5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
1/187
KAITSEVE VRU LAHINGUKOOL
SDURIKSIRAAMAT
Vru 2008
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
2/187
Koostatud Kaitseve Vru Lahingukooli ppeosakonnas.
Tname koost eest:
SidepataljoniLT VK Tapa VK-iksik- vahipataljoniViru ksik jalave-pataljoni
Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile:
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
3/187
EESSNA
Hea Lugeja,
Eesti Vabariigi ettevalmistus sjaliseks kaitseks toetubldisele ajateenistuskohustusele. Tna kestab ajateenistusEesti kaitseves vhemalt kaheksa kuud. Siis pitakseinstruktorite ke all sduritarkusi, mida kogu teenistusejooksul praktiseeritakse ja tiendatakse. Kuid inimenekipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sdurgierand ole. Seega annab alljrgnev Sduri ksiraamatvimaluse ununema kippuvaid teadmisi le korrata ningvajalikul hetkel keprast olles vib lesannete titmiselthtsaks lekrreks osutuda.Tnapeva sjapidamine on muutunud vga tehniliseks janii viks vita, et inimesel ei ole lahinguvljale enamasja. Tegelik sndmuste kik nitab aga, et siiani kivitab
tehnilised abivahendid inimese mtte- ja lihasjud.Tulirelvad ei ole raalide eest taandunud, leldisesttehisintellekti vidukigust rkimata.Tna ja lhitulevikuski on mravaks inimese tahe ningoskused. heks viimase aja phioskuseks on mratustinfohulgast vajaliku leidmine. Emakeelse Sduriksiraamatu olemasolu on hdavajalik sduri vljappeparema taseme tagamiseks.
Kordamine on tarkuse ema
Sduripiku koostajad
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
4/187
3
SISUKORD
Eessna .......................................................................................... 2Sisukord ......................................................................................... 31. LDINE ........................................................................... 4
1.1 Riietus ..................................................................... 41.2 Relvastus ................................................................. 81.3 Transpordivahendid ............................................... 131.4 Rahvusvaheline sjaigus ...................................... 211.5 Kehaliste vimete kontrolltest ................................ 25
2. VLIOSKUSED ............................................................ 312.1
Sduri varustuse pakkimine ................................... 31
2.2 Kauguste mramine.............................................. 422.3 Moondamine ......................................................... 502.4 Sihtmrkide osutamine ........................................... 592.5 Tulekaart ............................................................... 662.6 Tuleliigid ja laskeasendid ....................................... 692.7 Granaatide kasutamine ........................................... 732.8 Imitatsioon-moona kasutamine ............................... 782.9 Varjumine ja varjatud liikumine ............................. 872.10 Ettevalmistus lahinguks ......................................... 932.11 Sduri liikumisviisid .............................................. 952.12 Paiknemine .......................................................... 1082.13 Kemrgid ........................................................... 1162.13 Tingmrgid
3. PIONEER ..................................................................... 1283.1 Tulepositsioon ..................................................... 1283.2 M14, kaitselaeng 21 ............................................. 135
4. KAITSEVAHENDID ................................................... 1434.1 TBK kaitsevahendid ............................................ 143
5. SIDE ............................................................................ 1545.1 Kuuldekoodid ...................................................... 1545.2 Sidepidamisviisid (raadio-, traat- ja alternatiivside 1565.3 Raadioside loomine ............................................. 1595.4 Vlitelefon, vlikaabel ......................................... 161
6. KAART JA SELLE KASUTAMINE ............................ 1647. HGIEEN JA ESMAABI ............................................. 177
Kasutatud kirjandus .................................................................... 185
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
5/187
4
1. LDINE1.1 RIIETUS
Kasutatud Kaitseve juhataja poolt kinnitatud EestiKaitseve Vormikandmise kord 02.07.2007
Kik komplektid sisaldavad aluspkse, sokke, T-srki javlivormi pksirihma.
SUVISED VLIVORMI KOMPLEKTID (1 3)Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1)
Kantakse teenistuslesannete titmisel soojal ajal.vlivormi mtsvlivormi pksidpoolsaapad
Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2)Vlivormi baaskomplekt. Lubatakse kanda kigiljuhtudel, mil on ette nhtud vlivormi kandmine.
vlivormi mtsvlivormi jakk ja pksidpoolsaapad/talvekummikud
Pilt 1.1 Pilt 1.2
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
6/187
5
Vormikomplekt nr 3(pilt 1.3)Kantakse jahedal ajal, mil ei ole veel vajalik talvisevlivormi jope kandmine.
vlivormi mts
vlivormi jakk ja pksidsooja aluspesu srk/sviiterpoolsaapad/talvekummikudsrmkindad(vajadusel)
TALVISED VLIVORMIKOMPLEKTID (4 7)Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4)Vormikomplekt voodrita talvise vlivormi jopega.
Kantakse jahedal ajal.vlivormi mtsvlivormi jakk ja pksidsooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jope soojendusvoodritapoolsaapad/talvekummikudsrmkindad
Pilt 1.3
Pilt 1.4
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
7/187
6
Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.4)Vormikomplekt voodriga talvise vlivormi jopega jasuvise vlivormi mtsiga. Kantakse varakevadel vihilissgisel.
vlivormi mts;vlivormi pksid;sooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jopepoolsaapad/talvekummikudsrmkindad
Pilt 1.5
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
8/187
7
Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.5)Talvine vlivormikomplekt saabastega.
talvise vlivormi mtsvlivormi pksidsooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jopepoolsaapad/talvekummikudsrmkindad/labakindad
Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.5)talvise vlivormi mts
talvise vlivormi jope ja pksidsooja aluspesu srk/sviiterpoolsaapad/talvekummikudsrmkindad/labakindad
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
9/187
8
1.2 RELVASTUSValik Eesti kaitseves kasutusel olevast relvastusest.Andmed on vetud relvade pikutest.
PSTOL
Pstol USP
Pilt 1.6
Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematullaskjal tuleb jlgida, et ksi ei jks prast laskutagasiliikuva kelgu ette.
kaliiber 9 mm padrun 9 x 19 mm, salves 15 padrunit sihikuline laskekaugus 50 m relva kaal koos laetud salvega 960 g
relva pikkus 194 mm relva krgus 136 mm kuuli algkiirus 350 m/s
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
10/187
9
AUTOMAADID
Automaat Galil AR
Automaat AK-4 (G3)
Galil AR AK-4kaliiber 5,56 mm 7,62 mmpadrun 5,56x45 mm 7,62 X 51 mmsalve maht 35 padrunit 20 padrunitLaadimata relva
mass
3,95 kg 4,4 kg
relva pikkus 979 mm 1025 mm
efektiivnelaskekaugus
500 m 400 m
Pilt 1.7
Pilt 1.8
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
11/187
10
KUULIPILDUJAD
Kuulipilduja MG 3
Kuulipilduja KSP- 58
MG-3 KSP-58 (FN MAG)kaliiber 7,62 mm 7,62 mmpadrun 7,62x51 mm 7,62x51 mmrelva mass 11,5 kg 11,4 kgrelva pikkus 1225 mm 1275 mm
Pilt 1.9
Pilt 1.10
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
12/187
11
TANKITRJE - GRANAADIHEITJAD
Tankitrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG)
Tankitrje-granaadiheitja M-69
Pilt 1.11
Pilt 1.12
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
13/187
12
Tankitrje-granaadiheitja B-300
CG M-2 M-69 B-300
kaliiber 84 mm 40 mm 83 mmrelva mass 14 kg 5,6 kg 3,65 kgrelva pikkus 1130 mm 910 mm 775 mmefektiivne laskekaugusmehaanilisesihikuga
seisevsihtmrk
200 m 200 m 200 m
liikuvsihtmrk
150 m 150 m 150 m
optilisesihikuga
seisevsihtmrk
300 m 300 m 300 m
liikuvsihtmrk 200 m 200 m 200 m
KumulatiivgranaadigaLbistatav soomus
m/66400 mm
84-40A180 mm
MK-1400 mm
Pilt 1.13
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
14/187
13
1.3 TRANSPORDIVAHENDIDValik Eesti Kaitseves kasutusel olevatest transpordi-vahenditest.
ROOMIKAUTO BANDVAGN 206
TEHNILISED ANDMEDIstekohtade arv esivagunis 1+5,
tagavagunis 11Ktusepaakide kogumaht 160 l
Ktusekulu 100 l/100 kmKtusepaakidega lbitav distants ~160 kmMax kandevime esivagunis 600 kg,
tagavagunis 1400 kgsellest kasutusel max 200 kg
Osa varustust on vimalik paigutadata ka tagavagunikatusele
Pilt 1.14
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
15/187
14
VEOAUTO SAURER/BERNA 2DM
TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+2Ktusepaak 160 lKtusekulu 38 l/100 kmPaagitiega lbitav distants ~400 km(Diisel)Max kandevime 4500 kg
Pilt 1.15
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
16/187
15
MAASTIKUAUTO 131A MT
TEHNILISED ANDMED
Istekohti autos 1+5Ktusepaak 84 lKtusekulu 30 l/100 kgPaagitiega lbitav distants ~ 300 km(Bensiin oktaanarvuga 97)Max kandevime 1580 kg
Pilt 1.16
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
17/187
16
MAASTIKUAUTO 211A
TEHNILISED ANDMEDIstekohtiautos 1+19
Ktusepaak 84 lKtusekulu 32 l/100 kmPaagitiega lbitav distants ~260 km(Bensiin oktaanarvuga 97)Max kandevime 2310 kg
Varustuse saab paigutada istepinkide alla ja eemaldatud
istepinkide kohale.
Pilt 1.17
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
18/187
17
MAASTUR MB D250 GDD
Pilt 2.18
TEHNILISEDANDMEDIstekohti autos 1+3Ktusepaak 98 LKtusekulu 12 L/100 km
Paagitiega lbitav distants ~ 800 km(Diisel ktus)Max kandevime 515 kg
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
19/187
18
VEOK DAIMLER BENZ UNIMOG 1300 L
Pilt 1.19
TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+1
Ktusepaak 160 LKtusekulu 21 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 750 km(Diisel ktus)Max kandevime 2250 kg
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
20/187
19
SOOMUSTRANSPORTR SISU XA 180EST
Pilt 1.20
TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 2+12
Ktusepaak 290 LKtusekulu 50 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 550 km(Diisel ktus)Max kandevime 6500 kg
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
21/187
20
VEOK MAN 4520
Pilt 1.21
TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+2Ktusepaak 270 LKtusekulu 40 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 650 km(Diisel ktus)Max kandevime 7400 kg
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
22/187
21
1.4 RAHVUSVAHELINESJAIGUS
Rahvusvahelise sjaiguse jrgimise eesmrk ontagada tsiviilisikute ja objektide puutumatus ningkomba-tantide inimigused lahingus. Koostamisel onaluseks vetud Genfi-, Haagi konventsioon jalisaprotokollid.
LDISED REEGLID: vitle ainult kombatantidega (relvajududesse
kuuluvad isikud vljaarvatud meditsiinipersonal javaimulikud) on vitlejad (lahingutegevusestosavtjad) neid eristab vormiriietus, ratuntavtunnusmrk vi avalik relva kandmine;
rnda ainult sjalisi objekte (sdurid,sjaveasutused, transpordivahendid, positsioonid jataktikaliselt olulised maastikuosad);
ssta tsiviilisikuid ja- objekte (tsiviilisikud on need,kes ei kuulu relvajudude koosseisu. Tsiviilobjektidon objektid, mida ei kasutata sjalisel otstarbel);
ra tekita suuremat kahju, kui seda nuab lesandetitmine.
ra rnda jrgmiste mrkidega objekte ja isikuid,kui neid ei kasutata lahingutegevuseks vi kui teisiti ei
ole kstud.
