stiiliajalugu2

transcript

Stiiliajalugu

Kolgaki@art.tartu.ee

Kirsika Kolga3.DEK2009

William Morris ja arts and crafts liikumine

• Modernismi pioneer• `Kõik kaasaegse kunsti vormid on totaalse languse seisundis` W.Morris• Morris` seisukohad: 1. Kunsti olemus on sotsiaalne 2. Kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitte üksnes ühiskonna varakale eliidile 3. Kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonnaliikmetele ja tema objektiks peab olema kogu keskkonna kujundamine 4. Kunst peab olema `tõene`ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla.• ”Have nothing in your house that you do not know to be useful, or believe to be beautiful” W.Morris

William Morris

• Ühiskondlikelt vaadetelt sotsialist-utopist, kunstnikuna pidas vajalikuks protesteerida maailmas toimuva `eheda loomingulisuse`allakäigu vastu

• Masin kehastas talle kuradit• Morris tegeles kõigega, mis puudutas

ruumide kujundamist ja sisustust. • Kõik oli vaba liialdustes, just seda ausust ja

moraalsust Morris oma töös taotleski.

Red House Kentis

WilliamMorris.interjöör

William Morris

Arts and Crafts Movement liikumise veendumus `Kogu kunsti juured ja baas peituvad käsitöös`.

Historitsism Eestis

• 19.sajand• Manufaktuuride asemel vabrikud• Arhitektuur - mõisad, ka linnahooned• Mitteklassikaline • Eesmärgiks polnud mitte ajaloostiilide imitatsioon, vaid loovus,

mis minevikuvormide taaskasutamise kaudu püüdis luua mälu aktiveervaid visuaalseid märke.

• `Argitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem üksnes konstruktsiooniline küsiumus-vaid sellel on südavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga.` Ottoi Hippius

• Esimeseks historistlikuks uus-stiiliks sai Eestis neogootika.• Sajandi keskpaigast alates ei püüeldud enam mitte stiili lihtsa

markeerimise, vaid motiivide või kogu kavatise ajalooliselt täpse viitamise poole.

• Sisustuse paljus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena. Lisaks mööblile leidus interjööris palju muudki: küllusliku draperiiga ja mõnikord vitraaziga aknaid ja vaheuksi, toataimi, seinal raamitud fotosid ja pilte, pisiskulptuure, looma- ja linnutopiseid.

• Üha sagedamini kaeti seinu ühe või teise stiili ornamentikasr inspireeritud mustriga tapeediga.

• levis komme kujundada maja ruume erinevas stiilis.• Kabinet tehti kas renessanss- või gootistiilne, söögituba renessansis,

salongid rokokoos ja saalid barokis.

Eklektiline interjöör

Seli mõisas

Neo-chippendale stiilis mööbliga eklaktiline interjöör Saku mõisas

Neogootika-Tartu Ülikooli raamatukogu projekt Toomkiriku varemetesse.

J.W.Krause

Sangaste loss

Jaani kirik Tallinnas

Kaarli kirik Tallinnas

Aleksander Nevski Katedraal

Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul.

Šeikerite stiil • Tõsteti esile lihtsust, tehnilist täpsust ja liialdusteta vormi, historitsistlik. • USA arhitektuuris kasutati mehhaniseeritud meetodeid: maja monteeriti

kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest. • Raudsõrestikkonstruktsioon. • Teraskarkasskonstruktsioon, mis võis kanda põhimõtteliselt ükskõik kui

suurt raskust. Uus konstruktsioon võimaldas majadel kasvada kõrgusse ning luua nii suure avaga ruume, kui seda igal konkreetsel juhul tarvilikuks peeti.

• Esimene elektrilift oli Elisha Graves Otise leiutisena võetud kasutusele juba 1853.aastal New Yorgis ja esimesed kõrgkontorihooned -üle viie korruse- ehitati Philadelphiasse ja New Yorki.

• `Me peame mõistma, et ornament on luksus, aga mitte hädavajalikkus.. Läbimõeldud vorm on ilus oma alastuses`. L.Sullivan

• Arhitektuurse purismini – puhta, kaunistuseta vormini- jõuda ei tahetudki, käsitleti ornamentikat pigem W.Morrisele ja tulevasele Viini koolkonnale lähedaselt: ornament stiliseeriti ja selle osatähtsus viidi minimaalseks.

• Pilvelõhkujate interjöör: kontorihoonetes ja kaubamajades jäeti konstruktsioonid ruumi poole avatuks, olid enamasti ornamenteeritud.

