XII. Postimehhe lissa-kirri M 23 — 1862.

■!r ■ - !) it tt *4t % 0 j a Kott*Mait. 28, 18—20.

' Missiom * leht*M i s sL o n i f o tt n tt nt e b.

Hindude rvinna-piddud

Ka pagganatel on ommad piddud japühhad^ mrl mitme tuhhande kaupa kokkotullewad ommal kombel rõõmsad ollemaja ebbajummalaid tenima, agga Zummalparrako innetumal ja hirmsal.wisil. Küllad ollete ennege mönni kord Hindude„winna-piddudest" middagi kuulnud.

mis ühhe emmase Kali ebbajummalalepetakse. Sesinnane ebbajummal ööldaksehirmus werrejännulinne ollewad, kel muustasjust ial rõmo ei õlle, kui ünnimeste pi-nast ja waewast, midda hirmsam, seddaarmsam- Keik hädda ja willetsus, walloja waew ma peal õõldakse temma temp

89

ollewad. Tahhab nüüd rahwas seddahädda ennesest ärrapöörda, siis peawadkatsuma krrrja jumnralat kuidagi wisi lep-pitada ja melitada. Se agga ei wöiparrew sündida, kui selle läbbi, et tem-ma heaks meieks' isseennast pinawad jawaewawad, mis läbbi Kali neid siis rah-hul peab jätma. Nende mönnesuggusteissepinamisse kombedest on ka need hirmsad winna-piddud. Kõrge post pannakse ma sisse püsti, otse üsna nago meiemaal kajo winnad on, kummagi pole win-na otsa pannakse köied, ja se on siisotsekui altar, kus peal Kali ebbajummalameleheaks — nenda arwawad waesed Hindud innimessed isse hirmust wallo japina enneste peale wötwad. Teine polewinna otsa pannakse nüüd sähhärduneHindu pühha kinni raud hagidega, mistal seljast läbbi aetud, ja teine poolt töm-bawad wehhed tedda üllesse ja kigutawadsenna ja tenna ning ta waene loom rip-pub nenda omma selja lihha ja nahhawarral ma ja taewa wahhel ning rahwasviskab al. Kui tännase pildi peale wa-tawe, wöime selgemat arro sada. Nem-mad lähwad praego winna-piddo platsipeale, kus rahwas anuno otab. Keige eeskäib üks mees, kes pärdikult omma kehhakänab ja wänab, ja.hagid on temmaljubba selja sees walmis, kus otsas teddaülteswimratakse. Teine kes temma kör-was käib, kannab nendasamma hagid seljasees ja suur lillekrants weel kaelas. Nendewahhelt paistab kolmas, kes raudorra om-mast telest läbbiaianud ja selle issepina-missega Kali jummalat lodab melitada.Nende tagga käiwad passima ja trummolöjad ja paljo rahwast.

Üks Inglane, kes sedda innetumat piddo omma silmaga pealt watas, ütleb teddahirmsa kül vllewad. „Kui ma winna-platsi peale sain, aeti ühhe 34-aastasemehhel parrajalt hagid seljast läbbi, ettedda nende otsas üllestömbada. Ta waenemees nähti kül kahwatand ja täis tullistwallo ollewad, agga ta ei teinud mitte

