IM 22022 S.

J**1 -ßwmm mmmmm «■»OlTLEJÄVäljaandja'. Eesti Võitlejate Ühing, Uutab kordkuus. Trükitud Gutenbergi trükikojas Heidelbergis.TeliimU- ja Üksinumbri hinnad on avaldatud viimasel leheküljel ülal vasakul ja kuulutushiimad ülal

paremal raami sees.

fOlMETLSE iaikmf.D: Põhja-Ameerika t'hendriikidesR. Juht; Austraalias: A. Sinka. A. Kimmel, InglismaalV. Pärtel; Kanadas: E. Tüvel. IJ. l.eeman; L.-AmtHTlkasH. Vari; Rootsis: E. Adof. P. Kangro: Saksamaal: A

bane, A. Joonson, 1. Peterson. A. Schmidt.

Peatoimetaja: A. JooiuunTegevtoimetaja: 1. PetersonMajandusjuht: A. S c h m i d t

Toimetus ja talitus: GMW Heidelberg 13. Postfach 28Pangakonto: Volksbank Heidelberg, konto nr. ««

Eesti* okupatsiooni-

minhtritesmvid

Vene okupatsioonivõimude eestlastestkäsilastcl on kombeks aastavahetuselparteiajalehtedes teha kokkuvõtteidlahkuvale aastale ja avaldada soovesaabuvale.

Eesti NSV nn. ministrite nõukoguesimehe 1, asetäitja Edgar Tõnu ristavaldab soovi, et eestlaste iive kasvaks. Kuna see soov on mõningas vastuolus Moskva plaanidele Eestis, siisteeb Tõnurist oma soovi ülimalt ettevaatlikult teatavaks:

„Ja lõpuks noortele veel üks diskreetne soov. Viimaste aastakümnetejooksul on nii N. Liidus kui ka meievabariigis keskmine eluiga tunduvaltpikenenud, ulatudes Eestis meestel 63ja naistel 74 aastani, kuid ikkagi kasvab meie vabariigi rahvaarv aeglaselt.Statistika näitab, et iga tuhande elaniku kohta on meil aastas sünde 14,4.Toonekured on ammugi looduskaitsealla võetud ning neid kohtame juba üsna sageli. Jääb vaid soovida, et noorpaarid koos sõrmustega soetaksid kalapsevankri. Küllap siis leiavad toonekured sagedamini tee meie kodudesse!“

Eestis haridusministrit etendav Ferdinand Eisen ütles:

„1968. a. kehtestatakse uus üleliiduline keskkooli põhimäärus, mis peabkindlaks määrama õpetamise ja kasvatamise eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö organiseerimise alused, kooli pedagoogilise kollektiivi õigused ja kohustused, õpilaste kohustused, aga ka re-

majanduslikud probleemid.“Eisen andis kaunis selgesti mõista,

et Moskva universaalmääruse projekton leidnud suurt vastuseisu isegi Moskva ministeeriumi üldhariduslike keskkoolide nõukogus. Küsimus seisneb nn.liiduvabariikide õigustes eksamite korraldamisel jne.

Kultuuriminister (kultuuri ressooron Venemaa kommete kohaselt hariduse küsimustest eraldatud) AlbertLaus:„Käivad läbirääkimised eesti kultuu

ri päevade korraldamiseks Saksa Demokraatlikus Vabariigis (vene okupatsioonitsoonis) ja usbeki kunsti nädalakorraldamiseks Eestis. .

Edasi lubab minister 1968. a. jooksulTartu ..Vanemuise“ lõplikult lasta valmis ehitada ja projekteerimisel olevatKreutzwaldi-nimelise raamatukogu uushoone, mis peab mahutama 5,5, miljonit köidet.

Eesti kultuuripäevade korraldamineIda-Saksamaal pole mitte Tallinna algatus. nagu Lausist võib aru saada,vaid see on juba Moskva ja Ida-Bcrlü-ni vaheline sobimus. Pole ka saladus, etkui tänapäeval üldse saab veel juttuolla sakslaste -tungist itta“, siis toimubsee Ulbrichti vabariigist ja õige süstemaatiliselt!