• Uuelaadse mulje said ruumid tänu seni normiks peetud klassikalisest ordemõõdust loobumisel: kavandati hiiigelsuurte avadega vestibüüle, saale ja aatriume.

• Esmaoluline polnud enam histoitsistlik vormieeskuju, vaid luua uut esteetikat.

• Orgaaniline arhitektuur.• Klaasist lükanduksed, mis tagasid läbipaistvuse.• Mööbel peab arhitektuuriga võimalikult ühte sulanduma, orgaaniliselt sellega

liituma, et saavutada lihtsust ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkülikulist vormi.

• Puhta joonega sisustus. • Lihtsate geomeetriliste-kuubiliste vormidega mööbel.• Raskepärasuse vältimiseks istmete küljed ja seljatoed tavaliselt vertikaalsere pulkadega võredena.

Frank Lloyd Wright

Jayne Building

Tribune Building

Esimene elektrilift. Elisha Graves Otise.

Frank Lloyd

Wright

Frank Lloyd Wright

• Tooli põhitunnuseks on sirge, `redeliks` kujundatud leen.• Tooli lihtsuses peegeldub šeikerit lihtsus: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingite kaunistusteta. • Toolid riputati ruumitegemiseks seinale, esemed pidid olema kerged.

Juugendstiil

• Uute masinate levikule suurenes tootlikkus, tekkis uusi tööstusharusid.• Tootmine ergutas tarbimist, ühe uute vajaduste avastamisne.• Tooraine muutus eriti aktuaalseks. • Historitsismi domineermise lõpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili -

tekkimine. • Juugendi puhul ei saa kõnelda mingist ühtsest Euroopa stiilist, vaid

paljudest eriilmelistest stiilivariantidest. • Seniste kunsti- ja arhitektuuriarusaamade uuendamise nõue. • Juugendstiili tähtsaim põhimõte: maja on tervik, üks organism, selles

ei tohi leiduda midagi, mis arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks.

• Juugend tegi arhitektuurist valistseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid.

• Ruumide paigutus pidi kasutajale olema mugav.• Juugendlik plaanilahendus eelistas koonduda kontsentriliselt ühe

keskse suurema ruumi ümber.

• Loodusekultus.• Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit

alguses `vihmaussistiiliks`• Juugend armastas looduslikku kivi (graniit, põllukivi, tellist).

Eksponeeris seda nii sees kui ka väljas. • Dekoorismotiivid laenati floorast ja faunast. • Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja

tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad.• Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud –

flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi.

• Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid.

• Rõhutati vertikaali. • Kõrge kaldega katus ja pisut väljavenitatud kujuga aknad.• Kunstide süntees.• Fassaadidele paigutati skulptuure, mosaiike ja sepist.• Rauast tugipost võis meenutada üleväänlevat taime, vars oli sambaks

ja õis kapiteeliks.• `Vaba` planeeringu loomine.

• Hiiglaslikke mõõtmeid aknapindu, mis lasid sisemusse uutele hügieeninõuetele vastavalt palju valgust, ja kui oli tegemist ärihoonega, lubasid tajada impostanseid kutsuvaid vitriinuaknaid.

• Uued materjalid: fajanss, majoolika ja kahhel. • Kerkisid terved juugendistiilis üürimajadega linnaosad. • Ühtse ruumimulje vajaduse tekitas teisenendu siseplaneering,

ebasümmeetrilisus, suured klaasuksed, tekitasid `voolava` ruumi illusiooni, konstruktsioonide `saledus` .

• Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulava saavutamiseks kasutati seinamaalingut, sisseehitatud mööblit, mosaiiki, vitraaži, kõiki ruume läbivaid materjale ja värve.

• Armastati lakitud pinnaga puitu, kasutati ohtralt• Seinad kaeti mõnikord paneelistikuga kogu kõrguselt. • `Mööbel kujundatakse vastavalt ruumi tervikkujundusele. Igal toal on

oma pea- või sõlmpunkt, millest kiirgub tema vaim ja millele on allutatud kõik ülejäänu. Vastavalt ruumi skeletile asetuvad kõik ülejäänud erinevad sisustusesemed, mis sellest hetkest alates muutuvad toa elavateks organiteks. Ka üksik mööbliese muutub nõnda ühtseks`. H. Van de Velde

• Mööbli kujundamisel lähtuti ruumist.

Henry Van de Velde

Hotel Solvay Brüsselis.

Victor Horta

Hotel Solvay Brüsselis.