Pilt 1.22 meditsiiniteenistus javaimulikud
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
23/187
22
Pilt 1.23 tsiviilkaitse
Pilt 1.25
Pilt 1.26 vaherahu lipp
Pilt 1.24
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
24/187
23
KITUMINE RAHVUSVAHELISE SJAIGUSEPHIMTETE JRGI
Haavatud vastased:
kogu nad kokku ja kitu nendega samadel alustel,kui sjavangidega kuid arvestades vigastuseiseloomu;
osuta nendele esmaabi; tee nendest ettekanne jaolemale, kes annab nad
le rhmavanemale; austa kikide poolte meditsiini ttajaid,
varustust ja rajatisi, juhul kui neid ei kasutatalahingutegevuses.
Sjavangid:
ssta nende elu; kohtle neid vastavalt sjavangide kohtlemise
reeglitele; tee nendest ettekanne jaolemale, kes annab nad
le rhmavanemale.
Tsiviilisikud:
suhtu nendesse lugupidavalt; kohtle oma vimuses olevaid isikuid inimlikult; kaitse neid lekohtu eest, kttemaksuaktid ja
pantvangide vtmine on keelatud; austa nende vara, ra kahjusta ega varasta seda; tee nende kohalviibimisest ettekanne jaolemale.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
25/187
24
Langenud:
langenutelt vid eemaldada ainult relvad, neidrvida on keelatud;
vastaspoole langenutest tee ettekanne jaolemale.
Relvastus ja laskemoon:
on keelatud muuta laskemoona ja relvastustrohkem vigastusi tekitavaks.
Kitumine sjavangina:
ole rahulik ja tida kik ksud ning korraldusedmis ei ole seadusega vastuolus;
ra anna oma tegutsemisega phjust arvata, etsoovid pgeneda vi sooritada kallaletungi;
kasuta vimalust edastada Punase Risti teateid; edasta lekuulamisel ainult oma nimi, vanus,
auaste ja isikukood; jlgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle
tagastataks; ra edasta informatsiooni mis viks viidata oma
ksuste tegutsemisele, asukohale vi suurusele; ra edasta lemate vi kaasvitlejate
isikuandmeid (isegi mitte nime);
kui vajalik kasuta oma igust saada meditsiinilistabi; ra unusta, et ka sjavangina jd sa siiski
Eesti Kaitseve sduriks.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
26/187
25
1.5 KEHALISTE VIMETEKONTROLLTEST
LDKEHALINE ETTEVALMISTUSldkehalise ettevalmistuse eesmrk on kaitsevelaseettevalmistamine rahu- ja sjaaja lesannete titmiseks.Kehaliste vimete arendamiseks on mitmeid vimalusi.Regulaarsete kehalise kasvatuse tundide-,hommikuvimlemiste- ja fsilist pingutust nudvatetaktikaliste harjutustega on vimalik arendada oma
kehalisi vimeid. Ajateenistuse alguses ei ole sduritefsiline vorm kaugeltki hesugune ja selleprast onallksuse lematel raske les ehitada kehalise kasvatusetunde selliselt, et kikidele oleks tagatud optimaalnekoormus.Iga sdur saab ldise levaate oma fsilisest vormistpeale KV kehaliste vimete kontrolltesti sooritamist.
INDIVIDUAALNE TREENINGSihiprase individuaalse treeninguga on vimalikorganismile anda koormust, mille mju (olenematatreenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagadakehaliste vimete areng.Teades ldisi treeningu phimtteid- ja kehalisekoormuse mju organismile on vimalik:
koostada lhtuvalt vajadustest individuaalnetreeninguprogramm; tsta teadlikult oma treenitust; vltida letreeningust tingitud vsimust; vltida valest treeningmetoodikast phjustatud
vigastusi.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
27/187
26
KEHALISE KOORMUSE MJU ORGANISMILEKehalise koormuse mju organismile sltub eelkigeintensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseidkehalisikoormusi.
Anaeroobses reiimis (krge intensiivsusega lhiajalinekehaline pingutus) toimuva kehalise t puhul onorganismi hapnikuvajadus suurem, kui t ajalsuudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku vlg, mislikvideeritakse prast pingutuse lppemist. Hapnikuvlg,mida inimene suudab taluda, sltub oluliselt treenitusest.Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguidalustatakse aeroobses reiimis, (madala intensiivsusega
pikaajaline kehaline t) sest sellisel juhul on lihastehapnikuvajadus tielikult kaetud. Kui sdurivastupidavus vimed (nt nrk tulemus 2 miili jooksus) onkesised, siis on ennekike vaja treenida aeroobselreiimil, kuna vastupidavus omadused paranevad justpikka aega kestva t tulemuse mjul.Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vhemalt 40minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslaseganormaalselt rkida on tegemist tga aeroobsesreiimis. Tugev aeroobne baas annab vimalusejrkjrgult tsta ka treeningute intensiivsust.NB! Mida kestvam on treening (aeroobne t), sedaselgemini on theldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaruvhenemineselle tulemusena.Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega
pab organism kohaneda, intensiivistades sdame-vereringe ning hingamisssteemi talitust.Sdame talitust iseloomustavaks oluliseks nitajaks onlgisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see60-70 lki minutis, kehalisel pingutusel vib see tusta200 lgini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessidhakkavad tle alates ligikaudu 170 lgist minutis,seega saame me oma treeningu intensiivsust hinnata ka
sdame lgisagedust jlgides (pulsi kontroll kehalisetreeningu ajal). Mdukal aeroobsel treeningul viks
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
28/187
27
sdame lgisagedus jda vahemikku 120-160 lkiminutis.
VEDELIKU TARBIMINE
Kehalise tga kaasneb alati suuremal vi vhemalmral higistamine, et kaitsta organismi lekuumenemiseeest. Seeprast on oluline vedeliku tarbimine mitte ainultpeale treeningut vaid ka treeningu ajal ja isegi enne seda.Treenigu eel:juua 30-45 min enne starti kuni 0,5 lTreeningu ajal:vikeste koguste kaupa iga10-15 minuti jrel
Treeningu jrel:juua esimestel koormuse jrgsetel tundidel vimalikultmagusat spordijooki.
PUHKUSTreeningplaani koostamisel tuleb arvestada seda, etorganism taastub alati puhkuse arvelt. Oluline on niikehaliste harjutuste vaheline puhkepaus kui ka piisav arvpuhkepevi ndalases treeningtsklis. Mida vhemtreenitud organism, seda suuremat thelepanu tulebprata puhkusele, et kaitsta organismi letreenituse eest.Kerge vsimus ei thenda aga alati letreeningut.letreeningust vi levsimusest vime rkida siis, kuipulss on puhkeseisundis (istudes, lamades) tavaprasestkrgem.
Regulaarne kehaline koormus (3-5 treeningkordandalas) tagab kehaliste vimete arengu.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
29/187
28
KEHALISTE VIMETE ARENDAMINENitajaid, mis iseloomustaksid kehalisi vimeid oleksid:vastupidavus, jud, kiirus ja osavus.Et arendada kiirust ja osavust tuleks sdurina ennekike
tagada head vastupidavus- ja ju nitajad.Vastupidavus omadusi saab arendada sellistespordialadega nagu jooks, jalgrattasit, orienteerumine,ujumine, aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sude-ja velo-ergomeetriga.Jutreening, kus on kombineeritud erinevadjuharjutused, tagab vimaluse suurendada omalihasjudu.
Olenemata sellest, milliseid kehalisi vimeid mearendame, on otstarbekas treening les ehitadaalljrgneva skeemi alusel.
Soojendusharjutused tagavad organismi jrkjrgulisevalmisoleku treeningu phiosaks ning vhendavadvigastuste vimalusi. Venitus- ja ldvestusharjutusedkiirendavad taastumisprotsessi ja parendavad treeningustvsinud lihaste olukorda.
TREENINGU LESEHITUSSoojendus-harjutused(10 min)
Treeninguphiosa(20-60)
Venitus- ja ldvestus-harjutused(10min)
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
30/187
29
KEHALISTE VIMETE KONTROLLTESTI NR 1(KVKT-1)kasutatakse kaitsevelaste kehaliste vimetekontrollimiseks kevad-suvisel ja sgis-talvisel perioodil.
Tingimused: test koosneb kolmest kehalisest harjutusest: kte kverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); tus istesse selili lamangust (2 minutit); 3200 m jooks; harjutusi sooritatakse staadionil,
vimlemislinnakus vi selleks kohandatudkohas;
puhkepaus harjutuste sooritamise vahel 10 - 20minutit;
testi tulemus arvestatakse vlja punktitabelialusel;
kte asend on sooritajale sobiva laiusega, jaladon koos vi kuni lgade laiuseni hargis;
ksi peab kverdama, kuni lavars on paralleelnetugipinnag;
lheteasend khulihaste harjutusele on selililamang, puhkeasend on istudes;
harjutused sooritatakse spordiriietuses; harjutuste jrjekorda ei tohi muuta; positiivse hinde saamiseks tuleb kik kolm
harjutust sooritada.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
31/187
30
Mehed/naised kte kverd- Mehed/naised tus istesse 3200 jooks
amine toenglamangus (*naised) selili lamangust (*naised)
Tu
lemus
17-30 *17-25
Tu
lemus
17-30 *17-25
Tu
lemus
17-30 *17-25
Tu
lemus
17-30 *17-25
Ae
g
17
-30
17
-25*
Ae
g
17
-30
17
-25*
Ae
g
17
-30
17
-25*
82 100 32 50 74 92 100 44 52 54 11:54 100 16:54 50 80 21:54 1081 99 31 49 73 91 99 43 51 53 12:00 99 17:00 48 79 22:00 8
80 98 30 48 72 90 98 100* 42 50 52 12:06 98 17:06 46 78 22:06 679 97 29 47 71 89 97 99 41 49 51 12:12 97 17:12 44 77 22:12 478 96 28 46 70 88 96 98 40 48 50 12:18 96 17:18 42 76 22:18 277 95 27 45 69 87 95 97 39 47 49 12:24 95 17:24 40 7576 94 26 44 68 86 94 96 38 46 48 12:30 94 17:30 38 7475 93 25 43 67 as 93 95 37 45 47 12:36 93 17:36 36 7374 92 24 42 66 84 92 94 36 44 46 12:42 92 17:42 34 7273 91 23 41 65 83 91 93 35 43 45 12:48 91 17:48 32 7172 90 22 40 64 82 90 92 34 42 44 12:54 90 17:54 30 7071 89 21 39 63 81 89 91 33 41 43 13:00 89 18:00 28 6970 88 20 38 62 80 88 90 32 40 42 13:06 88 18:06 26 6869 87 19 37 61 79 87 89 31 39 41 13:12 87 18:12 24 6768 86 18 36 60 78 86 88 30 38 40 13:18 86 18:18 22 6667 55 17 34 58 77 85 87 29 37 39 13:24 85 18:24 20 6566 84 16 32 56 76 84 86 28 36 38 13:30 84 18:30 18 6465 83 15 30 54 75 83 85 27 35 37 13:36 83 18:36 16 6364 82 14 28 52 74 82 84 26 34 36 13:42 82 18:42 14 6263 81 13 26 50 73 81 83 25 33 35 13:48 81 18:48 12 6162 80 12 24 48 72 80 82 24 32 34 13:54 80 18:54 10 6061 79 11 22 44 71 79 81 23 31 33 14:00 79 19:00 8 5960 78 10 20 40 70 78 80 22 30 32 14:06 78 19:06 6 5859 77 9 18 36 69 77 79 21 29 31 14:12 77 19:12 4 5758 76 100* 8 16 32 68 76 78 20 28 30 14:18 76 19:18 2 5657 75 99 7 14 28 67 75 77 19 27 29 14:24 75 19:24 5556 74 98 6 12 24 66 74 76 18 26 28 14:30 74 19:30 5455 73 97 5 10 20 65 73 75 17 25 27 14:36 73 19:36 53
54 72 96 4 8 16 64 72 74 16 24 26 14:42 72 19:42 5253 71 95 3 6 12 63 71 73 15 23 25 14:48 71 19:48 5152 70 94 2 4 8 62 70 72 14 22 24 14:54 70 100 19:54 5051 69 93 1 2 4 61 69 71 13 21 23 15:00 69 99 20:00 48
50 68 92 60 68 70 12 20 22 15:06 68 98 20:06 4649 67 91 59 67 69 11 19 21 15:12 67 97 20:12 4448 66 90 58 66 68 10 18 20 15:18 66 96 20:18 4247 65 89 57 65 67 9 17 18 15:24 65 95 20:24 4046 64 88 56 64 66 8 15 15 15:30 64 94 20:30 3845 63 87 55 63 65 7 14 14 15:36 63 93 20:36 3644 62 86 54 62 64 6 12 12 15:42 62 92 20:42 3443 61 85 53 61 63 5 10 10 15:48 61 91 20:48 3242 60 84 52 60 62 4 8 8 15:54 60 90 20:54 3041 59 83 51 59 61 3 6 6 16:00 59 89 21:00 2840 58 82 50 58 60 2 4 4 16:06 58 88 21:06 26
39 57 81 49 57 59 1 2 2 16:12 57 87 21:12 2438 56 80 48 56 58 16:18 56 86 21:18 2237 55 79 47 55 57 16:24 55 85 21:24 2036 54 78 46 54 56 16:30 54 84 21:30 1835 53 77 45 53 55 16:36 53 83 21:36 1634 52 76 16:42 52 82 21:42 1433 51 75 16:48 51 81 21:48 12
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
32/187
31
2. VLIOSKUSED2.1 SDURI VARUSTUSE
PAKKIMINEAluseks on vetud Sduri baaskursuse ppekava(kinnitatud kaitseve juhataja kk 29 jaanuar 2003 nr30) peatkk 9 vlioskused instruktori ksiraamat.