Põllutöömimstri asetäitja HeinoR o h t la kiidab aastat 1967 ja väidab,et kolhooside ja riiklike majanditekeskmiseks saagiks olevat olnud 21,7tsentnerit teravilja, 158 tsentnerid kartulit ja 27.2 tsentnerit põldheina hektarilt. Esimest korda Eestis olevat saadudiga lehma kohta keskmiselt üle 3000kilo piima aastas. Ja siis ütleb Rohtlasõna-sõnait:

„Juba 1. detsembriks läksid kõigimeie sohvooside põllutöölised ja re-mondUöökodade mehed üle viiepäevasele töönädalale. Sama teed on mindud ka pooltes kolhoosides. Uuel aastal lähevad viiepäevasele töönädalaleüle ka loomakasvatajad. .

1968. aasta kohta norib Rohtla veelgirohkemat tööd ja paljastab ka puudusi:

„Oleks rõõm näha. kui maid hakataks veelgi beaperemeheliknmalt ningratsionaalsemalt kasutama. Põld- jakultuurheina all on meil suured pindalad. Aga kui võrrelda teravilja- jaheinasaak?, on vahe üsna snnr. Peaksime saama vähemalt 40 tsentnerit põldheina hektarilt. Ka kultuurkarjamaadei anna loomadele sööta veel kogu suveks . . .*

Toiduainete tööstuse ministri asetäitja Eda Maurer lubab aastaks1968 Eesti piires 132 miljoni rubla väärtuses toodangut tõsta. „Igapäevase leiva“ kohta ütleb ta. et „meil“ (s. o. okupeeritud Eestis) hakatud esimesena N.Liidus \*alsnisfa3na vaikude ja mine-raalaineiega rikastatud leiba ja saia.Selleks kasutatavat lõssi, vadakut j

Kaemšsals dollar ia Euroopa julgeolekAlarm kogu maailmas! i*õhja« Amerika l hendriigid on sunnitud otsima

Leid, kuidas katla 4 miljardi-do/a/.l *-' dei»Sr*üti. Tüp-rlt seiie summa onfcmeerikiased Kii iuci uu-Jal rõhk. *»• andnud, kui riigi ja rahva kande-: ii‘d :eda luu. n .j de. poU* diüat mhu VLtnam: sõ».a, nagu mörel pool ar-va&käe, vaiu anuerbriasL. ».m.- luaaiii.ia“ ■ - Euroopat— iiKsasta. Dollar voolas maast valju v-te tui.-»iie ;a sõjaväe kaudu!) ja neid dollareid peab USA puh-a kulla «• s; Kaioupa^t tagasi ostma, USA kullareser-vid vähenevad katastroofiliselt.

Eurooplased võivad amoerikla .a*» e suhtuda kuidas lahes, aga nüüd peabEuroopa jänkile kaenla alt kinni uinun.n. ':5*. mängus on peale kõige m;inveri Euroopa ja vaba maailmu julgeolek.

Just presidendi-valimiste aastal pidiJohnson välja kuulutama USA ajalookõige rängema austerity-programmi. EtUSA majandusse ja seega rngi kaitse-vöimsusse jälle usk tekiks, peavadameeriklased:

1. Loobuma sõitudest välismaadesse. Seeläbi loodetakse rüg ima jandusUkult vaadatuna kokku hoida rohkemkui pool miljardit dollarit.

2. Väljaminekuid sõjaväele (eritiEuroopas) ja toetusi nn. \Jhemaie-nenud maadele tulevat kärpida jällegi vähemalt pool miijarnii dol'uni.

3. Ameeriklased peavad loobumainvesteeringutest teistesse maadewja jätma Euroopas siiani veel ülesostmata firmad eurooplastel-*. Kokkuhoid oleks terve miljard dollarit.

4. Sulgeda kõik krediidid välismaadele ja välismaalastele. Kokkuhoidkuni pool miljardit dollarit.

5. Püüda mõjutada ameeriklasi. k»*>omavad välismaadel suuri ettevõtteid, et nad vähemalt 65 prets. omapuhtastkasust suunavad xaluužavae-

EUROOPA KAITSENÕRGENEB

Bonnist tuleb toimetuse töö

lased ja prantslased tõmbavadSaksamaalt tagasi 45 000 sõdurit.mis teeb välja vähemalt 8 brigaadi.

Asjaomastest ringkondadestkuuldub, et see, „eelarvelistelkaalutlustel“ üsna nimetamisväärsete väekontingentide venevastaselt otserindelt äraviimineon vaid esialgne ja veel käesoleval aastal vähendavad kõikkolm asjaosalist veelgi oma vägede kontingente Saksamaal.

