Mõisaküla sai kingituse Pärast raudtee ülesvõtmist jäävad Mõisakülas rongiliiklust meenutama vana vagun, mis eile Pärnust kohale veeti, ning paarsada meetrit rööpaid. Veeremit uudistasid eile kümned lin- lased, kes sellega ka veidi sõita said. LK. 3 Kesklinna poed vahetasid asukohta Viljandi peamiseks kaubatänavaks peetav Tartu tänav jäi taas kahest suurest poest ilma. Vabanenud ruu- mid siiski kaua tühjalt ei seisa. LK. 5 Keset päikeselist saart kõrgub tulemägi Kanaari saarestikku kuuluva Tenerife südames asub Teide vulkaan, mida pääsevad uudistama kõik, kel vähegi tahtmist on. Mägi on oskuslikult muudetud turismimagnetiks. LK. 6 —1 vahelduv pilvisus Täna on pilves selgine- mistega ilm. Sajab lund ja lörtsi. Puhub lõuna- ja kagutuul 8—13, rannikul puhanguti 12—18 meetrit sekundis. Külma on 1—4 kraadi. Päike tõuseb kell 8.40 ja loojub kell 16.20. VILJANDIS Etendused lastele Täna kell 11 näeb nuku- teatris etendust «Jänes ja Punamütsike». Kell 13 on Ugala laval «Kes päästab koletise?». Fotovõistlus Täna saab viimast päeva esitada töid võistlusele «Portree — emotsioon». Need tuleb tuua kultuuri- maja valvelauda. MAAKONNAS Kontsert Abjas Täna kell 18 esineb Abja kultuurimajas ansambel Eesti keeled. EESTIS President annab rektorile ametiraha Täna kell 12 on Tartus maaülikooli aulas rektor Mait Klaasseni inaugu- ratsioon. 1. märtsist panevad ukse kinni Abja ja Suure-Jaani ning Viljandis Lossi täna- va raamatukauplus, sest osaühing Raamat ei suu- da elukalliduse tõusu ja konkurentsiga sammu pidada. Helgi Kaldma [email protected]Kolme kaupluse peale jääb märtsikuust alates tööta kahek- sa inimest. Osaühingu Raamat juhatu- se esimees Mai Palo (pildil) ni- metas sulgemise põhjuseks suut- matust kasvava- te majandusras- kuste ja konku- rentsiga toime tulla. «Olen kogu olukorrast väsinud,» lausus ta. Tema sõnul on osaühing Süsi SG, kellele Tartu tänava raamatukaupluse ruumid kuu- luvad, rentinud neid viis aastat soodustingimustel, kuid otsus- tanud üüri tõsta. See summa käib raamatute müüjale üle jõu ning võtab ka tema maa- konnas paiknevatelt poodidelt võimaluse tegevust jätkata. Mai Palo ei süüdista üüri tõstjat milleski, pidades oma- niku sammu loomulikuks. Se- nise ja uue üürisumma suurust ta nimetada ei soovinud. Lööke tuli ridamisi Mai Palo arvates sai Viljan- di raamatukauplus esimese suure löögi 1996. aasta jaanua- ris, kui pidi kahe nädala jook- sul välja kolima talle juba 1961. aastal ehitatud ruumidest EVE majas ning kohendama endale sobivaks varasema toidupoe. «Asukoha vahe oli küll ai- nult mõni samm, kuid käive langes kohe 30 protsenti,» lau- sus osaühingu juht. Tema sõnul on käibe languse teine põhjus see, et linna süda on ajapikku mujale nihkunud. Linn on pakkunud raamatu- poele võimalust kolida vastas- majja, kuid Mai Palo ei näe sel- lest edu tõusvat. «Kesklinnas ei liigu ju rahvast: siin on põhili- selt teise ringi kauplused ja ka- siinod,» lisas ta. Viljandis asu- va kahe konkureeriva raamatu- poe mõjust ta ei rääkinud. Kaks linna jääb raamatupoeta «Kurb tõesti, et meie Ene Pehmega jääme tööta ja inime- sed ilma raamatukaupluseta,» ütles Abja-Paluoja raamatu- poe juhataja Lia Koik. «Rahvas on oma poega harjunud.» Juhatajal läheb seal 23. aas- ta, neist esimesel kolmel täitis ta müüja kohustusi. Raamatu- pood on Abja-Paluojal inimesi oodanud viiekümnendate aas- tate algusest ja ikka samas ma- jas Pärnu maantee 21. «Tänu jõulumüügile tulime mullu ots otsaga kokku ja loot- sime ka tänavuse aasta vastu pidada,» lausus Lia Koik. Mul- lune läbimüük oli 600 000 kroo- ni. Omaette tegutsemist Abja- Paluoja raamatupoodnikud et- te ei kujuta. «See pole lihtsalt võimalik,» on juhataja kindel. «Meil mõlemal jookseb sel- les poes 42. aasta,» sõnas Suu- re-Jaani raamatukaupluse ju- hataja Anne Ibrus enda ja müüja Raja Adamsoni kohta. «Töö meeldib meile ja me kla- pime suurepäraselt.» Endi pärast raamatukaup- mehed ei muretse, sest mõle- mad on pensionärid, küll aga ümbruskonna rahva pärast, kes poeta jääb. Juhataja lisas, et Konsumi Suure-Jaani tulek ja sealne kantseleikaupade müük on poe läbimüüki mõnevõrra vähendanud. ILM Osaühing Raamat sulgeb oma poed Asutanud C.R. Jakobson 1878 Neljapäev, 24. jaanuar 2008 Nr. 16 Hind 7 krooni sakala.ajaleht.ee Viljandi maakonna päevaleht ÄRITEGEVUS KAOVAD ABJA, SUURE-JAANI JA VILJANDI LOSSI TÄNAVA RAAMATUKAUPLUS Abja-Paluoja raamatukaupluse juhataja Lia Koik muretseb nii poe likvideerimise kui oma ametikoha kadumise pärast. Elmo Riig Viljandisse asutas raamatukaupluse 1911. aastal õpetajate kooperatiiv Õpistu ning see asus Kauba tänaval. • Aastatel 1921—1931 paiknes raamatupood Lossi tä- nav 24 ja kuni 1961. aastani Lossi tänav 28. • 1961. aastal kolis kauplus maakonna parteijuhi Kalev Raave eestvõttel Tartu tänav 11 majja, sisekujunduse tegi kunstnik Leila Pärtelpoeg. Poele pandi nimeks Sõprus. • 1992. aastal sai kauplusest töötajate aktsiaselts ja hil- jem osaühing Raamat. Allikas: osaühing Raamat RAAMAT Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa ning põllumaad. Info tel. 434 9070, 505 7355. E-post [email protected]1. märtsist alates selles Lossi tä- nava poes raamatuid ei müüda. Peeter Kümmel KAHEKSA Kolme kaupluse peale jääb märtsikuust alates tööta kaheksa inimest.
Transcript
Mõisaküla sai kingitusePärast raudtee ülesvõtmist jäävad Mõisakülas rongiliiklust meenutama vana vagun, mis eile Pärnust kohale veeti, ning paarsada meetrit rööpaid. Veeremit uudistasid eile kümned lin-lased, kes sellega ka veidi sõita said.
LK. 3
Kesklinna poed vahetasid asukohtaViljandi peamiseks kaubatänavaks peetav Tartu tänav jäi taas kahest suurest poest ilma. Vabanenud ruu-mid siiski kaua tühjalt ei seisa.
LK. 5
Keset päikeselist saart kõrgub tulemägiKanaari saarestikku kuuluva Tenerife südames asub Teide vulkaan, mida pääsevad uudistama kõik, kel vähegi tahtmist on. Mägi on oskuslikult muudetud turismimagnetiks.
LK. 6
—1 vahelduv pilvisus
Täna on pilves selgine-mistega ilm. Sajab lund ja lörtsi. Puhub lõuna- ja kagutuul 8—13, rannikul puhanguti 12—18 meetrit sekundis. Külma on 1—4 kraadi. Päike tõuseb kell 8.40 ja loojub kell 16.20.
VILJANDISEtendused lasteleTäna kell 11 näeb nuku-teatris etendust «Jänes ja Punamütsike». Kell 13 on Ugala laval «Kes päästab koletise?».
FotovõistlusTäna saab viimast päeva esitada töid võistlusele «Portree — emotsioon». Need tuleb tuua kultuuri-maja valvelauda.
MAAKONNASKontsert AbjasTäna kell 18 esineb Abja kultuurimajas ansambel Eesti keeled.
EESTISPresident annab rektorile ametirahaTäna kell 12 on Tartus maaülikooli aulas rektor Mait Klaasseni inaugu-ratsioon.
1. märtsist panevad ukse kinni Abja ja Suure-Jaani ning Viljandis Lossi täna-va raamatukauplus, sest osaühing Raamat ei suu-da elukalliduse tõusu ja konkurentsiga sammu pidada.
Kolme kaupluse peale jääb märtsikuust alates tööta kahek-sa inimest.
Osaühingu Raamat juhatu-se esimees Mai Palo (pildil) ni-metas sulgemise põhjuseks suut-matust kasvava-te majandusras-kuste ja konku-rentsiga toime tulla.
«Olen kogu olukorrast väsinud,» lausus ta.
Tema sõnul on osaühing Süsi SG, kellele Tartu tänava raamatukaupluse ruumid kuu-luvad, rentinud neid viis aastat soodustingimustel, kuid otsus-tanud üüri tõsta. See summa käib raamatute müüjale üle jõu ning võtab ka tema maa-konnas paiknevatelt poodidelt võimaluse tegevust jätkata.
Mai Palo ei süüdista üüri tõstjat milleski, pidades oma-niku sammu loomulikuks. Se-nise ja uue üürisumma suurust ta nimetada ei soovinud.
Lööke tuli ridamisi
Mai Palo arvates sai Viljan-di raamatukauplus esimese suure löögi 1996. aasta jaanua-ris, kui pidi kahe nädala jook-sul välja kolima talle juba 1961. aastal ehitatud ruumidest EVE majas ning kohendama endale sobivaks varasema toidupoe.
«Asukoha vahe oli küll ai-nult mõni samm, kuid käive langes kohe 30 protsenti,» lau-sus osaühingu juht. Tema sõnul on käibe languse teine põhjus see, et linna süda on ajapikku mujale nihkunud.
Linn on pakkunud raamatu-
poele võimalust kolida vastas-majja, kuid Mai Palo ei näe sel-lest edu tõusvat. «Kesklinnas ei liigu ju rahvast: siin on põhili-selt teise ringi kauplused ja ka-siinod,» lisas ta. Viljandis asu-va kahe konkureeriva raamatu-poe mõjust ta ei rääkinud.
Kaks linna jääb raamatupoeta
«Kurb tõesti, et meie Ene Pehmega jääme tööta ja inime-sed ilma raamatukaupluseta,» ütles Abja-Paluoja raamatu-poe juhataja Lia Koik. «Rahvas on oma poega harjunud.»
Juhatajal läheb seal 23. aas-ta, neist esimesel kolmel täitis ta müüja kohustusi. Raamatu-pood on Abja-Paluojal inimesi oodanud viiekümnendate aas-tate algusest ja ikka samas ma-jas Pärnu maantee 21.
«Tänu jõulumüügile tulime mullu ots otsaga kokku ja loot-sime ka tänavuse aasta vastu
pidada,» lausus Lia Koik. Mul-lune läbimüük oli 600 000 kroo-ni.
Omaette tegutsemist Abja-Paluoja raamatupoodnikud et-te ei kujuta. «See pole lihtsalt võimalik,» on juhataja kindel.
«Meil mõlemal jookseb sel-
les poes 42. aasta,» sõnas Suu-re-Jaani raamatukaupluse ju-hataja Anne Ibrus enda ja müüja Raja Adamsoni kohta. «Töö meeldib meile ja me kla-pime suurepäraselt.»
Endi pärast raamatukaup-mehed ei muretse, sest mõle-
mad on pensionärid, küll aga ümbruskonna rahva pärast, kes poeta jääb. Juhataja lisas, et Konsumi Suure-Jaani tulek ja sealne kantseleikaupade müük on poe läbimüüki mõnevõrra vähendanud.
