EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
3
Majalah BulananDiterbitkan Oleh
Time Timor MagazineUnipesoal Lda
No Tin 113928405 Januari 2006
Dewan Pembina:Urbanus Bunga Lolon,
(+670) 7729 4189Adrian Ola Duli,
(+670) 77510072
Pemimpin Perusahaan/Pemimpin Umum:
Victor Jahana(+670) 73117034
Direktur TLOsorio Xavier Verdial
(+670) 7732 0569
Direktur NTTPaulus Ola
Koordinator TTUMarsel Aplasi
PEMRED & RETPELHélio Gaudêncio (77042527)
Editor:Justo Lafo (+670) 731 9204
MarketingGregorio Silveira, Agostinho Neti
Redaksi: Gregorio Silveira, R. Pires,
Hélio Gaudêncio, Marcelino B. Osorio
Iklan:Pemesan Iklan Hubungi No
Hp (+670) 77299420(Kami Bersedia Datang ke Tempat Anda)
Manager Keuangan:Adriana Gaina
(+670) 7739 8274
Koordinator Distrik BobonaroM. D. Barros
Hp: 77249935
Serkulasi:Gregorio Silveira, Agostinho Neti
Alamat Redaksi:Tasi-tolu Dili Timor Leste
E-Mail Redaksi: [email protected] Time Timor Magazine Memiliki
tanda identitas dan dilarang meminta ataumenerima apapun dari nara sumber.
Layout dan Cover :Yohanes Realino Aplasi
REDAKSI
Dili Institute of technology (DIT), hanesan Ensinu Superior Privadu ida Timor – Leste, ne’ebé kontinua hatudu
progresu di’ak ligadu ho prosesu aprendizajen iha nivelensinu superior nian.
Haree husi aspeitu fasilidade kampus iha DIT, kuaze salaba aprendizajen hotu, kompleta ona ho CCTV, nune’e, fasiltebes kontrola movimentu estudante, no dosente sirarelativamente ho prosesu ne’ebé mak iha.
Progresu iha parte rekursu umanu, dosente sira iha DIT,laiha ona ida lisensiatura. Maioria ho kursu mestradu, nodoutoramentu iha area ne’ebé lahanesan. Maske nune’e,dosente lubuk ida iha DIT mós, nu’udar kandidatu ba niveldoutoramentu.
Entretantu, mehi prinsipal ida husi DIT mak, hakarak saisentru aprendizajen ne’ebé exelente iha Timor – Leste.
Kona bá evaluasaun ba programa akreditasaun ne’ebéhala’o husi Ministériu Ensinu Superior Siensia no Kultura,hodi fó klasifikasaun ba ensinu superior públiku no privadusira iha Timor – Leste, DIT okupa kedan iha primeiraklasifikasaun.
Maske nune’e, tuir reitor DIT, Alvaro Menezes Amaral,mezmu DIT hetan ona primeira klasifikasaun, kontinúa bukahadi’a fasilidade kampus, rekursu dosente, atu hodi bele fóedukasaun ne’ebé di’ak ba joven Timoroan sira iha nivelensinu superior.
Tan ne’e, DIT iha mehi ida katak, hakarak Timoroan sirabele dignidade. Iha Dignidade signifika katak, liuhosiedukasaun ne’ebé ho kualidade, juventude sira bele kompeteiha merkadu nasional, regional no internasional.
“Juventude sira iha dignidade Nasaun mós iha dignidade.Nasaun forte, tanba Juventude sira. Juventude nu’udar airiinba Nasaun. Tanba ne’e, presiza investimentu oin – oin bajoventude sira. Dezenvolvimentu nia tarjetu tenke ba foin sa’esira, la’os ba katuas sira,” esteitmentu husi Reitor DIT baTime Timor iha kapus DIT, Novembru 2019.
Tanba ne’e, kooperasaun DIT nian ho Universidade sirahanesan Australia, Portugal no Indonesia balu eziste onatinan atus ida(100), balun eziste tinan hat nulu(40), nune’eDIT bele hetan esperensia foun, hanesan haruka dosenteba aumenta sira nia koñesimentu siensia, hodi bele ofereseedukasaun nivel superior ida di’ak ba Timoroan, tanba tuirmoto DIT katak, “Matenek Nodi Servii”.
Hanesan Ensinu Superior ida iha Timor – Leste, tempubadak DIT, sei uza lian Inglesh, sai nu’udar lingua instrusaunba iha prosesu aprendizajen ne’e rasik. (Time)
Husi : Equipa Time Timor
DIT Kontinúa Hatudu Progresu
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE4
Reitor DIT “Juventude Nu’udarSentru Ba Dezenvolvimentu”
Reitor DIT Alvaro Menezes Amaral,SE. MSi, Ph. D dehan, laiha
dezenvolvimentu ida mak ses husijoventude sira
Reitor Dili Institute OfTechnology Alvaro Me-nezes dehan, dezen-volvimentu nasaun idaida nian, la ses husijuventude sira hanesankria ita ba juventudesira. Kria Servisu basé, la’os ba joventudesira, tanba ne’e juven-tude sira nu’udar sentruba dezenvimentu ne’erasik.
Tanba ne’e nasaunida atu ba oin juventudesira matenek, ida ne’ehatudu nasaun ihaDignidade. Agora, pro-blema ida atu juventudeTimor – Leste, atu saimatenek la’os de’itresponsabilidade Go-
vernu nian mesak,maibé governu liuhosinia parseriu sira hane-san universidade, tenkeprepara ho di’ak hodieduka, foin sa’e feto –mane, nune’e bainhirapartisipa iha dezenvol-vimentu ne’ebé refere,bele hatudu duni kuali-dade ne’ebé di’ak noexcelente.
DIT ninia moto mak,“Matenek Nodi servii”Tanba ne’e, oras ne’edaudaun hanesan en-sinu superior ida pri-vadu ida iha TL, DITkontinua buka hadi’akualidade, dalan idamak presiza hadi’a noaumenta tan sala de
aula, bibleoteka baestudante sira, dosentesira tenke kualifikadu,hanesan progresu idaba DIT, iha doutora-mentu hamutuk emana’in sanulu(10), kandi-datu ba doutormanetuhamutuk sanulu resinhat (14), laiha ona graulisensiatura maioria do-sente ne’ebé hanorin,grau ki’ik liu mak mes-
tradu. Enkuantu totaldosente DIT iha kam-pus sentral no kampusrejional kuaze 183.
DIT mós hakarakkurrikulu ida di’ak nu’u-dar padraun hanesanmata dalan hodi formafoin sa’e sira, nune’esira ,prontu atu kom-pete iha merkadu do-mestika no mós rai liurhamenus desempregu.