Ida-vastaseks kaitsctuumikiikvjääb Saksa Liiduarmee, keileleikka veel kummitavate re<srmi-mentide põhjal pole võimaldatudkõikide moodsate relvade omamine.

sele emamaale tagasi ja vaid 3"> proi^.kasutavad oma ettevõtete laiendamiseks.

6. Ja viimaks soovunelm: '‘rimadaIga hinna eest eksporti ja püüdamõjutada sõbralikke riike, ei nad antavad (peamiselt relvastust!) erijoones just USA-st.Kui see programm ameeriklaste! õn

nestub. siis alles oleks ta-.-. c:.nv--aasta rahvamajanduslik puu

Seda programmi lugedes *• *•

vti-cUi, USA valitsus ja kapital teisest mõõda töötasid. USA tunnebs: maailma politseinikuna ja kus_nndagi juhtus" või oli horitson-migas USA oma relvastatud jou-„a vahele. Samal ajal aga sehvti-d toetasid USA valitsuse sammerinult nii palju, kui palju nendestõtetest profiiti paistis. Ameerikaai ostis ajal, mil natsioonil olidtea paevad, miljardite dollarite

loostusi Saksamaalt, Prantsus-*. Iiaahast, Hispaaniast jne. üles,Euroopas on tööjõud odavam ning'ukla*ed said paljusid produktelinalt produtseerida ja seega kapi-e õiv.aende suurendada — ehkloksa, Euroopa olusid mitte tunnil mõnelegi ettevõttele aastate

uil miljoneid ligi maksta. Ka needmid tulid välja kiskuda USA rah-.landusest. Kõige selle juures onarvata, et ülesostetud Euroopast

ad profiidid ei läinud tagasi ema-õ. vaid suurel määral Shveitsi

teada, et tervenisti 700 mitmesu-USA ettevõtet investeerisid pärastEaailmasõda Euroopas tervenistiiljardit dollarit!mene, kellel läks „süda pahaks“,'?mntsucmaa president de Gaulle.

-vaenulikku poliitikat, sest ka te-_grand nation“ oli suurel määralxitest rippuvaks tehtud. Nüüd —»aradoksaalselt kui see ka ei kõla!i de Gaulle ja Prantsusmaa justesed. kes sattusid pabinasse, sestPrantsusmaa võib olla selle dolla-•liitika pankroti esimene ohver. Delei häälekandja „France-Soir“lab nüüd järsku, et „dollar onIma majandusele sama, mis ben-autole“ ja et kui autol pole enam

hakkab mootor „turtsu-

A on samal ajal asunud aga pres-vaesele teele: ta käib nüüd oma■lesaatidega „vaeste sugulaste“ss almuseid norimas,lies tagasi ameeriklaste hiilivalele kogu Euroopa tööstust ajajook-ües osta ja Euroopasse oma pro-s-ooni meetodeid rakendada, peabtisega konstateerima, kui kau-» nad olid juba jõudnud. KuiEuroopa nimekas firma, kas sak-

ällutoomasinate Lanz, või pranisu-ampuuterite Bull, või itaalia Oli-. või hollandi shokolaadi van Hou-=-a‘.*.U: mõningatesse raskustesse,

olid ameerika ..saneerijad“ kohe:s. Jänkid jõudsid oma ülesostude-egi väikelinnadesse välja. Nii nal-

lahjat piimapulbrit. Müügi!-. to/dvaka „kohaliku päritoluga“ jr..“'*:-'-'. -„Värska“, mida hakatakse v.'.'.I- . r.~-tu õlletehases. See „kohalik ;e:k' :*>leb aga Pihkva oblastist „Veri*— õige nimega Värska. (Va:.- .„Võitleja, 6. küljel kirjutu^ „Y.s“-k\avastati tervisevee allikau' >-rTartu tehas laskvat müügi:-, *riva karasiusjoogi „Jenka“. k._ :„Tuljak“ olevat meeldiv jook. Perenaistele üllatuseks lastava:uudne makaronisort — makaron'-**, x -hupiimaga.