ILM
Osaühing Raamat sulgeb oma poed
Asutanud C.R. Jakobson 1878
Neljapäev, 24. jaanuar 2008 Nr. 16 Hind 7 kroonisakala.ajaleht.ee
Viljandi maakonna päevaleht
ÄRITEGEVUS KAOVAD ABJA, SUURE-JAANI JA VILJANDI LOSSI TÄNAVA RAAMATUKAUPLUS
Abja-Paluoja raamatukaupluse juhataja Lia Koik muretseb nii poe likvideerimise kui oma ametikoha kadumise pärast. Elmo Riig
Viljandisse asutas raamatukaupluse 1911. aastal õpetajate kooperatiiv Õpistu ning see asus Kauba tänaval.
• Aastatel 1921—1931 paiknes raamatupood Lossi tä-nav 24 ja kuni 1961. aastani Lossi tänav 28.
• 1961. aastal kolis kauplus maakonna parteijuhi Kalev Raave eestvõttel Tartu tänav 11 majja, sisekujunduse tegi kunstnik Leila Pärtelpoeg. Poele pandi nimeks Sõprus.
• 1992. aastal sai kauplusest töötajate aktsiaselts ja hil-jem osaühing Raamat.
1. märtsist alates selles Lossi tä-nava poes raamatuid ei müüda.
Peeter Kümmel
KAHEKSAKolme kaupluse peale jääb märtsikuust alates tööta kaheksa inimest.
AASTAARVU vahetumine annab alati lootust, et asjad parane-vad. Kuigi mullused pained, pronksiööd, majanduskasvu aeglustumine ja hinnatõus, saadavad meid ka tänavu, lä-heb elu edasi ning on õige aeg vaadata kaugemale. Uus aasta tähendab meile ju ühtlasi uut, piirideta Euroopat.
Schengeni viisaruumi laie-nemine, mis möödunud det-sembris täide viidi, oli Euroo-pa töökavades tähtsal kohal mitu aastat. Praegu aktuaalse-mast aktuaalsem reformilepe ehk Lissaboni lepe nõuab veel-gi rohkem tähelepanu, sest kaalukausil on Euroopa tule-vik ja toimetulek maailmas, mis muutub kiiremini kui me ise.
Mõni liikmesriik hirmutab referendumiga ajal, mil on oht, et see läbi kukub. Võtkem kas või Suurbritannia. Eestis aga ei leidnud reformilepe suurt kõ-lapinda, kui vabariigi valitsus sellele justkui möödaminnes alla kirjutas.
Loodetavasti käsitletakse seda lepet põhjalikumalt rati-fitseerimise käigus riigikogus, sest see toob kaasa hulga põhi-mõttelisi muudatusi, mida me peaksime endale teadvusta-ma.
ESITEKS LIHTSUSTUB ja kii-reneb otsustusprotsess.
Praegu jahvatavad veskiki-vid liiga aeglaselt ja selle pea-mine põhjus on liikmesriikide ühehäälsuse nõue oluliste ot-suste vastuvõtmisel.
Uues leppes välja pakutud enamushääletus paljude vald-kondade puhul kaotab arengu-piduri ning lubab Euroopa Lii-dul toimekamalt tegutseda. Näiteks rahvusvahelisel aree-nil, kui maailma kurnavad probleemid Afganistanis, Iraa-nis, Iraagis, Pakistanis, Aafri-kas, Kosovos ja mujal või suhe-tes Venemaaga.
RAHU ON MEIE tänases maailmas, ka Euroopas, õhk-õrn ning et ära hoida võimalik-ke probleeme tulevikus, loob reformilepe euroliidule uue välisteenistuse, liidu välistege-vuse kõrge esindaja ametikoha ja alalise struktureeritud koos-töövormi.
Järjest olulisemaks muu-tub uue leppega põhimõte, mil-le kohaselt peab Euroopa Liit rääkima ühel häälel. See puu-dutab praegu kehvasti funkt-sioneerivat ühist välispoliiti-kat, ühist kaitse- ja julgeoleku-poliitikat ning energiastratee-giaid. Esimeseks suureks üht-suse proovikiviks saab Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine.
ENDISELT JÄÄB kehtima subsidiaarsuse prinsiip, mis tä-
hendab seda, et võimalikult paljusid liikmesriike puuduta-vad otsused tehakse kohapeal ning Brüsselist tulevad vaid üldjuhised.
Loodan, et eurosaadikute-na suudame kukutada väärar-vamused, justkui treitaks Brüs-selis ainult rumalaid euronor-me ning otsustataks kõike ko-danike eest.
NIISUGUSEID valeargumen-te on korduvalt kasutatud mit-mes liikmesriigis, et läbi suru-da erakondlikku tahet või õi-gustada omaenese lollust. Näi-teks sobib siin Eesti töölepin-guseaduse projekt, mis Refor-mierakonna väitel on väga eu-roopalik.
Lissaboni leping edendab demokraatiat: suureneb insti-tutsioonide avatus, Euroopa Parlamendi avalike istungite kõrval saavad avalikuks Euroo-pa Nõukogu istungjärgud, kus ka Eesti valitsuse liikmed aru-tavad seadusandlikke küsimu-si. See on Eesti kodanikule sa-ma tähtis kui jälgida, mida te-hakse Toompeal.
POLE VAJA kahelda, kui öel-dakse, et institutsionaalse re-formiga kasvab nii rahvuspar-lamentide kui Euroopa Parla-mendi roll.
Rahvusparlamentidele ava-neb võimalus Brüsseli ettepa-nekuid tagasi lükata. Kodani-kualgatuse korras võib miljon eurooplast teha Euroopa Ko-misjonile ettepanekuid. Euroo-
pa Parlament saab laiema pä-devuse, mis puudutab kaasot-sustusmenetlust. Teisisõnu: kui vahel võivad europarlamendi komisjonid mõjuda mõttekoja-na, siis järgmiste valimiste jä-rel astutakse suur samm klubi-lisest vormist otsustuskogu suu-nas.
LISSABONI LEPPE kõrval on teine kodanikule oluline doku-ment Euroopa põhiõiguste har-ta, mis allkirjastati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil eelmise aasta 12. detsembril. Selle sammu tähendust Euroo-pa uue sajandi poliitikas tun-nevad kodanikud siis, kui nen-de õigusi rikutakse ja nad saa-vad hartale tuginedes oma õi-guste eest kohtu poole pöördu-da.
See inim- ja põhiõigusi kä-sitlev dokument on õiguslikult siduv ning sellele anti sama-väärne positsioon, nagu on lii-du asutamislepetel.
HARTA SÕNASTAB selge-malt kui kunagi varem liidu väärtused ja eesmärgid, kuid tähelepanu väärivad ka töö-tajate õigusi ja solidaarsust
puudutavad artiklid ning moodsamad seisukohad (näi-teks geneetika), mis varase-mates dokumentides pole ka-jastatud.
Eestlasele on oluline tead-mine, et tegu pole järjekordse jõuetu deklaratsiooni, vaid do-kumendiga, millel on seaduse jõud.
EUROOPAST SÕLTUB meie igapäevaelus palju, kuid olgem ausad: poenurgal tuttavaga kokku saades ei räägi ilmselt ükski eestlane ühtsest julge-olekupoliitikast ja Kosovo ise-seisvusest või sellest, millistes tegevusvaldkondades eksistee-rib kaasotsustusmenetlus. Mõt-teid vahetatakse ikka argitee-madel, nagu hinnad ja tarbimi-ne.
Just selles seisneb poliiti-kutele peamine väljakutse: sel-gitada, miks tuleb siingi näha seotust Euroopa Liiduga. Näi-teks on tarbijakaitse küsimus-tes Euroopa Liidul suur roll, sest kaupade ja teenuste liiku-misel puuduvad liidusisesed piirid ja kontrollid.
EUROOPA PARLAMENDI va-limisteni on jäänud veidi enam kui aasta, kuid juba on õhus nende lähenemist tunda. Aina enam mõtlevad saadikud selle-le, kuidas kujundada oma käi-tumist efektiivsemaks, ning ka erakonnad murravad pead kampaania korraldamise as-jus. Euroopa Parlamendi frakt-sioonid mõtlevad aga sellele, kuidas üksteisest paremini eristuda.
Kuna Euroopa Parlamendi tähtsus on kasvamas, tuleb loo-ta, et järgmistel valimistel on Eestis möödunud korraga võr-reldes suurem valimisaktiiv-sus.
MIDA SAAKS aastal 2008 pa-remini teha?
Peame kaaluma muutusi Euroopa Liidus, sest need mõ-jutavad otseselt kodanikke. Eurosaadikutel avaneb siin-kohal hea võimalus tegelda sellega, mida nad oskavad ja milleks neid vaja on: selgita-da oma kodanikele Euroopa Liidu sisu. Eestlased on selles vallas tuntud küll positiivse hoiaku poolest, paraku on see pigem emotsioon kui teadmi-ne.
Samas on naeruväärne mitte arvestada Euroopa kon-teksti tööturupoliitika, integ-ratsiooni ja immigratsiooni, hariduse, tarbijakaitse, kon-kurentsipoliitika ja põlluma-janduse probleeme.
Need on teemad, mis on meie erakondade retoorikates väga tähtsal kohal. Aeg oleks lahti saada piiridest ka oma peas.
Muutused eeldavad selgitustööd
Euroopa Parlamendi liige
KatrinSaks
JUHTKIRIAVALDA ARVAMUST SAKALA.AJALEHT.EE
Vastutav väljaandja Peep Kala
Peatoimetaja Eve Rohtla
Arvamustoimetaja Rannar Raba
2 Sakala 24. jaanuar 2008
PIITSKui Eestis tervikuna pääst-jatele tehtud väljakutsete arv eelmisel aastal vähenes, siis Viljandimaal see kasvas.
PRÄÄNIKTäna saab maagümnaasiu-mi aulas alguse kooliõpilas-te mälumängu «Meedia-mull» neljas hooaeg.
ARVAMUSEUROOPA LIIT RIIKIDE ÜHENDUS MUUTUB ÜHA TOIMEKAMAKS
MÕTE
Aeg oleks lahti saada piiridest ka oma peas.
Fabrizio Bensch
Kui varem öeldi, et üksi-kule saarele sattunud
kolme eestlast iseloomustab kõige paremini see, et nad on juba mõne päevaga suutnud asutada vähemalt neli par-teid, siis nüüd näikse, et en-ne erakondlikku poriloopi-mist on nad tingimata jõud-nud prügi sortimise teemal tülli pöörata. No ei saada ku-sagil sellest teemast üle ega ümber, isegi mitte teatri koh-vikus!
Ükskõik kui palju ajakir-janduses pakendite käitlemi-sest, olmeprügi ladestamisest ja biojäätmete kompostimi-sest ka ei räägitaks, ikka jääb keskmisele inimesele aru-saamatuks, millisesse kontei-nerisse ta ühe või teise asja
suskama peab, rääkimata sel-lest, kas jogurtitops tuleb ik-ka puhtaks pesta.
Nii mõneski teises euro-liidu riigis, näiteks Saksa-maal, on seesuguse tohuva-bohu vältimiseks kohustatud kaupade tootjaid kõiki pa-kendeid märgistama nõnda, et oleks selge, millisesse kon-teinerisse need lõpuks rän-dama peavad. Miks ei võiks meilgi aja ja närvide säästmi-seks sama süsteemi rakenda-da?
Tohutu tohuvabohu
«Sakala»433 0048
Rannar Raba
REPLIIK
2005. aasta kohalike vali-miste järel Viljan-
dis võimule tulnud Reformiera-konna, Isamaa ja Res Publica Lii-du, Keskerakonna ning Rahvalii-du koalitsioon on üsna üksmeel-selt toime tulnud ega ole sisemi-selt jagelema kippunud. Mida lä-hemale jõuavad järgmised valimi-sed, seda raskem on aga kodura-hu hoida.
Praegu pole veel kindel, kas se-ni linnavalitsuses Rahvaliitu esin-danud Kaido Kansi väljavaheta-mise mõttest võiks saada liidu esi-mene tõsisem vägikaikavedu, kuid võimalus on selleks täiesti olemas.
Rahvaliitlastel on tarvis ennast nähtavaks muuta, et saavutada varasemast tugevam positsioon. Suurtest hüljatud väikevenna mainet püüda oleks niisiis loogi-line käik ning praegune asjade seis pakub selleks igati hea võimaluse. Kas selle peale ka tegelikult välja min-nakse, on juba omaette teema.