Victor Horta

Hotel Tassel Victor Horta

Hotel Tassel

Victor Horta

Juugendi variandid

• Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne juugend • Dekoratiivse juugendstiili esindajad olid Belgia, Prantsusmaa,

Hispaania, Ameerika, vähesel määral ka Inglismaa.• Konstruktiivne juugendstiili esindajad olid Inglismaa, Austria ja

Saksamaa. • Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusele ja

originaalsusele, on mõlema suuna ilmnemist võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu.

Dekoratiivne juugend

• Esimene esindaja Victor Horta• Orgaanilisus, lähtumine puhastets loodusvormidest, totaalsus,

kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, looduslike materjalide ning klaasi ja mosaiigi kasutamine.

• Siseruumides kannavad lagesid saledad, lahti minevat punga meenutavate kapiteelidega metallsambad.

• Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred.• Mööbel oli väga voogavajooneline ja vormilt vaba. • Lit papillon - marketriitehnikas teostatud liblikakujuliste

otstega voodi.

Victor HortaBelgia.

Hector Guimard.Prantsusmaa esimeseks

suurmeister.

Hector Guimard

Antonio GadidHispaania.

Louis Comfort Tiffany

Ameerika.

Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend

• Määravad on sirge joon, kuubiline vorm-ruudu, kuubi, ringi, toonitakse konstruktsiooni.

• Interjööris peeti silmas `koguteose` ideed, kujudnus pidi läbima kõike.

• `Sisemus avaldub välises ja vastupidi` • Liitumispunkte rõhutav väike ümarkuul.

Charles Rennie Mackintosh

Palais stoclet, söögisaalis Kolomen Moseri mööbel ja

Gustav Klimti maalingud.

Josef Hoffmann

Juugendstiil Eestis• Juugendstiil levis eestis 20.sajandi algul: koolitatud arhitektide,

tellijate reisikogemuste ja ajakirjanduse-raamatute kaudu.• Esimeseks juugendstiili hooneks oli Neeruti mõis Virumaal,

valmis 1903-1906. • Maja kujunduses kasutati loodusliku kivi-pae-ja krohvi maalilist

vastandamist, fassaad polnud küll asümmeetriline.• Rahvusmütoloogilistel teemadel maalitud pannood.• Ruumid `pungusid` kesksest vestibüülist, tulemuseks tugevasti

liigendatud, asümmeetriline hoone, millel oli terasside kaudu side ümbritseva õuega.

• Erinevad ornamentaalsete maalingutega kaunistatud ruumid, suurejoonelised kahhelahje, värvilised vitraažaknad, võimsad puhvetkapid.

• Kabineti mööbel tumesinine, koos erivärviliste detailidega, lastetoa oma valge, pronksitooniga, magamistoa oma pihlakamarja värvi helepunane või helepruun.

Ammenda villa

Taagepera mõis

Modernism Euroopas 20.sajandi

algul • Arhitektuur ja kujundus peavad vastama oma aja vaimule.• Ehitada ja sisustada palju, kiiresti ja odavalt.• Kadusid keerulised vormid ja kaunistused.• Raudbetoonkonstuktsioon• Ornament puudus, hoone skeletsus esile tõstetud, akende

klaaspinnad kohati hiiglaslikuks kavandatid, viilatus sageli lamekatuseks madaldatud, konstrukstisoon ruumi poole avatud.

• Ekspressiivne, hoone funktsiooni emotsionaalseslt väljendava vormi põhjendamine.

• Moodne vorm• Ülistati masinakultruuri ja aktiivset.intensiivset eluhoiakut. • Uute materjalide kasutamist, ekspressiivset vormi,

diagonaalsete ja elliptiliste joonte elustamist, ornamendist loobumist, masinast inspireerumist, kergus, dünaamilisus.

Walter Gropius

Adolf Meyer, Walter Gropius

Walter Gropius

Modernism Hollandis.

De Stijl`I neoplastitsism • Ideeks oli kolmemõõtmelise vormi muutumine

kahemõõtmeliseks plaaniks, moodustades plastilise vormi algelemendi.

• Mitte taasluua looduse vorme ja värve, vaid ühendada need tervikuks täiusliku ühtsuse nimel.

• Algelemendid olid sirgjoon ja kolmnurk, arhitektuuris aga kuup.

• Põhivärvideks olid punane, kollane, sinine, ja nende vastandid – valge, must ja hall.

• Uus arhitektuur-ruumide dekompositsioon – mahtude ja pindade lahutamisest vabadeks ühikuteks.