Kergeiõöstuse minister Jur: V'.:dõ t s h i n annab veksli väl*a. ' kküll rahvatarbekaupade osa- rõ*.*:.x-meilt T-protsendilist toodan-*., ‘uuri-kasvu, lubasid ettevõtted cv.::'.* i '1se:!r:-> lisada veol kaks protsenti“. Xarva -Kres-nholml Manufaktuj: “ r.v.:*. .f»:?:« :ü:-v võimsuse - — 153 mil. v.l*trr. r.>*. - niies aastal 1970: knes-Ir-. ^aa«:ai alle- 53 müj. meetrit.

Uudsusena tea;ab okupatsh'o:.ier. e: nn'mecie- vabrikute* vC-.*a.*\-kasutamisele kunstliku kliima seadeldised. Selle arvel loodetavat 301 f toodangu tõusu! -Maratls“ ja »Keilas“ antud läinud aastal Öõvahetuse töölistel«testita ^net; nüüd tahetavat seda hüvitust anda ka teistes tekstüllehasies.

tööstuse ministri asetäitjslevalit, on veid:

pessimistlikum. Ta ütleb lausa välja, etOru ja Tootsi turbabriketitehased eisuuda oma toodanguga vajadusi katta.Seeparast hakatakse Tartu lähedale.S -- - mit briketitehast ehitama,

saab valmis alles 1972.a.Veel olevat suureks puuduseks, et

moodsaid masinaid ei saa ühes või teises vabrikus seepärast rakendada, et„hooned on kitsad“.

Ehitusministri asetäitja Harri Lillepea ütleb, et 1968. aastal tulevatsooritada 111,4 miljoni rubla ulatusesehitustöid- Pearõhk on pandud ehitns-ie!v Kohlla-Järvel. Ekspluatatsioonitulevat anda 270 tuhat ruutmeetrit ela

ja siis reedab ministriabi saladuse:Eesti kolhoosides, ja teistes põlluma--unduselievõtetes tehakse töid kõigest29 milj. rubla eest. Lillepea sõnadejärgi tähendavat see „palju uusi elumaju, ioomapidamis- ja teenindushooneld“.

Kui võtta lil miljonist rublast maha29 miljonit, siis saame 92 miljonit, misinvesteeritakse tööstuslikesse ehitustesse ja linnades elamispinna täiendamisele. Tendents on selge: Eesti, kaipõllumajanduslik maa on määratud

a käsul kiratsema, kuna iöostn-sek on aninud privileeg. See tähendab9isa.korda uute venelaste sissetoomistEestisse. Ametlikult põhjendatakse seda-.vajadusega uute töökäte järgi“

USA LIPPUDEAUPATRULL SAKSAMAAL

Ehkküii lippude rivi pole ei eesti egapreisi mõistete kohaselt joondus, onameeriklaste olemasolu Euroopa pinnal ja vana kontinendi kaitsmisel olulise tähtsusega, eriti seepärast, etainult jänkide kätes on idat vaos hoidvad aatompommid ja nende sütikud.Pole aga kahtlust, et USA kerib osaEuroopa kaitset kokku ja jätab siiavaid hädavajalikud üksused, et NATOolemasolu kuidagi veel õigustada.

teks läks alles hiljuti eestlastele tuttava Schönau üks keemiatehaseid ameerika kapitali kätte üle.

palet:1. Kui USA valitsusel õnnestub

drastiliste võtetega tõesti see tobutadefitsiidi-auk tais toppida, siis paratamatult kandub see deftsiit Euroopasse, nendele riikidele, kes kavatsevad (mõned peavad!) Ameerikat aidata. Isegi „New York Times“ onavameelne ja ütleb, et kui Euroopausub USA ehtsaid pisaraid ja aitab,siis nutab ta ise peatselt veelgi valusamaid pisaraid.

2. Ükskõik, kuidas USA ja Euroopa oma vahekordi nüüd ka et klaariks, ükskõik milline sobimus leitakse, üks on aga kindel, et igal juhul kannatab selle all esmajoonesjust Euroopa kaitse. Et Inglismaavaatamata Balti kulla omastamiselevähendab oma armeed Saksamaal,on tõsiasi. Tõsiasjaks kujuneb tasee, et USA on rahapuudusel sunnitud viima Euroopast ära tõhusa kontingendi NATO käsutuses olevaidvägesid. Ja Prantsusmaa on jubaNATO-formatsioonidest valjalantsi-nud.