Progresu seluk ne’e-bé DIT atinji ona konabá fasilidade iha aulaka sala laran, konsegemonta hotu CCTV, katelevizaun hodi halomonitorizasun ba ihaprosesu aprendizajennormal, no iha sentrupróprio, hodi kontrolaatividade hotu ha kam-pus DIT mesmu ba do-sente sira inklui mósestudante universitáriusira hotu husi depar-tamentu tomak DITnian.
Refleta fali ba gra-duasaun iha tinan aka-demiku 2019, finalistasne’ebé simu gradua-saun hamutuk 300 re-sin, kompostu kampus
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
5sentral hamutuk nokampus rejional. Ba oinDIT sei estabelese móskampu rejional seluk noagora daudaun seikomesa ona iha Muni-sípiu Baukau.
Parte importante idaharee fali ba koope-rasaun ho Universidadeseluk iha rai liur, DIt mósestabeles nia relasaundi’ak no solidu ho uni-versidade sira ne’ebéeziste kleur ona baluntinan hat nulu (40), nobalun tinan atus ida(100), universidadehirak ne’e, hanesan ihaeziste ona iha Australia,Portugal, Indonesia hoseluk tan.
Tuir esplikasaunreitor DIT nian katak,biban Kooperasaun houniversidade liur, nu’u-dar momentu ida opor-tunu tebes ba DIT,hanesan hodi harukania dosente sira kaestudante husi depar-tamentu sira ba apren-
de ho sira, hbele hetantan esperensia foun, nobele share fasilidadeentre estudante sira.
Enkuantu Kona bákampus regional ihaOecuse – Ambeno, ha-ree husi fasilidadehanesan mós iha kam-pus sentral, laiha di-ferensa. Kampus rejio-nal iha diretor ida maktoma konta, hodi jereatividade ho di’ak tanbaiha jestaun ne’ebé di’akrelativamente kona báasuntu prosesu aka-demik nian.
Liuhosi revista TimeTimor Magazine, ReitorDIT mós dehan, konabá akreditsaun progra-maitka ne’ebé hala’ohusi Ministéiriu EnsinuSuperior Siencia noCultura, DIt hetan mel-hor klasifikasaun valorA. Ida ne’e, tanba DITpromove kualidade,fasilidade, koordena-saun ne’ebé diak entreparte hotu. DIT mós nia
servisu hadia kualidadela’ós atu hetan akredi-tasaun, maibe ida ne’e,obrigasaun ba DIT.Servisu ne’ebéfunsionáriu DIT sirahatudu hanesan didika-saun hodi hadi’a kuali-dade edukasaun nivelensinu superior iha TL,tanba DIT iha ina mehihakarak sai sentruaprendizajen ne’ebéexcelente.
Biban dada lian ikusho Revista Time Timor,nu’uda parseiru DITnian, reitor DIT hato’onia mensajen badaknu’udar buka’e ba gra-duadu DIT tinan aka-demiku 2019 katak,Durante tinan 4, balutinan 5 iha DIT iha onaespernsia, imi prontuona hodi fila ba hamutuksociedade, atu halomudansa. Moris tenkehalo istória, nune’e obrasira ne’e, bele husikhela ba jerasaun siratuir mai. “Imi hotu ba ihasociedade sai emxa-dor ka embaixadoraDIT nian, ne’ebé di’ak.Antes sai husi kampusDIT buat ne’ebé at ha-tete mai DIT hodi ha-di’a, buat ne’ebé di’ak,kontinua rai nafatinhanesan buka’e idahodi uza iha imi niamoris tomak”. Para-bens, Parabens noparabens. ****-(Wainhura)
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE6
Tempu Badak DIT Sei Uza Lian IngleshNu’udar Lingua Instrusaun
Melky C. Akoyt
Dosente Melky C.
Akoyt, hateten
estudante universitáriu
ne’ebé mak hala’o
estudu iha DIT,
obrigatóriu durante
tinan ida nia laran,
tenke tuir formasaun
kona bá lian Inglesh.
Depois ida ne’e,
departamentu sira ida –
idak, sei aprende lin-
gua teknika tuir ida –
idak nia departamentu.
Nia hateten, regra ne’e obri-gatoriu aprende lian ingleshaplika ba estudante hotu, tanbatempu badak nia laran DIT seiuza lian inglesh hanesan linguainstrusaun iha prosesu apren-dizajen normal ba departamentuhotu ne’ebé estabelese ona ihaDIT, tanba DIT hakarak saisentru aprendizajen ida ne’ebéexcelente, hodi absolve kampuservisu.
“DIT nia mehi ida mak sei uzalian inglesh hodi hanorin estu-dante sira iha kualker depar-tamentu. Aprende lian Inglesh ihaDIT, laós departamentu ingleshmaibé ida ne’e, obrigasaun,”Melky dehan ba Time Timor ihania knar fatin(17/11).
Nia esplika estudante uni-versit’ariu tenke hatene lianinglesh tanba ida ne’e, tuir nialiuhusi perkiza ema,tanbaestudante sira aprende lian
Inglesh hakarak servisu iha ONGinternasional sira inklui mós ha-karak kontinúa sira nia estudu.
“Ami nia konfirmasaun idabaalunu sira inklui mós relatoriuhusi ami nia rezultadu hatudukatak, estudante sira hakarakestuda lian Ingesh tanba sirahakarak servisu iha ONG sira.Sira mós dehan hatene ingleshfasil kontinúa sira nia estudu ihanasaun liur,” dehan Melky.
Entretantu tuir nia parterekoñese, durante ne’e, es-tudante ne’ebé aprende iha DITfoun – foun hasoru dezafiu, balunida konesimentu di’ak tuir ida –idak nia abilidade.
“ sira ne’ebé mai aprendeinglesh iha DIT, antes tama baaula ami sei koko sira hodiidentifika, hanesan o ida ne’e niainglesh di’ak ona, ida ne’eseidauk, nune’e iha mestre siramak orienta no akompana sirahodi aprende lian Inglesh” nia
esplika.Parte seluk, dosente ne’e
mós husu ba Ministériu edu-kasaun atu fó formasaun baeskola sekundáriu sira ihamunisípiu nune’e, bele atualizamestre sira nia koñesimentutanba eskola lubuk ida kontinuauza metodu tuan hanorin sienciakona bá lian Inglesh ne’ebé an-tigun ona no la fokus bagramatika.
“Parte Ministériu tenke hareeformasaun ba mestre sira ihabase liu –liu eskola sekundariahotu, nune’e, hanorin estudantenivel sekundario labele tensesde’it foka mós ba area im-portante sira mak hanesangramatika no seluk tan, se la’eto’o iha universidade ko’aliaInglesh mós susar,” hakotu husiMelky.
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
7
INFORMASAUN SIMU ESTUDANTE FOUN IHA DITDIT hahu simu estudante foun programaLisensiatura ho Master of BusinessAdministration(MBA) ba tinan akdemiku 2019/2020 to’o fim Dezembru.