RAKMED.
VrihmNeid on kolmes eri pikkuses (vrihma paremal esiosasasub number I-III)
Traksid traksid koosnevad kas hest vi kahest osast
sltuvalt rakmete mudelist.
trakside klge saab kinnitada 1-2 seljakotikljetaskut (seljale) kuhu paigutatakse kogulesande titmiseks vajalik varustus.
TaskudVrihmal asetsevad (Pilt 2.1):
vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski taskus 2salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit)
vihmalikonnatasku, kus hoitakse vihmalikonda+ kuivi riideid (kui mahub, vastavalt aastaajale)(nr 3 ja nr 5)
katelokitasku, mis mahutab ka priimuse,toidunud (nr 4)
veepudelitasku paremal pool salvetasku, 2 salvele (nr 2)
gaasimaskitasku paremal jalal, vasakukeliselvasakul jalal, kinnitatakse rakmete ja jala klge
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
33/187
32
(pstolikandjatel on gaasimaskitasku vasakulpool, nr 7)
Rakmete komplekteerimine
1
2
7
43
6
5
Pilt 2.2
Pilt 2.1
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
34/187
33
1. Rakmete rihm pange lbi trakside alumise parem-poolse aasa2. Kinnitage katelokitasku rihmale ja pange rihm lbitrakside alumise vasakpoolse aasa, nii et katelokitasku
aas jb trakside alumiste aasade vahele
Pilt 2.3
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
35/187
34
3. Asetage paigale vasak ja parem tasku, pannes rihmalbi taskute aasade
4. Kinnitage veepudelitasku ja salvetaskud
Pilt 2.4
Pilt 2.5
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
36/187
35
5. Gaasimaskitasku vasak rihm asetage lbi rihma aasa.rihm asetage lbi pudeli aasa ja seejrel pangegaasimaskitasku parempoolne rihm lbi rakmete rihmaaasa. Kinnitage gaasimaskitasku rihmad
6. Viimasena kinnitage ja tehke parajaks traksidelemine osa
Pilt 2.6
Pilt 2.7
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
37/187
36
SDURIVARUSTUSLahinguvarustus
Varustus mis on sduril kaasas kui kantakserakmeid:
relv kiiver + kiivrikate + kumm rakmed salved (vastavalt vajadusele) ksigranaadid.(kui on) (vastavalt mahutavusele) maskeerimisvrvid (vastavalt aastaajale) labidas (kui on lesande titmiseks vajalik)
joogipudel gaasimask katelok, priimus + piiritus sginud nr) taskulamp relva puhastuspinal kuivmoon (vastavalt vajadusele) (seljakotti
kljetaskutes) nuga (kinnitatud vrihma klge) tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud) kompass (vlivormi rinnataskus) vike liivakott muu varustus olenevalt saadud lesandest
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
38/187
37
Olenevalt lesandest on vimalik rakmeidkomplekteerida erineval viisil.
Pilt 2.8 Pilt 2.9 Pilt 2.10
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
39/187
38
SELJAKOTT
Seljakoti osad (pilt 2.11) seljakotiklapp koos kinnitusrihmadega (nr 2) klapikott (nr 1ja nr 2) vasak ja parem kljekott (nr 3ja nr 4) suur phikott (nr 5) phikoti alumine osa (nr 6) phikoti alumise osa rihmad (nr 7)
Pilt 2.11
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
40/187
39
Seljakoti varustuse pakkimine.
Phikoti alumisse osasse (nr 6): saapad vi kummikud (vastavalt aastaajale)
saapapuhastus- ja hooldusvahendid tagavarapatareid (vastavalt vajadusele)
Phikoti lemisse osasse (nr 5): magamiskott (vastavalt aastaajale) tagavaravormi komplekt kampsun/polo (vastavalt aastaajale) kiivrialune mts
Vasakpoolsesse kljekotti (nr 3): pesu (vastavalt aastaajale) hgieenitarbed riideparanduskomplekt 2 ktertti tualettpaber 2 paari villaseid sokke (vastavalt aastaajale) 2 paari puuvillaseid sokke
Parempoolsesse kljekotti (nr 4): kindad (olenevalt aastaajast) telkmantel
kuivmoon
Klapikotti:muu varustus vastavalt vajaduseleMagamismatt kinnitatakse rihmadega seljakotti peale.
Pilt 2.12
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
41/187
40
VARUSTUSE JA RIIETUSE KASUTAMINE
Seljakotist ja rakmetest vetakse vlja ainult need asjadmida hetkel vajatakse, kik muu on pakituna. Riietumisel
tuleb lhtuda alati ilmastikust ja lesande iseloomust:rnnakuks riietuda kergelt;kaitsepositsioonidel soojalt;vihmalikonna kasutamisel tuleb arvestada, etkilelikond on demaskeeriv element;ks komplekt riietusest peab olema kuiv ja kasutatakseainult puhkeajal.
VARUSTUSE HOOLDUS:rakmed, seljakott ja riided kuivatatakse ja puhastatakseriideharjaga;saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse;relv hooldatakse;katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitaksepuhtast eraldi;saapaid viksitakse vhemalt 1 kord pevas;suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju vi lkkekrval, viksemaid esemeid vib kuivatada magamiskotismagamise ajal.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
42/187
41
LISAINFORMATSIOON
Enne vlja minekut kontrollige kiki rihmu, lukke,klambreid, haake, pandlaid jms
Hoidke rakmed ja seljakott vimalusel kuiva japuhtana.Thtis on hoida seljakoti seljaosa kuivana, selleks
prake see seljast vtmise jrel allapoole vi vastupuud. Vimalusel hoidke seljakott kohas, kus vihmpeale ei saja.
Rakmete ja seljakoti mrgumisel kipuvad need kokkutmbuma, seeprast vib osutuda vajalikuks teha
kohendusi.Kasutage kiki vljaantud rihmu ja sulgureid. Need,
mida te parajasti ei kasuta, peaksid olema kindlalt rapakitud.
Katkised rakmed ja seljakott parandage iseseisvaltriideparanduskomplektiga kui see on vimalik. Alati onkasulik kaasas kanda musta kleeplinti vi nri.
Rakmed on tehtud nii, et nad kannatavad vlja ka snakarmi kohtlemise. Kui rakmeid igesti hooldada,tidavad need oma otstarvet ning peavad kaua vastu.
Tagavaravormi vib panna magamiskotti, sest kui teieseljas kantav vorm saab mrjaks siis magama minnessaate selle kuiva vormi vastu vahetada. Hommikulpange mrg vorm uuesti selga.
Magamiskott toppige kotti kokku rullimata, et hirekorral saaksite seljakoti kiiremini pakitud ning kamagamiskott kuivab niiviisi paremini.
Muretsege endale riidest kotid hgieeni-,saapapuhastus-, ja riideparandustarvetele.
Seljakotti ja rakmeid heskoos kandes peavad rakmedolema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osatoetuma rakmetele, see kergendab kandmist.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
43/187
42
2.2 KAUGUSTE MRAMINE
Kauguste mramise eesmrk on tagada sduri tpne
tuletegevus ning arusaam lbitud vahemaa pikkusest.
Kauguste mramiseks on alljrgnevad meetodid: SAMMUPAARIDEGA POOLITAMISE ABIL VRDLUSE ABIL OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI KSUSE KESKMISE ABIL
Kaugusi on vimalik mta veel: BINOKLIGA LASER- VI STEREO KAUGUS-
MTJAGA
Kauguse mramise meetodi valib sdur ise, arvestadesolusid ja vimalusi.
SAMMUPAARIDEGA
Iga sdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 mkohta erinevates maastikuoludes kndides ja joostes.Sammupaaride arvu teades on vimalik arvutada lbitudvahemaad.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
44/187
43
POOLITAMISE ABIL
Hinnatakse vimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus
objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tenolinekaugus objektini.
Nide.Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m
(pilt 2.13). Tenoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650
m
Pilt 2.13
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
45/187
44
VRDLUSE ABIL
Selle meetodi kasutamiseks peab sdur omama eelnevastelust ettekujutust, milline neb vlja niteks 100 m
pikkune vahemaa. On siis selleks tuttavlik 100 m pikkunestaadioni jooksurada, jalgpalli vljaku vi mne muuenda jaoks kindlalt teada oleva objekti suurus. Sedasuurust teades saab vrrelda, kui palju selliseidpikkushikuid mahub vaatluspunkti ja vaadeldava objektivahele.
Nide.Jalgpallivljaku pikkus on ldjuhul 100 m (pilt 2.14),
oletatav vahemaa on 300 m (pilt 2.15).
OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI
Selle meetodi kasutamiseks peab sdur teadma, kui paljuta neb vaadeldava objekti detaile erinevatel kaugustel(100 m 600 m) (pilt 2.16).
100m + 100m + 100m =300m
Pilt 2.15
Pilt 2.14
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
46/187
45
Nide:100 m kik ksikasjad selgelt nha;
200 m - kik ksikasjad selgelt nha, nahavrv ja
varustud ratuntavad;
300 m selged keha piirjooned, novrv hsti nhtav,lejnud ksikasjad hmased;
400 m keha piirjooned selged, lejnud ksikasjad
hmased;
500 m keha piirjooned hajusad, pea pole enam
eristatav;
600 m keha kiilukujuline pea pole nhtav.