Tegelikult ei seisne põhiküsimus selles, millised konkreetsed persoonid ametikohti täidavad, vaid
selles, kas kõigil võimuliidu osalistel on endiselt sõna-õigust. Koalitsioonilepe annab Rahvaliidule tagasi-hoidlikust esindatusest hoolimata õiguse nimetada üks linnavalitsuse liige ning sellega peaks automaat-selt kaasnema võimalus inimene valimistevahelisel perioodil välja vahetada, kui seda mingil põhjusel va-jalikuks peetakse.
Seega oleks loogiline, et kui rahvaliitlased ise ei suuda Kaido Kansit lahkumisavaldust kirjutama veen-da, tulevad võimuliitlased appi ja lahendavad olukor-ra jõuga. Kõlab julmalt, kuid sellel, kas linnavalitsuse liige on töötanud hästi või halvasti, ei ole niisugusel puhul erilist tähtsust — vähemalt mitte seni, kuni lin-navalitsus moodustatakse poliitilise kokkuleppe alu-sel.
Linnavalitsuse praeguse koosseisu säilitamiseks on Rahvaliidu vastuseisust hoolimata vaid üks mõeldav viis: heita Rahvaliit koalitsioonist välja ning vormista-da Kaido Kansi Reformierakonna, Keskerakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu esindajaks.
ProovikiviMÕTE
Oleks loogili-ne, et kui rahvaliitlased ise ei suuda Kaido Kansit lahkumisaval-dust kirjuta-ma veenda, tulevad või-muliitlased appi.
Raudteejaama oli vagunit vas-tu võtma kogunenud arvukalt noori ja vanu linlasi, kes seda fotoaparaatide sähvatustega tervitasid.
«Mõtlesin, et teeme sellest kogu linna ürituse, ning helis-tasin kooli, lasteaeda ja teistes-se asutustesse,» lausus linna-pea Ervin Tamberg.
Kui vanemate inimeste nä-gudel võis märgata kurbust, siis nooremad uudistasid saa-bunud sõiduvahendit suure hu-viga ja naerulsui.
Edelaraudtee meeste loal
täitus vagun üsna ruttu kilka-vate lastega ning sõit läks Läti piiri poole, kuhu vaksalist on umbes kolmsada meetrit. Hil-jem naasis veerem linna ja hu-vilised läksid laiali. Seejärel sõidutas dresiinijuht Mihhail vaguni haruteele.
Seatakse valgusvihku
Linnapea sõnul hakkab va-gun seisma allesjäetaval raud-teejupil, et see hästi linna pais-taks, ning öösel valgustavad se-da lambid.
Ervin Tamberg nentis, et linnavalitsusel pole veel siiski täit ettekujutust, mismoodi vas-tu võetud kingitust eksponeeri-da. Kindlasti vajab see põhja-likku ülesvuntsimist, sest on ajahambast omajagu puretud. Esialgu jääb see ilmselt sule-tuks, et vältida lõhkumist.
Paarikümne meetri pikku-ne esimese klassi kupeevagun seisis pikka aega Türil. Mõisa-külla toomiseks tõsteti see taas rööbastele ning veeti Pärnu kaudu kohale.
Tuli kingitusena
Paljudele linlastele oligi kupeevagun üllatus, pigem ootasid nad platskaartvagu-nit.
Edelaraudtee kinkis vagu-ni Mõisakülale, et see meenu-
taks kunagist vilgast kauba- ja sõitjatevedu. Firma nõustus al-les jätma ka paarisaja meetri pikkuse raudteeosa, ülejäänud Kilingi-Nõmmele ja Pärnu viiv haru võetakse üles.
«Vagunit ja raudteelõiku osta poleks me jaksanud, sest juba metalli hindu kokku lüües tuleks summa üsna suur,» lau-sus Tamberg. Vaguni juures on kõige hinnalisemad neli ratta-paari.
Linnapea rääkis, et näeb endiselt linna atraktsioonina dresiinisõitu, mida võiks pak-kuda allesjäetaval lõigul.
Viljandi rahvaliitlased soovivad seni nende esindajana linnavalit-susse kuulunud Kaido Kansi uue inimese vas-tu välja vahetada, kuid võimupartnerid tõrgu-vad selle mõttega kaasa minemast.
Keskkonnateenistuse kohali-ku juhina töötav Kansi on Rahvaliidule kuuluvat linna-valitsuse liikme kohta täit-nud 2005. aasta sügisestest valimistest.
Peamine põhjus, miks te-da nüüd tagasi kutsuda tahe-takse, peitub selles, et ta po-le soostunud astuma Rahva-liidu liikmeks. Partei Viljan-di osakonna juhatus pakub tema asemele Jaak Allikut, Monika Kuzminad või Kalle Kutsarit.
Kuigi Rahvaliidu osakon-na juhatus on linnapea Kalle Jentsile saatnud vangerduse tegemiseks kirjaliku ettepa-neku, pole sellel juriidilist jõudu, sest seaduse järgi saab linnavalitsuse liikme ametist priiks teha vaid tema enda lahkumisavalduse alusel või linnavolikogu otsusega.
Rahvaliidu koalitsiooni-partnerid eesotsas reformi-erakondlasest linnapea Kal-le Jentsiga on andnud mõis-ta, et nemad Kansit umb-usaldada ei taha, sest temast kui keskkonnaspetsialistist on linnavalitsuses palju ka-su.
«Meil on igal nädalal päe-vakorras üksjagu selliseid teemasid, mille arutamise juures on vahetutest kesk-konnakaitse teadmistest pal-ju abi. Pealegi on Kaido Kansi alati korralikult koos-
olekutest osa võtnud ja mul oleks kohatu teda umbusal-dada,» rääkis linnapea.
Jentsi jutu järgi oleks Kansi lahkumine seega või-malik vaid juhul, kui too ise avalduse lauale paneks. Seda pole mees seni teinud ega pruugi oma sõnul tehagi.
Rahvaliidu Viljandi osa-konna esimees Monika Kuz-mina seevastu väitis, et Kansi on andnud nõusoleku kohast vabatahtlikult loobuda.
«Tegeleme teemaga, ehk-ki kiiret sellega pole. See on aga selge, et kui meid on juba kord koalitsiooni kaasatud, peaks meil olema ka õigus ametikohtade täitmises kaa-sa rääkida,» kõneles Kuzmi-na.
Ehkki Kansi pole rahva-liidu liige, kandideeris ta vii-mastel valimistel selle partei nimekirjas volikokku. 59 hää-lega osutus ta oma nimekir-jas populaarsuselt teiseks kandidaadiks.
Ametikoht pingestab Viljandi võimuliitu
Mõisaküla elanikud tulid keskpäeval raudteejaama, et vastu võtta vana kupeevagunit. Edaspidi saab sellest linna üks vaatamisväärsusi. Elmo Riig
Ujula suletakse kolmeks päevaksViljandi ainus ujula on Jakobsoni koolis kestva remondi tõttu järgmise nädala esmaspäevast kolmapäevani suletud.
Euroopa päeviku tellimise aeg jõuab lõpuleHomme on viimane päev, mil koolid saavad järgmi-seks õppeaastaks õpilaste-le tellida Euroopa päevi-kut ja selle juurde käivat õpetajaraamatut.
15—18-aastastele õpilas-tele mõeldud informatiivne trükis toetab riikliku õppe-kava eesmärkide saavuta-mist ja õpilaste arenemist teadlikeks kodanikeks.
Päevik kannab pealkirja «Sina otsustad!» ning selles leidub ligi saja lehekülje ulatuses lühiartikleid tervi-sest, tarbijakaitsest, Euroo-pa Liidust ja keskkonnast. Eesti koolides on see kasu-tusel juba kolmandat aastat ja käimas on neljanda välja-ande ettevalmistamine.
Kaasas olev õpetajaraa-mat toetab päeviku kasuta-mist õppematerjalina.
2007/2008. õppeaastal kasutab Eestis päevikut ligi 28 000 õpilast 400 koolis.
Päevikut annab välja Generation Europe Foun-dation, kelle koostööpart-ner Eestis on mittetulun-dusühing HeadEst. Välja-andmist rahastab Euroopa Komisjon ning seda jaga-takse tasuta kõigis 27 Eu-roopa Liidu liikmesriigis.
Iga riigi väljaande on koostanud kohalikud toi-metajad ning see pakub maa aktuaalseid teemasid, näiteid, statistikat ja inter-netiviiteid.
Päevikut saavad tasuta tellida kõik Eesti gümnaa-siumid, täiskasvanute güm-naasiumid ja kutsekoolid ühe vanuseastme õpilaste-le (kas kõikidele X, XI või XII klassi õpilastele), samu-ti üheksaklassilised põhi-koolid kõikidele IX klassi õpilastele.
Tellida saavad ainult koolid ja õpetajad, mitte õpi-lased ise. Seda saab teha in-ternetiaadressil http://www.generation-europe.org. Tel-limiseks on vajalik kood, mille saab küsida mittetu-lundusühingult HeadEst aadressil [email protected]. («Sakala»)
Teisipäeval selgusid Karksi vallavolikogus kinnisel hää-letusel need inimesed, kelle panust valla arengusse pee-takse kõige suuremaks.
Valla aukodaniku tiitli pälvis Elve Joon (pildil) ning teenete-märgi saavad Enna-Helle Vallas, Erich Mägi ja Enno Allik.
Aukodaniku kandidaadid olid külaliikumise aktivisti, Sudiste maanaiste seltsi asu-tajaliikme Elve Joone kõrval
kunstnik Enno Allik, kodu-loolane ja Kitzbergi muuseu-mi rajaja Asta Jaaksoo ning kauaaegne koolidirektor ja haridustegelane Endel Le-pik.
Teenetemärgile kandi-deerisid veel Boris Takk ja Maire Sala.
Karksi vald kuulutab oma aukodaniku välja kolmandat korda. Aunimetus antakse kord aastas eriliste teenete eest piirkonna arengule ning sellega käivad kaasas valla teenetemärk ja 20 000 krooni suurune preemia. Teenete-märgiga kaasneb 5000-kroo-nine preemia.
Kandidaate võisid esita-da nii kodanikud kui ühendu-sed ja organisatsioonid.
Karksi vald tunnustab kodanikke
ARVAMUS
Vaguni remondiks me lin-naeelarvest raha ei võta, pigem otsime toetust mõ-nest fondist. Raudteejaa-mast ja siin seisvast vagu-nist peab kujunema turis-te meelitav vaatamisväär-sus.
Ervin Tamberg,linnapea
VAGUNKupeevagun hakkab seis-ma alles jäetaval raudtee-osal, et seda oleks lin-nast võimalikult hästi nä-ha. Öösel valgustavad va-gunit lambid.
SELGITUS
Ma ei ole seni linnavalit-suse liikme kohast loo-bumise avaldust kirjuta-nud ega oska veel kind-lalt öelda, kas ma seda üldse teen. Ütleme nii, et asi on poolik ja ma pean veel mõningate inimes-tega rääkima.
See on kindel, et üh-tegi erakonda ma lähe-mal ajal astuda ei kavat-se.
Kaido Kansi,linnavalit-suse liige
3
RAUDTEE MÄLESTUSVAGUN JÕUDIS MÕISAKÜLLA
Järgmise õppeaasta päevikute tellimine lõpeb homme.
Linlaste vähene soov Vil-jandi aastapreemia mää-ramisel kaasa rääkida pani poliitikuid kaaluma võimalust auhinda mitte välja anda, kuid sellest mõttest siiski loobuti.
«Koalitsiooni nõukogus aruta-ti niisugust võimalust täiesti tõ-siselt, kuid see ei leidnud toe-tust,» rääkis linnavalitsuse lii-ge Tauno Tuula. «See oleks ebaloomulik otsus, sest siis üt-leksime otse, et eelmisel aastal polnud Viljandis ühtegi ini-mest, kes millegi vajalikuga hakkama oleks saanud.»
Koalitsioon preemiast ei loobu
Volikogule esitatud kuue kandidaadi seas on koalitsioo-ni nõukogu hinnangul siiski ka kiitmist väärivaid. «Sakala» andmetel on üks favoriite Hendriksonide abielupaar, kes sai mullu kolmikud.