• Hoone arhitektuurne kompositsioon sõltub maja loomulikust struktuurist, arhitektuuri ülesanne oli see struktuur esile tõsta.

• Ruumis olevad esemed vormilt neutraalsed.• Materjalid siledad ja läikivad.• Põhi- ja vastandvärvid teevad ruumikompositsiooni nähtavaks.

• Toolide puhul ei kasutatud ei traditsioonilisi tappe ega vormis ühtki ümarat nurka.

• Üks element liitus teisega otsekui magneti jõul.• `Meie eesmärgiks tooli juures on teha iga osa väga lihtsalt,

teiste sünadega valida algkuju, mis vastab funktsioonile ja materjalile, ning luau sellega võimalikult haormooniline vorm. Konstruktsioon teenib üksikosi, neid lõpptulemuses moonutamata, niiet üksik osa ei peidaks teist või oleks teisele allutatud. Nii tundub tervik seisvat tuumis vabana. Vorm on tuletatud materjalist.` Rietveld.

• Maja lähtevormiks oli kuup, lõikuvate horistontaalsete `plaatidega` - põrandate ja katustega - ja vetrikaalsete seinapindadega.

• Funktsionaalsus.• Gerrit Rietveld

Gerrit RietveldRoodblauwe stoel –

puna-sinine tool.

Gerrit Rietveld

Roodblauwe stoel – puna-sinine tool.

Gerrit Rietveld

GerritRietveld

Gerrit Rietveld

Bauhaus – esimene modernse disaini kool

• `Loogem uusi käsitööliste gild, ilma klassivahedeta, mis tekitavad barjääri käsitööliste ja kunstnike vahel. Mõelgem üheskoos välja ja ehitagem tulevikuhoone, milles arhitektuur, skulptuur ja maalikunst sulavad üheks tervikuks ja mille miljonid tööliskäed kord tõstavad taevani kui uue usu kristalse sümboli..` Bruno Taut

• Direktor arhitekt Walter Gropius.• Ehitist, hoonet pidasid kooli ideoloogid Taut ja Gropius kogu

loova tegevuse eesmärgiks, kunstnik oli käsitöölise kõrgeim aste.

• Kooli uus moto: `Kunst ja tehnoloogia – uus ühtsus` • Koolis eksisteerisid töökojad: skulptuuri-, teatri-, klaasi-,

fotograafia-, metalli-, puidu-, keraamika-, tüpograafia, reklaami- ja näitusekujunduse-, seinamaali- ja kudumistöökoda; tööd juhendasid kunstnikud-kujundajad kui ka käsitöölised.

• 1933. aastal kool suleti.

• `Metallmööbel on moodsa ruumi osa. Ta on stiilitu, sest ei pea väljendama mingit mud vormi kui funtsioonist ja selleks vajaminevast konstruktsioonist lähtuvat.. Mööbel peab olema ruumi otsekui joonistatud, ei tohi segada liikumist ega pilgu kulgu ruumis. Mugava tugitooli pehme raskus on korvatav vähese kangaspinna ja kerge kaarja metallkonstruktsiooniga. Kelgusarnane siluett annab mööblile dünaamilisuse.` Breuer

Marcel Breuer

Bauhaus`i uus hoone Dessaus.

Walter Gropius

Mies van der Rohe

Modernism, funtsionalism ja Le Corbusier

• `Funktsionalism on selline arhitektuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist; funktsionalism on arhitektuurse modernismi skemaatiline ja tehnoloogiline aspect, mille lai teoreetiline põhi sisaldab ka filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, stilistilisi ja sümboolseid probleeme.`

• Vastand traditsionalsimile ja seda kehtestavale klassikalistele arhitektuuristiilidele.

• Uus esteetika seoti oma ajastuga, mitte enam minevikuga. • Uus arhitektuur pidi oma tehnoloogilistes ja esteetilistes

lahendustes olema odav ja aegasäästev, tervislikult valguküllane ja liigsetest asjadest ahistamata.

• Meisterlikku, korrektset ja suurejooneline mahtude ja valguse mäng.

Le Corbusier

Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand.

Le Corbusier

Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930.aastail

• Linnakeskkonna moderniseeminine. • Ese kujundatud otstarbekalt kui ka kaunilt.• Etnograafilise mööbli interpretatsioon: viimistlemata piut,

parkimata nahk ja loodulike värvidega värvitud tekstiili kasutamine.