Lisensiatura iha area:1. Enjineria(Sivil, Siencia Komputer, no
Mekániku)2. Petrolíferu(Enjineria ho Jestaun)3. Bisnis(Finansa, Rekursu Humanu, Marketing,
Agribusiness, ho Jestaun Públiku)4. Turizmu(Tour and Travel ho Otelaria)5. DIT’s MBA iha areia Jestaun Rekursu Humanu,
Jestaun Turizmu, Jestaun Finansa, JestaunPúblika, no Jestaun Marketing.
Informasaun kompletu bele vizita Knua DIT ihaRua Aimutin, Dili. (Nu. Telemovel: 77990002,77990004)
PROFILE BADAK DITDIT LOKE IHA TINAN 2002,
HO FAKULDADE4 NO DEPARTEMENTU 12
ENGINEERING & SCIENCE
1 Civil Engineering(Lisenciatura)
2 Computer Science(Lisenciatura)
3 Mechanical Engineering(Lisenciatura)
PETROLEUM STUDIES
1 Petroleum Engineering(Lisenciatura)
2 Petrleum Management(Lisenciatura)
BUSINESS AND MANGEMENT
3 Finance Management(Lisenciatura)
4 Publik Pollice and Management(Lisenciatura)
5 Agro Businnes(Lisenciatura)
6 Human Resource Management(Lisenciatura)
7 Marketing Management(Lisenciatura)
TURISM AND HOSPITALITY
1 Tour and Travel Management(Lisenciatura)
2 Hotel Management(Lisenciatura)
DIT ORAS NE’E, IHA ONA DOSENTE DOTOR
S3 EMA NAIN 6
1. Dra. Cathrin W.V. Klinke
2. Dr. Alvaro Menezes PhD
3. Manuel F. da C. Vong PhD
4. Dr. Eng. Estanislau S. Saldanha. PG.Dip.
Tech.M.Tech
5. Pregrinus Dhae Siga Taa. PhD
6. Edio da Costa,PhD
7. Teresa Freitas Belo
DOSENTE DIT/ KANDIDATU PHD EMA NAIN 12
REMATA TINAN 2019
1. Anunciano D.P. Guterres
2. Domingos M.B. Barresto
3. Salustiano dos Reis Piedade
4. Aderita M. T. dos Santos
5. Carla Alexandre da Costa
6. Balandia da Costa Graciana
7. João Muni
8. Hélio Brites
9. Francisco C. D. S.Gama
10. João Boavida da Cruz
11. Natalino Fonseca S. Guterres
12. Nazario Gomes
DIT nia staf dosenti sira foti S2 iha Universidade
Indonesia, Australia, Portugal, Malaysia, Filipina, Nova
Zelandia, Thailandia, hamutuk ema nain 52
Programa Master Of Businees Administration(MBA)
Iha Fulan AgustU 2018, DIT loke Master Of Businees
Administration(MBA) S2, Periodu Primeiru ema nain 20,
ho kursu M MBA konsentrasaun ba Jestaun Financas,
Jestaun Públiku, Jestaun Rekursu Humanu, Jestaun
Merkadoria, no Jestaun Turizmu.
Iha Janeiru 2019 DIT loke tan Segundu turnu ba
ema nain 20.
DIT BUKA HADIA KUALIDADE NO ATENDIMENTUDIAK HO INVETE IHA DEZENVOLVIMENTU
REKURSU UMANU BAZEIA BA MOTO“MATENEK NODI SERVI”
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE8
DIT ENTREGA SENTRU FORMASAUN DITBAUCAU BÁ SEFOPE
Díli – loron 14fulan Novembru
tinan 2019, Dili Insti-tute of Teechnologyentrega Sentruformasaun (DIT) báGovernu liu husiSekretária EstaduFormasaunProfesional(SEFOPE),Julião das Silva, ihaKampus DIT- Dili.
Entretantu Reitor DIT, AlvaroMenezes informa mós katak,meus ne’ebé mak DIT halo ne’eatu bele aproxima funsionáriusira hodi bele fó formasaunne’ebé di’ak ba ita nia Jovensira, maibé la konsenge intendemalu. Tanba fasilidade sira ne’e
Estadu nian. Tanba ne’e makaDIT foti desizaun entrega fila - faliba iha Estadu liu husi SEFOPE.
Iha okaziaun e’e mosSekretáriu Estadu SEFOPE,hateten sei buka mekanismune’ebe diak hodi bele hahúfunsiona sentru formasaun sirane’ebe iha. Tanba estadu niapolítika maka atu kontinuakapitaliza rekursu humanun ihanasaun ne’e.
SEFOPE mos hato’oagradese tebes ba vontade,energia no tempu toamkne’ebe,estabelese sentru ida ne’e, nokomprimitidu katak sei reativafali sentru ne’e ho diak.
Iha tempu hanesan SekretáriuEstadu Formasaun Profesionalno Empregu fahe móssertifikadu ba dosenti Dili Insti-tute of Technology sira ne’ebe,tuirona formasaun Smart PLS ihaduante semana rua.***
Razaun DIT entrega Sentrurefere bá Governu, hodi minimizetian dezintendimentu entreFunsionáriu sira iha Sentruformasaun refere ho DIT. TanbaDIT nu’udar instituisaun ne’ebéhamahan aan ba sentruformasaun ne’e.
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
9
DILI INSTITUTE OF TECHNOLOGY
Graduadus Dili Institute of Technology (DIT)Tinan 2019
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE10
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
11
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE12
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
13
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE14
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
15
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE16
FINANCEMANAGEMENT
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
17
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE18
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
19
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE20
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
21
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE22
KAMPUS DIT REODEPARTEMENTU PUBLIC POLICY
AND MANAGEMENT
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
23
RI Fo Passaporte GratuitaBa 271 WNI Undocumented
ATASE Imigrasaun KBRI Dili,
Eben Rifqy Taufan husu ba
sidadaun Indonesia neebe uza
fasilita vistu livre ne’ebe
Governu Timor Leste (TL) fo atu
halao viajen iha TL durante
loron 30 tenki lapor iha KBRI Dili,
atu nune’e KBRI Dili bele halo
monitor atividade sidadaun In-
donesia nian durante halao
viajen iha TL.
Aleim de ne’e mosEben Rifqy Taufan hususidadaun Indonesia atukumpri lei ne’ebe vigo-ra iha TL nomos Indo-nesia. Xefi KomunitasWNI Kristiani iha TLne’e mos apela basidadaun Indonesiane’ebe hela iha TLmaibe laiha dokumentu(undocumented) atumai KBRI Dili hodirejistu naran, tanbaprograma verifikasaunsidadaun Indonesia un-
documented sei konti-nua iha tinan 2020.
