President, FC ZalenGUEST OF HONOUR:

    Shri Seikhohao Karuong, DIS Saikul BlockFUNCTIONAL PRESIDENT:

    Shri Kaihao Hangshing, Chief of Tingpibung VillageCLOSING GUESTS:

    CHIEF GUEST:Shri Ngamlun Khongsai, Chief of Gangpikon

    GUEST OF HONOUR:Shri Thanglam Hangshing, Social Worker

    FUNCTIONAL PRESIDENT:Shri Kailet Hangshing, Mantri, Tingpibung Village

    AuthoritySEMINAR ON

    “Education at grass root level and career guidance”On 23rd April, 2017 at 10:00 AMResource Persons: KSO General Headquarters

    ET (8822)- Apr. 14

    ALL MANIPUR HILL AREAS HINDI GRADUATE/MATRICULATE CONTRACT TEACHERS ASSOCIATION

    EMERGENCY MEETINGRef. No. 03/01/2006 Edn (H): Emergency meeting of Hindi Contract Teachers (2006

    Batch) viz, Hindi Matriculate and Hindi Graduate Teachers is slated to be held on the16th of April, 2017 (Sunday) and is hereby informed to all the candidates to turn upfor the meeting.

    The Association will not take any responsibility for the absentees in the saidmeeting.

    Venue: Irabot Bhawan, B.T. Road, ImphalTime: 11:00 AM

    Sd/-P. Bijen

    ConvenorET (8821)-Apr. 14

    PM Modi kholjin ding Israel in angah jing’e:Israel PM

    New Delhi, April 13(PTI): Israel Prime Min-ister Benjamin Netan-yahu in Prime MinisterNarendra Modi kounaape in, Modi hi ‘kagol’ ahi,tin aseiyin chule amakholjin ding hi Israel gam-sung mihon angah jing’e,tin aseiyin ahi.

    Jewish kin-gon Kal-chuh-Kut nikho’a Modi inNetanyahu kipathu athotdonbutna’a asei ahi. PMModi kholjin ding hi

    achesa 1992 kum jouvakon India PM Israelgam’a akholjinna masap-en ahi. Thuphon aumlouvang’a tohgon hi lha pha-bep um ahitai. Lha masachun National SecurityAdviser Ajit Doval Isra-el gam’a che’a, kinopto-na phabep soi kaina aneiahi. Spike anti-tank mis-sile Indian Army in amanding chule Navy ho’a dindangka 1.5 billion lhingBarak-8 air defence mis-

    sile panna defence thu’akinoptona phabep asem-u ahi.

    Kal masa’a, IsraelAerospace Industries in2billion mega missile pactphondohna aneiyin, Israelgam hi achesa kum thumsung’a India gal-man-chah pe (supply)tampenathum channa’a pang ahi.PM Modi hi Gujarat ChiefMinister ahilai, achesa2006 kum’a Israel gam’aanache ahi.

    Canada Defence minister hi Khalistani tosonahi: Amarinder Singh

    Chandigarh, April 13(Zeenews): PunjabChief Minister Ama-rinder Singh in Wednes-day nikhon Canada De-fence Minister HarjitSaijan hi ‘Khalistaningailu’ ahi, tin aseiyinchule India gam’a ahungkholjin teng kakimupilouding ahi, ati.

    “Harjit Sajjan hiKhalistani toson ahi’in,apa jong ahi”, ati. JusticTrudeau sorkar ’aKhalistani toson minister5 um ahi’in, amaho toh ki-saina kaneilou ding ahi”,ati. Canad gam’a Punja-bi sopi ho kakimupi nomlaitah’a kalut ding anadoudal-u ahi, tin aseibe in

    ahi. Amarinder in Cana-da gam’a election cam-paign bol ding tohgon aneihi kum masa’a aphat anakhongai sah-uu ahi.

    Sajjan hi VancouverSouth’a Member of Par-liament ahi’in, tulhakichai lang leh Indiagam’a kholjin ding’a to-hgon anei ahi.

    Jadhav gotna kipeh thu’a Sushma Swaraj inPak NSA gihna nei

    Delhi, April 13 (PTI):India gam-mi KulbhushanJadhav Pakistan in thinachan gotna peh ding’athutanna anei thu’a Indiagam’a lunglhai louna aumlaitah in Pakistan Nation-al Security Adviser Nass-er Janjua in, gam teni hiatonsot hi melma hitheilouding ahi’in, kikhelna neiangaiye, ati.

    Jadhav thina chan got-na akipeh’a ahileh Islam-abad leh Delhi dinmunumding thu akiseijing laiyaasei ahi. “India gam inKashmir hi gam ni boinaahi, tia asei vang’atoukhomna neiding ano-plou jeh’a gam ni thu ahi

    atihi atha ahi”, tin Janjua inCanadian High Commis-sioner Perry Calderwoodtoh akihouna’a aseiyinahi. “Boina seilhahnading’a kihoutoh ngaiahi”, ati. Pakistan leh In-dia gamsun hi tonsot’a kimelma to theilou ahi, tinjong aseiyin ahi.