• Kõikjale sobiv, praktiline sisustus. • Rahvuslik-traditsiooniline vorm. • `Mööbel, see on `arhitektuurne aksessuaar``. Aalto.• Mööbel meeldida ka silmale, kaunistada, olla ruumi osaks.• Inimkeha jaoks on hea olla kontakstis vaid orgaanilise,

loodusliku materjaliga. • Toolid-kerged ja ergonoomilised, olemuselt pehmena mõjuvad,

kasutatud oli vineeri.• Ülestikku paigutatav – iste ja leen olid üks, painutatud

vineerist tervik.

Kaare KlintTaani.

Kaare Klint

Poul HenningsenTaani.

Poul Henningsen

Alvar AaltoSoome.

A. Aalto

Funktsionalism Eestis 1920.-1930. aastail

• Kriisidega toimuv tööstuse areng, linnastumine, põllumajanduse kapitaliseerumise algus.

• Moodsat vormi on vaja kasutada selleks, et deklareerida oma kaasaegset eluhoiakut.

• Eristuda taheti nii maisetust sakslusest` kui ka `lamedast peeterburglusest`.

• Jalgvärav kui ka keldriaken kaunistatud ornamentaalse sepisõrega.

• Hoone kuju on geomeetriline ja mahtude liitmine asümmeetriline, lintakna motiiv, katuseterass.

• Voolava tuumi põhimõte.• Maja sai paljude akende tõttu erinevatelt positsioonidelt läbi

vaadatav.• Söögitoa ja köögi vahele serveerimisluugi kavandamine. • Eramu ühes otsas kaardub elutoa üks külg ümaraks.

• Lihtsate geomeetriliste vormidega mööbel, materjaliks paindevineer.

• Odav, hea maitsega mööbel.• `Kaunis kodu pole üksiku esteetiline eraasi, vaid kogu rahva

kultuuriline eluküsimus`.• Massiivne ja üsna traditsioonilise vormiga pehme mööbel.• Peale funtsionaalse vormi oli suure tähelepanu all ka

toodanguprotsessi innoveerimine.

Elutoamööbel

Olev Siinmaa

Lastetoa mööbel.

Edgar Johan KuusikKaubandus-Tööstuskoda Tallinnas

Art deco

• Art deco lepitas traditsioonilismi ja modernismi.

• Eklektiline-kubism, futurism, ekspressionism

• Inspiratsiooni leiti nii eksootilisest kui ka kodumaisest etnograafilisest traditsioonist.

• Sümmeetriaprintsiipi, vormi maalilist pingestatust ja vertikaali rõhumine.

• Ilme dekoratiivne, sisult sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik.

• Ornamendimotiiviks roos.

• `Ilu ilu pärast`

• Kuubilisi-geomeetriline ja ekspressiivne vorm, mille pind on kohati või üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga.

• Glasuur, majoolika, marmor.

• Mööbel, millel olid saledad, koonusjalt allapoole ahenevad jalad, nende otsas metallist vutlar.

Emile-Jacques Ruhlmann

Pierre Chareau

Clement Rousseau

Jean Dunand

Sürrealism • `Täiesti puristlik-funktsionalistlikus laasid valgete seinte, mast

laeni akende ja spiraalse sisetrepiga ateljeekorter oli sisustatud kontrastselt – neobarokse mööbli, kaminate, lühtrite ja peeglitega ning katuseterassil õitsva muruga. Seinad olid värvitud siniseks`.

Emilio Terry

Salvavor DaliMae west lips

Salvador Dali

Modernism ja art deco USA-s

• Lõplikult tuli modernism USA-sse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgenendu arhitektide ja disaineritega : Walter Gropius, Mies van der Rohe, Marcel Breuer, Erich Mendelsohn, Frank Lloyd Wright.

• `Paremini rüütatud asjad müüvad paremini`.• `Hea disain on see, mida ostetakse`.• Dünaamilisus, kiirus ja masinlikkus.• Pehme-sire vorm – voolujooneline modernism.• Ehtsus kõiges.

Richard Neutra

Raymond Loewy

Norman Bel Geddes

Donald Deskey

1930.aastate historitsismi uus laine ja totalitaarsed reziimid

• Propagandapaviljon, mille kujundustkeel toetus klassikalistele stiilidele ja mille ekspositsioonides leidus palju rahvuslikku etnograafilist materjali.

• Esmakujunduse probleemid.• Traditsiooniline vorm.• Klassistsistlik alge.• Hoone, ruumi paigutatud seemed rõhusid Kolmanda riigi

igavikulisusele, kasutati `igavesi`materjale – marmor, graniit, pronks, väärispuu – ja perfektset käsitöönduslikku teostust.