Nia dehan foin lalaisne’e, ekipa husi Minis-teriu Direitu no DireituUmanus (KementerianHukum dan Hak Asasi
Eben Rifqy Taufan
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE24Manusia) halao ativi-dade verifikasaun basidadaun Indonesiane’ebe laiha doku-mentu. Rezultadu husiverifikasaun ne’e, ihasidadaun Indonesiahamutuk 271 ne’ebelaiha dokumentu, Go-vernu Republika Indo-nezia liu husi nia Embai-xada (KBRI) Dili iha TLsei fo passaporte Indo-nesia ba sira.
“Liu husi verifikasaunne’ebe halao husi Ke-menterian Hukum danHAM, sidadaun Indo-nesia hamutuk emanain 271 husi munisipiutolu mak hanesan, Dili,Likisa no Ermera, ihadireitu atu hetanpassaporte Indonesia.Ami fo uluk karta reko-mendasaun ida kataksira sidadaun Indone-sia,” dehan Atase Imig-rasaun KBRI Dili, EbenRifqy Taufan ba jorna-lista sira iha RestoranteAru, Pantai Kelapa, Dili,foin lalais nee.
Atase ImigrasaunEben Rifqy Taufan nee-be akomapañia husiXefi Funsaun KonsulerKBRI Dili, Yulius MadaKaka no Minister Coun-sellor KBRI Dili, PartogiJ. Samosir, P.hD,informa katak antesKBRI hasai passaporteba sidadaun Indonesia271 ne’e, sira tenkehatama uluk dokumentuhanesan, KTP (KartuTanda Penduduk), KK(Kartu Keluarga) nodokumentu seluk ne’e-
be hatudu sira sida-daun Indonesia.
Tuir Atase Imigra-saun Eban Rifqy Taufan,programa verifikasaunba sidadaun undocu-mented sei kontinuaiha tinan oin (2020).Tanba ne’e, nia apelaba sidadaun Indonesiane’ebe mak agoradadaun hela iha muni-sipiu seluk hanesan,Bobonaro, Oekusi, Ko-valima, Ainaro, Manu-fahi, Aileu, Manatuto,Baukau, Vikeke noLautem, to’o agoralaiha dokumentu ka un-documented, bele maiiha KBRI Dili hodi rejistunaran.
“Programa verifi-kasaun ne’e halao to’osidadaun Indonesiane’ebe hela iha TimorLeste, maibe laihadokumentu, sei hetanhotu passaporta Indo-nesia, hodi nune’e laihaema Indonesia ida makhela ilegal iha TimorLeste,” tenik AtaseImigrasaun Eben.
Nia mos hatutan tankatak, depois hetanpassaporte Indonesia,sidadaun Indonesiane’e sei trata doku-mentu visa tinggal ihaTimor Leste. “Ba visatinggal ne’e, ami seikoordena ho Imigra-saun Timor Leste,”katak Eben.
Kona ba vistu livrene’ebe Governu TimorLeste fo ba sidadaunIndonesia ne’ebe ha-karak mai viajen iha
Timor Leste ho vistuturista nian, Eben RifqyTaufan hatete, sidadaunIndonesia neebe haloviajen iha Timor Lestetenke lapor KBRI Dili,atu nune’e KBRI Dilibele hatene sira niahela fatin no atividadeneebe sira halao du-rante iha Timor Leste.
“KBRI nia funsaunmak atu proteje ba niniasidadaun sira neebemai iha Timor Leste.Tanba ne’e, ami husuba sidadaun Indonesianian neebe halo viajeniha Timor Leste tenkelapor diri iha KBRI Dili,”hatete Eben.
Nuudar Xefe Oiku-mene, Eben RifqyTaufan sei halao prog-rama hodi hasorukomunitas Indonesianian iha Timor Leste,hanesan Batak Diak
Los, K3TL (Menado),Flobamora, Maluku noIbu-Ibu Santa ElisabethTaibesi. Programa hahuhalao iha Domingo (6/10/2019) ho kumunitasBatak Diak Los.
“Objetivu husiprograma hasoru maluho komunitas Indonesiane’e atu hato’o leiimigrasaun nian neebevigora iha Indonesia noTimor Leste, nomos liuhusi sorumutu ne’e fasilhetan informasaun husikomunitas sira,” katakEben.
Embaixador RI baTimor Leste, SahatSitorus akompania pro-sesu verifikasaun baWNI undocumented nonia husu ba sidadaunIndonesia neebe laihadokumentu atu maiKBRI Dili hodi rejistunaran. (Ale)
Ilustrasaun
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
25
Programa Hortikultura ISC Susesu
Díli – Instituisaun Edukativa Cristal, sesta (25/10/19) semana kotuk, liu husi diretor
Exekutivu, presidente Fundasaun Cristal,estudante no konvidadus sira ne’ebé makhanesan presidensia Repúblika, autoridadeestadu no lokál, konsege kolleta ona modoliuhosi programa hortikultura ISC. Ho Progresune’e Presidente Executivu Agostinho dos santorelata, programa hortikultura ISC susesu.
“Programa ne’e susesu noparte ida hodi motiva estudantesira, nu’udar maneira id abelehanorin sira oinsá kria kamputrabalhu ba sira nia án rasik,”dehan Agostinho Gonçalves bajornalista sira iha Balide – Dili,sesta(25/10) semana kotuk.
Nia dehan estundante ne’ebéestuda iha instituisasaunedukativa Cristal, programahortikultura ba de’it finalista 30
ano nivel sekundaria, noestudante departementu Saúde,antes atu finaliza sira nia estudu,obrigatoriamente tenke hala’opratika liuhosi programa ne’e.
Diretor executivu akresentatan katak ba futuru Cristal sei
servisu hamutuk ho diretornasionál agrikultura, hodi beleloke tan espasu ba rai ne’ebémak prepara hodi kuda modo.Alende ida ne’e, ISC sei planuhodi loke tan FakuldadeAgrikultura, iha InstituisaunEdukativa Cristal.
Entretantu intervensaun husixefi suku Mascarinhas, Rui Ilidiode Araújo hateten, atu mudaema nia mentalidade presizaasaun inovativa sira hanesansaida mak ISC implementanu’udar maneira ida hanorinestudante sira la’ó de’it koñeseteoria maibe mós pratika.
“Motivasaun ba ema niamoris liu husi Program ne’ebé
ISC hala’o di’ak tebes, hodi fómotivasaun, atu estudante sirabele apriende no ajuda sira niamoris. Liu –liu hodi responde bavida ne’ebé karun espesial-mente iha kapital Dili”, lian XefiSuku Mascarinhas.
Haree ba programa ne’ebéISC realiza, xefe departementuFloresta no AgrikulturaMunusipiu Dili, Gill Quintão moshato’o nia apresia bá programarefere. ISC mak bele hala’oprograma kuda modo, hodiajuda tebes programa ne’ebémak durante ne’e Governuhala’o hela.