    India in janhi nikho’aJadhav akhailih uva ahilehichan gei thilsoh ding hamtia ahuhdoh nading’a Pa-kistan gihna thu asei ahi.External Affairs MinisterSushma Swaraj in LokSabha leh Rajya Sabha’aIndia in Jadhav chung’athudih’a thutanna aumnading’a bol thei jouse abold-

    ing ahi, tia asei ahi. Jadhavgotna kipeh hi toltha nad-ing tohgon ahi’in, Pakistanin ipi soh ding ham ti gelhen, tia jon Swaraj in gih-na anei ahi. Chule Jadhavhi thuguh khol ahipon, Irangam’a sum kol veimiahi’in, akaimang uva Pa-kistan gam’a apuilut uva,jouthu’a achungchang’angohna asemkhum-u ahi,tin aseibe in ahi.

    Jadhav chung’a ngohnaho atah ahi kholtoh ding’aconsular access kithumahi’in, phalna kimulou ahi.Gangtah’a thina chan got-na peh ding’a thulhuhnaum ahi, tin Swaraj inaseiyin ahi.

    2002 Godhra boina thukhol SIT chief RKRaghavan SC in lha-ong ta

    New Delhi, April 13(PTI): Supreme Court inThursday nikhon RKRaghavan lamkaina Spe-cial Investigation Team(SIT) in 2002 Gujaratboina akholna’a kon lam-kai panmun’a kon alhaong diuva ngehna aphalpeh tan ahi.

    Chief Justice JS Khe-har leh Justices DYChandrachud chule SKKaul panna’a bench insenior advocate HarishSalve ngehna hi angaipehahi’in, SIT lamkai’a konRaghavan lha-ong ding’athumna anei ahi. SIT intuchan’a atohdoh hobench in pachatna aneiy-in chule SIT memberdang AK Malhotra inalamkai nading’a Salve

    ngehna phalna ape uvinahi. SIT’a kon memberdang khat, K Venkates-am jong alha-ong uvin,chule Malhotra in quar-terly status report apehjing ding’in aseibe uve.

    Post-Godha kinahnaleh Naroda Gam kinahnathukhol ding’a SC in SITasemdoh ahi. 2002kum’a Naroda Gamkinahna’a jat neo mi 11kithat ahi’in, agom’a mi82 in case toh kisaiyahehna ang’a ding ahiuve.Kum masa June lha’aspcial court in Gulbergsociety kinahna ‘a mi 24themmo achan ahi’in,thilsoh’a Congress MPanahi Ehsan Jafripanna’a mi 68 thi ahi.Court in achesa February

    nisim 22, 2016 kum’aGulberg society kitha nathilsoh panna’a Ahmeda-bad trial court in casechom chom thutanna aneiding’a lampi asem pehahi.

    National Human RightsCommission leh NGOchom chom in thilsoh hokholna kinei hi tahsan theiahipoi, tia asei jouvaCourt sangpen in case 9hi avetsui ahi. Hicheholah’a Gulberg Society,Ode, Sardarpura, Nar-odao Gaon, NarodaPatya, Machipith, Tarsa-li, Pandarwada lehraghavapura jong pangahi. Achesa 2002’aGodhra kinahna thilsohjouva agom’a mi 2000 velin boina jeh’a thina ato ahi.

    By-election result: BJP in Delhi, HimachalPradesh leh Assam’a gol jona nei; Karnataka

    gam’a Congress in lolhinna nei

    New Delhi, April 13(Zeenews): AchesaSunday nikho’a gamget’a um assembly con-stituency 10’a electionakibolna’a BJP in Thurs-day nikhon seat 10 lah’athum in goljona aneiyinahi.

    Madhya Pradesh lehRajasthan gam’a BJPahat in chule Karnatakagam’a Congress ahat inahi. Sunday nikho’a by-election kibolna mun hohiRajouri Garden, Delhi,Littipara, Jharkhand,Nanjangud leh Gunlupet,Karnataka, Dholpur, Ra-jasthan, Kanthi Dakshin,West Bengal, Ater lehBandhavgarh, MadhyaPradesh, Bhoranj, Him-achal Pradesh chule Dhe-maji, Assam gam ahi.

    Bandhavgarh Assem-bly, Madhya Pradesh’aBJP in Congress ajouvin,Delhi gamsung Rajoouriby-election’a BJP Man-jinder Singh Sirsa in Con-gress leh AAP vote kisimround 17 channa in ajounalaiyin ahi. Chule Him-achal Pradesh gamBhoranj by-election’aBJP in round 13 channa invote 8,290 in Congress

    ajou nalaiyin, Assam gam-sung Dhemaji by-election’a BJP in round 13channa in alamkai nalaiy-in ahi. Kanthi Dakshinelection (West Bengal)gam’a TMC in gol ajouvinchule Rajasthan gamsungDholpur election’a BJP ingol ajouvin ahi. MadhyaPradesh gam Aterelection’a BJP in Con-gress ajouvin Bandhav-garh (Madhya Pradesh)election’a BJP in ajou kitin ahi.