• Tüüpiline oli ornamendi naasmine, vormi kasutati nii klassikalis-ajaloolisi motive kui uut natsionaalsotsialistlikku sümboolikat.

• Fašistlik käsitlus on palju modernsem, kumab läbi tugev art deco kogemus, Stalinism on silmatorkavalt, kopeerivalt historitsistlik.

Ernst Sagebiel

Paul Troost

Albert Speer

Neohistoritsism ja art deco Eestis • Kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile, tehes pigem

interpreteerivalt kui kopeerivalt.• Stiile kasutati nii puhtalt kui ka üksteisega segatult.• Eelistati klassitsismi ja barokki.• Kasutati klassikalise arhitektuurikaanoni juurde kuulunud

sümmeetrilist fassaadi, mida ilmestasid kas klassitsistlikumad või baroklikumad sambad või pilastrid, karniisid, portaalid ja dekoor.

• Välis- ja sisekujundus omavahel tingimata ei pruukinudki ühtida.

• Ruumikujunduses kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia-sinna ka ornamenti.

• Esindustraditsionalism.• Interjöörides käidi ajalooga märksa vabamalt ringi kui

eksterjööris.• Historitsismi ja art deco maitsekas kokkusulatamine.

Fridrihs Skujinš. Gloria-Palace

`Eesti stiil`

• ´Esivanemate kultuuri ergutava mõju poole`.• Eestilikkus ei avaldunud mitte niivõrd vormis, kuivõrd

etnograafilises ornamentikas.• Läbivaks motiiviks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis.• Sini-puna-oranžides toonides võlvi- ja seinamaalingud.• Treitud jalgadega raamkonstruktsiooniga toolid ja pinktoolidel oli

sisselõigatud nii Eesti kui üldisest etnograafilisest pärandist mustrimotiive.

• Talumööbellik lõikeornamendi abil sai mööbel rahvusliku maigu. • Rahvuslik vorm ja ornament olid oluliseks lähtepunktiks, moodne

käsitlus. Eseme vormi geometriseeriti ja dekoori stiliseeriti, kasutati väärismaterjale ja –tehnikaid.

• Romantilsem ja dekoratiivsem, ühte esemesse pandi kokku rohkesti vormi kui ka dekoori, tulemusena saavutati üldilme, mida rahvakunstis kunagi ei esinenud.

Oru loss

Art deco Eestis • Eesti arhitektuuri tuli art deco 1920.aastate algusega.• Parlamendisaali sidrunkollane lagi, ultramariinsininsed seinad, avade

roostepunased posed ja mustad akna- ja ukseraamistused.• Heledast kasest geometriseeriva vormiga mööbel.• Mööbel, kaunistatud musta geomeetrilise intarsiadekooriga, mõjub

esinduslikult. • Fassaad kaeti soliidse ja kalli mustrisse paigutatud klinkertellisega.• Modernsust annavad suured vitriinaknad.• Torukäsipuuga valgusküllane trepikoda, kandilised valgustid. • Lepitas konservatiivse, klassikalist kujunduskäsitlust hindava ja

modernsemat laadi suuna.• Palju kasutati seinamaali, vitraaži ja skulptuuri.• Maaliti ornamendibordüüre kui ka terveid seinu katvaid pannoosid. • Intensiivne värv. • Valgustiteks kasutati modernse `vürtsina` valgeid modernistlikke

keralampe või `ajaloolisi`kristalllühtreid.

Jaan Siirak

Stalinistlik historitsism Eestis

• Klassikalised striilid sobisid hästi, võimaldas hoonetel ja kujunduses kasutada sümboleid.

• `Eesti NSV linnad peavad varemeist kerkima kaunimana, kui nad olid varem… Tuleb teha tõsist tööd nõukogude eesti rahvuspärase ehitusstiili ning arhitektuuri loomiseks`.

• Laealuse friisi alla seinale oli paigutatud 16 stukkreljeefi.• Stiililt tuli interjöör barokiseguselt ampiirne, saalid kõrged,

palju kunstmarmoriga kaetud ümarsambaid, stukist laerosette, karniise ja ukseraamistusi, massiivseid tiibuksi, ümarkaarseid kõrgeid aknaid ja mosaiikparkett.

• Sisearhitektuursest lahendust toetasid maalitud seinapannood, maali-, reljeef- ja tekstikartušid, võimsad metallist laelühtrid, ampiirliku ja rahvusliku ornamendiga dekoreeritud mööbel, ning ekspossitsioonistendid.