KSUSE KESKMISE ABIL
Sdurite poolt erinevate meetoditega mratud kaugustejrgi arvutatakse ksuse keskmine.
Pilt 2.16
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
47/187
46
BINOKLIGA
Kauguse mramiseks on vaja teada objekti krgustmeetrites. Binokliga mdetakse eseme nurksuurus
tuhandikes. Nende andmete jrgi arvutatakse kauguskilomeetrites jrgmise valemi alusel:
Nide: telefoniposti krgus 8 m, mdetud nurk 00-10
km0,810
8
Kaugus ==
(tuhandik)nurksuurus
(m)krgusobjekti(km)kaugus =
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
48/187
47
KAUGUSE MRAMIST RASKENDAVADASJAOLUD
Objekt tundub lhemal, kui:
1. Valgus paistab vaatleja selja tagant (pilt 2.17);
2. Vaadeldav objekt on suurem, kui tedambritsevad esemed (pilt 2.18);
Pilt 2.17
Pilt 2.18
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
49/187
48
3. Varjatud ala vaatleja ja objekti vahel (pilt 2.19);
4. Objekt asub krgemal, kui vaatleja (pilt 2.20);
Pilt 2.19
Pilt 2.20
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
50/187
49
Objekt tundub kaugemal, kui:
1. Valgus on halb vi paistab vaatlejale silma (pilt2.21);
2. Objekt on viksem, kui seda mbritsevad esemed(pilt 2.22);
3. Vaatleja lamab maas (pilt 2.23);
Pilt 2.21
Pilt 2.22
Pilt 2.23
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
51/187
50
2.3 MOONDAMINE
Vastane otsibsind. ra tee seda talle lihtsaks, sulandu
kokku mbrusega.
Sind paljastavad: KUJU SILUETT VLISPIND VARI KORRAPRA HELI
KUJUSduri juures on selgelt ra tunda kehakuju, kiivri marlaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24).
Pilt 2.24
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
52/187
51
SILUETTObjekti siluett on nhtav, kui see on teist vrvi taustal(pilt 2.25)
VLISPINDmbritsevast erinev vrv on selgelt nhtav (pilt 2.26).
Pilt 2.25
Pilt 2.26
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
53/187
52
VARIVari vib reeta sinu asukoha. (pilt 2.27)
KORRAPRAKorraprane paigutus maastikul viitab inimtegevusele(pilt 2.28).
Pilt 2.27
Pilt 2.28
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
54/187
53
LIIKUMINELiikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 2.29).
HELIKeskkonda mittekuuluv heli on paljastav (pilt 2.30).Paki varustus korralikult!
Pilt 2.29
Pilt 2.30
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
55/187
54
MOONDAMINE
Moondamine on kuju, silueti, vlispinna ja teatudmral varju ning ratuntavate kontrastide vltimine
ja hajutamine.Sduri phimoondamisvahendiks on laiguline vlivorm(pilt 2.31). Talvisel ajal kasutatakse talvistmoondamisilikonda (pilt 2.32). Maskeeringuttiendatakse spetsiaalsete vrvide ja looduslikematerjalidega.Sdur teostab isikliku moondamise enne lahinglesandetitmisele asumist. Vajadusel tiustab moondamist
lahinglesande titmise ajal, arvestades maastikuolusid.
Pilt 2.32Pilt 2.31
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
56/187
55
Moonda: NO- JA KTE NAHAVRV KIIVER VARUSTUS
RELV
NO- JA KTE NAHAVRV
No- ja kte nahk vrvi roheliseks (suvel)
vi halliks (talvel),
kasutades moondamisvrve, tahma, pori vi pletatudkorki.Krgemad kohad nol kata tumedama vrviga ja hendatriipudega.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
57/187
56
KIIVER
Kinnita kiivrile kate ja kummipael. Nende abil kinnitakiivri klge oksad vi muu moondamismaterjal (pilt
2.33), et varjata ratuntavat kuju. Talvel kata kiivervalge riidega (pilt 2.34).
Pilt 2.33
Pilt 2.34
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
58/187
57
VARUSTUS
Kehakuju muutmiseks kinnita nride vi kummipaelte
abil moondamismaterjal varustusele (pilt 2.35). Peasilmas, et ei ole takistatud ligips varustusele ja siliksliikumisvabadus.
RELV
Reeglina on relv rohelist vi musta vrvi ja eraldi eimoondata. Kui lesanne nuab relva moondamist siis
kinnita relvale moondamisvrvi riie (pilt 2.36), teip vioksad. Moondamine ei tohi segada relva ksitsemist jaliikuvate relvaosade td.
Pilt 2.36
Pilt 2.35
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
59/187
58
Jlgi, et moondamismaterjal:
on kinnitatud korralikult
vastab mbrusele ei ole korraprane on piisav (pilt 2.37)
Pilt 2.37
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
60/187
59
2.4 SIHTMRKIDEOSUTAMINE
LASKESEKTOR
Selleks, et kogu allksuse vastutusala oleks kaetudvaatluse ja tulega, mratakse igale sdurile omalaskesektor.LASKESEKTOR ON SDURILE VAATLUSEKSJA TULISTAMISEKS MRATUD
MAASTIKULIK.Laskemoona efektiivsemaks kasutamiseks ningsihtmrkide avastamiseks, osutamiseks ja hvitamiseks,peab iga sdur tundma oma laskesektorisse jvat maa-ala.
SIHTMRGI OSUTAMISE MEETODID: LASKESEKTORI JRGI ORIENTIIRIDE JRGI KELLA NUMBRILAUA JRGI LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12
Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire.Sihtmrgi osutamisel antakse suund lhtuvalt
liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugusvaenlaseni ja kui on siis ka tpsustav orientiir. Ehk kuivaenlane rndab paremalt kljelt on suunaks kell 3.
Niteks:kell ks -150 ksik kask (pilt 2.40).
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
61/187
60
Pilt 2.40
TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL KENURKADE ABIL BINOKLIGA
Laskesektori jrgi
Seda meetodit kasutatakse hstinhtavate sihtmrkideosutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmrgikirjeldus. Kasutatakse jrgmisi termineid (pilt 2.38):
Sektori telgjoon - Sihtmrgid, mis asuvadtelgjoonel vi selle vahetus lheduses.
Vasakul vi Paremal - Sihtmrgid, mis
asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
62/187
61
Pisut, Veerand, Pool viKolmveerand ja Vasakul vi Paremal -Sihtmrgid, mis asuvad telgjoone ja sektorivasaku vi parema re vahel
Pilt 2.38
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
63/187
62
Orientiiride jrgi
Vhemnhtavate sihtmrkide osutamiseks vib koosotsese meetodiga kasutada orientiire ning tpsustuseks
snu lalpool vi AllpoolNiteks:300 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal - vike
psas (sihtmrk)
200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool -
vrav (sihtmrk)
Kella numbrilaua jrgi
Raskesti leitavate sihtmrkide osutamiseks kasutatakseorientiire koos kella numbrilauaga. Osutamise ajalkujutage ette kella numbrilauda, mille keskpunkt onkindlaksmratud orientiir. Sihtmrgi osutamisel antaksekaugus, orientiir, kas sihtmrk on sellest vasakul viparemal ning vastav kellaaeg:
Niteks:150 kask pool vasakul kell 2 maja (pilt 2.39).
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
64/187
63
Pilt 2.39
Liikumisel, liikumisuund kell 12
Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire.
Sihtmrgi osutamisel antakse suund lhtuvaltliikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugusvaenlaseni ja kui on siis ka tpsustav orientiir. Ehk kuivaenlane rndab paremalt kljelt on suunaks kell 3.
Niteks:kell ks -150 ksik kask (pilt 2.40).
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
65/187
64
Pilt 2.40
Trasseeriva laskemoona abil
Eriti keeruliste sihtmrkide osutamiseks on kasulikuksabivahendiks trasseeriv laskemoon. Antakse sihtmrgikaugus ja piirkond, tulistatakse trasseerivkuul ning selletabamust kasutatakse orientiirina.
Niteks:200 - pool paremale - heki kaugem ots jlgi trasserit
- vastane
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
66/187
65
Kenurkade abil
Kaugemal asuvate raskemate sihtmrkide osutamiseksvib kasutada orientiire koos kenurgaga.
Niteks:300 - metsatukk - 60 tuhandikku paremal ksik puu
(pilt 2.41).
Pilt 2.41
Kenurkade lugemiseks tuleb vasak ksi lakrguselvlja sirutada ja ks silm kinni pigistada. Pildil onnidatud mned keskmised kenurgad (pilt 2.42).
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
67/187
66
Pilt 2.42
Binokliga
Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikusevaatevlja (pilt 2.43).Neid vib vajaduse korral sihtmrgi osutamisel kasutada.
Niteks:300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (vi kolm
kriipsu vasakul).
Pilt 2.43
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
68/187
67
2.5 TULEKAART
Iga sdur peab oma tulepositsiooni kohta koostama
tulekaardi. Tulekaart tagab efektiivse jaotulejuhtimise ning tulekontrolli ja aitab sdurilsaavutada maksimaalset lasketpsust
Tulekaart koostatakse positsioonile rhmitumisel (pilt2.44) ning seda tiustatakse vastavalt laekuvaleinformatsioonile.
Pilt 2.44
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
69/187
68
TULEKAARDI KOOSTAMISE RJEKORD
(pilt 2.45):
oma asukoht (koordinaadid);
magneetiline phja suund; mtkava mrkimine; kuulumine (jagu, rhm, kompanii) selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus
nendeni); vaenlase oletatav tulekusuund; laskesektori piirid; tulealustusjoon; koondtule punktid; laskesektoris asuvad omad ksused ja objektid,
k.a tkked, miinivljad ja positsioonid; tingmrkide seletus; kuupev ja kellaaeg; koostaja auaste ja nimi
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
70/187
69
Pilt 2.45
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
71/187
70
2.6 TULELIIGID JALASKEASENDID
TULELIIGID ON:
ksiklasud: kasutatakse tavaliselteesmrgiga hoida vaenlast mahasurutuna,laskekiiruseks 10 lasku minutis;
Kiirtuli: kasutatakse vaenlasemahasurumiseks vi rndava vaenlase
peatamiseks, lastakse ksiklaskudega,laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis; Automaattuli: kasutatakse lhivitluses,
rnnaku viimases etapis, trjudes tagasi vaenlasemassilist rnnakut lhidistantsil, linnalahingus,kaevikute ja punkrite puhastamisel, kasutatakseainult lhikesi valanguid (2-3 lasku).
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
72/187
71
Lamadeslaskeasend
Pilt 2.46
Pilt 2.47
Plveltlaskeasend
Pilt 2.48
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
73/187
72
Kkkislaskeasend
Pilt 2.49
Istelaskeasend
Pilt 2.50
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
74/187
73
Pstilaskeasend
Pilt 2.51
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
75/187
74
2.7 GRANAATIDEKASUTAMINE
KSIGRANAATIDE HEITMINE
Ksigranaati heidetakse: lamades asendist (pilt 2.52- rnde ksigranaat); varje tagant plvelt (pilt 2.53 - kik
ksigranaadi liigid); kaevikust(pilt 2.54- kik ksigranaadi liigid).
Pilt 2.52
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
76/187
75
Pilt 2.53
Pilt 2.54
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
77/187
76
Sduri tegevus ksigranaadi heitmisel: vii granaat lahingasendisse; heida granaat; varju;
peale plahvatust jtka lahingtegevust.
Lahingpaari tegevus ksigranaadi heitmisel:
sihtmrgist umbes 20-25 m kaugusel annab lahingpaarivanemkskluse Kata, heidan granaadi!;Katja:kinnitab ksust arusaamist ksklusega Katan!;
katab heitja tegevust;Heitja:viib granaadi lahingasendisse, annab kskluse Heidan!Lahingpaar varjub, peale plahvatust jtkatakse vastasehvitamist ksitulirelvadega.