    Karnataka gamsungGunlupet by-election’aCongress candidate MCMohan in gol ajouvin, chuleNanjangud (Karnataka)by-election’a Congressma ma in gol ajouvin ahi.Jharkhand gam Littiparaby-election’a JharkhandMukti Morcha in BJPajouvin chule Bhoranj (Hi-machal Pradesh) byelection’a BJP in gol ajou-vin ahi.

    Assam gamsung Dhe-maji constituency’a 66.97percent in vote alhahahi’in, Pradhan Baruah inL a k h i m p u rconstituency’a Lok Sab-ha atet’a ajo jouva seatong ahi. Ater, Bhind

    district’a booth captureleh kinahna aum’e, tiaakisei vang’a by-election’a vote 60 per-cent record akibol doh inchule Bandhavgarh lehUmaria district’a 65 per-cent ahi. Ater mun’asong’a kise to na thilsohjong um ahi. BJP in kacar abulu uva chule boothcapture abol uve, tiaCongress candidate He-mant Katare in ngohnaanei ahi.

    Himachal PradeshBhoranj seat’a vote pe’a63 percent aval in,VVPAT machine kiman-na masapen ahi. WestBengal Kanthi Dakshinassembly by-election’avote pe’a 82 percentlhing’a, chule Littipara,Jharkhand’a vote pe’a72.15 percent lhing ahi.Karnataka gamsungGundlupet’a 80 percentin vote ape in chule Nan-jangud AC ‘a 76 percentlhing ahi. Nanjangud hiSchedule Caste reserveahi’in, Congress lamkaileh Revenue MinisterSrinivas Prasad in BJPticket’a avel’a atet’a hai-na anei jeh’a by-electionkibol ahi.

    Vaichat jeh’a lekha sim joulou taxi tol khat intaxi atolna sum’a school 2 leh orphanage bol

    Kolkata, April 13(IANS): Taxi tol kum65’a upa Gazi Jalaludin hisimlai phatah anahi in, va-ichat jeh’a aneova lekhasim angah ahi’in, ahin,tuhin school ni leh orphan-age khat akhoSundarban’a abol in ahi.

    Taxi katol’a itih chankabol jou ding ham, ka-hepon, kachapa teni in-jong gari atol’a eikithopiahi. Agom’a simlai 425aumin, NGO (SunderbanOrphanage and SocialWelfare Trust) in abolahijeh in sorkar’a koninfund kamu pouvin, districtadministration kijahmat piding kagot vanga alolhingpoi, tin Gazi in thuso mihoheng’a aseiyin ahi. Gazi inabol school hi Joynagar,Sundarban’a um ahi’in,Kolkata khopi’a kon 60km’a gamlha ahi.

    Jilkung 21 panna’amember staff 25 umahi’in, school hi taxiatolna’a amu sum chulemikhat khat in akithopinachule passenger phabepin kipa jeh’a apehbe hosum’a kibol ahi. Gazi inatol taxi’a mobile numberatah’a, “Taxi’a sum kimujouse hi Sikkhyatan mis-sion, orphans mission lehIIPF school (chaga hoding’a) kipelut ahi’in, taxihi lungset tah in suboi hihuvin”, tia kijih’a kithopinaathum ahi.

    Kum 7 kalhin’a hahsatjeh’a lekhasim kangahahi. Class 1 ‘a first kahi in,aban simding kagot leh kanu-leh-kapa in lekhachohna ding sum aneiloujeh’a kangah ahi’in, hichejeh’a anei joulou ho ding’apan kalah ahi”, ati. Kaneova chun Kolkata

    lamlen’a kakhut kado in,chomkhat jouvin rickshawkatol in, aban’a taxi katolahi. 1980 kum’a konchapang hoding lekhabuleh von kagon pan’a,school ache diu kana vet-sui ahi. Sum dinmun’a kaoljep phat’a, primaryschool kapat’a, simlai 16kalah’a, gam leiset katha5-6 hi school man ding’akapeh doh ahi, tin akipatdan thusim aseiyin ahi.Hiche jouva kon mi’n ki-thopina apeh ho’a gamalahbe’a chule school nichanna asemdoh’a,school teni’a hi class 4chan um ahi. School hisecondary leh highereducation’a sem doh dinglungtup kaneiyin, mipichung’a kinepna kaneiyinchule vaichat jeh’a tohm-un kimu joulou ahi, tinaseibe in ahi.

    UP sorkar in ‘Ration Card’ kihop dan kholpha ding

    Lucknow, April 13(Zeenews): Chief Minis-ter Yogi Adityanath lamkai-na Uttar Pradesh sorkar inRation Card kihop danthukholna aumna ding’athupeh aneitai.