omma suud lahti, kui ta selga löhhuti.Parrast Lömbati tedda köide otsas üllesseja kigutadi senna ja tenna ning rahwaskissendas al ja kitis sedda kui immeasja.Kigutamisse aial wiskab temma ülleweltlillesi rahwa peale,, mis sure holega nop-pitakse ja üllewel hoitakse. Mönne atapärrast lasti tedda jälle mahha. Ta heitis nüüd kummuli ma peale, hagid kombati seljast ja hawad senti kinni. Temmajärrele tülli teine waene ebbausso ohwer.Selle wallo näitas hopts surem ollewad,kui essimessel; agga nt pea, kut ta jubbaüllewel rippus ja rahwas ötskama hakkas,näitas temma ka omma wallo unnusta-wad. Se mees olli enne omma öe haigelapse wodi jures tõotanud, et kui Kalilapsokest lasseb ellnsse jäda, siis tahta taennast temma anuks winna otsas kigutadalasta. Lapsoke sai ka terweks, ehk kül mitteKali abbiga, Waid Jummala abbi läbbi,ja mees piddas nüüd omma sönna. ^Taödde ning öe laps otsib möllemad winnaal hea wenna ja onno wallo pealt wata-mas. Süddamelik tänno paistis öe silmistwälja omma hea wenna wasto, kes temmalapse pärrast keik sedda wallo kannatas. —Peale sedda tulli üks noor naene ennast Kaliromuks würnata laskma. Se nödder loomteg^i sedda omma öemehhe heaks. Taõemees olli mönne aia eest surma kohtoal olnud; sest temma peale olli kaebatud,kui õlleks temma innimest tapnud ja siisolli temma naeseödde tõotanud, et kuiKali õemeest peästab, siis tahtis naeseödde temma römuks hakide otsas rippuda.Kui nüüd õemees tõeste lahti sai, arwatisedda Kali tö ollewad ja naene tulli win-na-piddule ennast pinata laskma ja kannatas wallo wälja. —* Neljas ohwer olliüks Wanna emma, kes omma haige pöiaeest seddasamma tõotust olli teinud ja nüüdterweks sanud pöia nähhes sedda wallowastopannematta kanriatas. Nende järrele tullid weel mitmed teised, agga kellesüdda kannatas sähhärduft innetumat asjakaua pealt wadata?"

90

Nenda rägib üks Inglane, kes ommasilmaga näinud, mis missionärid ni sag-gedaste näwad ja meile kirjrrtawad. Kuinüüd üks rahwas omma suggulasi nendaarmastab, et ni kibbedat wallo nende parrast kannatab, ehk siil mõistmatumal kombel: kas nisuggune rahwas ommas prm-medusses meie süddant mitte ei peaks hal-ledaks teggema, et neile Jummala sõnnawalgust sadame, mis labbi Kali ja muebbajrrmmalate tenistus ärrakaub? Tõeste,armad ristiwennad, kui Issand meid onõnnistanud, et ommal maal ni kallid püh-had wöime pühhitseda, Nago pari näddalaeest sedda jälle olteme teinud: siis mõttel-gem ka selle peale, mahhärdused weel pag-ganate pühhad ja piddud on! omma ebba-jummalaid Lenides, teniwad kurratit, aggamitte ellawat Jummalat, ja selle sisse eitohhi meie neid mitte jätta.

„Armastus peab armastama,Heldus helde ollema."

Kuulsi rahwas. (Kohls.)Jndiama on suur ja lai (60,000 ruutpin-

nikoorm.) ja ellawad seal mõnnesuggusedrahwa seltsid, mis sellepärrast ka mitme nimme al serswad. Seal on wannast sadik jubbamitmesuggused rahwa rändamissed ja wal-litsussed olnud. Praegune üllem wallit-sus ülle terwe Eest-Jndiama ehk 160 miljoni innimeste, seisab Inglaste käes. Wanna põlline rahwas, kes enne Brama jaMuhamedi Mulessi seal maal ellas, ellabnüüd ennamiste metsades ja mäggede peal,mis ossast Eiropa rahwale alles tundmat-ta ehk hilja aego Lutwaks sanud. Pag-ganad on nemmad agga keik, ja ükskineist ei pällu: „Tulgo meile sinno riik;"sest nemmad ei tunne Issandat egga tem-ma riki, ei iggatse egga tea temma järreleiggatseda. Kui siis Jummala riik mitteJummala armust ilma nende palweta is-seennesest neile ei tulleks, nago se meile jaja kerge mu ristirahwale on tulnud, —

siis jääks se neile iggaweste Lullematta.Keik kes nüüd ristirahwas on, ei õlle ennemitte teadnud Jummala rigi parrast pallu-da, agga sellegipärrast ep õlle se neile tnlle-matta janud. Kaüllenral nimmetud Kuulsirahwas India mäggrsel mail, kellest Leip-sigi miss. Baierlein meile laiemalt teadustannab, ei pallunud selle rrgi trrllemisse parrast egga ei teadnud middagi sest rigift.Agga selle eest olli jälle teisa, kes sedda teg-gid. Waggad Jnglisma sõapealikud kandsidneid süddame peal ja murretsesid selle eest,et missionärid nende hulka ellama assusidja nenda tulli Jummala riik ka neile.