SUITSUGRANAATIDE KASUTAMINE
Kasutatakse:
mberrhmitumise, eemaldumise, hoolduse,manvri vi tienduse katteks;
vaenlase mber- rhmitumise, tulejuhtimise,vaatluse vi hoolduse hirimiseks.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
78/187
77
Suitsugranaadi kasutamisel peab arvestama: tuule suunda; allksuse rhmitumise paiknemist.
Tegevus suitsugranaadi kasutamisel: vii suitsugranaat lahingasendisse; suitsukatte tekkides jtka lesande titmist. Lahingpaarisisesed ksklused samad, kui
ksigranaadi heitmisel.
KSIGRANAADID
Pilt 2.55 Pilt 2.56
Nimetus Ksigranaat 56Tp Fugassgranaat(rndeotstarbeline)Lhkeaine tp TNTLhkeaine 190 gKogupikkus 100 mmKogukaal 580 gVrvus PruunMrgistus Kollane ringKidude toime Kuni 25m
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
79/187
78
Pilt 2.57
Nimetus F-1Tp Kildgranaat (kaitseotstarbeline)Lhkeaine tp TNTLhkeaine 60 gKogupikkus 124 mmKogukaal 600 gVrvus Tumeroheline/helepruunKildude toime Kuni 200m
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
80/187
79
2.8 IMITATSIOON-MOONAKASUTAMINE
VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE:
Tegevus valgustusraketi kasutamisel: vii rakett lahingasendisse; soorita lask;
Nuded valgustusraketi laskmisel:
raketti lastakse vljasirutatud kega; rakett lastakse 45 kraadise nurga all;
Valgustusraketti laskmistehnika: plvelt(pilt 2.58); kaevikust(2.59); psti(2.60);
Pilt 2.58
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
81/187
80
Pilt 2.59
Pilt 2.60
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
82/187
81
LHKEPAKETTIDE KASUTAMINE
Pilt 2.61
1. Avamiseks eemalda aasast kork (pilt 2.62)
Pilt 2.62
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
83/187
82
2. Lhkamiseks tmba tmbeaasast ja heida koheeemale (pilt 2.63)
Pilt 2.63
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
84/187
83
Suitsugranaat ASGV-460 (pilt 2.63)
Pilt 2.64
Kasutamiseks eemalda mlemast otsastKattekorgid(pilt 2.65 ja 2.66)
Pilt 2.65
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
85/187
84
Pilt 2.66
Tmmata aasast ja heita eemale(pilt 2.67)
Pilt 2.67
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
86/187
85
Suitsugranaat RDG-2 (pilt 2.68)
Pilt 2.68
Kasutamiseks eemalda kattekork tagumisest otsast (pilt2.69)
Pilt 2.69
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
87/187
86
Eemalda kork lemisest otsast (pilt 2.70) kuid jlgi, et eiviskaks ra nri otsas olevat steriba(pilt 2.71).
Pilt 2.70
Pilt 2.71
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
88/187
87
Sta steribaga lemises otsast olev vvel (pilt 2.72)ja heida eemale.
Pilt 2.72
NB! Kikide imitatsiooni vahenditekasutamiseks on eelnevalt vajalik lbida vastavohutustehnika instruktsioon ning testada sedaallkirjaga ohutustehnika raamatus .
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
89/187
88
2.9 VARJUMINE JAVARJATUD LIIKUMINE
Varja ennast vaenlase vaatluse eest Vaatle varje krvalt vi lbi selle (pilt 2.73). le varje vaatle ainult muu vimaluse puudumisel,
kuid kontrolli, et taust oleks ige (pilt 2.74).
Pilt 2.73
Pilt 2.74
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
90/187
89
Vimalusel vali positsioon varjus (pilt 2.75 2.76). Vldi eraldiasuvat vi selgelt eristatavat varjet. Varje taga asuv taust peab olema sobiv.
Avadest vaatlemisel ra seisa ava keskel (pilt 2.77)vaid servas (pilt 2.78). ra seisa ava res (pilt 2.79), vaid tagapool ruumi
varjus (pilt 2.80).
Pilt 2.75 Vale
Pilt 2.76 ige
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
91/187
90
Varjesse sisenemisel ja sealt vljumisel liiguettevaatlikult, vldi jrske liigutusi.
ra reeda ennast oma liikumisega liiguvarjatult.
Pilt 2.77 Vale Pilt 2.78 ige
Pilt 2.79 Vale Pilt 2.80 ige
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
92/187
91
Vldi lagedaid alasid(pilt 2.81). Vldi kaardilt selgesti eristatavaid suuremaid
orientiire. Vali liikumiseks ige taust(pilt 2.82)
Liigu ettevaatlikult ilma jrskude liigutusteta (pilt2.83). Kasuta pimedust, halba ilma.
Pilt 2.81
Pilt 2.82
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
93/187
92
Vldi mgede tippe ja orgude phju (pilt 2.84
).Me letamisel on figuuri raske varjata ja orgudephjad on liikumiseks liiga ettearvatavad ningneid on vaenlase poolt kerge mineerida.
Liikumisteekond jaga varjetega osadeks, kustoleks vimalik teostada vaatlust ja vajaduselkaitsta end vaenlase vaatluse ning tule eest (pilt2.85).
Jlgi, et oleks kaitse huvaatluse eest.
Pilt 2.83
Pilt 2.84
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
94/187
93
Talvisel ajal kasuta jlgede varjamisekshuvaatluse eest loomaradu ja vanu jlgi.
Pevasel ajal vldi vimalusel teede kasutamist. isel ajal kasuta viksemaid teid ja radu. isel ajal kasuta valgust ainult juhul, kui oled
varjunud ja kaetud telkmantliga.
Pilt 2.85
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
95/187
94
2.10 ETTEVALMISTUSLAHINGUKS
Lahinguks ettevalmistamata sdur on lahinguvljalkasutu.
Eri lahinguliikide puhul tuleb sduril lisavahendeid vilaskemoona juurde kuid see mratakse vastavatekskude-korraldustega.
SDURI ETTEVALMISTUSED LAHINGUKS(SOP):
Kontrolli: varustuse olemasolu, kttesaadavus ja pakitus; relva puhtus, tkorrasolek ja seisund; laskemoona puhtus, arv (0,5 salvelise tpsusega),
salvede kttesaadavus; erilaskemoona (valgustusraketid, suits jne)
puhtus, arv, kttesaadavus; erivahendite (raadiod, linnavitluse
ronimisvahendid jne.)olemasolu, tkorrasolek,kttesaadavus;
maskeeringu korrektsus ja vastavus maastikule.Hooldus:
varustuse mberpakkimine, et see vastaksvarustuse pakkimise nuetele;
vajadusel relva puhastamine ja laadiminevhemalt 0,5 ulatuses tidetud salvega;
laskemoona puhastamine, laskemoona laadiminesalvedesse;
erilaskemoona puhastamine;
erivahendite tkorda seadmine (patareidevahetus raadiotel jne.);
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
96/187
95
individuaalse maskeeringu teostamine; vajadusel esmaabi endale vi lahingpaarilisele.
Ettekanded jaolemale: tehakse jao vitlejate numbrite jrjekorras;
varustuse puudused (vib ra jtta, kui puudusi eiesine); laskemoon (tissalvelise tpsusega); erilaskemoon (tkiarvuliselt); erivahendite olukord; haavad, vigastused.
Nide:Nr. 1;5 ja pool salve laskemoona;
3 ksigranaati ja 1 suitsugranaat;
raadiojaam tkorras;
vigastusi ei ole
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
97/187
96
2.11 SDURILIIKUMISVIISID
Kui liikumisviisi ei ole kstud, peab sdur selle isevalima, arvestades maastikku ja olukorda.
KIMINE (PILT 2.86)Kasutatakse:
vaenlase ohu puudumise korral; kui maastik pakub piisavalt varjet;
rnnakul; kui ei ole kiire.
Relva hoitakse vastavalt vajadusele, kas kes, kaelas vikljel.
Pilt 2.86
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
98/187
97
JOOKSMINE RELV LAS (PILT 2.87)
Kasutatakse: kui on kiire; lagendike ja teede letamisel; eemaldumisel.
JOOKSMINE RELV KES (PILT 2.88)
Pilt 2.87
Pilt 2.88
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
99/187
98
Kasutatakse: kui on kiire, pikemate vahemaade lbimisel;
kiiretel sstudel.
HIILIMINE (PILT 2.90)
Kasutatakse: patrullis; kui maastik
pakub piisavalt
varjet; kui on vaja
judavaenlaselemrkamatultlhedale.
Mida jlgida (pilt 2.90): relv on kes; kaba las; vintraud suunatakse sinna kuhu ise vaadatakse;
Pilt 2.90
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
100/187
99
mlemad silmad on lahti; jlgitakse mbritsevat maastikku.
Hiilimistehnika:
Variant 1: jalg tstetakse les; kigepealt asetatakse maha kand; seejrel jala vlimine serv (pilt 2.91); viimasena pannakse maha varbad (pilt 2.92).
Kasutatakseheinasel maastikul, kval pinnasel ja teedelliikudes.
Variant 2:
jalg tstetakse les;
asetatakse maha varbad (pilt 2.93); varbaid edasi lkates puhastatakse maapind; viimasena pannakse maha kand (pilt 2.94)
Pilt 2.91 Pilt 2.92
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
101/187
100
Kasutatakse metsas, okste korral ja talvel lumesliikudes.
Vldi: liiga pikki samme; ainult eesoleva ja jalgeesise maastiku jlgimist;
ra lohista jalgu (tsta need piisavalt krgele).KPUKIL KIMINE RELV KAELAS (PILT 2.95)
Kasutatakse: vaenlase ohu korral; kui maastik ei paku piisavaltvarjet; liikumisel krges heinas, madalas vsas, pilliroos
vi madala varje taga.
Pilt 2.93 Pilt 2.94
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
102/187
101
Liikumistehnika: ollakse neljakpukil; relva rihm on kaela tagant
lbi pandud; kaba on ke ja jala vahel; vintraud on suunatud lesse.
Mida jlgida: relva rihm ige pikkusega; pilk suunatud eesolevale maastikule; kval pinnasel ei tohiks kaba mda maad
lohiseda.
Vldi: vale pikkusega relvarihma; ainult enese ette vahtimist; liigset mra liikumisel.
Pilt 2.95
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
103/187
102
KPUKIL KIMINE RELV LAS (PILT 2.96)
Kasutatakse: suure vaenlase ohu korral;
kui maastik ei paku piisavalt varjet; liikumisel krges heinas, madalas vsas, pilliroosvi madala varje taga.
ollakse kpukil, toetutatakse vasakule kele; parem ksi hoiab relva pstolkepidemest ja
surub pra lga; vintraud on suunatud otse ette.
Mida jlgida:
pilk suunatud eesolevale maastikule;
Vldi: ainult enese ette vahtimist; liigset mra liikumisel.
Pilt 2.96
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
104/187
103
ROOMAMINE
Kasutatakse: vaenlase tule all liikumisel; maastik ei paku varjet.
Mida jlgida: pilk on suunatud ette; relva rihm ei tohi jrgi lohiseda; seljakott ei tohi olla seljas; et vintraua suue ei satuks vastu maad.
Erinevad roomamistehnikad
Krge roomamine (pilt 2.97): ollakse khuli maas;
ks ksi hoiab laesrest; teine ksi hoiab relva kaba liigendi juurest; salv on suunatud endast eemale ja pisut lespoole; toetutakse knarnukkidele, millega tmmatakse
end edasi; jalad on vastu maad ning lkkavad keha edasi.