    BJP lamaina sorkar inBelow Poverty Line(BPL) category’a um in-sung ho athah’a surveyalah diuvin aseiyin chuleofficial hon list thah asemdiuvin thuhilna anei uvinahi. Samajwadi Partysorkar masa chun UP as-sembly election masang’aration card lakh 60 atadoh-u ahi’in, ahin, hiche hohi

    kihom dohlou ahi. Adity-anath sorkar in tumasang’a ration card semphat ding’a anasei ahi.

    Uttar Pradesh sorkar inElection Commission inelection umna ding nikhoaphon masang’a kisemration card 3.4 crore vo-hhai ding’a jong asei ahi.

    Athah’a kisem Aadhar tohlinked kibol ration card’a hisilicon chip leh barcodeskikoi ding chule benefiaryho detail jong umding ahi.Card thah akihop dohmasang se’a beneficiaryhohi ration lahna ding’apaper-slip kipe ding ahi.

    North Korea in nuclear testbol ding’a kigotna nei

    Washington, April 13(PTI): North Korea gam inPunggye-ri Nuclear testSite’a nuclear test bol ding’akigotna aneitai, tin 38 Northmonitoring group in aseiyinahi.

    North Korea's Punggye-ri Nuclear Test Site munApril 12’a kon commercialsatellite kila ahi’in, NorthPortal’a natoh achelhajing’in, Main AdministrativeArea’a natoh thah apanuvin chule CommandCentre’a personnel phabepaum’e”, tin North Korea

    analysis website inaseiyin ahi. Gamsung inmissile launch ahiloulehnuclear test abol gothiding’a thulamleng umahi.

    North Korea intunnel’a nuclear gal-manchah akoiyun, Sat-urday AM Korea phat’akikapdoh maithei ahi, tinVoice of America in janhijan’a aseiyin ahi. Presi-dent Donald Trumpsorkar in Pyongyangnuclear test bol jing gih-na thu asei jong asei ahi.

    Tuni jingkah 5:00 amvel’a achenna a pat kihol-

    MISSING (MIMANG)Amin:

    ThanglenmangTouthangAkum : 21

    Khomin : P. Gelmol,Churachadnpur

    District P.O- Moirang, P.S-

    CcpurPa Min :

    (L) LetkhothangTouthangAnu Min :

    VahkholamTouthang

    mo ahi. Koitobang amukha ahekha ium’u leh anoiyaContact No. a hin kihetsah’u te

    -7085055077/7042772593

  • cmyk cmyk

    cmyk cmykOwned, published, printed and Edited by Momoi Kipgen at Bibis’ Home, New Lambulane, Imphal-East (Manipur) 795001, at Eimi Offset Printers, New Lambulane, Imphal. Asst. Editor: B. Letminlun Lhungdim Off ice Landline No. (0385) 2450949

    Gansemni (Friday) | Lhatun (April) 14 , 2017 LOCAL / REGIONAL/SPORTSLOCAL / REGIONAL/SPORTSLOCAL / REGIONAL/SPORTSLOCAL / REGIONAL/SPORTSLOCAL / REGIONAL/SPORTS 4Eimi Times

    May 12 le ‘Meri Pyaari Bindu’film release kibol tadingChris Hemsworth in atho‘Thor:Ragnarock’ trailer pot

    ta; Loki leh Hulk jongpanglhon

    New Delhi: ParineetiChopra leh AyushmannKhurrana in atho ‘MeriPyaari Bindu’ hin Bolly-wood Box Office in hinbolhoitei leh akilouve. Hichefilm ahi Parineeti Choprain Bollywood career aamasapen’a dia singer

    hina role abol ding chuleAyushmann Khurrana(Abhimanyu Roy) hinwriter role abol ding ahi.Hiche romantic comefyfilm hi Akshay Roy in di-rect abol ahin tukum Maynisim 12 leh screen ho’akikap ding ahitai.

    Daniel Craig in James Bond movie thokit maitheiLondon: Fictional Brit-

    ish Secret Service agentJames Bond thoding’inactor Daniel Craig kigosa-dem in aumtai tinpagesix.com report chunaseiye. Leiset chung mitampi’n avetnom chuleBond franchise producerBarbara Broccoli inDaniel Craig hiche filmthoding’in avel in agajol kitin ahi. Hiche lunggel hiBroccoli in actor-produc-er David Oyelowoakithokhom lhonna mi-jouse vetnom ‘Othello’kiti ahinbol chai jouva ahinneipan ahi.

    ‘Othello’ kiti film jonghin mipi lungsung hatah inanala in chule Daniel jongakipana asang lheh e tinHollywood source khatchun aseiye. Hiche toh

    kilhon chun Daniel lehBarbara kivopna gui jongasang cheh in ahi. Amanihin scrip writer minthangtah chule Bond movie ho’ajong anajih jinglhon NealPurvis leh Robert Wades

    akihoupi chai lhontanDaniel Craig in anopnaahinseidoh tengle JamesBond movie khat athahbeh’a bolding’in aumkittauve.