• `Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik`.

Modernism USA-s pärast II maailmasõda

• Internatsionaalne stiil.• Ehitada palju, kiiresti ja odavalt.• Voolava ruumi põhimõte, milles köögi ja eluruumide vaheline

piirav sein puudub.• Suhe loodusega.• Maja konstruktiivne skelett nähtav nii seest kui väljast.• Uued sümbolid metall ja klaas.• Voolujooneline modernism – ratsionaalsus ja

ekspressionistlikkus.• Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, puändiks katus.• `Kujundust võib nimetada orgaaniliseks, kui valitseb

harmooniline kooskõla eseme üksikute struktuurielementide, materjali ja eesmärgi vahel`.

• Mööblisdisainis uudsed sünteetilised materjalid.• Hakati lähtuma eseme kasutajast ja tema mugavusest.• Uue mööbli käsitlus kujunes pehmeks ja voolujooneliseks,

puudusid sirgjooned ja teravnurgad.

Eero Saarinen

Charles ja Ray Eames

Modernism Euroopas pärast II maailmasõda

• Modernism Euroopas pärast II maailmasõda• `Kunst ja arhitektuur määratlevad meie ajastu tegeliku

seisundi, on tegusaks moraalseks jüuks, mis räägib meist tulevastele põlvedele, kui kaob hirm tsivilisatsiooni huku ees`.

• Uus, vabaplaneeringuline `kiirlinn`.• Veendumus, et arhitektuur suudab lahendada ka sotsiaalseid

probleeme.• Disaineri elukutse senisest suurem sotsiaalne väärtustamine.• Ergonoomiks, antropomeetria ja psühholoogia – inimese

füüsise ja tajuga seotud distsipliini.• Kujundaja koostöö tehnoloogide, inseneridega.• Teadus ja tehnoloogia mõjutas kujundust kunstide areng, ehk

visuaalne maailm, mida lõid vabad kunstid.• Kapitalistliku tootmise loogikast tulevevat uuenemissuund

põhjustas kujundussuundade kiire vaheldumise.

Le CorbusierUnite d`Habitation Marseille

Unite d`Habitation

Käte Gläser

Hans Gugelot

Itaalia modernism pärast II maailmasõda

• Sotsiaalne ehitamine.• Funktsionalism, ratsionalism.• Orgaaniline ja spontaanne arhitektuur• Mööbel moodne, kergelt teisaldatav, ruumi säästev ja

heamaitseline.• Kujundusel on toote müümisel oma osa.• Esemekujundus kaks suunda– geomeetriline, milles vorm

lihtne ja orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu.

• Teine suund sürrealism, uute vormide ning nende realiseerimise võimaluste ja vahendite suhe.

• Individuaalne disain.• Polstermööbel, sektsioonmööbel• Mööblist sai sein, mida kujundasid riiulid, kapid ja neis olevad

asjad.• Interjööriks abstraktne maalikunst, graafika, aknatekstiil,

põrandavaip.• Valgustitest eriti populaarne kõrged põrandalambid.• Ruumide üldmulje jäi kokkuvõttes modernistlikult valgeks ja

tühjaks.

Adalberto Libera

Marco Zanuso

Franco Albini

Popstiil

• Interjöör avar, valge ja tühi, plastmööbel kui ka elava looduse nurk.

• Esemete visuaalne külg produkatiivne ja väga värviline.• Materjali ja vormi plastilisus, kombineeritavus ja teatud

`kosmoslik` steriilsus.• Üks ruum läks sujuvalt üle teiseks ja sisustus oli ühtlasi

ruumi liigendaja ja organiseerija.• Madal pehme mööbel.• Mööbel papist, lainepapist – kerge, soe, pehme ja

nurkadeta.

Joe Cesare Colombo

Gaetano Pesce

Allen Jones

Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda

• Looduslähedus – naturaalsete materjalide kasutamine, napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud värvigamma.

• Üldistused, fiktsioon.• Hea käsitöö, lihtsad ja kvaliteetsed materjalid.• Toolid pehmed, teravnurgad poleeritud ümaramaks,

toolipõhjad enamasti punutud.• Vorm polnud liiga moodne, ergonoomika väga hea,

materjaliks soojatunnet sisaldav ehtne puu.• Uued materjalid ja nende vormivõimalused.• Paindlik, mitte geomeetriline plaan, loodusega otsese

seose taotlemine.• Pisut futu, klaarid lõiked, värv.