Kasutatakse:madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
105/187
104
Madal roomamine (pilt 2.98): ole khuli; rind ja pea vastu maad; ked on keha krval kverdatud; he kega hoia relva rihmast eesmise kinnituse
juurest;
toeta relva ksivarrele; vaba kega tuka enese eest prahti krvale; jalgade abil tuka ennast edasi.
Kasutataksemaastikul, mis ei paku
mitte mingit varjet ja vaenlase tule all liikumisel.
Vead: jalad tusevad liialt krgele; relva rihm lohiseb mda maad. seljakott on seljas.
Pilt 2.97
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
106/187
105
SSTHPPED
Kasutataksevaenlase vheefektiivse tule all liikumiseks. On kiireimja ohutuim liikumisviis lahinguvljal.
Mida jlgida: kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.99); vali sstu teekond ja koht, kuhu tahad juda; vali sstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik
liikumisel ja vta hea lhteasend (pilt 2.100); enne sstu vajadusel tulista (vib teha
lahingupaariline);
hakka liikuma ootamatult; relv liigub koos parema kega puusale; aja ennast vasaku ke peale psti (pilt 2.101); ssta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 2.102); visku vaadatud kohta ja maandu vasakule kele
Pilt 2.98
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
107/187
106
rooma varju valmistu uueks sstuks ja vajaduselkata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105).
Pilt 2.99
Pilt 2.100
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
108/187
107
Pilt 2.101 Pilt 2.102
Pilt 2.103 Pilt 2.104
Pilt 2.105
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
109/187
108
Sstu pikkus sltub vaenlase tule tugevusest jaeesolevast varjatud kohast. Sstu pikkuseks on tavaliselt3-4 sammu.Paarikaupa liikudes tuleb kindlasti meeles pidada, et kui
ks sdur liigub, siis teine samal ajal katab teda (pilt2.106 ja 2.107).
Pilt 2.106
Pilt 2.107
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
110/187
109
2.12 PAIKNEMINE
Paiknemisalal majutatakse allksus jaotelki. Sdur
peab olema suuteline pstitama vajadusel ajutisemajutuse telkmantlitest.
TELGIS MAJUTAMISEL PEAB ARVESTAMAJRGNEVAID PHIMTTEID:
prgiauk, vlikimla ning isikliku hgieeniteostamise koht rajatakse vhemalt 50 m
kaugusele telgist; moondamiseks ja telgiphja katmiseks vajalikud
looduslikud materjalid korjatakse omapositsioonide tagant, vhemalt 50 m telgist;
riiete kuivatusnrid paigutatakse telgiraamiklge, ahjust vhemalt he meetri kaugusele.Varustuse ahjul kuivatamine on KEELATUD!;
kttepuude kaugus ahjust vhemal 0,5 meetrit.Igas telgis peab olema vesi esmaseks tulekustutamiseks;
hetkel mittekasutatav varustus paigutatakse telgiseina rde moondamisvrgu alla ja kaetaksevimalusel veekindla kattega;
lahingrakmed vetakse telki kaasa ja on kogu aegkeprast;
igas telgis peab olema mratud ks ahju valvur,kes vastutab tuleohutuse ja ahju ktmise eest;
relvad laetakse enne telki sisenemist thjaks japadrunisalv eraldatakse.
Moondamisega thustatakse ksuse jategevuse varjatust, raskendades vastasel
objektide avastamist.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
111/187
110
TELGI MOONDAMINE:
Telk tuleb paigutada varjulisse kohta. Telgiava peabolema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nhtavale jv telgi
osa moondatakse moondamisvrguga (pilt 2.108). Telgitavalise kuju muutmiseks toestada moondamisvrkaltpoolt puuokstega. Kogu varustus paigutada telki vimoondamisvrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutadaainult kindlaid radasid, mis on varjatud huvaatluse eest.
TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE:Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb rakasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindadepiirjoonte muutmiseks kasuta moondamisvrku,
toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 2.109).Peegeldumise vltimiseks katta moondamispaberigasiduki peeglid, aknad ja muud likivad osad.
Pilt 2.108
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
112/187
111
AJUTISE MAJUTUSE PSTITAMINE
TELKMANTLIST
Enese kaitsmine loodusjudude eest on thtis, sestebasoodsates ilmastikuoludes vib kehatemperatuurlangeda ohtlikult madalale. Parim viis mrja ilmagakehasoojust silitada on kanda veekindlat kuube japkse. Sama eesmrki vib teenida ka telkmantlist
valmistatud peavari.Metsane maa-ala
Metsastel aladel on soovitatav valida telgi ehitamiseksks kahest vimalikust meetodist:
Meetod 1 (pilt 2.110):
Kinnita telkmantli nelja nurka nrid vi kummipaelad.Leia kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud jakinnita kummagi puu klge telkmantli ks nurk.Kinnitus peab olema umbes poole meetri krgusel, ettekiks kallak. Tmba lejnud kaks nurka maapinnapoole ja kinnita need vaiade vi puude klge. Kapuutsseo kinni, et vihm varjualusesse ei sajaks. Teinetelkmantel laota maha. Kaeva telgi mber vike kraav,mis vihmavee eemale juhiks
Pilt 2.109
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
113/187
112
Meetod 2 (pilt 2.111):Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt lbi nr vikummipael ja kinnita mlemad otsad puu klge.Telkmantli nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jtasinnapoole, kust vastane vib tenoliselt rnnata. Seljuhul saad kiiresti rnnakule reageerida. Telgi piirjooned
ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga.
Pilt 2.110
Pilt 2.111
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
114/187
113
AVATUD MAA-ALAL
Kahest kepist moodusta A- kujuline karkass (pilt 2.112).Selle klge riputa telkmantel maapinnani. Kinnita red
vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi phjaks jakaeva vihmaveekraav. Selline telk on sna vike, kuidtema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergestivarjatav.Telgi suu jta sinnapoole, kust vastane vib tenoliseltrnnata. Sel juhul saad kiiresti rnnakule reageerida.Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga.
Pilt 2.112
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
115/187
114
TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES
Allksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: oma positsiooni asukohta;
lema asukohta; kui kasutatakse raadiot siis sageduste jakutsungite muutumist;
andmeid vaenlasest; vaatlusala; teiste tunnimeeste asukohti; miinivljade, tkete asukohti;
tegevust hire korral; hireandmise viisi; tunnussna ja selle vahetamise aega; tuleavamise korda; alal liikuvaid oma ksusi; vahetuse aega; tegevust keemiahire korral.
Julgestaja psib varjatuna ja jlgib vaatlusala vastavaltvaatluse teostamise reeglitele.
Allksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus juhul,kui lheneb alla pooljao suurune ksus:
j varjatuks;
kui on olemas raadiohendus, tee ettekannelemale; lase lheneda kuuldekaugusele, kuid niikaugele,
et isik ei saaks poisitsioonile joosta ( u.50m )anna ksklus Seis, ked les!;
anna ksklus ks edasi ja hoia lhenejatsihikul, kuid jlgi samas lejnud gruppi,
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
116/187
115
lase isikul lheneda nii lhedale, et on vimalikteostada phjalik vaatlus (u. 25m) ja anna vaikseltksklus Seis;
kui isik on vaatluse jrgi omadest ksustest, tle
tunnussna esimene pool, korda ainult tugevatuule korral; kui vastus on ige kutsu isik positsioonile, ksi
varjuda ja kutsu edasi lejnud ksus. Esimesenatulnud isik peab lugema le ja kontrollima omaksuse. Annab ksuse andmed tunnimehele;
kui vastus on vale hoitakse lhenejad sihikul jaantakse vaikselt hire. Edasi tegutsetakse
vastavalt jaolema kskudele; sisenenud ksustest ettekanne jaolemale
ksus-lem-aeg-edasine tegevus Niteks: Kompanii luuregrupp - n-srs Savi -
23.15 - lpetasid luure - liikusid juhtimispunkti;
kui lhenev grupp ei tida tunnimehe ksku teistkorda, tegutseb tunnimees vastavalt tuleavamise
korrale.
Allksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus, kuilheneb le pooljao suurune tundmatu ksus:
anna vaikselt hire vastavalt kstud korrale; kui jaolem juab positsioonile tee ettekanne, mis
sisaldab ksus-asukoht-tegevus
Niteks:Jalaverhm-suunas 50-00-liikusid teeristi suunas;
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
117/187
116
TUNNUSSNA KASUTAMINE:
tunnussna kehtestatakse pevaks;
tunnussna mrab allksuse lem; tunnusna koosneb ksimusest ja vastusest, misvib olla snapaar vi arvude summa.
Niteks: Oscar- Charly; tunnimees ksib - tulija vastab; tunnussna eldakse vaikse hlega; tunnussna korratakse ainult tugeva tuule puhul.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
118/187
117
2.13 KEMRGID
Kemrgid on htsed kokkulepitud leppemrgid, mille
abil on vimalik suhelda. Erinevad ksused vivadkasutada ksuse lesandest lhtuvalt lisa kemrke.Antud materjali tegemisel on kasutatud Valdo Veskipoolt ja leitnant Arti Levandi juhendamisel sooritatud 6.phikursuse lput Kemrkide alane vljapekaitseves.
Kemrke kasutatakse: kui vahemaad on pikad (nt rnnakul); kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus
jne); kui mra tttu on snaline kskimine raske; muudel juhtudel, kui on vimalik kontaktioht
vaenlasega.Thelepanu saamiseks on neli vimalikku moodust:
ks tugev vile (ainult lahinguolukorras); srmenips; koputus srmenukkidega vastu pssipra; vaikne vile.
Kemrkide andmisel tuleb arvestada, et: kemrki antakse alati selle kega, milles pole
relva;
relv on alati suunatud vastase poole; vimalusel ei tohiks kasutada srmekombi-natsioone (labakindad).
Nhes kemrki on sduri lesandeks: kemrki dubleerida; veenduda, et ees, taga vi krval liikuvad sdurid
seda ngid ning; tegutseda kstud moel.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
119/187
118
KEMRGID
2.113 Koguneda 2.114 Nen vi kahtlustanvaenlast
2.115 Vaenlast pole nha 2.116 Takistus
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
120/187
119
2.118 Rhmalem2.117 Jaolem
2.119 Luure2.120 Kuula
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
121/187
120
2.121 ksikkolonn 2.122 Malelaud
2.123 Noolepea 2.124 Thelepanu
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
122/187
121
2.125 Ahelik
2.126 Seis
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
123/187
122
2.127 Positsioonidele
2.128 Suund
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
124/187
123
Kemrki nidatakse alati vaba kega
2.130 Marss (marss-
marss kaks korda)
2.129 Miinid
2.131 huhire
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
125/187
124
KEMRGID TRANSPORDI JUHATAMISEKS
Transpordi juhatamist kemrkidega tuleb kasutadaolukorras, kus juhil on vaatevli piiratud, on pime vi on
tegemist kitsastes oludes manverdamisega. Transpordijuhataja peab olema autojuhile hsti nhtav ja kikkemrgid tuleb anda kiirustamata ja korrektselt.Materjali koostamisel on aluseks vetud NATOdokument APP -14 25.01.2007.Pilt Kemrgi kirjeldus Kemrgi
thendusLiiguta
knarnukkidestparaleelseid ksi endaees les-alla, nagutmbaks autot endapoole
EDASILIIGU ETTE
Liiguta paraleelseidksi enda ees
(peopesad auto poole),nagu tukaksid autotendast eemale.