    Tom Hiddleston

    chungchang’a thudohabol nauvah BarbaraBroccoli in Tom hi am-achang kichihsah mikhatahin James Bond moviethoding’in alhing joupoiati.

    Kum 4 sung’a dia Oscar date fixed kibolLos Angeles: Motion

    Picture Arts and Scienc-es leh ABC 90th Oscarskingon ahunglhung dingMarch nisim 4, 2018 ni-

    kho leh kimang ding ahi tiaphondohna aneilhon tohkilhon in kum 2021changeija ding’in datehojong fix abol lhontai

    akiti. Hiche kingon Feb-ruary nisim 24, 2019nikho’a dia anakikoi chuakivochon kit in ahi.

    Chule 2020 kum’a dia

    hiche kingon Februarynisim 23 nikho’a dia anak-ikoi chu February nisim28 hikit ding fix akibol kittai.

    UCL: Antoine Griezmann leRonaldo goal a Atletico le Real

    Madrid guoljou, Monaco inBorussia Dortmund 3-2 a jou

    Madrid, Apr. 13: UEFA Champions League quar-ter-final 1st Leg achelhah toh kilhon'a jannilhah chunAtletico Madrid in Vicente Calderon mun'a LeicesterCity ana vailhun uvin, hiche a chun striker AntoineGriezmann penalty goal a 1-0 in guoljona anachang uvinahi. Match dangkhat'a defending champion RealMadrid in Allianz Arena a Bayern Munich aga ki-maituopiuvin, hiche a chun 2-1 a guoljona agachanguvin ahi.

    Bayern Munich in Arturo Vidal 25th minute goal afirst half chan chun kichepna chu 1-0 in ana makaiyunhijongle second half kipatjouvin Cristiano Ronaldo inDani Carvajal cross a konnin Real equalizing goal dianakhum in chule phat kichaina ding minute 13 bou vatchun Ronaldo in Real Madrid guoljona goal ding chuanakhum kit in ahi. Ronaldo in goal 2 akhum toh kilhon'aEuropean competition ho'a goal 100 akhumdohna jongahitan chule European competition ho'a goal 100 khum-doh masapen jong ahitan ahi.

    Borussia Dortmund le Monaco kichep ding ana kipostponed pen jong chu jannilhah chun ana kichem hon,hiche a chun Monaco in 3-2 a anajouvin ahi. SignalInduna Park a Borussia Dortmund le AS Monacokichepna a chu Kylian Mbappe goal 2 le S. Bender own-goal a Monaco guoljona anachang ahin chulealangkhat'a Borussia Dortmund goal 2 chu ShinjiKagawa Dembele in anakhum ahi.

    EPL 2016-17 "PFA Players'Player of the Year" nominee ho

    phondoh hita

    Chinese company RossoneriSport Investment Lux in seven-

    time European champion ACMilan kichoh ta

    London, Apr. 13: English Premier League 2016-2017 season in kichailam amino toh kilhon'a tuni chun"PFA Players' Player of the Year'' nominee list hophondoh anahitai.

    Nominee List kiphondoh nalah'a chun Everton Strik-er Romelu Lukaku, Arsenal forward Alexis Sanchez,Chelsea duo Eden Hazard le N'Golo Kante, Manches-ter United striker Zlatan Ibrahimovic le TottenhamHotspurs striker Harry Kane ho ana minchuong uvinahi.

    "PFA Players' Player of the Year" hi England a diaaward sangpen loikhat ahin chule hiche award hiachesa 1973-74 season a konna hung kipe pan ahitai.Award sangding lhenna a hi Premier League playerhon vote alhahdiu ahi.

    Ningkum season a chu Leicester City winger RiyazMahrez in anasan ahin chule hiche award velni sanghi mi 5 bou ahinalaiyin ahi. Mark Hughes, Alan Shear-er, Thierry Henry, Cristiano Ronaldo le Gareth Balehocheng hin hiche award hi nivei cheh anasankhah'uahi.

    Milan, Apr. 12: Chinese-led consortium Rosson-eri Sport Investment Lux in Thursday ni chun Serie Agiants AC Milan chu ana kichohdoh tauvin ahi.

    International competition a Italian club lah'a alolh-ingpen le seven-time European champion AC Milanhi achesa 1986 kum'a kipatna chu Italy Prime Minis-ter thumvei anakaidoh Silvio Berlusconi vetkolna noiyahung khosa ahiuvin, Berlusconi in kum 31 sung ACMilan avetkol sunghin Champions League 5 vei, SerieA Title 8 vei, Italian Super Cup 7 vei le UEFA SuperCup 5 vei analauvin ahi.

    Tuni'a chu AC Milan holding company Fininvest leRossoneri Sport Ivestment Lux in statement ana-suodoh khom hon ahin, hiche a chu Fininvest in ACMilan a share aneijouseu (99.93%) Rossoneri SportInvestment Lux heng'a ajohdoh tah'u ahidan anatah-lang khom hon in ahi.

    Chief Minister in 'Skill development'...Page 1 banjom...