Kuulsi rahwas, nenda kui nende naabrid, Santalid, Kuudid rc. kes nende üm-berkaudo ellawad, on ka weel wanna ennemuistse India rahwa seltsi. Ommawaenlaste wasto ei jõudnud nemmad panna, nende alla ei tahtnud heita, sellepärrast Pöggenesid mäggede peale.

Kuulsi rahwa ma, nimmega Kota-Nagpure, on mäggine ma, mõnnest koh-hast 4(XX) jalga merreprnnast kõrgem.Kota-Nagpure kannab keiksuggu wilja japuid; ka leitakse seal kulda, waske, rauda,marmorikiwwa, tahwlikiwwa, kiwwisüssa,jah, timantr-kiwwa peab ka lertama, kesotsida mõistab. Metsad on täis Jndiamametsa lome, 'nerrda kui elewantid, tiigrid,leopardid, karrud, ahwid rc. on seal koddo.

Kuulsi rahwas on surusse ja näo polestrammukad innimessed, mustja, laia näo,sure su ja lohkus ninuaga. Nemmad onwässimatta töökad innimessed, wõib kasellepärrast olla, et nende mäggede pealpaljo jahhedam ja willum on, kui madda-la maal. Nende ellomaiad on ka nattukewrsakamad, kui teiste rahwa urtsikud, kesalwa kastiseltsides Braminide ikke al õh-kawad. Nende enneste seas mäggede pealei õlle mitte kastiseltsi lahhutussi, nagoHindude kaela peal; agga. kes nende sug-gust ei õlle, sellega ei te nemmad mingr-suggust teggemist. Enne wöiwad koeradja sead nende toido külge pntuda ja sestsüa, se neid ei rojasta; agga ni pea, krri

4- 4-

91

üks wo eras innimenne, kes mitte nendesuggust ei õlle, waagna külge peaks putu-wa, saab toit ärrawissatud ja kaus purruks lodud.

Kuulsi rahwa usso öppetus on, kuiwöimalik, Braminide wallest weel waesem.Nemmad aimawad kül ka üht hea olle-misse koggo, mis nad Darmeks nimmeta-wad, agga selle liig wöera ollemissele eimaksa ohwerdada. Selle wasto kartwadnemmad miimid pahha waimusid ja ohwer-dawad neile kitse tallest, kanno, siggo jamurrd sellesarnast. Nende kartus pahhawaimude eest, on kaunis Neegride wisi.Haigust ja muud hädda öeldakse pahhadwaimud saatwad ja arwawad wönne in-nimesse peale isseärranis rohkeste möedrr-wad, kedda siis ka, kui nöidasi, wäggakardetakse., Kui ommale üht ebbajumma-lat ehhitawad, siis ei te se neile suurtwaewo. Pannewad ühhe waia püsti, mäs-siwad wönned ride narrud ehk kaltsud ümber, tewad üllesse otsa ka nattuke peamodinuppo — jummal walmisl Et sähhärdu-sed willetsad jummalad rahwa süddamesmitte sure au sees ei õlle, on muidogimõista. Ommeti ei õlle neil omma tühjaebbajummalatest ni paljo kurja eesmärki,kui Braminidel omma jummalatest, ehkkül keil, mis apostel Rom. 1. p. ütleb,ka nende peale sünnib. Ni hästi Kuulsid,Kuudid, Santalid ja muud mäerahwasellawad just nenda, kui ep õlleks Jum-.malat, süddant, surma, kohhut, iggawestello egga wallo ollemasgi. On nende kohttäis ja wöiwad waggusi omma wina-lähk-ride ümber mahhaistuda, siis on neilkeil hea käes, muud nende meel ennamei nõua. Jomisse wörkus on nemmadwägga kinni, nenda et üks Missionar keiksedda rahwast ühheks sureks jodiko seltsiks nimmetab.