Hans Wegner

Werner Panton

Arne Jacobsen

Poul Kjaerholm

Postmodernismi tulek

• Futuristlik optimism ja skeptilisus.• Individuaalne ja lokaalne.• Arhitektuuri tsiteerimine.• Interjööris kajastus historitsistlik postmodernism,

klassikalised sambad, portaali ja frontooni motiiv.• Toolid mõeldud pinutatavaks, seinale riputavaks, suurte

ühiskondlike ruumide sisustamiseks, kergeks transformeerimiseks vajalikul hetkel.

• Nn kotiga ületõmmatavad, ebatraditsiooniliselt lihtsaid, kuid tugevaid, värvilt ekspressiivseid tekstiile.

• Ese pidi oma vormilt, materjalilt kui värvilt silmatorkav.• Mustriline laminaad.

Ettore Sottsass

Alessandro Mendini

Paolo Deganello

Modernismi tagasitulek Eestisse – rahvusvaheline, orgaaniline ja teised

stiilid• Uued materjalid: betoon, raudbetoondetailid,

kuivkrohvplaadid, vineer, klaasplokk, plastmassid.• Stalinismi neohistoritsim jäeti ilma dekoorita.• Eesti orgaaniline stiil ei kujunenud aaltolikult ekspressiivseks,

pigem oli vaoshoitud ja ratsionaalne, kasutas selgeid geomeetrilisi mahtusid.

• Akendega kaetud seinapind.• Hoone maht selgelt kastilik võimalikult pilvelõhkujalikult

kõrge.• Ambitsioonideta, ratsionaalne tööstuslik massiehitus ja

korterite planeerimine.• Seinad paekivist ja mööbel nurgeline.• Kus oli looduslikke materjale vähe või üldse puudusid, oli

ruumimulje ratsionaalsem ja külmem, kus oli kasutatud palju puitu ja rohelust, oli mulje soojem ja romantilisem.

• Ripplagi, võrega seinapaneelid.• Kilpmööbel.• Mööbel – pulkjalad, istmete kaarjad ja nõgusad vormid.

Neerulaud

Modernism, popstiil ja postmodernismi

tulek Eestisse 1970. aastatel • Rahvusvaheline stiil väsis ja muutus banaalseks.• Paljusus ja laenalisus.• Viilud, sambad, kaared, sakmed, portaalid.• Interjöörikujunduses säilis jõulisena modernistlik liin.• Pisut elavdatud popstiililisus.• Palju klaaspindu ja valgust, voolava lükandustega ruum,

seintel steriilne kahhel, ripplaed, napi vormiga mööbel.• Kärtsud värvitoonid ruumides, kaasaegne Eesti maalikunst,

punktvalgus ja elavad taimed.• Mööblikujunduses massi- ja esindusdisain.• Taheti anda ideid tööstusele ning samas kritiseerida

toodangus valitsevat igavust ja ühenäolisust, rõhutada ruumi kui inimkeskse psühholoogilise keskkonna rolli.

• Metallkonstruktsioonid, nikeldatud detailid, geomeetrilisus.• Kujundusideeks stilisatsioon.

MaileGrünberg

Eero Aarnio

• Lemmikmotiivid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, ristiga aken ja võre- ja astmikumotiiv.

• Materjalideks paas ja tellis.• Värvid muutusid erksamaks.• Ei järgitud printsiipe nagu sümmeetria, fassaadi

tähtsustamine, avade ühtlane rütmika.• Eramuehitis, kus ei piiranud vormieksperimenti ametlik käsk

ega keeld.• Aatriumimotiivi sage kasutamine, lavastuslikkud.• Atraktiivne värv ja valgus, vitraaž.• Puust profileeritiud raamistuses seinapaneelid ja

lillepostamendid.• Mööbli roll ruumis kasvas.• Esemete atraktiivsuse selgelt välja toomine.• Ajaloolise vormi tsiteerimine ja interpreteerimine.• Eset käsitleti efektse kunstiesemesena, funtsioon ei olnud

põhiprobleem.

Postmodernism Eestis 1980.aastail

Neomodernism Eestis 1990.aastail

• Nõutus ja heitlikkus• Pigem moodne kui konservatiivne arhitektuur ja

kujundus.• Dekoratiivne esteetika.• Deomineerus historitsistlik postmodernism oma

sammaste, viilude, tornide ja ärklitega.• Ruumikujudnus vastavalt majale.• Tugevad värvid ja efektsed vormid.

stiiliajalugu2

Documents