“Ministériu Agrikultura noopeskas iha programa ba idane’e, maske ami haluha ISC,maibé ikus mai ISC mak kovidafali ami hodi koileta modo. Tanbane’e ami agradese tebes baISC,” lian Gill Quintão.
Komentariu ida husi asesorPresidensia da Repúblika, Fran-cisco Monteiro hateten, mehi idane’e, mak polítika Prezidente daRepúblika nian, hodi beleprevene sasan sira mai husi liur.“
“Hau husu ba FundasaunCristal, kontinua programa ne’e,ba bebeik, atu nune’e, bele to’oiha suku no aldeia sira,” lianmotivasaun husi FranciscoMonteiro.
Tanba ne’e nia husu nafatinmos Ministeriu Ensinu Superiortau matan ba programa ne’erasik, liu - liu iha area hortikultura.Tanba prezidenti Repúblika mosorgulhu tebes ho programarefere.
Alibere Martins nu’udarformador ba progama ne’eesplika liuhosi nia relatóriu re-
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE26lata, ISC bele kolleta modo ho susesu, tanbaprograma refere lansa 26 Setembru 2019.Programa ne’e mós hala’o ona bad ala rua.
Ministériu Edukasaun hato’o apresiasaun baISC
Parte Ministériu Ensinu superior liuhosi diretorDNEST – MESCC, Higino Alves, sente kontentehato’o apresiasaun tanba ISC bele realizaprograma hortikultura nuudar exemplar bainstituisaun edukativa sira seluk ne’ebé mak iha.
“Representa Ministru Ensinu superior, ha’uhato’o apresisaun no orgullu, tanba ISC mak belehalo ida ne’e, hanesan exemplu di’ak baInstituisaun sira seluk. Tanba ne’e, ministériusuporta nafatin program sira sira hensan ne’e”,hakotu Higino.
Tuir observasaun husi jornalista partisipantesira iha serimonia kolleta modo ne’e, sente
kontente no hetan lisensa husi ISC konsege bato’o green haouse ne’ebé prepara ihaBalide.***Oscar
Loron Nacional Juventude Timor Leste14 Masakre Santa Cruz 28
Prezidente komite 1 2 Novembru husuGovernu hari Monomentu Sebastião Gomes
“Hau husu Governu atu haríona Monomentu SaudosuSebastião Gomes iha Motaiel,no Monomentu Masakre SantaCruz”, Lian Prezidenti komite 12Novembru, Grigorio Saldanhaiha komemorasaun Loron NasialJuventude Timor Leste, noMasakre Santa Cruz. Tercafeira(12/11/19)
nia husu nafatin ba GovernuTimor Leste atu halo aproxima-saun nafatin Governu Indonesiahodi hatudu ita nia Saudosu siraseluk nia ruin
“ husu nafatin ba Naí ulun sirahalo aproximmasan nafatin hoGovernu Jakarta hodi bukadalan no hatudu ita nia Aswainsira ne’ebé mak lakon ihaMasakre Santa Cruz 12 No-vembru 1991, no mos ho siraseluk ne’ebé hahu husi Prezi-denti Nicolau Loubato”, Lian
Grigorio Saldanha.Maske situasaun ne’e, la fasil
maibé nia fiar katak ita servisumakás nafatin tanba uluk Inde-pendensia mos la fasil maibé itakonsegue hetan duni ukun an holuta ne’ebe ke tempu naruk.Afirma
Iha fatin hanesan iha niadiskursu Prezidenti Komite 12Novembru ne’e husu nafatin bánai ulun sira atu tur hamutuk hodihakotu tia impase Polítika iha ita
nia rai laran.“ami fó hanoin nafatin bá nai
ulun bo’ot Politik sira hodi bukasolusaun atu hakotu impasePolítika ne’ebe lao naruk tebesiha ita nia rai laran tanba laihakonkordansia entre sira”, lianPrezidenti Komite
Nia hatutan inves de ita halotan elisaun antesipada hodigasta tan Povu nia osan no halokolen tan povu. Maske nune’etau fiar no konfiansa nafatin bamaun bo’ot sira tanaba maunbo’ot sira mai ho kareta ida deithusi ailaran **** Oscar
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
27
FESTEIZA LORON KONSULTA POPULARHO ASAUN KARITATIVA
Estudante Programa Mestradu – ISC, Ajuda ema ho Difisiente no vizita orfonatu
Cristal - Relasiona ho loron konsultapopular 30 Agustus ne’ebé Timor –
Leste selebra ona, programa importanteida ba estudante programa Mestradu –ISC, ka Fundasaun Cristal, parte hirakne’e hamutuk ho komitiva hala’o asaunkaritativa ba maluk difisiente inklui hala’ovizita ba orfonato lubuk ida iha dili laran.
Objetivu prinsial husivizita ne’e, hatudu kari-dade liu husi fó ajudushumanitário ne’ebéhala’o ona iha loron 27fula agostu tinan 2019.
Prezidente komi-saun organizadora baprograma refere, Anas-tacia da Silva hateten,programa ne’e impor-tante tebes, hodi belerealiza mehi sira niamehi ne’eb’e harakajuda maluk ne’ebépresiza tebes ajudu.
“Promove ami niahanoin ne’ebé, hakaraktebes hodi ajuda ita niamaluk difisiente, inkluiorfonatu sira”, dehanAnastacia da silva bajornalista nasionál ihaBidaun, bainhia vizitaorfonatu Dominika –Bidaun, hamutuk hokomitiva FundasaunCristal.
Eis duputada ne’emós, agradese tebes
ba Instituisaun Eduka-tiva Cristal ho razaunida, tanba iha ita nianasaun RDTL atual-mente, só Cristal de’itmak konsege esta-belese ona ProgramaMestradu Edukasaun.
Alende ProgramaAsaun karitativa, ihamos seminaáriu sién-tifiku ida ho tema “For-tefika no Hasa’e kuali-dade Edukasaun” ihaTimor – Leste.
Anastasia dehan,mesmu ukun aan onadurante tinan 20, impor-tante tebes ba entidaderelevante tau matandidiak ba setór eduka-saun espesialmentenivel ensinu superioriha TL.
“Maske nasaunTimor Leste ukun – aanona tinan 20, maibé itapresiza dezenvolve tansetór edukasaun liu husieskola sira ne’ebé, mak
estabelese ona pro-grama Mestradu Edu-kasaun, hanesan ISC”,dehan Presidente ko-misaun organizador hoespresaun ne’ebé or-gullo.
Nia orgullu tebes, hoISC tanba tau priori-dade ba area eduka-saun, hodi loke tan Pro-grama mestradu edu-kasaun, no teknologiaedukasaun, atu nune’e,professor sira preparasira nia aan, bele de-
zenvolve edukasaun emjeral diak liu tan.