Nenda ellasid nemmad ommas pimme-dusses eddasi ja vlleksid selle sisse jänud,kui Issand neile ep õlleks risti kaela saatnud, mis kül rummalal kombel seal jateal allati sureks önnetusseks petakse. Kunt

side rist tulli esmalt nende omma würs-tide käest, kedda nad seal Semendariksnimmetawad, agga neist iggapiddi pinatudsawad. Neid kurnatakse nenda, et mitmedon jubba häddaga ommalt maalt ärra-läinud, ja kes weel senna jänud, peawadallati risumisse peale walmis ollema. Nende pinajad ütlewad neile pealege weel susissi: „Teie ollete meie härjad: meie toidame teid, sille eest peate sönna kuulmaja tööd teggema." Hallastust ja armoei leidnud rahwas kuskilt, Waid piddidkannatama, et pärrast abbi mõistaksid Län- ^noga wastowötta, kui Jummal abbi sa-dab; kedda nemmad kül ei tunnud.

Eest otsa ei mõistnud nemmad seddaJummala abbi kül mitte tännoga wastowötta, Waid tõukasid ennesest Laggasi. Jubba Nowembre kuus 1845 olli õnnis Ber-lini öppetaja, Joh. Gossner, 4 missionärisenna saatnud, kedda waggad Jnglismaüllemad pallüsid enneste jure tulla. Omma essimest missionipaika nimmetasid needBetestaks. Agga Kuulsi rahwas ei tahtnud ennast sille tigi wees pesta lasta.Braminid ja Muhamedi ussulissed tullidommeti mönned waidlema agga Kuulsirahwas hoidsid ennast üsna emal. Jummala riik tulli nende jure, agga nemmadei wõtnud sedda mitte wasto. Mis nüüdtehha? Kuulsid ehk ei olnud weel ristiläbbi küllalt walmistud? Jummala sönnatulli ehk liig warra nende jure? — Kesteab inniweste seast sedda üttelda? Jummala sönna ei õlle mitte üksi nisso seme wi-sil harritud pöllo peale, Waid on ka kui ha-mer, mis kaljud katki peksab. Issanda armo on möllemil wisil tarwis, agga seddaomma armosaatmist ei panne ta mitte paljomeie silmade ette, Waid temma teed käi-wad sallaja ja näggematta õnnistab temma semet pöllo sees ja omma sönna meiesüddames. Ei jä sepärrast muud nöu ülle,kui ikka Ewangeliumit kulutada leigekomale ja leige rahwale ja allandlikko,palwega uskuda ja kota, künni Issandsiin ehk seal ennast tunnistab ja rahwa

92

hulgad omma riki kutsub. Temma uksitunneb õiget aega. Temma üksi teeb keikja teeb igga pool, kes agga allandlikkouurrisematta ussoga jõuab Lemma aegaodata.

Gossneri wissisnärid mõistsid odata jaIssand teggi nende ostmist kergeks. Sellemakonna üllem, üks Jnglisma major Han-nington ja Lemma abbikasa, möllemad Issanda armastajad hinged, ollid neile kei-gis ihholikkus asjus otsekui issa ja emmaeest. Parrast, kui neid sealt ärrakutsuti,kinkisid nemmad omma ellomaia ja paljosest, mis seal sees olli, missioni ommaks.Sähhärdusi söbro olli missionäridel wäggatarwis. Egga se tal taewas muidogi tas-sumatta ei jä.

Nelli aastat läksid möda, nelli missio-näri hauda, Gossner satis kotto ikka jälleued järrele, agga Kuulsi rahwas ei tahtnud Kristust ja seisid emal. Seal tulliühhel päwal üks wanna Kuulsimees, kellepea jubba wärrises, wõttis üht ramatut,ööldes: „Minna tahhan sedda ramatutholega luggeda. Ma tahhan jah; sest maussun, et se sönna Jesussest üks hea sönnaon. Ma tahhan ka Jesusselt andeksandmist ja ärralunnastamist palluda. Et mawanna ollen, tahhan ma sedda ööd japäwad tehha. Ja kui ma surren ja Jesus mind Laewasse wöttab, siis tahhan maseal ümberwadata ja küssida: kus on (missionärid) Shats ja Batsh?" -— Sähhär-dune könne olli missionäride körwus kuiingli laul ja maggus seemne iddanemissetunnistus, sepärrast ka usso kinnitus.