    Biren in sorkar inasemdoh Anti-CorruptionCell'a hehna tamtah kimuahitai, tin aseiye. Casephabep DC leh SP hoheng'a maban action kilahtheina ding'a akithot son in,chule Anti-CorruptionCell natoh khol ding'aMonitoring Committeekisemdoh ding ahi, ati.

    Kin-gon'a Educationchule Labour and Em-

    ployment Minister Th.Radheshyam lehPMKVY National Co-or-dinator Hemanta Larmachule Manipur MedicalCouncil President Prof.Sinam Rajendra jongguest of honou leh presi-dent in apang uvin ahi.Ngaichat dungjuiyakhangthah ho kichuhnapeh ngai ahi, tin Th Rad-heshyam in aseiyin ahi.

    Skill development pro-gramme khangthah hoding'in kibol jong leh com-pany in angaichat dung-juiya kichuhna akipehlouleh apanna umlou dingahi, ati.

    State entrepreneurshipdopsang nading'a Ma-nipur gam'a kisem thil hoatamna thei pen'a manathupi dan thu jong aseiy-in ahi.

    JAC-AATB in Lamka...nalai ding ahi tin jong

    CM N. Biren in ahoulim-na a chun aseiyin ahi.

    Hetthei khatchu ChiefMinister N. Biren Singhmakaina governmentnoiya JAC-AATB le gov-ernment in kihouna niveiana nei'u ahitan hinlahJAC ho ngehna govern-ment in asentheilou jeh'atuchan'a kihoulhah na umnailou ahi.

    Alangkhat'a JAC-AATB in april nisim 12ni'a Tribe based organisa-tion hotoh YPA-GHQ HallHiangtam Lamka mun'a

    Joint Meeting anei nauvachu akintheilampen'aJAC-AATB delegationteam khat Delhi khopi'asoldia jong kiphatsahnaana nei'u ahitai.

    Gah minphah thei kitkhatchu ahile; achesaDecember 2016 a jong chuChurachandpur MDChon toukhomna anei nau-va Churachandpur districta konna Lamka districtsemdoh ding phatsahnaana nei'u ahin chule hicheakiphatsahnau chu gov-ernment heng'a jong for-ward boldia thulhuhna

    anasem'u ahi. MDC 20 valin toukhomna ana nei nau-va chun; churachandpurdistrict a konna Pherzawldistrict akisemdoh naban'adistrict khat semdohbe diaphatsahna anei'u ahin,Thanlon AC le TipaimukhAC gopkhom'a Pherzawldistrict hisah ding, CcpurAC le Singngat ACgopkhom'a Lamka districthisah ding chule Saikot ACle Henglep AC gopkhom'aTuibong district semdohdia ki phatsahna ana nei'uahi.

    Thinglhang leh phaicham hi...Manipur University

    simlai hon natoh leh kinthupitah aneiyuve ati.Centre for Study of SocialExclusion and InclusivePolicy (CSSEIP), Ma-nipur University jonghihatah a pachat thei lomtahahi tia aseitoh kilhon intuchung 126 channa Dr.Baba Saheb Ambedkarpenna nikho kimang hinsociety sung'a ichan hamkhat a kikhelna ahin pohlutding ahi tin akinepna ho-jong aseikit'in ahi.

    Tuni kingon sung'a chun'Issues in Gender Dis-crimination' kiti lekhabukhatjong hondohna aki-neiyin chule hiche lakha-

    bu hi society sung'a numeipasal kichom bolnachungchang'a hetlouvapoimo tampi hettohsah tua pangding chule hichukikhelna lampia kal sonbe-na jong hiding ahi tin Min-ister of Tribal Develop-ment & Hills and Fisher-ies, N. Kayisii chunaseikit'e. Hitobang lekha-bu phachomtah hin jihdohho leh asodohna ding'apanla jouse apachatna thu-jong aseiye.

    Resource person 3 tichuProf. Ksh. Bimola Devi in'Ambedkar as Social andPolitical Leader' kiti thupinoiyin houlimna aneiyin,Prof. E. Bijoykumar Singh

    in 'Economic Thoughts ofAmbedkar' kiti thupi noiy-in ahoulim in chule Dr.Yaiphaba Ningthoujam in'Regional Disparities inDevelopment' kiti thupichungchang'in houlimnaaneiyin ahi.

    Tuni kingon ah chunManipur University Vice-Chancellor, Prof. AdyaPrasad Pandey, Prof. L.Tombi Singh, Former Di-rector, CSSEIP, MU lehProf. N. Lokendra Singh,Dean, School of SocialSciences, Manipur Uni-versity hochu Presidentleh Guests of Honour inapang uvin ahi.

    Digitization hi Kangpokpi ... mela kibol hi Kangpok-

    pi district sung'a chenghoding'a digital paymentchungthu jildohna dingphat kiliem pettah ahi ati.Tulai tah hi society sungkeu hilouva sum le paichuleh scientific thilhoakhantou jing laitah ahi'n,KPI mipi ho'n jong khan-touna umho tohkitangguol'a kalse dingiguotlou'uva ahileh kho-nungle mi nung iphah jou-lou ding'u ahi tin Haokholalin aseiye.