Opositsiooni kuuluva vali-misliidu Koduse Viljandi liid-ri Mart Salumäe (pildil) arvates poleks aga mida-gi viltu, kui linn mõnel aastal preemiat välja ei annaks.
«Kui meie areng on olnud stabiilne, pole selles ju midagi halba,» leidis Salumäe.
Seda, kas opositsioon soovi-tab reedel auhind välja and-mata jätta või toetab mõnda esitatud kandidaati, otsustab Kodune Viljandi Salumäe tea-tel tund enne istungit.
Koduse Viljandi esindajad on volikogule aastapreemia kandidaadiks pakkunud oma poliitilise oponendi ja ettevõt-ja Tauno Tuula.
Kas nali või tõsi?
«Meenutage, kui palju oli vaidlemist bussijaama kinnis-tu erastamise üle, ja Tuula väl-jus sellest kõigest puhtalt!» kõ-neles Salumäe volikogu otsu-sest, mis oli mullu Kodusele Viljandile üks valusamaid. «Te-gime ka maavanemale järele-pärimise ning saime vastuseks, et erastamine on juriidiliselt korrektne.»
Kui volikogu esimees Tar-mo Loodus nimetas Koduse Viljandi tegevust linna aasta-preemia üle irvitamiseks, siis Mart Salumäe kinnitas, et nen-de tegu on täiesti siiras.
Loodus leidis, et oponenti-de tegevus alavääristab ka kõi-ki teisi ülesseatud kandidaate. «On asju, millega ei mängita,» sõnas ta. «Linna aastapreemia peaks olema siiski austusaval-dus, aga eks meil ole erinev po-liitiline kultuur.»
Tauno Tuula ütles, et võtab enda kandidaadiks seadmist naljana. «Minul on paks nahk ja mind see ei häiri, aga mulle tundub, et teised nominendid võivad ennast sellise nalja val-guses küll solvatuna tunda,» lausus ta.
4 Sakala 24. jaanuar 2008UUDISED
TUNNUSTUS VOLIKOGU ASUB TUBLIMAID PREMEERIMA
Aastapreemiate määramist saadab linlaste leige huvi
Viljandi aastapree-miale on seatud kuus kandidaati.
• Kodutute loomade var-jupaik
• Perekond Hendrikson (kolmikud)
• Lasteaed Mesimumm• Sportlane, maailma-
meister Alo Kuslap• Kunstnik Valve Alamaa• Ettevõtja Tauno Tuula
• Volikogu määrab reedel veel seitse preemiat.
Allikas: Viljandi linna kodulehekülg
PREEMIAD
Kanal 2 saade «Tantsud tähtedega» kogus läi-nud aasta lõpul miljon viiskümmend tuhat krooni, mis jagatakse lii-kumispuudega lastele.
Viljandi maavalitsuse puue-tega inimeste kaitse spetsia-list Gert Elmaste tuletab lii-kumispuudega laste vanema-tele meelde, et toetuse saa-miseks tuleb avaldus esitada selle kuu jooksul.
«Toetust võivad taotleda lapsed vanuses kuni 18 aas-tat, kaasa arvatud noored, kes õpivad gümnaasiumis, puude raskusastmest hoolimata,» selgitas Gert Elmaste (pil-dil).
«Olen saat-nud omavalit-suste sotsiaal-töötajatele taotluste vor-mid. Kui vanemad või lapse hooldajad ei saa internetist blanketti välja trükkida, võib neid küsida ametnikult,» lau-sus Elmaste ning lisas, et te-magi on valmis taotluse kir-jutajat aitama.
Möödunud aastal sai tant-susaate heategevussummast toetust ligi kümme Viljandi-maa liikumispuudega last. Osteti abivahendeid: ratas-toole, lapsekärusid, sülearvu-teid ja muud. Samuti kasuta-ti seda raha otseselt tervise turgutamiseks, näiteks sana-tooriumi sõitmiseks või taas-tusraviks.
Väga täpset ülevaadet maavalitsuse spetsialistil jao-tusest ei ole, sest sellega tege-leb Eesti liikumispuuetega inimeste liidu komisjon.
Vaid lapse tarbeks
Liidu tegevjuht Auli Lõo-ke ütles, et möödunud aastal oli taotlusi ligi neli korda rohkem, kui jagajate käsutu-ses olnud summast piisas. «Arvutasime siis välja niini-metatud pearaha, mis oli 5000 krooni abi soovinud lapse kohta.»
Kui suureks võib tänavu-ne pearaha kujuneda, ei osa-nud ta veel öelda.
Auli Lõoke rõhutas kahte asja: raha tuleb kindlasti ku-lutada lapse arendamise või tervise huvides ja sularaha kellelegi kätte ei anta.
«Toetust ei ole mõtet kü-sida rõivaste ostmiseks, kor-teri remondiks või elektriar-ve maksimiseks, kuigi ka laps elab selles korteris ja kulu-tab elektrit. Küll aga aitame ortopeediliste jalanõude mu-retsemisel või siis, kui vanni-toa uks on vaja laiemaks ehi-tada, et sinna ratastooliga sis-se pääseks.»
Muud toetused peavad jääma
Mullu tuli palju abitaotlu-si liikumispuudega lapsele arvuti ostmiseks. Samuti ai-datakse kinni maksta näiteks sanatooriumi tuu sikut või Ees-tist kaugemale ravile sõitu.
«Meile tuleb saata arve, mille siis täiesti või osaliselt tasume,» selgitas Auli Lõoke. Kui pere on aineliselt raskes olukorras, on liit püüdnud leida ka puudujääva raha, aga selles ei saa kindel olla.
Taotlust pole mõtet kirju-tada asutustel, sest neile ra-ha lihtsalt ei jätku.
Auli Lõoke rääkis, et hea-tegevustoetuse arvel ei ole omavalitsusel õigust puude-ga lapse muud toetusraha kärpida ja kohalikul sotsiaal-töötajal pole õigust teha eel-valikut.
«Selle, kas liikumispuu-dega laps üheks või teiseks asjaks toetust saab, otsustab meie asjatundjatest moodus-tatud komisjon. Oleme püüd-nud kõigile vastu tulla,» jul-gustas Auli Lõoke vanemaid taotlust kirjutama.
Heategevusraha jõuab lasteni
Toetuse saamiseks tuleb saata avaldus.
• Taotlusblanketi leiab internetist aadressilt www.elil.ee (klõpsata ülevalt paremast nur-gast lahti «Tantsud tähtedega»).
• Täidetud avaldus tu-leb saata 31. jaanua-riks postiaadressil Eesti liikumispuudega inimeste liit, Endla tä-nav 59—108, 10615 Tallinn või meiliaad-ressil [email protected].
• Ümbrikule palutakse kirjutada märgusõna «Tantsud tähtedega».
Allikas: www.elil.ee
TAOTLUS
Ratastoolilaps vajab tavapäraseks eluks rohkem kulutusi kui tema terve eakaaslane. Marina Puškar («Postimees»)
Kõik «Sakalaga» vestelnud Viljandi poliiti-kud olid ühisel seisukohal, et linlaste osa preemiate jagamises on väga tagasihoidlik.
Linna tähtsaima tunnustuse ehk aasta-preemia kandidaadi esitas vaid üheksa ini-mest ning elutöö preemia pretendente pak-kus 16 inimest. Samas kultuuri- ja spordi-preemia kandidaate nimetas 41 inimest.
«Sisuliselt on aastapreemia saaja jäetud volikogu otsustada,» nentis Tauno Tuula.
Tarmo Looduse arvates on inimeste pas-siivsusel palju põhjusi. «Kui preemiaid on juba kümme aastat jagatud ja linnas on kõik korras, muutub kodanik loiuks,» nentis voli-kogu juht.
Teise põhjusena tõi ta välja linna pree-
miate ja stipendiumide rohkuse. «Meil on 27 tunnustuse vormi ning inimesed ei saagi tih-ti aru, mida ja kellele antakse,» tunnistas Loodus. «Sellele on aga vaid üks lahendus: inimestega tuleb rääkida ja neile asju selgi-tada.»
Kindlasti pole Loodus nõus sellega, et aastapreemia võiks minna linnavalitsusele lasteaia ehitamise eest. «Meie aastapree-miaid ongi devalveerinud need otsused, mil-lega on tunnustuse saanud kas volikogu juht või mõni linnavalitsuse tegevus,» selgitas ta.
Volikogu esimehe hinnangul on lasteaia ehitamine linnavalitsuse ülesanne ja linn ei saa endale selle eest mingit preemiat mää-rata. («Sakala»)
Viljandlaste häält pole kuulda
Meil on 27 tunnustu-se vormi ja inimesed ei saagi tihti aru, mi-da ja kellele antakse.
Tarmo Loodus, linnavolikogu esimees
”
Meenutage, kui palju oli vaidlemist bussi-jaama kinnistu erasta-mise osas, ja Tuula väljus sellest kõigest puhtalt!
Mart Salumäe, opositsiooni juht
”
Tarmo Loodus
Linna aastapreemiale kandideerib kuus nominenti, kelleks on kolmikud, loomade varjupaik, sportlane Alo Kuslap, ettevõtja Tauno Tuula, käsitöö-meister Valve Alamaa ja äsja valminud lasteaed. Elmo Riig / Peeter Kümmel
Viimase kuu jooksul on kaks Viljandis Tartu täna-val tegutsenud suurt poodi oma asupaika va-hetanud, aga kumbki ei kolinud kuigi kaugele.
Dreamlandi vooditarvete äri, mis tegutses aadressil Tartu tänav 9, peab rendilepingu lõppemise tõttu loovutama ko-ha osaühingu Cityclub kasiino-le.
Toom Tekstiili gruppi kuu-luva osaühingu Dreamland Ho-me juht Kairi Vain avaldas loo-tust, et esmaspäeval alustatud kolimisega saadakse ühele poole veel sel nädalal.
«Oleksime hea meelega va-nades ruumides edasi tegutse-nud, sest Tartu tänav on ikkagi rohkem linna keskel kui Kau-ba tänav, kus nüüd asume,» rääkis Vain. «Samas on Viljan-di nii väike linn, et siin ei saa kuskil päris nurga taga olla — meid leitakse kõikjalt üles.»
Kontor loob kooskõla
Kauba tänav 9, kus kunagi oli Hoiupank, on Dreamlandi poele juba neljas asupaik Vil-jandis. Kokkusattumusena olid kolmest varasemast kohast kaks samuti endised pangaruu-mid. Lisaks tegutses kauplus mõnda aega bussijaamas.
Uue pinna suur eelis on Kairi Vainu hinnangul asjaolu, et see asub samas majas Toom Tekstiili kontoriga, kus tegel-dakse firma valmistatavate tek-kide, patjade ja madratsite arendamisega.
Ühelt poolt võimaldab see näidata suurklientidele lihtsa-mini ettevõtte toodangut ja se-da, kuidas firma poed välja näevad. Teisalt saavad kliendi-teenindajad pöörduda otse too-dete väljamõtlejate poole, kui nad mõnele ostja küsimusele vastata ei oska.
«Kui me Toom Tekstiiliga ühte pessa läheme, tekib sinna justkui väike tekstiilikeskus,» leidis Vain.
Teine kauplus, mis hiljuti Tartu tänaval oma uksed kinni pani, oli aastakümnetepikkuse
ajalooga Mäng ja Kool. Selle sulgemise ajendiks on poodi pi-danud Viljandi tarbijate ühis-tu nimetanud vana maja amor-tiseerumist ja sealse müügipin-na nappust ning turuhoone juurdeehitise valmimist, mille tõttu jaotati mitu kaubagruppi ühistu kaupluste vahel ringi.
Mäng ja Kool enam ei tööta
Kui oktoobri keskel ütles Viljandi tarbijate ühistu äri-juht Ilona Lainas, et Mäng ja Kool jätkab tegutsemist, ehkki mitte Tartu tänaval, siis prae-guseks on see iseseisva kauplu-sena töö lõpetanud ning muu-tunud Viljandi kaubamaja osa-konnaks.
Kaubamajast on omakorda ära viidud elektroonika ja ko-dumasinad, mida müüakse nüüd koos varem kaarhallis pa-kutud kodukaupadega turu-hoone juurdeehitise teisel kor-rusel.