TAGASI
Liiguta ktt edasi-tagasi kljele,kverdades sedaknarnukist. Seistesautojuhi ees, liigutades
paremat ktt on preparemale ja vasaku keliigutamisel prevasakule.
PRAPAREMALEVASAKULE
Aseta peopesadvastastikku ningpeopesade vahega nitapalju on autol maadtakistuseni. Vastavalt
KAUGUSTKKEST
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
126/187
125
auto liikumisele vii kapeopesasid teineteiselelhemale. Peopesadkoos thendab, et
ruumi takistuse ja autovahel enam ei oleks vi mlemad ked,peopesade auto poolevertikaalselt leststetud
STOPP
Ked peakohal risti,peopesad auto poole HDA-
PEATUMINE
Parema kega liigutalabaktt le kri SEISKA
MOOTOR
Liiguta patareivalgustlua ja v vahel les-alla EDASI
Vilguta vkrguselpatareivalgust
TAGASI
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
127/187
126
Liiguta patareivalgustringikujuliselt rinnaees. Kellaosutiteliikumise suunas
pra paremale.Vastupidi - vasakule
PRAVASAKULEPAREMALE
Kustuta patareivalgusvi kata kinni. STOPP
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
128/187
127
2.14 TINGMRGID
ksuse suuruse thised
Tingmrk Liitlane Vaenlane
Lahingupaar/meeskond
Jagu
Poolrhm
Rhm
Kompanii
Relvastuse thised
KuulipildujaTankitrjegranaadiheitja
Miinipilduja
Haubits
hutrjekahur
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
129/187
128
ksuste tingmrgid
Tingmrk Liitlane Vaenlane
Jalaveksus
Transpordivahenditeajalaveksus
Jalaveksussoomukitel
Luureksus
Tankitrjeksus
Suurtkive ksusMiinipilduja ksus
hutrjeksus
Pioneeriksus
Sideksus
Meditsiiniksus
Staap
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
130/187
129
3. PIONEER3.1 TULEPOSITSIOON
Sduri tulepositsioon peab vastama jrgnevatelenuetele:
lai laskesektor; kindel tugi relvale; varjatud maa- ja huvaatluse eest; kaitstud ksitulirelvade tule eest;
varjatud liikumistee positsioonile.Otsese vaenlase ohu korral vi vaenlase tule allrhmitades, tuleb vimalikult kiiresti leida kaitseksitulirelvade tule eest. Selleks rajada lamades laskepesa(pilt 3.1) ks-teist kattes, kuhjata enda ette pinnast, miskaevatakse oma lamamiskohast, eesmrgiga varjuda jatekitada enda ette kaitsevall. Kaitsevalli moodustamiseks
sobib vga hsti ka liivakott. Vaenlase tule raugedestuleb esimesel vimalusel ehitada korralik sdurilaskepesa.
Pilt 3.1
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
131/187
130
SDURI LASKEPESA EHITAMINE
Pilt 3.2
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
132/187
131
Laskepesa kaevamist peab varjama vastase maa- jahuvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiiredmoondamisvahendid. Niteks: tihedad oksad,
moondamisvrk.Aja olemasolul vib ehitada vastase poolsele kljeleajutise varjeseina, mis ei tohi erineda mbritsevastloodusest.Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuuaainult oma positsioonide tagant.Kaevumise ajal tuleb moondada kik tdejljed. Thelepanu pra eriti vrskelt kaevatud
pinnasele, laskepesa svendile ja vallide kontuuridele.
LASKEPESA KAEVAMINE: (PILT 3.2)
Etapp 1:Mrgista laskepesa piirjooned. Eemalda mtas laskepesasvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit).
Etapp 2:Lika ja eemalda mtas. Mttad aseta kaeviku tahatelkmantlile vi murupinnad kokku.
Etapp 3:Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cmkauguselt svendi servast. Esmalt raja eesmised vallid.
Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide krgus peabvarjama kiivri laskeasendis olles.Seejrel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivrikontuuri)Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaksvallide vastupidavust.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
133/187
132
Etapp 4:Vallid moonda mtastega, alustades vaenlasepoolseltkljelt.
Etapp 5:
Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm.Laskeplatvormi nuded: (pilt 3.3) laskeasendis oleva laskuri mlemad knarnukid
toetuvad korralikult laskeplatvormile. Laskeplatvormi sgavust saab kindlaks mrata
tde edenedes, aeg-ajalt laskeasendit sissevttes.
Etapp 6:Laskeplatvormi ette aseta tugipuu (lbimt min. 20 cm)vi liivakott relva toeks ja kuulide kaitseks. Relvatugiraja enne eesmisi valle. Relvatugi kaeva mbritsevastmaapinnasest 2-4 cm madalamale.
Etapp 7:
Moondamise tiendamine.
Pilt 3.3
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
134/187
133
KILLUVARJE EHITAMINE (PILT 3.4)
ksikmehe kaeviku ehitamine jtkub killuvarje
ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise valli asukohale.
Etapp 1:Mrgista killuvarje piirjooned.
Etapp 2:Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2meetrit).
Pilt 3.4
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
135/187
134
Nuded:Killuvarjesse on vimalik paigutada haavatu lebama.Killuvarjesse mahub kkakil sisse.Etapp 3:
Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paigutasissepsu avasse kaks tugitala, (pilt 3.5) mrgitudnumbritega 1 ja 2 (palkide lbimt minimaalselt 15 cm).Vltimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitaladesissevajumist, toesta 70-80 cm pikkuste risttaladega,pildil 3.4 mrgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalnelbimt 15 cm).
Killuvarje lae ehitamine.Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid jaminimaalselt 15 cm lbimduga palke. Palgid asetatihedalt ksteise vastu kogu killuvarje ulatuses(2 meetrit).Kata killuvarje lagi pinnasega. Vimalusel matakilluvarje pinnasesse kive, knde jms. Pinnase lbimtvhemalt 60 cm. Killuvarje lae pinnas peab titma katagumise valli eesmrki.
Pilt 3.5
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
136/187
135
Etapp 4:Moondamise teostamine.
KUULIKINDLUS
Ksitulirelva kuulide eest ( kuni 7,62 mm) tagavad kaitsejrgmise paksusega materjalid.
0,015 m Teras
0,2 m Betoon
0,5 m Kivine maa0,5 m Liivakotid
0,6 m Toores puu
1,0 m Tavaline pinnas
1,5 m Pressitud lumi
3,0 m Pressimata lumi
Pilt 3.6
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
137/187
136
3.2 M14, KAITSELAENG 21
KLGMIIN M-14
Komplekti kaal 2,5 kgMiini kaal 2,0 kgLhkeaine (heksotool) 1,6 kgSoomustlbitavus 150 60 mmSihiku kasutuskaugus - 50 mKastis 8 miini
Komplekt: (pilt 3.7)
1. miin2. sihik3. kinnitusalus4. det.nr koos detonaatoriga5. lkmehhanism6. kinnitusrihmad (2 tk)7. kattekork
Pilt 3.7
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
138/187
137
Miini paigaldamine:1. kinnita miini alus naelte vi rihmaga2. aseta miin (pilt 3.8)3. aseta sihik (pilt 3.9)
4. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles)5. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mittekaugemale kui 1,5 m)
6. kinnita det.nr lgimehanismiga. NB! rakinnita detonaatorit miini klge (pilt 3.10)
7. sihi miin soovitud punkti (pilt 3.11)8. moonda miin (ra kata miini eest)9. keri vlja tmbenr
10.kinnita detonaator miinile (pilt 3.12)11.kontrolli, et miin on sihitud soovitud punkti ja
veendu, et det. nr ei kattuks12.seo nr splindi klge13.eemalda kaitsesplint14.SSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.13)
Pilt 3.8
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
139/187
138
Pilt 3.9
Pilt 3.10
Pilt 3.11
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
140/187
139
Pilt 3.12
Pilt 3.13
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
141/187
140
KAITSELAENG 2(21)
Kaitselaengu kaal 3 kgLaeng (heksotool) 700 gr
Haavleid (0,88gr x 6mm) 449 tkHaavlite lennukiirus 1500 m/s
Kasti kuulub 5 komplekti (pilt 3.14)1. Kaitselaeng2. El. Initsieerimisseade3. Kaitselaengu alus4. Det.nr koos detonaatoriga
5. Elektridetonaator6. Meh. Lkmehhanism7. Naelad, haagid8. Nr9. Traat10.El. kaabel (50 m)
Pilt 3.14
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
142/187
141
Miini paigaldamine( pilt 3.15)1. aseta kaitselaeng miinialusele2. paiguta kaitselaeng3. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles)
4. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mittekaugemale kui 1,5 m)5. kinnita det.nr lgimehanismiga. NB! ra
kinnita detonaatorit kaitselaengusse6. elektridetonaator kinnita detoneeriva nri klge
(el.detonaatori kinnitusmuhvi abil)7. keri vlja elektrikaabel (NB! Pidage meeles
ohutuid kaugusi)
Pilt 3.15
8. sihi kaitselaeng soovitud punkti (3.16)
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
143/187
142
Pilt 3.169. kinnita detonaator kaitselaengusse10.henda elektrikaabli ja el.detonaatori pistikud11.henda karabiin lkmehhanismiga12.eemalda lkmehhanismi kaitsesplint13.henda el.initseerimiseade kaabliga14.eemalda el.initseerimisseadmelt kaitsesplint
15.SSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.17)
Pilt 3.17
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
144/187
143
16.he el.initseerimiseadmega on lubatud lhata
maksimaalselt viis kaitselaengut (pilt 3.18)
Pilt 3.18
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
145/187
144
4. KAITSEVAHENDID4.1 TBK KAITSEVAHENDID
Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva kaitsevahenditekasutamine
GAASIMASK
Gaasimaski ehituse tttu vib tema filtritvahetada ainult saastumata keskkonnas.ra kannakontaktltsesid, kui kasutad gaasimaski.
Kurn ei tohi vette sattuda, sest siis muutub seekasutusklbmatuks.
Gaasimaski kasutamine Sdur peab suutma gaasimaski phe panna ja
tihendada 9 sekundi jooksul;HOIA HINGEKINNI JA SULGE SILMADEemalda peast jajuustest kik esemed, mis vivad maski
paigaldamist takistada. Esmalt suru gaasimaski lug, seejrel terve ngu
(pilt 4.1);
Pilt 4.1 Pilt 4.2
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
146/187
145
Suru peopesaga vljalaskeventiilile (pilt 4.2); Hinga jrsult vlja, et eemaldada maski ja no
vahele jnud toksilisi aineid; Kata kurna sisselaskeava ja hinga sisse (pilt 4.3).
Kui mask tmbub vastu ngu, on see hukindlaltpeas;
Tmba pearihmad le pea (pilt 4.4); Jlgi, et kuklalapp jks kukla keskele; Pinguta kshaaval pserihmasid. Jlgi, et kik
rihmad oleksid tihedalt vastu pead (pilt 4.5);
Pilt 4.3
Pilt 4.4
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
147/187
146
Gaasimaski kokkupakkimine Vta gaasimask peast ra. Aseta pearihmad maski
esikljele (pilt 4.6);Kurna vib kinnitada maskiklge vi panna maski sisse (pilt 4.7);Aseta
gaasimask rakmetesse.Gaasimaski puhastamine Saastunud hu kes olnud gaasimaski osi puhasta
degaseerimiskomplekti abil;Jlgi hoolikalt, et kaaslasel psiks gaasimaskhukindlalt peas.