    IT , Department thupehdungjiya achesa March

    nisim 31 nikho'a kitetna jatchom chom kibolna'apachan na nei simlai ho tunikinguon'a chun kipamanahoppeh'uvin ahi.

    Poster Competition achun Paojagin Kipgen,Class XII (SC), Chong-deikim Singson, Class X lePurna, Class X in 1st , 2ndle 3rd prize akisan'uvinahi. Amaho thum hia b o n ' u v aKT.Hr.Sec.School, Kang-pokpi simlai ahi'uve. Slo-gan Competition 'a chunLamboilun Chongloi,Class X, Lalminlen Khong-

    sai, Class X le Hat-neineng Haokip Class Xin 1st , 2nd le 3rd prizeakisan'uvin ahi. Lamboi-lun Chongloi le LalminlenKhongsai hiKT.Hr.Sec.School simlaiahilhon in HatneinengHaokip hi Kangpokpi Mis-sion High School simlaiahi. District Slogan Win-ner, Lamboilun Chongloiin asut "No Change?Then Get Change! GoCashless" hin state levelslogan competition a jong3rd prize asang in ahi.

    New Delhi: Marvel Entertainment in apohdohChris Hemsworth in atho ‘Thor:Ragnarok’ kiti filmtrailer chu Monday nikho chun sodoh in anaumtanvetnom aumlheh in ahi. Hiche film a hi Hulk leh Lokijong abong bong’a kimujap ji lhonding ahi. Hiche filma Hulk leh Thor akidelpet lhon’in Thor sehcha (ham-mer) jong ahal hal in (into pieces) aleng lhai.

    ‘Thor:Ragnarok’ kiti film hi Marvel CinematicUniverse Production a dia biggest release hiding ah-itai. Hiche film a hi Tom Hiddleston, Cate Blanchett,Idris Elba, Jeff Goldblum, Tessa Thompson, KarlUrban, Mark Ruffalo leh Anthony Hopkins honjongrole poimotah tah aboldiu ahin Taika Waititi in directabol ahi. Chule hiche film hi tukum November nisim3 le release kibol ding ahitai.

    Page 1 banjom...

    PM in Lucky Mega Draw a lohingho kipaman pedingImphal, Apr. (DIPR):

    Prime Minister Naren-dra Modi in ahunglhungding april 14, 2017 nikhole Nagpur'a Lucky Gra-hak Yojna le Digi-DhanVyapar Yojna lucky win-ner ho kipaman hoppeh-na aneiding ahi. Kin-

    guon hi Doordarshan incover abolding ahi 'navetnom hon Aril Nisim14, 2017 nilhah lam nidan12:15 a pat nidan 1:40sung'a live a avet theiding'u ahi.

    Hitolhon chun ChiefSecretary,Government

    of Manipur in atohkhompi Additional Chief Sec-retary, Principal Secre-tary, Commissionerho,Secretary ho, le Depart-ment luboh hon hichekinguon'a hithonlouhel'a pan alahdi-uvin ngehna aneiyin ahi.

    PREPAK (PRO) cadre 2 sorkar khut'a kipelut lhon;Surrender policy kivelvet ding ahi ti'a CM in sei

    Imphal, Apr. 13(DIPR): Sorkar khut'aama le ama kipelut thing-noi ho sasahna ding poli-cy hi velvetna kinei dingahi tin Chief MinisterN.Biren Singh in tuniPREPAK (PRO) cadreni kipehlutna kinguon aahoulimna'a chun aseiye.Kinguon chu Chief Min-ister's secretariat a anachelha ahi.

    Surrender policy velvetahijouteng le sorkar inama le ama hungkipelutthingnoi ho hinkho, insungmite chuleh anei agouhophata'a kivettup peh dingchuleh milham ho bang'a

    hinkho amantheina dinglampi kiguonpeh ding ahitin CM in aseiye. CM inahoulimna'a chun kipeh-dohna nei PREPAK(PRO) cadre teni akipap-ina thu jong aphongdoh inahi.

    Tuni kipehlutna neiPREPAK (PRO) cadreteni chu Sergeant MajorSalam Sitoljit @ SevenKumar @ Seven StarSingh (28) s/o Phulchand,Uripok KhumanthemLeikai le S/S CorporalPebam Bishorjit @ Tom-cha Singh (24) s/o P.RojitSingh, Kiyamgei AwangLeikai ahilhon'e. Salam

    Sitoljit hi B2CampTaka,Myanmar a trainingachai ahi'n, Pebam Bish-orjit hi ahileh Nongket ,NCTF (Nongpok Ch-ingkhei Task Force),Myanmar camp' a phatchomkhat aumjouvamainstream a pangding'a hung kipedoh ahi.

    Tuni kinguon a chunDeputy Chief MinisterY.Joykumar Singh , Cab-inet Minister ho, Parlia-mentary Secretary ho,DGP, Additional ChiefSecretary (Home)chuleh police official pha-bep in pan ala'uvin ahi.