Aasta pärrast sedda, 27. Junil 1850 saidessimessed nelli innimest ristitud. Need-sinnatsed mehhed ollid jõukamat suggu rahwas, kenne maid nende üllemad püüdsidkäest ärrarisuda. Nad ollid kohhut käinudja õigust sanud. Se olli imme kuulda.Missionärid ollid ka nende poolt olnud,se olli weel surem imme; sest muido eiolnud tegi Kuulsi rahwa poolt. Kuusnäddalat pärrast sedda essimest ristmist

ollid jubba 50 perrekonda walmistamisseöppetust pallunud ristmisse peale, ja selle-samma aasta lõppul tahtsid 50 külla rahwas ristiinnimesseks sada. Tänno Jum§male, nüüd hakkas assi eddasi nihkuma.Palwekodda jäi kitsaks, teisel aastal hak-kati kirrikut ehhitama ja Jnglisma wen-nad aitasid truiste kõrwast et nelja aastapärrast wõisid omma „Kristusse-kirakut"pühhitseda, kuhho 800 innimest sisse mahtusid, agga se kord olli liras üsna täis.

Jummala sönna seme olli hästi iddane-nud ja wösso aianud ühhe rahwa seas,kes enne omma hinge õnnistussest suggugiei holinud; agga keik, kes kirrikus käisidja Jummala sönna kuulsid, ei olnud weelmitte usklikkud. Nisso seas olli ka hagga-naid, ja kus sedda ei õlle? Jggal poolmailma peal. „Tossi kül, ütlesid missionärid 1853, Jummala sönna on kui happotaigen keige Nagpurema läbbi tunginud(mis arwata nenda suur, tui Sakseni kun-ningriik) ja wähhe on neid, kes Jesussenimme ei tunne: siiski ei õlle sellega weelpaljo walmis tehtud. Issand üksi tunnebommad. Lou järrele kaunis hulk, aggakui Issand meid taluma ehk tulama hakkab — kes teab siis. Meie peame külSrndat tännama, kes ennam on tei-, kui meie julgesime lota;- agga meieolleme alles tö hakkatusses ja meie wäl-jad hakkawad alles haljendama. Se teebsüddamele römo, agga ka hirmo, sest or-ras ei õlle weel kellegi salwes." Neid eiwöetud jubba eest otsa mitte ui pea ristida, kui mõnned tahtsid, agga pärrast,kui mõnned patto tee peale taggasi langesid, waatsid missionärid weel ennam ette;„sest ristiinnimessed ilma ellawa ussotundmisseta on koggodusse risttks ja häb-biks," ütleb sealt miss. Batsh.

Sellegipärrast olli tunda, et suur ar-mokatsmisse aeg waese Kuulsi rahwaleolli tulnud ja Jummala riik neile liggiastunud. Sedda ei wöinud siis ka kur-rat mitte kaua waggust pealt watada: tahakkas pea ommäl wistl tuld puhhuma.

93

nago La sedda iggal aial ja iggas paikusikka on teinud. Agga meie teame jo, missahana puhhumissed wannast sadik on teinud: tulli on seläbbi weel ennam põllemahakkanud, ja nenda sündis se ka Kuulsirahwa seas. Agga meie ei tahha ommajutto tänna ni pikkaks wennitada; kui ed-despiddi rumi leiame, siis tahhame nendetaggakiusamistest eddasi kõnnelda.