Observasaun jorna-lista Horizonte iha a-saun karidade ne’ebéhala’o maske natón noimportante la hare basasan nia valor. Buatne’ebé importante ha-la’o husi programaestudu mestradu ISC,haree liu ba oinsá makbele halo relasaun di’akliu tan ho ita nia maluksira difisiente inkluiorfonatu***(oscar)
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE28
FOTO: TT/AleFOTO BERSAMA-Atase Imigrasi KBRI Dili, Eben Rifqy Taufan, Fungsi Konsuler, Yulius Mada Kaka, Atase Imigrasi Timor Leste di Bali(Indonesia), Luis Soares Barreto dan Wakil Direktur Jenderal Imigrasi Timor Leste, Roberto Pereira, foto bersama Kelompok Kerukunan
Masyarakat Flobamora, usai kegiatan sosialisasi di Restoran Sylvia Dili, Kompleks Shopping Center Kolmera Dili, akhir Oktober 2019.
KBRI Dili Sosialisasi Aturan KeimigrasianBagi Komunitas Flobamora
KEDUTAAN Besar RepublikIndonesia (KBRI) Dilimelalui Atase Imigrasi KBRI
Dili bekerja sama dengan ImigrasiTimor Leste, pada akhir Oktober2019, melaksanakan kegiatansosialisasi peraturan keimigrasianyang berlaku di Indonesia maupunTimor Leste bagi komunitasFlobamora (Flores, Sumba, Timordan Alor) di Dili, Timor Leste.Sebelumnya, kegiatan sosialisasiserupa dilakukan KBRI Dili untukkomunitas Batak Diak Los (BDL)pimpinan Robert Pangaribuan.
Kegiatan sosialisasiyang dihadiri sekitar100 WNI asal Floba-mora itu berlangsung diRestoran Sylvia Dili,
Kompleks ShoppingCenter Kolmera, Dili,secara resmi dibukaoleh Duta Besar Repu-blik Indonesia untuk
Timor Leste, SahatSitorus.
Ikut hadir dalam ke-giatan sosialisasi iniantara lain, Atase Imi-grasi KBRI Dili, EbenRifqy Taufan, FungsiKonsuler, Yulius MadaKaka, dan dari pihakImigrasi Timor Lesteyang hadir adalah Ata-se Imigrasi Timor Lestedi Bali (Indonesia), LuisSoares Barreto danWakil Direktur JenderalImigrasi Timor Leste,Roberto Pereira. KetuaKelompok BDL, RobertPangaribuan besertasejumlah anggota ke-lompok BDL hadir jugadalam kegiatan sosia-lisasi tersebut.
Kegiatan sosialisasitersebut diawali dengansapaan dari Wakil Ke-tua Flobamora, AloysiaSuban, yang biasa di-sapa Ibu Iss, sebagaiungkapan rasa terimakasih kepada KBRI Dilidan pihak ImigrasiTimor Leste, yang telahmenyediakan waktunyauntuk mensosialisa-sikan peraturan keimi-grasian bagi komunitasWNI asal Flobamora.
“Atas nama kelom-pok kerukunan masya-rakat Flobamora, sayam e n y a m p a i k a nselamat datang ke-pada Duta Besar Re-publik Indonesia untukTimor Leste, Sahat
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
29
Sitorus, Atase ImigrasiPak Eben Rifqy Taufan,Fungsi Konsuler KBRIDili, Pak Yulius MadaKaka, perwakilan imi-grasi Timor Leste, danPak Ketua Batak DiakLos, Robert Pangari-buan dan rekan-rekandari kelompok WNI lainyang hadir juga dalamkegiatan sosialisasi ini.Saya harap rekan-re-kan kelompok keruku-nan masyarakat Floba-mora yang hadir padamalam ini, denganseksama mendengar-kan penjelasan aturankeimigrasian dan atu-ran-aturan lainnya dariBapak Dubes SahatSitorus, Imigrasi KBRIDili dan Imigrasi TimorLeste karena sosiali-sasi ini sangat berma-nfaat bagi kita semuayang tinggal di TimorLeste,” tuturnya.
Duta Besar RI untukTimor Leste, Sahat
Sitorus dalam sam-butannya memintakepada WNI di TimorLeste, untuk mentaatiaturan-aturan keimi-grasian yang berlaku diIndonesia maupun diTimor Leste. “Kita se-mua yang datang diTimor Leste masing-masing membawa misiperutusan. Kita harusmenjalankan misiperutusan itu dengansungguh-sungguh danberbuat baik kepadasesama kita denganmenghindari pelang-garan hukum,” kataDubes Sahat Sitorus.
Ia juga menjelaskantentang kebijakan pe-merintah Timor Lesteyang telah menerapkanpembebasan visa turisbagi Warga Negara In-donesia pemegangpaspor biasa yang ber-kunjung ke Timor Leste.Pembebasan visa turistersebut sudah berlaku
terhitung sejak tanggal25 September 2019.Dan pembebasan visaturis itu diberikan ke-pada WNI selama 30hari serta dapat diper-panjang satu kali de-ngan periode yangsama.
Menurut Dubes Sa-hat Sitorus, kebijakanini merupakan timbalbalik Pemerintah TimorLeste atas pembeba-san visa kunjungan keIndonesia yang sudahdiberlakukan pada war-ga Timor Leste sejak 16Maret 2016 yang lalu,melalui Peraturan Pre-siden RI Nomor 21Tahun 2016 tentangBebas Visa Kunjungan.
“Dengan adanyakebijakan tersebut, WNIyang akan berkunjungke Timor Leste dibe-baskan dari pungutanvisa sebesar USD 30.WNI yang akan menye-berang ke Timor Leste
dapat memperoleh visadi Tempat Pemeriksa-an Imigrasi Timor Lestebaik di Bandara mau-pun di Pos Lintas BatasNegara antara TimorLeste dan Indonesiayang berada di NusaTenggara Timur denganmasa berlaku pasporminimal enam bulan.Sedangkan untuk kun-jungan non-turis sepertiperjalanan bisnis, Pe-merintah Timor Lestemasih tetap mengha-ruskan WNI menggu-nakan visa sepertibiasa,” kata DubesSahat Sitorus.
Dubes RI SahatSitorus berharap WNIyang akan menyebe-rang ke Timor Lesteutamanya melalui tigaPLBN di Nusa Teng-gara Timur dapat me-miliki paspor, agar tidakmengalami masalahkeimigrasian di TimorLeste. Diharapkan de-ngan adanya kebijakanini illegal trespasseryang masuk ke Indone-sia dan Timor Lestemelalui jalur-jalur tikusdapat berkurang se-cara signifikan,” ujar-nya.