Lase kaaslasel hukindluse tagamiseks vajutadakahe srmega kneseadmele;
Pilt 4.5
Pilt 4.7Pilt 4.6
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
148/187
147
Puhasta kindad saasteainetest; Radioaktiivse saastuse puhul tehke lbi
samasugused puhastusprotseduurid,puhastuskomplekti asemel kasuta kuumaseebivette kastetud ksna;
Puhasta kindad saasteainetest.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
149/187
148
HEKORDNE TBK KAITSELIKOND
Lahingpaarilise abil pannkase selga hekordne TBKkaitselikond.
Vtke rakmetest hekordne TBK kaitselikond,harutage pakendist lahti, Pange jalga pksid ja traksid le la, (Pilt 4.8)
Lahingpaariline seob sukapaelad kinni (Pilt 4.9)
Pilt 4.8 Pilt 4.9
Pilt 4.10 Pilt 4.11
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
150/187
149
Pange selga kaitselikonna lemine osa (NB!
Kummikinnaste olemasolul pange need ktte ennekaitselikonna lemise osa selga panemist)(Pilt 4.10)
Lahingpaariline venitab kaitselikonna noosamber gaasimaski (NB! Gaasimask peab selleksetapiks juba peas olema) (Pilt 4.11)
Asetage kummid mber randmete. Asetage ka relvale kaitsev kilembris
Sdur hekordses TBK kaitselikonnas (Pilt 12)
TBK kaitselikond vetakse seljast lahingpaarilisetoetusel. Abiline peab olema TBK kaitseriietuses
Kaitselikonna lemine osa tmmatakse pahupidi
le pea,
Pilt 4.12
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
151/187
150
Lahingpaariline tmbab sukad jalast, kusjuuressukad peavad jooksma pahupidi
FILTREERIV TBK KAITSELIKOND
Riietumisel kasuta lahingpaarilise abi.Normatiivaeg 8 minutit;
Pane jalga spetsiaalsed kummist jalatsid (pilt4.13), pksid (pilt 4.14 - 4.15) ning selga jakk;
Kinnita kapuuts, tmba kinni lukk ja pingutakapuutsi nriga (pilt 4.16);
Pilt 4.13
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
152/187
151
Pilt 4.15
Pilt 4.14
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
153/187
152
henda jakk (pilt 4.17), pinguta vkoha- ja (pilt 4.18), varruk takjakinnitust (pilt 4.19).
Pilt 4.16
Pilt 4.17 Pilt 4.18
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
154/187
153
Seljast ra vtmine: Lase kaitselikonna (pilt 4.20) nrid ldvaks,
tee lukk lahti; Lahingpaarilise selja taga seistes haara tema jaki
lgadest ja tmba jakk seljast (pilt 4.21);
Pilt 4.19
Pilt 4.20 Pilt 4.21
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
155/187
154
Aseta jakk maapinnale, sisemine (saastumata) poollespoole;
Ava pkste mansetid ja traksid ning astupksisrte peale;
Lase kaaslasel ks jalg korraga pkstest vljavtta. Aseta pksid jaki krvale;Astu kaaslasesaapakanna peale ja palu tal astuda jalaga jakipeale;
Korda sama protseduuri teise kaitsesaaparavtmiseks;
Lase kaaslasel kindad kest ra vtta, vajaduselaita teda ja jlgi, et ta ei puudutaks kinnaste
vlimist poolt paljaste ktega.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
156/187
155
5. SIDE5.1 KUULDEKOODID
THESTIKU RAHVUSVAHELINEKUULDEKOOD
A - Alfa (alfa)B - Bravo (bra:vou)C - Charlie (tsa:li)D - Delta (delta)E - Echo (ekou)F - Foxtrot (fokstrot)G - Golf (go(l)f)H - Hotel (houtel)I - India (india)J - Juliett (dzu :ljet)K - Kilo (kilou)
L - Lima (li:ma)M - Mike (maik)N - November (novembe)
O - Oskar (oska)P - Papa (papa:)Q - Quebek (kwibek)R - Romeo (roumiou)S - Sierra (siera). - ahh (.ahh)Z - Zulu (zu:lu:)- urnaal (zurnaal)T - Tango (tangou)U- Uniform (ju:nifo:mV - Victor (vikta)
W - Whiskey (wiski)X - Xray (eks rei)Y - Yankee (janki)
Tppidega thtede edastamiseks kuuldekoodidenakasutatakse: - nne - rni
- bik - lle
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
157/187
156
Eesti keeles kasutatavad numbrid:
1 - ks2 - kaks
3 - kolm4 - neli5 - viis
6 - kuus7 - seitse
8 - kaheksa9 - heksa0 - null
Inglise keeles kasutatavad numbrid:
1 - One (uan)
2 - Two (tu:)3 - Three (ri:)4 - Four (foor)5 - Five (faiv)6 - Six (siks)
7 - Seven (seven)
8 - Eight (eit)9 - Nine (nain)0 - Zero (zirou)
Inglise keelt kasutatakse ainult rahvusvahelistes
raadiovrkudes. (Side-Eeskiri 2000 LISA 2.2)
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
158/187
157
5.2 SIDEPIDAMISVIISID(RAADIO-, TRAAT- JA
ALTERNATIIVSIDE)TRAATSIDERAADIOSIDEALTERNATIIVSIDEAlternatiivside jaotatakse kolmeks:
1. kullerside ehk virgatsside2. signaalside3. tsiviilside.
Traatside headeks klgedeks on: turvalisus pealtkuulamise suhtes, raske avastada, ei sltu ilmastikust, majanduslikult odav, ei nua eriti erialaseid
teadmisi ja oskusi. Kik traatsidevahendid onhildatavad.
Traatside halvemateks klgedeks on: mobiilsuse puudumine; suur elavjukulu henduse loomisel; varustuse hulk on suur; maskeerimata kaabel on kergesti avastatav; knelustest osavtjate hulk piiratud.
Raadioside eelised on : suur mobiilsus, henduse loomine lhikese ajaga, piiramatu hulk korrespondente, varustuse hulk vike, hendust on vimalik vtta kikides suundades, side loomine ei sltu maastiku
liikumisklbulikkusest vaenlase tuli ei katkestahendust.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
159/187
158
Raadioside miinuseks on : sltuvus asukohast(med, hooned) ja ilmastiku-
tingimustest (ike, pike). Raadiosidet on vimalik pealt kuulata ja vaenlase
poolt hirida, raadioside vahendid on kallid, nuab erialastvljapet ning kik raadio jaamad polehildatavad oma vahel.
OHUTUSTEHNIKA TTAMISELRAADIOJAAMADEGA
Raadiojaam paigaldatakse tkordapaigaldusjuhendi jrgi
Ei ole soovitav olla saatel oleku ajal antennidevahetuslheduses
Ei ole soovitav saatel oleku ajal kinni vttaantennist, kui raadiojaam lheb saateletisvimsusel
Raadioseadme ja korpuse avamine ja pingestatud
osade kaitseta jtmine on keelatud Vrgupinget kasutav raadiojaam tuleb maandada
Ohutustehnika ttamisel antennimastidega Peab olema saanud piisava koolituse ja tundma
masti varustust Ei tohi tusta masti, kui oled haige, vsinud vi
rohtude mju all ikeselise ilmaga t keelatud Suure tuulega le 15 m/s t jtkamist otsustab
lem Riietus vastavalt ilmastikule Meeskonnal peab omavahel olema kogu aeg
silmside Pimedal ajal peab olema masti pstitus koht
piisavalt valgustatud Mitte korras olevat varustust on keelatud kasutada
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
160/187
159
Masti otsa ei vi tusta kiirgusallikate ttamiseajal
Ohualale ei tohi lubada krvalisi isikuid Poste (maste) kandes peavad kik olema helpool
posti (masti) Tugiv kett peab tde ajal alati olema
kinnitatud mber posti Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha
posti lagunemisaste Masti- ja antennitdel tuleb alati kanda kiivrit Tvahendeid tuleb alati kontrollida enne masti
pstitamist Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide
kohale tuleb vltida Antenne ei tohi ehitada krgepingeliinide kohale
vi alla Antennis ja selle hendusjuhtmes ei tohi olla
slmi ega joote kohti hesuunaliste antennide vahemaa peab olema
vhemalt 5 meetrit ja teineteisega otsesuunasristuvate antennide vahe 2 meetrit
Antenni peab olema vimalik maandada Antenni viskeraskusega paigaldades tuleb
hoiduda teiste isikute vigastamisest. Viskeraskuseheitmisel tuleb kva ja selge hlega hda"Ettevaatust, viskan!".
Antennimasti pstitamisel tuleb jlgidakonkreetse masti pstitamise reegleid.
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
161/187
160
5.3 RAADIOSIDE LOOMINE
Raadioside loomisel edastatakse standardne vljakutse
jrgmiselt:
Nit.: AK3 DL5 kuuldel
Kui vastust ei saada vi halva kuuldavuse korralkorratakse vljakutsutava raadiojaama kutsungit kakskorda
Nit.: AK3 AK3 DL5 kuuldel
Mitme korrespondendi heaegse vljakutsumise korral :
Nit.: BM1,AR2, AK3 DL5 kuuldel
Standardsele vljakutsele vastatakse jrgmiselt:
Nit.: AK3 kuuldel.
Kolmandale vljakutsele vastust mitte saades onvalveradist kohustatud edastama fraasi:
Nit:AK3 lpp
Hireteta raadioside korral ttatakse snata kuuldel.
Raadioknelused
Nit.: Lubage tita lesannetLuban
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
162/187
161
Nit.: AK3 orientiir 1 tankitrjesuurtkk hvitada.sain.
Nit: BM1 DL5 Koondada tuli krgendikule Kaalikas.
Koondada tuli krgendikule Kaalikas. (BM1 onhiskutsung)
EDASTAMISEKS KEELATUD ANDMED
Raadio kaudu on avatud reiimi kasutades keelatudedastada andmeid, mis sisaldavad kas tiesti salajase,salajase vi konfidentsiaalse tasemega teavet, aga samuti
ametkondlikke andmeid: ametiisikute sjavelisi auastmeid, ametinimetusi
ja perekonnanimesid, ksuste, allksuste ning staapide/juhtimispunktide
tegelikke nimetusi ning numbreid, ksuste, allksuste ja staapide/juhtimispunktide
liikumise tegelikke suundi vljendavat
informatsiooni, sideslmede ja veosade asukohti thistavaidtegelikke kohanimesid,
salastamis- vi sagedushppereiimi puudutavaidandmeid,
raadioseansside aegu, andmeid, millest vib jreldada raadiojaama
kuuluvust hele vi teisele veosale vi mratakindlaks tidetavate lesannete iseloomu.
Tiesti salajase, salajase vi konfidentsiaalse tasemegateavet on sidekanali kaudu keelatud edastada, kui eikasutata vastavat krpteerimistaset tagavaid seadmeid!
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
163/187
162
5.4 VLITELEFON,VLIKAABEL
VLITELEFON M-37
Vlitelefoniaparaat M-37 tagab kindla side rootsivlikaabliga DL1. kahe telefoni vahel 19km2. televrgus 6km3. krvaklappidega omavahel 100m
Tehnilised andmed:Tarbitav vool 3VPatareide taeg u50 tundiPatarei tp 2 marpatareid 1,5V 34x 61 mmVlitelefoni kaal 4,5 kgMdud 90x 190x 260 mm
Pilt 5.1
5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook
164/187
163
Vlitelefoniaparaadi M-37 komplekt.
Pilt 5.2
1. Korpus2. Kaas3. Vlitelefoni tosa4. Induktori katteplaat5. Kruvikeeraja6. Vlitelefoni tosa
kinnituskruvid
7. konduktori vnt8. Knetoru9. Krvaklapp10.Patareikonteiner11.Patareikonteineri
kaas12.Rihm
VLIKAABEL DL
Vlikaabel