Jndiama nälg ja kolera-többi.Et meie tänna kord Jndiamaal olleme,

siis kõnnelegem Lemmast weel eddasi. Jndiama on üks immelik ma. Rikkamatmaad ei leita kül mailma pealt ennam,kui Jndiama, agga wähhe on maid, kus nipaljo innimessi nälga ja kolera-töwwessesurrewad, kui Jndiamaal. Seal seisabkuldne käkki otsekui pusärgi körwas. Kesseitungid luggewad, terrasewad innimesed,need mälletawad kül, et minnewa aastajälle sähhärdune suur nälja hädda Jndiama raskeks witsaks olli. Pool Jndiamaadolli selle raske nuhtlusse al. Eiropamaaltsadeti kül rohkeste abbi, nenda et pärrastmõnni hea rubla weel ülle jäi, agga mittotuhhat innimeft surrid owmeti nälga. Põudja nälg om seal maal nisamma tutwadasjad, kui korra pärralissed wihmasajudja rohke õnnistus. Uhhed towad surma,teised ello, ühhed hädda ja pudust, teisedrõmo ja rikkust. Jubba 130 aasta sees,kus tähhelepandud, on 13 korda põua janälja hädda Jndiamaal olnud. Selle jär-rele tulleb siis igga 10 aasta peale ükskord. Se keige hirmsam olli aastal 1770ja selle aasta järgmissed hädda surussepolest ollid 18371a 1861. Sedda häddakautada wõib üksi Jummal, agga kergitada wõiwad ka innimessed, ja isse-ärranis seläbbi, kui ennam kanalist kae-wetakse ja parremad teed tehhakse, misläbbi ennam maad wõib nisutud, ja kuihädda käes on,- ruttem abbi sada. Inglased , kes selle ma pea-perremehhed on.

tahtwad nüüd keige holega selle eest mur-retseda, et teist ni rasket hädda, kui minnewa aasta olli, mitte ei peaks ennamtullema. Agga waewalt olli minnewaaastane põud mõdaläinud, Jummal jällewihma annud ja mapind ennast halja roh-tode ja wiljaga katnud, kui ka kolera-tõb-b i kannul olli. Se on tuttaw Jndiama sur-maingel. Ta ei küssi mitte, on so kõht tüh-hi ehk täis, õlled sa noor ehk wanna, rikkas ehk waene, würst ehk sant? Ta risubwannematel lapsed ja lastel wannemad.Kolera on keige ehmatuste ehmatus. Mad-rasse linnas hakkas ta esmalt peale jamurdis 7 kuud järge mõda 70 — 90 in-nimest näddalas mahha. Madrasse linnast lautas ta ennast põhja pole. Middasuremad ja perrekamad linnad, sedda su-rem surma leikus. Jsseärranis suur ollise Hiderabadi, Delhi (Dilli), Kandaharija Kabrrli linnas, kus 18 päwaga 8000innimest, nago püssiga mahhalastud, äk-kiste ärrasurrid. Keik tõ ja kaup olliseismas. Muhamedi ussulissed, kelle hulkJndiamaal suur on, ei tulnud ennam omma mosheedest (kirrikutest) wäljage, Waidkissendasid ikka peale, et, Allaa (Jummal)sedda hirmust haigust lasseks mõda minna.Sähhärdused päwad pannewad iggaühteomma Jummalat appi - hüüdma, önsadolleme siis, kui ellawat ja heldet Jummalat teame appi hüda. Temma on häddasaatja ja wõtja ja ei kule middagi asja nihea melega, kui usklikkude palwed. Seddaon siis ka missionärid ja nende koggodu-sed Jndiamaal, ni hästi nälja kui ka kolera aial rohkeste tunda sanud. Praegoon 22 missioniseltsil liggi 450 missionäriJndiamaal ja nende koggoduste hingedearro arwatakse 120,0M peale; agga põlle,Jummal tännatud, mitte kuulda olnud,et paljo olleksid neist nälja häddasse ehkkolera-tõwwesse Lrrasurnud.^ Issand Lrm-neb ommad.ja mõistab neid hoida, ehkkül sesamma hädda, mis teiste peale langeb, ka neist mõda ei lähhä, kuid et neile,kes Jummalat armastawad, keik asjad,

94

ka nälg ja kolera, peawad heaks tulle-ma. — Praego ei kuulda sealt ka kolerahäddast mitte ennam paljo; agga se onhalle kuulda, et Jndiamaal ja iggal maal,kuhho Eiropa rahwas ellawa assuwad,head ello kombed otsekui eest ärrapõggene-wad, mis ommeti ristirahwaga peaksidlahhutamatta ühhes käima. Agga neudapse on: Uskmatta ristlane on saggedastepahhem, kui mõnni ristmatta pagggn.Wõtko Zummal sedda teutust ristirahwapealt ärra!