Hal serupa ditegas-kan oleh Atase ImigrasiKBRI Dili, Rifqy EbenTaufan. Ia memintakepada WNI di TimorLeste untuk mentaatisemua aturan keimi-grasian yang berlaku diTimor Leste maupun di
Ilustrasi
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE30
Indonesia. Dengan de-mikian, kata Eben, WNIyang menyandang sta-tus WNA (warga Ne-gara Asing) di negaraini, melakukan aktivitas-nya dengan rasa amandan terhindar daripermasalahan. “Sayaingatkan agar setiapWNI yang ada di TimorLeste, untuk menjagadokumen-dokumenkeimigrasian yangdimilikinya dan bagiWNI yang baru datangke Timor Leste wajiblapor diri di KBRI Dili,”tuturnya.
Ia juga mengatakanpihaknya telah mena-ngani WNI undocu-mented serta telahmenetapkan statuskewarganegaraan In-donesia bagi 271 WNItidak berdokumen didistrik Dili, Liquica danErmera. Status kewar-ganegaraan tersebuttidak hanya diberikankepada orang dewasatetapi juga anak-anakhasil kawin campur.Melalui penerbitan Su-rat Keterangan StatusKewarganegaraanRepublik Indonesiatersebut, status kewar-ganegaraan (WNI) paraWNI undocumentedtelah diakui secarahukum di Indonesiakhususnya berdasar-kan UU Nomor 12Tahun 2006 tentangKewarganegaraanRepublik Indonesia.
Selanjutnya, KBRI Diliakan menerbitkan pas-por sebagai dokumenresmi mereka sebagaiWNI di Timor-Leste.
Dikatakan, programini juga mendapat sam-butan positif dari paraWNI undocumented diTimor-Leste. Hal iniditunjukkan denganbanyaknya WNI un-documented yang telahdiproses kewarga-negraannya. KBRI Dilimasih terus men-dapatkan permintaanproses pewargane-garaan dari WNI un-documented di seluruhdistrik Timor-Leste.Penanganan WNI un-documented akanmenjadi salah satu pro-gram prioritas KBRI Dilipada tahun-tahun men-datang. Oleh karena itu,KBRI Dili akan terusmelakukan pendataanWNI undocumented diseluruh distrik Timor-
Leste.Sementara itu, Fung-
si Konsuler KBRI Dili,Yulius Mada Kaka,menjelaskan tentangAplikasi Portal Pelaya-nan dan PerlindunganWNI di Luar Negeri(PEDULI WNI). Aplikasiportal ini merupakansistem yang memfasi-litasi pendataan WNI diLuar Negeri melalui fiturlapor diri, serta memu-dahkan WNI untukmengajukan layananbaik secara online,maupun booking onlineuntuk datang langsungke perwakilan, sertamemudahkan WNI un-tuk mengajukan penga-duan secara mandirilangsung melalui apli-kasi. Diharapkan de-ngan adanya aplikasiini, keseluruhan WNI diLuar Negeri akan terda-ta secara detail, se-hingga dapat memak-simalkan pelayanan
dan perlindungan dariPerwakilan Indonesia diLuar Negeri.
Dikatakan, di dalamaplikasi portal ini sudahtersedia bagian-ba-giannya, seperti legali-sasi dokumen, suratketerangan, pencatatandan pelaporan kelahi-ran, pencatatan danpelaporan kematian,pencatatan dan pelapo-ran perkawinan, penca-tatan dan pelaporanperceraian, pelepasankewarganegaraan,pengangkatan anak,penerbitan paspor ba-ru, penerbitan SPLP,perubahan data pas-por, penerbitan affidavitbagi ABG (Anak Berke-warganegaraan Gan-da), legalisasi perja-njian kerja, legalisasiJob Order, perpanjangbuku pelaut, penga-duan kasus dan penga-duan layanan. (Ale)
Ilustrasi
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
31
KBRI Dili Husu NegosiantesWNI Kumpri Lei TL
EMBAIXADOR Republika Indonesiaba Timor Leste , Sahat Sitorus
liu husi Funsaun Konsuler KBRIDili, Yulius Mada Kaka husu banegosiantes WNI (Warga NegaraIndonesia) ne’ebe foin lalais ne’ehetan re-lokasaun husi KampungAlor ba Golgota no balun baBonavide Shopping Center, atukumpri regras ne’ebe vigora ihaTimor Leste (TL).
“Prosesu re-loka-saun fatin negosianteWNI husi Kampung Alorba Golgota lao diak,tanba KBRI Dili servisuhamutuk ho Adminis-
trador Munisipiu Dili, Sr.Gaspar Soares atuprosesu re-lokasaunnegosiante WNI ne’e hodignu. KBRI Dili apresiatebes ho negosiante
WNI ne’ebe kumpridesizaun husi GovernuTimor Leste,” dehanFunsaun Konsuler KB-RI Dili, Yulius MadaKaka iha serimoniaagradesementu lokeBonavide ShoppingCenter iha Fatuhada,Dili, foin lalais nee.
Yulius Mada Kakaapresia tebes ba inves-tor fen-laen (Indonesia-Timor Leste), VincentTjungriady no Lily IvanChing, ne’ebe ho laranluak fo oportunidade banegosiantes WNI husiKampung Alor ne’ebela bele prienxe fatin
negosiu iha Golgotatanba sira nia kbiitlato’o atu aluga fatin ihaGolgota.
Bainaka sira ne’ebemarka prezensa ihaserimonia agrade-sementu loke BonavideShopping Center ihaFatuhada ne’e makaXefe Suku Fatuhada,Marcelino Soares,reprezentante KBRI Dili,Yulius Mada Kaka, Pa-dre Nivio, KoordenadorNegosiante WNI, AndiRusdi, familia bootBonavide ShoppingCenter no trabalhadorBonavide sira.
Konsuler KBRI Dili,Yulius Mada Kakahatete fatin ne’ebenegosiante WNI uza
FOTO: TT/AleKOA KECK- Reprezentante KBRI Dili, Yulius Mada Kaka (Fungsi Konsuler) hamutuk ho Xefe Suku Fatu Hada, Marcelino Soares, Padre
Nivio, Koordenador Negosiante WNI, Andi Rusdi, nain ba Bonavide Shopping Center ka Bonavide One Stop Shop, Vincent Tjungriady no LilyIvan Ching, koa keck hodi hahu loke Bonavide Shopping Center iha Fatu Hada foin lalais nee.
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE32
ne’e estratejia tebes,tanba ne’e tenke uza hodiak no la bele haluhadokumentu sira hane-san, izin usaha no sel-seluk tan ne’ebe presi-za relasiona ho ativi-dade negosiu ne’e.“Dala ida tan hau husuba negosiante WNI sirane’ebe halao atividadenegosiu iha BonavideShopping Center ne’e,atu kumpri regras sirane’ebe vigora iha TL,”tenik nia.