Kas kaubamajas mahub let-tidele sama palju lastele mõel-dud kaupa, kui oli Mängus ja Koolis, ei osanud Ilona Lainas veel öelda.
Maja vastu huvi on
Viljandi tarbijate ühistu haldusjuhi Margus Toomla sõ-nul pole karta, et endine Män-gu ja Kooli maja tühjaks jääks, sest «Sakalas» ilmunud kuulu-tuse peale tuli selle rendilevõt-miseks kolm sooviavaldust.
Toomla teada pole huvilis-te seas ühtegi kasiinot ega ka-sutatud rõivaste kauplust, mil-le rohkuse üle kesklinnas on paljud viljandlased pahameelt avaldanud.
«Kasutatud rõivaste poe kandidaatide hulgas olemist ei saa ma siiski välistada, sest ühel üürnikuks konkureerival
firmal on märgitud tegevus-alaks tööstuskaupade müük ja ma ei tea, mida see täpsemalt tähendab,» nentis Toomla ning lisas: «Minu eelistus on küll, et seal ei hakataks pakkuma tei-se ringi kraami.»
Haldusjuhi ütlemist mööda selgub mõne nädala jooksul lä-birääkimiste tulemusena, kes kolmest soovijast üürilepingu endale saab.
See, kas ja kui palju hoonet remonditakse, sõltub juba rent-nikust.
Toomla jutu järgi ei pea ühistu üürnikku valides silmas, et uus kauplus mõne nende lä-heduses tegutseva poega kon-kureerima ei hakkaks. «Selles suhtes me tingimusi ei sea,» lu-bas ta.
Kaks suurt kesklinna kauplust kolisPOED UUS ASUKOHT POLE VANAST KAUGEL
281,2Üürnik saab kasutada 281 ruutmeetritViljandi tarbijate ühistu välja renditava endise Mängu ja Kooli kaupluse pinnast 132 ruutmeetril on müügisaal, 51,6 ruutmeetril abiruumid ja 97,6 ruutmeetrit moo-dustavad maja juurde kuuluvad kuurid.
Teisipäeval käis Dreamlandi kaupluse uutes ruumides alles remont ja ostjate asemel liikusid seal ringi Toom Tekstiili töötajad. Tõenäoliselt veel sel nädalal pääsevad poodi ka kliendid.2 x Elmo Riig
Viljandi on nii väike linn, et siin ei saa kuskil päris nurga ta-ga olla — meid leitak-se kõikjalt üles.
Kairi Vain, Dreamland Home’i juht
”
Minu eelistus on küll, et seal ei hakataks pakkuma teise ringi kraami.
Margus Toomla, tarbijate ühistu haldusjuht
”
Praegu tühjana seisva endise Mängu ja Kooli maja uus rentnik peaks selguma lähinädalatel.
Minu arvates mitte, sest ega sinna väga palju kauplusi jä-rele jäänud ole. Tartu täna-val on ülekaalus teise ringi poed ja kasiinod ning kau-bandus koondub kas juba valmis olevatesse või alles planeeritavatesse keskustes-se.
Mulle tundub, et linna süda võiks tulevikus kujuneda pi-gem kultuuriväärtuste nautimise kohaks ja turistide piirkon-naks kui ostlemispaigaks. Butiigi moodi poekesed võiksid ju Tartu ja Lossi tänavale jääda, aga kui nad on vaheldumisi kalt-supoodidega, pole piirkonna maine kuigi kõrge.
Neli-viis aastat tagasi varju-surmas olnud Viljandi peatä-nav on nüüdseks elavnenud. Kindlasti on selles oma osa uuel ärihoonel Tartu tänav 8. Arkaadia aia rajamine ja Ru-biini asemele plaanitava kompleksi väljaarendamine aitavad protsessile tõenäoliselt kaasa.
Arvatavasti kaotab Tartu tänav ka tulevikus osa äridest kaubanduskeskustele, kuid Viljandi-suguse väikelinna pea-misele kaubatänavale sobivadki butiigid ja salongid. Võrdlu-seks võiks siinkohal tuua Tartu Rüütli ja Küüni ning Pärnu Rüütli tänava. Ka neis linnades pole suured keskused suut-nud südalinnas elu lämmatada.
Viljandi Tartu tänava kui peamise kaubandustänava staa-tus võib vangla kvartali arendamise tõttu küll muutuda, kuid usun, et sel tänaval on ka edaspidi meie linna kaubandus-, meelelahutus- ja ärielus oma kindel koht.
ÜKS KÜSIMUS
Kas Tartu tänav on veel Viljandi peamine kauban-dustänav?
Reet Raudsepp,kinnisvara-büroo Uus Maa Viljan-di juht
Reigo Rannu,Markee Kinnisvara Viljandi büroo juhataja
6 Sakala 24. jaanuar 2008LOODUS
ELAMUS TENERIFEL VÕIB VULKAANIGA TUTVUST TEHA AUTOST VÄLJUMATA
Selleks et minna uudis-tama Kanaaride kõige suuremal saarel Tenerifel asuvat Teide vulkaani, ei pea olema alpinist, seik-leja ega maadeavastaja. Hispaania kõrgeima tipu ligi pääsevad kõik, kel vähegi tahtmist on.
Tõsi ta on, et kui mägi on nii kergesti kättesaadav, muutub ta mõnele inimesele igavaks. Mi-nu jaoks oli aga omaette ela-mus vaadata, kuidas vulkaani-saare keskpunkt turismimagne-tiks on muudetud.
Teide jalamile viib heas korras asfalttee, millel liigub arvukalt rendiautosid ja eks-kursioonibusse. Et tegemist on käänulise mägiteega, mis vahe-peal kulgeb üsna järsaku ser-val, sõidab enamik neist mõõ-duka kiirusega. Peatuda ja vaa-det nautida on võimalik selleks ette nähtud kohtades.
Turistide oskuslik suuna-mine on kindlasti üks põhjus, miks Hispaania enam külasta-tavaid rahvusparke ikka kau-nite vaadetega uhkeldada võib.
Vaatamisväärsus number üks
Tegelikult on nii, et inime-ne, kes kord juba Tenerifele puhkama on läinud, ei saa Teide vulkaanist üle ega üm-ber. Sellele saare vaatamis-väärsuste esinumbrile pakub konkurentsi vaid Loro teema- ja looduspark, mis on ühtaegu nii loomaaed, botaanikaaed
kui tsirkus.Need kaks sihtkohta kuulu-
vad iga reisifirma korraldata-vate ekskursioonide hulka. Ka rendiautoga pole Teidele jõu-da raske, kui vaid kiirteelt õi-gel hetkel maha keerata osa-takse. Saare eri servadest viib rahvusparki neli teed, mis kõik lõpuks mäe jalamil kulgeva trassini jõuavad. Turistide tee-konda hõlbustab marsruudi hea märgistus.
Peab aga arvestama, et te-gemist on maastikuga, kus au-tot juhtides tuleb piirduda esi-mese või teise käiguga. Heal ju-hul saab mõnel teelõigul nau-tida kolmandatki käiku.
Talvel kattub lumega
Kirjanduses ja turismibro-šüürides on 3718 meetri kõr-gust Teide vulkaani nimetatud Tenerife auks ja uhkuseks. See on ka üks Kanaaride sümbo-leid — saarestik on ju tekkinud miljoneid aastaid tagasi vul-kaaniliste protsesside tulemu-sena.
2036-ruutkilomeetrine Tenerife on Kanaari saartest suurim. Pindalalt jääb see alla
meie Saaremaale, kuid elanik-ke on seal rohkem kui pooles Eestis, 850 000.
Kuigi Kanaaridel on aasta ringi soe — kuu keskmine õhu-temperatuur on 18—24 kraa-di —, kattub Teide talvel lume-ga. Nii saab saare lõunaranni-kul laevasõitu tehes näha ühe-korraga nii rannas suvitajaid kui nende kohal kõrguvat lu-mist mäetippu.
Kaitsmaks piirkonna oma-pära, loodi 1954. aastal tulemäe ümber 18 990 hektari suurune Teide rahvuspark. Enamik sel-lest asub rohkem kui 2000
meetrit üle merepinna.Omapära sellel paigal jät-
kub. Madalamatel mäenõlva-del kasvavad Kanaari männid, mis on iseloomulikud just sel-le saarestiku loodusele. Need kannavad umbes 30 sentimeet-ri pikkusi okkaid, mis on kol-mekaupa kimpudes. Okaste suur pind võimaldab mändidel passaatpilvedest kondenseeru-nud vett koguda.
Üht võimsamat Kanaari mändi võib imetleda Teide rahvuspargi külje all Vilaflori külas. See sõidutee ääres sir-guv hiiglane on 45 meetrit kõr-ge ning tema tüve ümbermõõt on 9 meetrit.
Tipp jäi kättesaamatuks
Mäestikus järjest kõrgema-le tõustes ja pilvedestki läbi sõites avanevad uudistajatele eriskummalised vulkaanilised pinnavormid. Seal võib näha mitmesuguse värvi ja koostise-ga tardunud laavajugasid ning omapärase kujuga laavakivi-mürakaid ja kaljusid. Paljud rändajad on niisugust vaatepil-ti iseloomustanud sõnaga «kuu-maastik» ja see ei ole sugugi kohatu võrdlus.
Kui nüüd oma kogemustest rääkida, siis meie seltskond läks Teide mäge uurima oma Tenerifel viibimise teisel päe-val, kohe pärast rendiauto kät-tesaamist. Ausalt öeldes oli see paras julgustükk, sest ühekor-raga oli tarvis ümbruskonnas orienteeruda ning harjuda võõ-ra auto ja mägiteedel liiklemi-sega.
Kui pärale jõudsime, olid sõiduärevusele lisandunud tu-gev peavalu ja iiveldus. Meil oli küll kindel plaan minna sõitma köisraudteega, mis viib huvilised 2356 meetri kõrguselt Teide jalamilt kaheksa minuti-ga 3555 meetri kõrgusele, kuid paraku jäi see teostamata. Ene-setunne oli liiga kehv, et seista vähemalt paari tunni pikkuses järjekorras.
Märkusena olgu öeldud, et gondlisõidu lõpp-punktist jääb vulkaani kraatri servani veel 150 meetrit, mis tuleb soovija-tel läbida jalgsi. Tipu valluta-miseks peab enne küsima loa, mis väljastatakse Tenerife pea-linnast Santa Cruzist. Nii püü-takse kaitsta murenevat kraat-ritippu turistihordide eest.
Vulkaani tippu võib matka-ta ka jalgsi, köisraudteed kasu-tamata, kuid see nõuab aega ja head füüsilist vormi.
Kui mäestikust tagasi alla-poole sõitsime, muutus enese-tunne õnneks aina paremaks. Nii osutus tõeks meie lootus, et iivelduse põhjustas kiire mäk-ketõus, mitte kraaniveesõõ-must saadud surmav kõhutõ-bi.
Hiidvulkaani mälestus
Teise katsena püüdsime Teidet vallutada paar päeva hiljem, 25. detsembril. See päev oli justkui jumala kingi-tus: pühade tõttu polnud mägi-teedel ekskursioonibusse näha ja rendiautosidki liikus seal vä-hem kui eelmisel korral, päike
oli mõnusalt soe ning halvast enesetundest polnud jälgegi.
Kahjuks olid pühademee-leolus ka gondliga sõidutajad ja köisraudtee juurde viiv tee-ots oli suletud. Nii jäigi meil Teide otsast alla vaatamata.
See-eest oli rohkem aega allpool ringi kõndida ning oma-pärast Las Cañadase tüher-maad silmitseda. Kauges mine-vikus oli sellel lagendikul asu-nud hiigelsuur vulkaan, millel oli kõrgust rohkem kui 5000 meetrit. See hävis aga miljo-neid aastaid tagasi, jättes en-dast järele 15-kilomeetrise lä-bimõõduga kraatri. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel on hiigelkraatrisse tekkinud kolm väiksemat vulkaani, millest üks ongi kuulus Teide.
Las Cañadase tühermaa sa-
kilised servad annavad aimu kunagise mäe suurusest. Tar-dunud laavaga kaetud lagendi-kul turritavad ebatavalise ku-juga kaljud.