Jndiama kirjakandjad ja kõrtsid.Mets ja ma, mäed ja orrud, külm ja

soe, sui ja talwe on Jndiamaal teised kuimeil, sepärrast ka üsna teine rahwas, teised prügid ja kombed, teine usk ja ella-misse wisid. Leipsigi Missionar Mair,kes omma essimest reisiluggu seal maallillesse pannud, rägib meile sest nattuke.

Ühhel illusal hommikul sanud temmaka omma reisi peal Jndiama krrjapvstitundma. Se olnud weider kül. Esmaltolnud kaugelt jubba kella köllin kuulda,mis sam sammult liggimale tulnud, künniwimaks üks Hindumees, kerges rides, neistrrrtto möda kargunud ja eddasi lippanud.Kirja kimp olnud temmal pähhä seutudja kep käes, mis ta püsti hoiab ning jär-gest köllistab, sest kep on ümbertringi pis-sukesi kellast täis. Sedda keppi köllista-des lähwad keik temma eest ärra ja and-wad temmale rumi eddasi lippata. Nisug-guse kirja kandjal on agga mönni Werstjoosta, siis leiab teist jälle eest, kes kirjakimpo rrltto omma pähhä wöttab ningnenda omma kella-keppiga eddasi tõttab,kuida teine olli tulnud. Sedda kellaköllakuleb teine kirja kandja ehk postimees jubba emalt ja panneb jallad walmis , etmuud ep õlle tarwis, kui kimpo teise peastwötta ja eddasi jooksta, ja nenda lähwadJndiamaal iggapääw kirjad eddasi. —Postmaanteed ja jamamaiad on seal maal

tundmatta asjad; nendasamma ei leia saka kõrtsi tee ärest, kuhho wöiksid ömaialejäda, nago siin maal. Selle assemel onseal wallitsusse polest igga 15 künni 25wersta peale puhkamissemaiad Eiropäreisiatele tehtud,' mis Bungalau nimme-takse ja kus tolid, lairad ja wodid seesseiswad. Toit peab teekäiatel seal maalallati kasas ollema, agga nisugguses Bun-galaus wöiwad nemmad sedda walmistada.Sähhärdune Bungalau on ühhe Hindu ül-lewatamisse al, kes teekäiaid peab üllespas-sima ja tallitama ning selle eest saab temmaigga 6 tunni pealt 30 kopp. ehk Indiarahha järrele pool Rupini, kui kauemaksjäwad, siis üks 1 Rrepin ennam. Iggareisia, kes nisugguses Bungalaus puhkab,peab omma nimme ning kust ta tulleb jakuhho ta lähhäb, ühhe ramato sisse kirjutama, kui ka maia tallitaja kitust ehk laitust. Siin wöib reisia ennast,kaDannisees pesta, mis seal pallawalmääl ^strrekskossutusseks on. Kes agga nisugguse maiajure ei jõua sada, peawad lausa taewa alömaia piddama, kus ka ussid ja sissalik-kud saggedaste nende riete alla puggewad.Missionär Mair tännab Jummalat, ettemma essimenne teekäik Jndiamaal olliõnnilikkult käidud sanud., kuid puhtastweest on seal teekäial saggedaste pudus;sest seddasamma seiswat tigiwet, kus seesrahwas isseennast ja omma rided pesseb,wöitakse ka sögi ja jõgi tarwis, et muudpaljo ep õlle sada. —

Õige ristiinnimenne olla, maksabpaljo,

, Ma ei tea mitte, armas ristiwend, kassa sedda laulo tunned, mis ma „Sioni-Laulo -Kandlis" M 483 ollen luggenud?Ma ei salga mitte, need salmid on mulmõnda korda peas ja süddames ümberläinud. Essimenne salm on nenda:

„Kül waewa nääb, kes tahhab siin;llks oige ristiinnimenne olla

95

Sest lihhal, werrel on se raske piin,Kui igga patra) peab ristilödud sama;Ehk saad siil wöimust mönne himmo peal —Reid küllalt meel!"