Nia mos hatete ka-tak odamatan KBRI Dilinakloke ba sidadaunIndonesia ne’ebe halaosira nia atividade bisnisiha TL. “Bainhira mosuproblema ruma kariktenke konsulta ho KBRIDili atu nune’e belebuka dalan hodi rezolvelalais,” dehan Yulius.
Yulius Mada Kakahusu mos ba sidadaunIndonesia iha TL atu raididiak dokumentu sirahanesan, passaporte,no dokumentu sel-selukne’ebe presiza ihabainhira hela iha emania rain. “Ita nia estatusne’e WNA, ne’ebe itatenke hatene aan helaiha ema nia rain, tenkeiha dokumentu legal,”hatete Yulius.
Entretantu, XefeSuku Fatuhada, Marce-lino Soares hatete niaagradese tebes ba in-
vestor fen-laen, ne’ebeloke oportunidade baTimor oan sira beleservisu iha BonavideShopping Center ne’e.Tanba ne’e, nia husu bapovu no juventude sukuFatuhada atu asegurafatin ida ne’e, liu-liu banegosiante WNI ne’ebealuga fatin ida ne’e hodihalao sira nia bisnis.
Ba negosiante WNIsira ne’ebe uza fatin idane’e, Xefe Suku Mar-celino husu atu kuidaduho lixu, tanba fatin idane’e besik dalan pro-tokulu nomos besikinstitusaun militar F-FDTL. “Ba hau kona baseguransa la duvida,tanba fatin ida ne’ehateke malu ho insti-tusaun militar F-FDTL.Hau nia odamatannakloke ba negosian-tes WNI bainhira pre-siza konsultasaun ru-ma. Kualker oras hauprontu simu telefonekarik mosu problemaruma,” katak Xefe SukuMarcelino.
Nain ba BonavideShopping Center kaBonavide One StopShop, Vincent Tjungria-dy no Lily Ivan Ching,hato’o agradesementuba bainaka sira ne’ebemarka prezensa ihaserimonia nee. TuirVincent ho Lili, Bona-vide Shopping Center
ne’e harii iha etape rua.Etape primeiru, hariiiha fulan Junhu 2016, nofinaliza iha fulan Abril2017. Etape segundu,hahu iha fulan Julhu2018, no finaliza ihafulan Abril 2019.
Bonavide One StopShop ne’e, kompostuhusi andar tolu ho luan4.500m2, iha kuartuhamutuk 76 ho medi-das ne’ebe variativa.“Ami harii BonavideOne Stop Shop ne’etanba mini mall hane-san ne’e seidauk barakiha Dili. Tanba ne’e ihahanoin atu harri minimall ho objetivu atududu ekonomia iha railaran no fo oportu-nidade ba negosiantesira ne’ebe presiza fatinatu halao negosiu.
“Bonavide One StopShop ne’e loke ba emahotu ne’ebe presizafatin negosiu iha fatinestratejiku. Ami agra-dese tanba negosianteKampung Alor presizafatin ida ne’e atu halaosira nia bisnis, tanba
governu TL re-lokasaunfatin iha Kampung Alorne’e ba Golgota,” katakinvestor fen-laen ne’e.
Iha fatin hanesan,koordenador nego-siante WNI BonavideShopping Center, AndiRusdi hatete niaagradese tebes ba nainBonavide ShoppingCenter, tanba bele fooportunidade ba siraaluga fatin ne’e hodihalao atividade bisnis.
Tuir nia, serimoniaagradesementu lokeBonavide ShoppingCenter ne’e hanesanlalaok ida atu hametinliutan toleransia entrereliojiu sira, tanba sirane’ebe halao bisnis ihafatin ida ne’e mai husirelijiozu oi-oin. “Lorinegosiante sira nianaran hau hato’o agra-dese ba bos BonavideShopping Center noautoridade lokal SukuFatuhada ne’ebe larandiak bele simu ami hodihalao atividade negosiuiha fatin ida ne’e,” katakAndi Rusdi. (Ale)
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
33
Exitensia FBTL iha Komunidade RuralDezde FBTL nia
existensia iha komu-nidade nia let (areaizoladu), konsege haloona atendimentu ihasetór saúde primária noadvokasia, liu ona tinan20.
Tratamentu ne’ebéFBTL halo durante ne’e,liu husi grupu sira ihabaze hodi haree liu basaúde bazika no mós fóoportundiade ba povuki’ik atu asesu saúderefere liu ba fatin izoladusira, no atende komu-nidade sira ne’ebé makhela dook husi sentrutratmentu públiku nian.
Komesa iha tinan2000 CD BethesdaYogyakarta akompañahusi parseiru 6 ihaTimor – Leste (CaritasDiocese Dili, Hasuar,Ahisaun, Sola Gracia,St. Nino de Praha, noSagrada Família),
Fundasaun
Bethesda
Timor – Leste
(FBTL), hanesan
organizasaun
naun
governamental
ho esperansa
atu hala’o papel
ne’ebé ativu
hodi suporta
direitu baziku
ema ida – idak
nian. FBTL mós
suporta nasaun
lori povu ba
moris saúdabel.
hala’o ona antende-mentu saúde primariano advokasia iha mu-nisípiu sira mak hane-san tuir mai ne’e:1. Oe – Cusse
(Nonkina)2. Liquiça (Vaupu,
Tapamanulu,Tolema)
3. Baukau(Caisido)
4. Ainaro (Airame)5. Same – Rotuto
Enkuantu, iha dia 12de jullu 2013, akorduhamutuk ho parseiru 6hodi kontinua fó aten-dimentu CD BethesdaIha Timor – Leste, ho idane’e mak harii NGOlokál ida to’o ohinloron.*** (Waihura).
EDISI 120 / TAHUN XIV / MARET 2019
TIME TIMOR MAGEZINE34
Atividade FBTL nian halo kapsula la uza kimiku
Atividade Fundasaun Bethesadaproduz kapsula La Uza Kimiku
Fundasaun Bethesda TimorLeste, Produs ona kapsul sim-plisia Sambiloto ne’ebé, mak lakahur ho kimika, maibé uzade’it natural. Ba maluk sirane’ebé mak iha moras rumakona bá isin manas, malaria,Sipilis, prevene moras rins noseluk tan.
Iha mós kapsul simplisiaseluk hodi kura moras sirahenesan mi’I fatuk, kankru,TBC, hepatitis, kolestrol, asma,ran midar, estroke no selukmoras seluk.
Bele hakat mai ami niaEdifisiu Fundasaun BethesdaRua: praia dos Coqueiros,Pertamina Dili Timor – Leste.
Aprezentasaun PlanuAtividade husi Parseirus
Aprezentasaun planuatividade husi parseius siramak hanesan SABE(Saúde baEma hotu)Fundasaun Bethes-
da Timor Leste (Fbtl) hodi hetanimput husi departementuprogramátiku no diresaun sirarelevante hoi dezenvolve diakliu planu servisu husi parseirussira.