Üht omapärast kaljumoo-dustiste gruppi tuntakse nime all Roques de Garcia, mille juurde on rajatud ka vaateplat-vorm. Seal seistes nägime, kui-das veidi eemal asuva kalju La Catedral tipus oli end pikniku-le seadnud matkaseltskond. Sellid jätsid mulje, nagu olek-sid nad selle tipu vallutanud just jõulusöömaaja pidamise eesmärgil.
Seiklejaid meelitas Teide
ümbruses veel hulk matkara-dasid. Siin-seal hakkasid silma korraliku varustusega inime-sed, kes olid otsustanud ümb-ruses tõsisemalt ringi kolada.
Kindlasti teeb Teidel roni-mise põnevamaks teadmine, et vulkaan on ka tänapäeval te-gev: selle fumaroolidest immit-seb pidevalt väävligaasi. Tuld purskas mägi viimati 1909. aas-tal.
Tahaks loota, et Teide sees elutsev kuradike on edaspidi-gi turistide vastu armulik, las-tes pimeduse käest pagenuil rahulikult ümbruskonnas rin-gi vaadata.
Teide — tulemägi keset päikesesaart
Kanaaride päriselanikud guantšid uskusid, et Echeyde (Teide) sees elab kurat Guayota.
GUANTŠID
• Guantšid olid pikka kasvu, heledapäised ja siniste sil-madega. Neid on peetud nii keltide, viikingite kui Aaf-rika berberite järeltulijaiks.
• Pärast seda, kui Kanaarid XV sajandi lõpuks Hispaania-le allutati, müüdi päriselanikud orjusesse või hispaniseeriti, nende keel ja kultuur suruti maha.
• Tänapäeval elavad saartel hispaanlased, kelle soontes on kindlasti ka guantšide verd.
Allikas: internet
Teide rahvuspargi suuremad vaatamisväärsused on 3718 meetri kõrgune vulkaan (paremal) ja selle lähedal asuvad kivimisambad, mis kannavad nime Roques de Garcia. Sammaste juurde on rajatud vaateplatvorm. 2 x Liisi Seil
Selle kalju tippu oli piknikku pidama roninud seltskond matkajaid.
SAAR2036-ruutkilomeetrine Tenerife on Kanaari saa-restiku suurim saar.
8Köisraudtee viib soovijad kaheksa minutiga vul-kaani tipu lähedale.
24. jaanuar 2008 Sakala 7MEELELAHUTUS
NALJADVanglas. «Ma soovin saada kokku vahialuse Metsaveere-ga.» — «Kahjuks ta vabanes eile ennetähtaegselt, aga proovige mõne kuu pärast uuesti.»
Ajakirjanik 110-aastase mehe juures: «Kuidas teil õn-nestus nii vanaks elada? Kind-lasti pole te joonud, suitseta-nud ega ringi aelenud.» — «Hmm, ikka on ette tulnud.» — «Aga mis on siis teie pika ea saladus?» — «Jäin Titanicust maha.»
Sõbrad omavahel. «Ostsin safari tuusikud.» — «Tõesti? Mis hinnaga neid müüak-se?» — «Mitmesugusega. Näi-teks jaht lõvile koos naisega maksab 500 dollarit, kuid jaht naisele koos lõviga on ainult sada.»
Farmeril hakkavad kanad surema. Kirjutab siis ühele instituudile: «Palun aidake mind. Igal hommikul, kui ma kanalasse lähen, on paar lin-du selili, kanged ja jalad püs-ti. Milles on asi?» Läheb paar kuud mööda ja instituudist tu-leb kiri: «Me oleme teie mure üle pikalt arutlenud, konsul-teerisime kodu- ja välismaiste spetsialistidega, vaidlesime kaua ja lõpuks jõudsime üks-meelsele otsusele: teie kanad on surnud.»
Istub Jack saluuni ees ja puhastab püstolit. Ligineb John: «Hei, Jack. Ega sa ei tea, kus Harry on.» — «Ta suri.» «Suri! Millal?» — «Varsti.»
Viljandi varjupaiga kassid ot-sivad endale peremeest. Nad on vaktsineeritud, võimaluse korral steriliseeritud või kast-reeritud ja neile on tehtud pa-rasiiditõrje.
Tumba (va-sakul) ja Tukk on keva-dised kassi-pojad. Tumba on emane ja Tukk isane.
Paula on 2006. aasta kevadel sündinud täna-vakass. Varju-paigas on ta ühe Järva-maalt toodud kiisu kasuema.
Endi otsib uut kodu, sest te-ma peremees läks vanadeko-dusse. Koer on 3-4-aastane, isane, lainelise musta karvaga ja keskmist kasvu.
Viiratsi vallas omaniku kao-tanud paari-aastane emane koer. Ta on 50 sentimeetrit kõrge ja sterili-seeritud.
Vaata lisaks http://viljandi.var-jupaik.ee või helista telefonil 5390 2273.
JÄÄR(21. III — 20. IV)Planeediseisud an-navad sulle tavali-
sest suurema võime ebasii-raid inimesi ja võltsi käitu-mist läbi näha. Purustad oma teravmeelsusega illusioonid.
SÕNN(21. IV — 20. V)Oled heas tujus. Üle-meelik meeleolu
toob kaasa pealiskaudsuse ja oma tööde hooletusse jätmise. Võid midagi kaotada.
KAKSIKUD(21. V — 21. VI)Tänased planeedi-seisud muudavad
sind ebastabiilseks, mistõttu ametlike asjaajamistega seo-tud tegemised on raskenda-tud.
VÄHK(22. VI — 22. VII)Sul palutakse olla esindaja rollis, pead
jätma kellegi teise huvides hea mulje. Nõustu ainult ju-hul, kui see on ka sinu huvi-des.
LÕVI(23. VII — 22. VIII)Sinu elus on väsitav aeg. Pead ennast
ületama ka selliste tegevuste puhul, mis tavaliselt ei ole nii rasked.
NEITSI(23. VIII — 22. IX)Ootad inimestelt klassikalist käitu-
mist, kuid võid saada hoopis millegi muu osaliseks. Ole valmis ootamatusteks! Eba-soodne aeg reisida.
KAALUD(23. IX — 23. X)Lammuta vanane-nud suhted, loo
uued, karista vaenlasi ja taas-ta õiglus. Soovitatav on alusta-tud tööd lõpule viia.
SKORPION(24. X — 22. XI)Ette tuleb viperusi töövahenditega. Ole
valmis tehniliste abivahendi-teta hakkama saama.
AMBUR(23. XI — 21. XII)Võimalik, et pead tä-na aru andma ammu
sooritatud tegude pärast. Säi-lita ka ebameeldivuste puhul rahu ja väldi agressiivset käi-tumist.
KALJUKITS(22. XII — 20. I)Su veenmisvõime ja intuitiivsus jätavad
teistele sügava mulje. Sobiv aeg puhata ning tegelda kul-tuuri ja kunstiga.
VEEVALAJA(21. I — 18. II)Valitseb oht langeda pettuse või mahhi-
natsiooni ohvriks, seetõttu ole uusi suhteid ja lepinguid sõl-mides ettevaatlik.
KALAD(19. II — 20. III)Alateadvus võib sul-le kaela määrida mi-
dagi sellist, mida sa tegelikult ei vaja. Vaimustud isikust, kellega tegelikult kokku ei so-bi.
Tabamus MÕTTETERA«Alusta algusest, siis mi-ne edasi kuni lõpuni ja seejärel pea kinni.»
Lewis Carroll
6.23 Tänane kava6.25 Terevisioon8.45 Terevisioon*11.00 Pehmed ja karvased*11.20 Foorum*12.10 Riigikogu infotund*13.10 dokkaader «Cité Soleil’ viirastused» (Taa-
ni/USA 2005)*14.35 Dokumentaalfilm «Palgasõdurite
paradiis — Afganistan» (Inglise 2006). Endise sõjakorrespondendi film nüüdisaja õnneküttide salajasest maailmast, kus voolab palju verd ja veel rohkem raha.
15.20 Ffriigisari «Star Trek»16.05 Draamasari «Kelmid ja pühakud»16.59 Õhtune kava17.00 Aktuaalne kaamera17.05 Lasteekraan. Saame kokku Tomi juures
18.00 Aktuaalne kaamera18.15 Juhtimisaju 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles)19.05 Lasteekraan. Saame kokku Tomi juures19.30 Normanni vallutused20.00 Aktuaalne kaamera20.05 Paar
21.00 Aktuaalne kaamera21.35 HotDok «Pagana huligaanid» (Prantsuse
2005)22.35 Aktuaalne kaamera22.40 Muusikaelu 23.05 Muusikadokumentaal «Queen kui feno-
men» (Suurbritannia/USA 1995). Tagasi-vaade Briti rokkansambli Queen tegevu-sele alates 1970. aastatest kuni Freddie Mercury surmani.
Vikerraadio5.30 Vikerhommik. Meelis Kompus 9.45 Miniturniir 10.05 Huvitaja. Mart Ummelas 11.30 Edgar Allan Poe «Sina oledki see mees», 1. Ju-tustust loeb Tõnn Lamp 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Uudis+. Lauri Varik, Hillar Nahk-mann 14.05 Reporteritund. Lauri Hussar 15.00 Pärastlõunased uudi-sed 15.15 Kolmest kuueni. Jaan Elgula, Krista Taim 17.05 Liiklus-saade. Villu Vane, Meelis Kompus 18.00 Päevakaja 18.30 Miniturniir* 19.05 Reporteritund* 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Ideaalmaailmad. Landberk, «Riktigt Äkta» (1992). Toomas Kümmel 22.00 Uudised. Sport 22.30 «Sina oledki see mees»* 23.05 KÖP. Loo-made keel. Georg Aher, Marje Lenk 00.05 Luuleruum. Väike prints. Ind-rek Sammul 1.00 Huvitaja* 2.30—5.30 Öömuusika
Raadio 27.05 Silmad lahti! Mart Normet, Erik Moora 10.05 Kaheraudne. Mih-kel Raud 13.05 Kõik puhuvad. Reimo Sildvee, Sten Teppan 16.05 Pleier. Koit Raudsepp, Kaarel Kose 18.01 Pleieri soovikas. Margus-Koit
Kivistik 19.00 Pleier extra. Koit Raudsepp 20.00 Reggae power. Ringo, Tarrvi, Dice Rudy 21.00 Must mesi. Heidy Purga 22.00 Vib-ratsioon. Raul Saaremets 00.05 Öö-ülikool 2.00 2 päeva vahel
Klassikaraadio7.05 Klassikahommik 9.30 Jutu-järg. Eva Novek esitab katkendi Tammsaare jutustusest «Mäetaguse vanad» (2006) 10.05 Esineb Min-nesota orkester Osmo Vänskä 11.30 Rahvusooperi minutid 11.40 Esto-nia teatri lauljaid läbi aegade 12.15 Järjehoidja 12.30 Kultuuriuudised 12.40 Järjehoidja 13.05 Päevaklas-sika. Kadri-Ann Sumera 15.15 Al-bum. «Beethoven & Vadim Repin» 16.05 Meloodia võluvõim* 17.05 Da capo 18.00 Päevakaja 18.30 Ju-tujärg* 19.00 Täna kontserdisaalis. Esineb põhjamaade sümfooniaorkes-ter Anu Tali juhatusel 21.00 Vestlu-si kultuurist 22.05 Fantaasia 00.05 Nokturn
Elmar5.58—10.00 Ärka, kaunis maa 6.10 Tähtsündmused maailma aja-loos 6.20 Kultuuriürituste eelinfo 6.30 Lühiuudised 6.50 Õnnitlused 7.15 Tänased ajalehed 7.30 Liiklus-uudised 7.40 Lapsesuu 7.50 Suu puhtaks! 8.15 Hommikuintervjuu 8.30 Lühiuudised 8.45 Hommiku-mäng 9.15 Horoskoop 9.30 Pääste-ameti pressiteade 9.35 Lugu laulust 10.05—18.00 Päevapüüdja 10.20 Libauudised 11.20 Saame kokku 11.40 Talveinfo 12.20 Politseiameti pressiteade, liiklusõnnetused, sõidu-kivargused 13.20 Päevaintervjuu 14.20 Ilm maailma suurtes linnades 14.40 Talveinfo 14.50 Lapsesuu* 15.20 Täna ja homme mõnes kinos 15.40 Täna teatrites 15.50 Suu puhtaks! 16.20 Maanteeinfokeskuse pressiteade, sõidukivargused 16.35 Kes-mis? mäng 17.20 Libauudised* 17.40 Pikk ilmaprognoos 18.05—21.05 Sinuga talves 18.20 Lugu laulust* 18.30 Muusikaline tervitus-saade 20.20 Inforubriik 20.35 El-mari arhiivist 21.05 Meie lemmikud 22.00 Elmari talveöö
5.55 Kuum hind*6.20 Joonissarjad «Kass Oggy ja kurjad prus-
sakad», «Scooby-Doo», «Timon ja Pum-ba», «Chip ja Dale tõttavad appi»
8.00 Reporter* 9.00 «Kire lõksus»*10.00 «McLeodi tütred»*10.55 «Kodus ja võõrsil»*11.25 «Staaride magus elu»* 12.25 «Ameerika supermodell 3». Uus katsu-
mus viib tulevased modellid New Yorgi agentuuridesse, kus tuleb end tööle pak-kuda. Mahaunustatud kingad lähevad Amandale kalliks maksma.