. No seeb se turri luggu on: neid küllalt weel! Adam ei tahha surra eggalihha ennast lasta ristilüa.' Maddo nõelab jalgo, surma kihwt tungib süddamesseja meil on allati Israeli laste päwad kä:Jummal teeb liga! Ja siiski puhhas walle!Issand ei kiusa egga pina keddagit, agga -lapse waew on ikka wallus ja uestesündi-minne nendasamma. Loe selle laulo teisisalmist ka ehk sedda, mis siin Tanielist

. ragin, ehk saad siis mo tölbist telest arro.Üks Hindumees — minna ei tea, mis

ta endine nimme olli — wöttis Jummalasonna missionäri suust wasto ja se teggita süddant uets. Ta sai tolmaino Jummala nimmel ristitud. Ta nimmi pandiTaniel. Agga Hindumehhe ristminne eiõlle mitte kerge assi. Ta naene sai seläbbiotsekui melest ärra, tungis kabbelisse, karjus, rokis, wandus, pällus, pillas tuhka —Taniel jäi kindlaks - ja sai ommeti ristitud. Parrast kaddus naene ja lapsed, nage ma alla. Taniel jäi waggasi, nagoAbraam omma poega ohwerdades ja pid-das üksi paljast ussust kinni. Kah-heksa aastat ei sanud temma naest eggalapsi nähhä; agga ta kandis neid ööd japäwad palwe kätte peal, ütles: „kül Issand toob neid taggasi!" Missionärid pannid temma usko immeks. Ta olli Issanda nimme pagganatele kulutanud, nüüdtulli Issand tedda ärrakutsuma. Ommasurmawodi peal seisis ta rahhul kui lapsemma rinnul. „Ma mässirr end Kristussewerre kue sisse, muud põlle tarwis." Seolli ta rööm. Agga naene ja lapsed? „KiilIssand toob neid taggasi." Ennäh, en-nego mees hinge heitts, seisis naene omma lastega pölwili ta wodi ees maas.

Temma palwed ollid neid taggasi tonud.Taniel panni ommad käed nende pea peale,naeratas nago laps, laskis sängi taggasi,hüdis: „Santosham!" se on: oh römo!ja ...... surri. Naene ja' lapsed käiwadnüüd temma önsa jälgede sees. — Uskmurrab läbbi kiwwist ja rauast, agga eiella muial, kui neste sündinud süddames.Loe nüüd need teised laulo salmid.

Kas ell« luul ehk ebbajnmmalad?Lõuna-merres, Manihiki saarde peal

ollid rahwas missionäride Jummala sönnakulutamisse läbbi ka nenda kaugele sanud,et küssimctz hakkasid: kas ellaw Jumnralehk ebbajummalad? Se tulletab meileIsraeli luggu Karmeli mäel mele: kasJehowa ehk Paal? — Ennamist keik saarlased ollid nõuks wõtnud omma innimesteludest tehtud ebbajummalad ühhet seätudpäwal kokko tua ja ärrapõlletada. Aggamõnned üllemad nende seas ollid suresmurres,.mis sest nende arwates hirmusjulgest tööst piddi sama. Pääw tulli kätte,mil assi piddi sündima. Keik se ö otsahüüdsid nemmad omma jummalaid, etkanget tormi lasseksid tulla, mis jumma-late pölletamist ärrakelaks. Agga wallepuhhas! Teisel hommikul olli m selge jawagga ilm, et mitte pulehhed ei likunud.Ei aitnud nüüd middagi, kui töid isseomma jummalaid ja wiskasid.neid tul-lesse. — Üks neist ei uskunud weel, Waidkatsus ristiusso palwekodda pöllema südata,ööldes: „kui se mul mitte korda ei lähhä,siis ussun ka, et nende Jummal ellab jakaitseb, ja wiskan ommad jummalad tallesse." Jummal aitas, et misponär takurja tööd juhtus näggema ja tuld warstärralämmatas. Nenda jäi saarlaste hingeönnistusseks wöit ellawa Jummala kätte,kellele se wimaks muidogi keik jääb.

Jm Namen des General - Gouvernements der Ostsee-Provinzen gestattet den Druck: Censor R. Jacoby.