    Khwairamband Keithel'a pahcha phabep kituImphal, Apr. 13: Kh-

    wairamband Bazar su-htheng nading'a BloomingManipur campaignkibolna'a simlai tamtah inpan alavin ahi.

    Campaign hi BloomingManipur in achesa kum 5lhing United Kingdom'aManipur based doctorElangbam Bishwajit to-hgonna noiya abol pat ah-itan, hiche'a kon Khwair-amband keithel lehakimvel'a pahcha lehadang dang atu pan-u ah-itai. Blooming Manipurmember, Reginal EnglishSchool, Imphal'a kon sim-lai chule activist chomchom in Thursday jingkahin KhwairambandKeithel'a pahcha atu uvinahi.2014 kum'a ni 21 lhing

    kibol 'cleanliness drive'sung'a pahcha phabep kituahi. Dr Elangbam Bish-wajit, Coordinator,Blooming Manipur in UKgam'a um 'Britain inBloom' kiti campaign hikitilkhouna'a kaneiahijeh'a Blooming Ma-nipur tohgon hi Manipurgamsung athen nading'akahin pat doh ahi, tin thu-so miho heng'a aseiye.Keithel kimvel'a nen kipaileh thil kibeh thang ho hiingah teng uleh Khwair-amband Keithel iminthansah theiyu ahi, tin Bishwa-jit in aseibe in ahi. Simlaileh khangthah hon mopo-na anei theileh gamsungthengding ahi, ati.

    Drugs akivei mi ni kimanImphal, Apr. 13: Thulhut kimu dungjui in Wednes-

    day nichun drugs joh'a kivei mi ni Daryaganj mun'aanaman doh un ahi.Amani hin drug kg 3 crore 12 manManipur leh Myanmar gam'a pat anpoh lhonna Delhileh mun dang dang'a ahopdoh ji lhon ahi ti Delhi policeakon kim thulhut chun aseiye.

    Deputy Commissioner of Police Sanjeev KumarYadav asei na'a chun amani hi Uttar Pradesh mi ahil-hon in amin chu Mohammad Jafar leh Parvej Saifiahilhon'e.Jafar leh Saifi hi Manjum kiti gang noi'a kiveiahilhon in Manipur'a hiche drug la'a hung ji lhon naDelhi leh mun dang dang'a ahopdoh ji lhon ahi.Amanihin hiche drug hohi Delhi a um Africans miho kom'aathah lut ji lhon ahi.

    RPF (PLA) thingnoimi thi hojana kipe

    Imphal, Apr. 13: Revolutionary People's Front(RPF) leh armed wing People's Liberation Army(PLA) in Imphal khopi'a 'Athoubashingi Numit' Thurs-day nikhon anit uvin, athi thingnoimi ho jana pehna aneiuvin ahi.

    Imphal khopi pam'a um Cheiraoching chule Kodom-pokpi leh Tekcham mun'a mihem asang'a sim in thi-opna anei uvin, sepai hotoh kikaptona'a thi thingnoimiho insung mite chule aloi agol ho panna in mi tamtahin pan ala uvin ahi. April nisim 13 nikho hi Athoubash-ingi Numit (Martyrs' Day) tia kum seh leh kimang ahi'in,achesa 1982 kum'a Kodompokpi mun'a sorkar sepaihotoh kikaptona thilsoh jouva kon athi sepai ho jana'akinit jing ahi.

    Kodompokpi mun'a sepai hon PLA thingnoimi 9 athaahi'in, Cheiraoching, Chingmeirong mun'a athi PLAthingnoimi ho jana vetsahna'a pahcha koi thei nading'aFamilies Committee for Observation of 13th April inManipur High Court'a writ petition apeh uva, phalnaathum ahi. Kum phabep masang'a kon committee inaphat kipe sung'a kingon anit theina ding'a authority honphalna apeh ahi. Cheiraoching'a boina thilsoh aumlounading'a Manipur Police personnel hon venna ape uvin,ache-le ho police hon kholna anei jouvun memorialcomplex'a alut sah uvin ahi.

    Ache hon Manipur gal-hang Bir Tikendrajit, ThangalGeneral Paona Brajabashi chule revolutionary lamkaiHijam Irabot jong memorial complex sung'a jan apeuvin ahi.

    IPL -2017: KKR wicket 8 aguoljou

    Rajkot, Apr. 13: IPL match khat'a tunilhah chunKings XI Punjab le Kolkata Knight Riders ana kichemhon in, hiche a chun Kolkata Knight Riders in wick-et 8 a anajouvin ahi. Kings XI Punjab in over 20 arun 170 anajepdoh uvin chule KKR in over 16.3 arun 171 anajepdoh uvin ahi.

    April 14 FixtureRoyal Challengers Bangalore

    vs Mumbai Indians 4:00 PM

    1.pdf2.pdf3.pdf4.pdf


Recommended