8.05 «Mu armas paksuke» 9.00 «Marina»*9.55 «Kirgede torm»*10.55 «Kodu keset linna»*11.25 «Vaprad ja ilusad»*11.55 «Seitsmes taevas»*12.45 «Heroes»*13.35 3D Dokument. «Alaealiste iluoperatsioo-
nid» (Inglise 2007)*14.45 «Degrassi kool ja tema noored»15.45 «Seitsmes taevas»16.35 «Marina» 17.30 «Vaprad ja ilusad»17.55 «Kirgede torm»
18.55 Seitsmesed uudised19.15 Krimiuudised19.25 «Kodu keset linna» 20.00 Au tööle. Käerauad helgivad ja kummi-
nui välgub. Saatesarja kolmandas osas proovib riskidest tulvil politseinikuametit olümpiavõitja Erki Nool.
20.30 «Brigaad 3»
21.25 Mängufilm «Ämbliku võrk» (Spider’s Web, USA 2002). Toimekas direktriss saab ühel ärikohtumisel kokku firmao-maniku poja Clay Hardingiga. Pärast tor-makat vahekorda otsustavad nad firma raha salaja Šveitsi panka toimetada.
23.10 «Dr. House»00.50 «Kutsuge Cobra 11»1.45 Au tööle*2.15 TV Nightchat5.55 Uudised6.15 Krimiuudised
24. jaanuar 20088 Sakala MIDA TEHA?
NÄITUSED
Viljandi kunstisaalVabaduse plats 6, teine korrus. Tel. 551 5932. Avatud iga päev, välja arvatud reedel, kella 12—17.
17. veebruarini
XVII jõulunäitus «Kolme põlve kunstnikud»
Viljandi linnaraamatukogu
Tallinna tänav 11/1. Tel. 433 8660. Avatud E—R kella 10—20 ja L kella 9—16.
16. veebruarinilinnagaleriis
«Kiriküüt 15»20. veebruarinilasteosakonnas
«Vali Eesti parim laste-raamat»
Kondase keskusPikk tänav 8, Viljandi. Tel. 433 3968. Avatud K—P kella 10—17.
10. veebruarini
Tartu mänguasjamuuseu-mi näitus «Karjakuninga mängud»
Viljandi muuseumJohan Laidoneri plats 10. Tel. 433 3316. Avatud K—P kella 10—17.
17. veebruarini
Eesti kunstiakadeemia 1990. ja 2006. aasta Vepsamaa ekspeditsiooni-
de näitus «Taivas. Armas-tusega Vepsamaast»
Ugala teaterVaksali tänav 7, Viljandi. Tel. 433 3876.
fuajees
Mari Roosvalti maalinäitus «Kauguse sära»
Viljandi maavalitsusVabaduse plats 2. Tel. 433 0431.
29. veebruarini
Fotograaf Enn Loidi «Sipelgate tegemisi»
Viljandi kultuurimajaTallinna tänav 5. Tel. 433 3992.
26. veebruarinikohvikus
Fotonäitus «Huumoripidu «Grupipilt»»fuajees
Fotonäitus eelmise aasta sündmustest kultuurimajas
TEATER
Viljandi nukuteaterLossi tänav 31. Tel. 433 4295 ja 5341 9815.
Täna kell 11
«Jänes ja Punamütsike»
Ugala teaterVaksali tänav 7, Viljandi. Tel. 433 3876.
Täna kell 13
«Kes päästab koletise?»
Eesti keeled annab täna õhtul Abja kultuurimajas tasuta kontserdi. Liis Treimann («Postimees»)
ÜRITUSED
Abja kultuurimajaPärnu maantee 28, Abja-Paluoja. Tel. 436 0055.
Täna kell 18
Kontsert «Eesti keeled»
Suur VendTuru tänav 4, Viljandi. Telefon 433 3644.
Täna kell 21
Jackpot karaoke
Koidu seltsimaja
Jakobsoni tänav 18, Viljandi.
Täna kell 21
Mininite. Rütmikas nelja-päevaõhtu
Ööklubi Red
Jakobsoni tänav 2, Viljandi.
Tel. 433 3740.
Täna kell 23
DJ Karl Kukke
KINO
Kino RubiinLossi tänav 21, Viljandi. Tel. 5622 2222.
Täna kell 18
«Georg»
SPORT
Viljandi jääväljakPuidu tänav 8. Tel. 645 9300.
Uisutunnid algavad igal täis-tunnil ja kestavad 50 minutit
NIMEPÄEVADTänased nimepäevalised on Naima ja Naimi.
TEADETeata sündmusest maakonnas e-postiaadressil [email protected] või telefonil 433 0041.
24. jaanuar 2008 Sakala 9REKLAAM
Pindi Kinnisvara otsibpeatselt avatavasse Viljandi büroosse oma vahvassekollektiivi aktiivset, teotahtelist ja positiivse ellusuhtumisega
MAAKLERIT
Ootame• müügitöö kogemust,• head suhtlemisoskust,• vähemalt kesktasemel vene ja inglise keele oskust,• isiklikku sõiduauto olemasolu.
Maaklerikandidaadile tulevad kasuks kinnisvarajuriidikaalasedteadmised ning tahe areneda ja häid tulemusi saavutada.
Pakume
• prestii set ametikohta ühes Eesti mainekamas kinnisvarafirmas,• võimalust väga korralikult teenida,• nüüdisaegset töökeskkonda meie uues büroos,• äärmiselt sõbralikku ja kokkuhoidvat kollektiivi.
Kui oled huvitatud, siis palun saada oma CVe-postiaadressil [email protected]
Toetab Euroopa Liit
Paide kutsekeskkooliskorraldatakse töötavateletäiskasvanutele TASUTAjärgmised kursused:
• auto- ja elektritõstukijuhi täiendkoolitus (24 tundi) 18., 19. ja 20. veebruaril;• laomajanduse algõpe (40 tundi) 20. ja 21. veebruaril ning 3., 4. ja 5. märtsil.
Vajalik on eelnev registreerimine tel. 515 5611 võie-postiaadressil [email protected].
On alanud registreerimine C-kategooria ametikoolituse täiendkoolitusele (18.—21. veebruar).
MÜÜA MAJAD VILJANDIS
Tartu t. 1-b, Viljandi.Tel. 433 4300, 5645 4504.
www.markee.ee
Maramaa pst., kinnistu 2083 m², üp. 483,2 m², 4,5 mln. kr.Maasika t., krunt 856 m², üp. 230 m². Uus elamu. 3,7 mln. kr.Viiratsi, krunt 2542 m², üp. 218 m², 2,575 mln. kr.Jämejala, paarismaja kinnistu, 2587 m², üp. 162 m². Uus elamu. 2,575 mln. kr.Jakobsoni t., kinnistu 557 m², üp. 208 m². 2,5 mln. kr.Kevade t., kinnistu 1580 m², üp. 195 m², 2,43 mln. kr.Matapera, kinnistu 5000 m², üp. 187 m². Uus elamu. 2,395 mln. kr.Lembitu pst., kinnistu 714 m², 2,1 mln. kr.Liiva t., kinnistu 920 m², 2,075 mln. kr.Kulli t., kinnistu 1632, üp. 157 m². Uus elamu. 1,95 mln. kr.Maasika t., kinnistu 1018 m², üp. 140 m². Uus elamu. 1,99 mln. kr.Vaksali t., krunt 920 m², üp. 370 m², 1,91 mln. kr.Jakobsoni t., krunt 1257 m², üp. 99 m², 1,87 mln. kr.Kalevi t., kinnistu 876 m², 1,73 mln. kr.Vana-Võidu, üp. 136 m², 1,595 mln. kr.Köstri t., paarismaja, üp. 114,9 m², 1,595 mln. kr.Ploomi t., kinnistu 756 m², üp. 134 m². Uus elamu. 1,55 mln. kr.Lastekodu t., ridaelamuboks, kinnistu 211 m², üp. 105 m², 1,54 mln. kr.Posti t., üp. 139 m², 1,5 mln. kr.Köstri t., kinnistu 974, üp. 97 m², 1,45 mln. kr.Puiestee t., majaosa, üp. 110 m², 1,24 mln. kr.Kevade t., majaosa, üp. 88 m², 1,05 mln. kr.Koidu t., kinnistu 189 m², üp. 85 m², 0,92 mln. kr.Nisu t., majaosa, kinnistu 1043 m², 0,675 mln. kr.
www.linnagrupp.eeLinna Grupp Kinnisvara, Tallinna t. 37, Viljandi.
HIND 1 050 000 kr.Tel. 433 3041, 5695 9744.
Hoonestatud kinnistu 10,8 ha, millest 7,8 haon metsamaad. Ristpalkelamu üldpind 70 m²,3 tuba, köök, esik, panipaigad, ahiküte,kamin, köögis pliit, survevesi, lokaalnekanalisatsioon, soojaveeboiler,elektrivarustus 220/380 V. Kõrvalhooned:saun, laut, kuur, maakivikelder. Maja ees tiik.Viljapuud, marjapõõsad, klaasist kasvuhoone.Looduskaunis ja privaatne asukoht.Lähim kauplus 4 km kaugusel,bussipeatuseni 1,5 km.
MÜÜA MAAKODUPUIATUS (17 km Viljandist).
Pilt
idel
on
illust
ratii
vne
tähe
ndus
.
Laagri Maksimarket: Pärnu mnt 558a, Saue vald, HarjumaaLasnamäe Maksimarket: Peterburi tee 62a, Tallinn
Paide Maksimarket: Ringtee 2, Paide Viljandi Maksimarket: Lääne 2, Viljandi
Tartu Maksimarket: Lõunakeskuses Ringtee 75, TartuRakvere Maksimarket: Lõõtspilli 2, Rakvere
Võru Maksimarket: Jüri 83, Võru
11.90
21.90
63.50
192.-
19.20
97.90
43.50
31.50UUS TIGUANUUS KOGEMUSUUS KOGEMUS
� Mitmetahuline anne� Soorituselt võimas. Keskkonna vastu leebe� Piirideta sõidurõõm
See on tõeline vedamine: kuni 2,5 tonni
Karastatud mägironija
Need on vaid mõned Tiguani iseloomustavad näitajad,mida pakume teile baashinnaga vaid
364 900 kr. (sisaldab käibemaksu)
CO² emissioon TDI mootoriga 189 g/km, keskmine kulu 7,2 l/100km.
Linna auto • Viljandi • Tallinna t. 45 • Avatud E–R kl. 8–17• tel. 435 5340 • faks 435 5349 • automüük 435 5347• teenindus 435 5345 • www.linnaauto.ee
SPORT 7Noorte kergejõustik-laste saakLõppenud A- ja B-klas-si Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlustel kogusid maakonna noored seitse medalit, neist kolm kuldset, kaks hõbedast ja kaks pronksi.
Kuulutuste vastuvõtt tööpäeviti kella 9—17. Järgmise päeva ajalehte kella 12-ni.
«Sakala» ilmub viis korda nädalas.
Väljaandja Sakala Kirjastuse AS.Vastutav väljaandja Peep Kala.Toimetus käsikirju ei tagasta ja võtab endale õiguse neid lühendada.Välisautorite honorarid kantakse üle pangakontole üks kord kuus järg-mise kuu 5. kuupäeval.
Kõik ajalehes «Sakala» avaldatud ar-tiklid ja fotod on autori õigusega kaitstud teosed, mille reprodutseeri-mine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Sakala Kirjastuse AS-i kirjaliku nõusoleku-ta keelatud.
Trükitud Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 10 908.
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või te-lefon 646 3363.
10 Sakala 24. jaanuar 2008
Teisipäeval sündis Viljan-dis üks tüdruk.
KERGEJÕUSTIK EESTI NOORTEMEISTRID ON KÄTLIN TÕLLASSON, MERLI LILL JA KAIDI ROOSIMÄGI
Nädalavahetusel Tallin-nas peetud Eesti A- jaB-klassi kergejõustiku si-semeistrivõistlustel osu-tus edukaimaks Viljandi-maa esindajaks kuld- ja hõbemedali võitnud Merli Lill.
Kulla ja pronksi tõi koju Kätlin Tõllasson ning ühe meistritiit-li pälvis Kaidi Roosmägi.
Ühtekokku saavutasid Vil-jandimaa noored tiitlivõistlus-tel kolm kuld-, kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit ning seits-mest auhinnast kuus kuulusid tüdrukutele.
B-klassi võistlus
Laupäeval, mil Lasnamäe kergejõustikuhallis võtsid mõõ-tu B-klassi (1993. ja 1994. aastal sündinud) sportlased, käis kaks korda autasustamisel Staieri klubi liige, treener Ants Kuusi-ku õpilane Kätlin Tõllasson: kuulitõuke võitjana edestas ta tulemusega 11.22 teise koha omanikku 30 sentimeetri võrra ning kõrgushüppes saavutas tulemusega 1.59 kolmanda ko-ha.
«Kuulitõukes oleks tulemus võinud veidi paremgi olla,» lausus tütarlaps. «Lootsin oma senisele rekordile lähemale saada.»
Isiklik rekord on tal kolme-kilose kuuliga 11.50.
Kõrgushüppes vajanuks Kätlin Tõllasson parema koha püüdmiseks isikliku rekordi uuendamist. Seni oma edukai-mal võistlusel kõrguse 1.60 üle-tanud tüdrukut jäi sel korral teisest kohast lahutama kolm sentimeetrit.
«Kokkuvõttes läks võistlus korda,» tõdes ta.
Kuulitõukes kaks medalit
Tütarlaste kuulitõukevõist-lusel esimesest voorust peale teisest kohast kinni hoidnud Sakala seltsi esindaja Anna-Maria Kaseoja pidi viimasel katsel loovutama hõbeda ja leppima pronksiga.
Haapsalu tüdruk Kristel Källe parandas viimasel katsel oma tulemust 70 sentimeetri võrra, 10.92-ni. Anna-Maria Ka-
seoja saavutas samuti oma pa-rima tulemuse viimasel soori-tusel, kuid 10.68 andis talle kok-kuvõttes kolmanda koha.
A-klassi mõõduvõtt
Pühapäeval jagasid samas hallis meistrivõistluste meda-leid A-klassi (1991. ja 1992. aas-tal sündinud) noored. Viljandi-maa edukaimana lõpetas Merli Lill 60 meetri sprindis kuld- ja tõkkejooksus hõbemedaliga.
Eeljooksus päeva parima tulemuse saavutanud neiu sai finaalis ajaks 7,93, mis oli sa-jandiksekundi pealt sama mis hõbeda pälvinud tartlannal Kärt Viltropil.
«Kui kahel sportlasel on lõ-puprotokollis kirjas võrdne tu-lemus, tuleb arvestada tuhan-diksekundeid. Neid protokol-lis ei kajastata, kuid elektroo-niline ajavõtt võimaldab finiši-kohtunikel neid näha,» selgitas staažikas kergejõustikutreener ja kohtunik Tiit Aru.
Päeva kaks kiiremat tüdru-kut jagasid omavahel särava-mad medalid ka 60 meetri tõk-kejooksus. Sel korral jäi ühe sa-jandikuga peale tartlanna: Merli Lill sai ajaks 8,93 ja võitja 8,92.
Merli Lill tunnistas, et ei oska oma 60 meetri parimat ae-ga peast öelda.
«Usutavasti tegin Tallinnas uue rekordi,» sõnas ta ning li-sas: «Paalalinna hallis pole üldse võimalik 60 meetri dis-tantsi joosta.»
Ants Kuusiku juhendamisel harjutav Merli Lill on noorte tiit-livõistlustel varem küll meda-leid võitnud, kuid kuldmedal on tema kollektsioonis esimene.
Oma tulevikuplaanid võttis ta kokku umbmääraselt: «Ta-haksin näha, kui kaugele ma areneda suudan.»
Tiitel teivashüppes
Eesti meistri tiitli pälvis ka kergejõustikuseltsi Sakala esindaja, Leho Estorni õpilane Kaidi Roosimägi, ületades tei-vashüppes kõrguse 3.20. Sama tulemusega saavutas ta võidu eelmiselgi talvel, mil ta pärja-ti veel B-klassi sisemeistriks.
Viljandimaa noormeeste au päästis Teet Kivirand, saa-vutades A-klassi kuulitõukes tulemusega 15.05 teise koha. Tartlasest võitjale jäi ta alla 28 sentimeetriga.
Medalivõidust polnud kau-gel ka Priit Sihver teivashüp-pes. Ta saavutas kolmanda ko-ha omanikuga võrdse tulemu-se 3.90, paraku ületas konku-rent selle kõrguse esimesel, te-ma aga kolmandal katsel.
Eesti noorte kergejõustik-laste sisehooaeg jätkub juba homme, mil Lasnamäe hallis jagavad tiitleid juuniorid.
Kullaga naasid vaid tüdrukud
MitmekülgnekergejõustiklaneMöödunud suvel mitu korda maakonna noorte vasaraheite rekordeid uuendanud Kaidi Roos-mägi võitis teist aastat järjest noorte sisemeist-rivõistlustel tütarlaste teivashüppe.
A-klassi kuuluv Merli Lill pälvis Eesti noorte sisekergejõustiku meistrivõistlustel 60 meetri jooksus kuld- ja 60 meetri tõkkejooksus hõbemedali. 2 x Elmo Riig
TULEMUSEDViljandimaa noorte tule-mused 19. ja 20. jaanuaril Tallinnas peetud Eesti A- ja B-klassi sisekergejõustiku meistrivõistlustel.
B-klassi tüdrukud600 meetri jooks: 15. Iiri
Tera (Staier) — 2.00,72. 1000 meetri jooks: 9. Liisa Liesment (Staier) — 3.32,37. 60 meetri tõkkejooks: 9. Els Heile (Staier) — 10,00; 24. Kaisa Kuus (Sakala) — 11,34. Kõr-gushüpe: 3. Kätlin Tõllasson (Staier) — 1.59. Kaugushüpe: 15. Els Heile (Staier) — 4,56; 26. Kaisa Kuus (Sakala) — 4,10. Kuulitõuge: 1. Kätlin Tõllasson (Staier) — 11.22; 3. Anna-Maria Kaseoja (Saka-la) — 10.68.
B-klassi poisid200 meetri jooks: 7. Rein
Raudmets (Sakala) — 25,20. 60 meetri tõkkejooks: 8. Rein Raudmets (Sakala) — 9,44; 9. Siim Rannamäe (Sa-kala) — 9,47. Teivashüpe: 6. Siim Rannamäe (Sakala) — 2.80. Kuulitõuge: 6. Raido Vaan (Sakala) — 12,99; 8.
Pidevalt müüa saematerjali, sü-gavimmutatud välisvoodri- ja ter-rassilaudu ning sisevoodri- ja põ-randalaudu. Voodrilaudade töös-tuslik värvimine. Vajaduse korral vedu. Tel. 5664 0228.
1. Paistu valla Mustapali küla Vanaku kinnistu, 17 170 m² ,sihtotstarve elamumaa, katastritunnus 57002:002:0029.Alghind 150 000 krooni, enampakkumisel osalemisemaks 2000 krooni ja tagatisraha 15 000 krooni.Kinnistul asub ühekorruseline elamu.
2. Paistu valla Intsu küla Miti kinnistu,12 982 m² , sihtotstarveelamumaa, katastritunnus 57001:001:0092.Alghind 120 000 krooni, enampakkumisel osalemisemaks 2000 krooni ja tagatisraha 12 000 krooni.Kinnistul asub ühekorruseline elamu.
3. Paistu valla Pirmastu küla Pirmastu-Oru kinnistu, 16 139 m² ,sihtotstarve elamumaa, katastritunnus 57002:001:0054.Alghind 300 000 krooni, enampakkumisel osalemisemaks 2000 krooni ja tagatisraha 30 000 krooni.Kinnistul asuv elamu on koormatud üürilepinguga.
4. Paistu valla Hendrikumõisa küla Rebase kinnistu, 9551 m² ,sihtotstarve elamumaa, katastritunnus 57001:001:0095.Alghind 170 000 krooni, enampakkumisel osalemisemaks 2000 krooni ja tagatisraha 17 000 krooni.Kinnistul asuv elamu on koormatud üürilepingutega.
Enampakkumine on 26.veebruaril kell 10 Paistu rahvamajas.Osavõtumaks ja tagatisraha tuleb tasuda hiljemalt 21. veebruariksPaistu vallavalitsuse arvelduskontole 10302005449008 SEB Ühispangasvõi 221032471075 Hansapangas.Enampakkumisel osalemise maksu ei tagastata.
Enampakkumisel oleva kinnistu, enampakkumiste tingimuste jamüügilepingu tingimuste kohta saab teavet tööpäeviti kella 8—12Viljandimaal Paistu külas asuvast Paistu vallavalitsusest,tööpäeviti telefonil 439 3275, Mati Lauer.
Meeldejäävad hetked ratastel!
OÜ Viirapakub
limusiiniteenust.
Tel. 5816 4913.
Hansa Candle AS pakub tööd
seadistajaleNõuame
selle valdkonna töökogemust,kohusetundlikkust ja täpsust.
Pakumeeneseteostamise võimalust,
huvitavat ja mitmekülgset tööd,tulemustele vastavat palka.
CV saata aadressil Vabriku t. 2, 71011Viljandi või [email protected].
Märgusõna «seadistaja».Info telefonidel 433 0214 või 524 2660.
24. jaanuar 200812 Sakala REKLAAM
SAKALA TEED OÜon Viljandi TEEDEEHITUSFIRMA,kelle üks valdkond on Viljandimaariigiteede hooldamine.
Otsime oma meeskonda
TEEDEEHITUSEJAOSKONNA JUHATAJAT
Töö kirjeldus:� teedeehituse jaoskonna töö organiseerimine;� ehitusobjektil teedeehitustööde organiseerimine; � teedeehituse projektide juhtimine;� tellijaga suhtlemine.
Nõudmised:� teedealane haridus;� erialane töökogemus;� hea suhtlemisoskus;� analüütilise mõtlemise võime;� otsustusvõime;� B-kategooria autojuhiluba.
VÄRAVAVALVURILETöö graafiku alusel 12-tunniste vahetustena(vahetused algavad kell 7 ja 19).
Ülesanded:� registreerida territooriumile sõitvad ja sealt väljuvad transpordivahendid valvežurnaalis;� edastada büroo töötajatele kaubaautode ja külastajate kohta telefonitsi teavet; � kontrollida töötajatel kauba väljaviimise lube ja kaupa;� avada ja sulgeda korraldusi järgides raudteeväravaid,� väljastada ettevõtte transpordivahenditele diislikütust;� teha lisatöid väravamajakese ja selle ümbruse korrashoiuks.
CV saata e-postiga või tulla telefonitsikokkulepitud ajal kohale aadressil
AS Dold Puidutööstus,Riia mnt. 56, 71009 Viljandi.
FotopäevFotopäevFotopäevesitleb:
Loengud:*Digikaamera valik ja kasutamise põhitõed - Mati Roosalu*Canoni objektiivid - Indrek Tamm*Epsoni printerid - Andres Toodo*Pildistamine Canoni lisavälkudega - Andrus Noorhani*Soovitusi piltide tellimisel fotopoest - Mati Roosalu