Selliste aspektidega läheb vabamaailm vastu aastale 1968.

Kes ründabEuroopas keda?

Nende idabloki riikide sõjaväe eelarveid on käesolevaks aastaks tunduvalt suurendatud, kellede ülesanne onsõjalise konflikti korral Euroopas Saksa Liiduvabariigi ründamine. Need 3

samaa vene okupatsioonitsoon (DDRLLondonls asuv strateegiliste küsimus

el rahvaarvult Saksa Liiduvabariigist

soomusmasinaid, võitluslennukeid ningn!Jvoelti«»vu. kui esimene. Ja nimel":3000 T-54-tanki, 820 võitlusIenmiMt ja10 allveelaeva.

Teised idabloki riigid, kes Varssavipakti kuuluvad (Ungari. Tshehhoslo-vakkia, Bulgaaria, Rumeenia) ja väljaspool pakti seisvad kommunistlikudriigid (Jugoslaavia. Albaania) on sõjakorral e::e nähtud Türgi. Kreeka ningItaalia ründajaiks ja Austria ..neu:ra-.•needi“ ülejooksjaiks. Sõnaga - Vahemere põhjakalda vnllulajaiks.

tallinna veevarustus550-AASTANE

Tallinna veevarustuse-torusiik tähistes läinud aasta lõpul oma 550-aasteslolemasolu tähtpäeva. Omaaegsed püütonid asendati alles 19. sajandil metall-sorudesa.

AjaleheEESTI SÕJAMEES

1917. aastatraditsioonide kandja

JAANUAR 1968Nr. 1 (187)

17. AASTAKÄIK

Kelle vastuvõidelda ?

Eesti Vabariigi [uubelipäeva eelõhtul — ega ka edaspidi — ei kavatse meanda tiivakaitset nendele omapärastele noortele idealistidele, kes valedele aadressidele saadetud märgukirjadega taotlevad okupeeritud Eestile„saleJiidi staatust" või soovitavad„Paasikivi liini".

Meil tuleb võtta teadmiseks, et jubatollal, mil N. Venemaa oli sunnitudTartus alla kirjutama rahulepinguleEestiga (hiljem ka Läti ja Leeduga), tegid Moskva punased türannid otsuse,et Baltimaad tulevad esimesel sobjyalvõimalusel hävitada ja Läanemere-õär-sed väikerahvad venelaste sekka sulatada. Pole ka mingi saladus, et Kremlkahjatseb, et ta Poolat ja teisi praeguseid sateliite tollal, kui see tal kergeolnuks, „vennasvabariikideks" a laEesti ei teinud. Nüüd on see hilja, sestmõned sateliidid käituvad nagu kanapoolt valjahautatud pardipojad. Uusisateliite Venemaa enam juurde et tee!

Kui üks suur rahvas tahab oma vaikest naabrit rahvuslikult hävitada, siisriisub mõrvar temalt ta sümbolid, embleemid ja ajaloo heroilisema osa ningannab asemale traditsioonideta ja pü-himusteta aseained.

Mida võtsid meilt vene okupandid?Nad võtsid meilt meie trikoloori, si-

ni-must-vaige, meie hümni, riigi, maakondade ja linnade vapid, meie iseseisvuse eest võidelnud kangelaste kalmudja heroilise Vabadussõja mälestussambad; nad võtsid teenekatelt eestlasteltnende autasud ja aumärgid, eesotsasVabaduse Ristiga jne. lühidalt: kõigeskolmes rahvuslikule surmale määratudBaiti riigis toimus rahva hingedes omaseks saanud sümbolile, embleemide jarahvuslike pühaduste halastamatu hävitamine selleks, et niveleerida balti-maalasi ajaloota rahvaiks ja lämmatada nende vene omast kõrgem lõäne-euroopalik kultuur.

Mis anti meile vastu?Kroonulikus pealesurumise korras

anti meile venepärased hümnid, venepärane ühtlusvapp, traditsioonidetalipp, venelikud ordenid ja medalid,venenimelised kolhoosid, sovhoosid,tsehhid, viltsaapad, vuhvaikad jne.Austada võime karistamatult kõikivene kangelasi, alates Juhan Julmaga,kes on aidanud „emakest Venemaad"suurendada ja väikerahvaid hävitadaja lämmatada; mitte aga omi.

Punase Vene koloniaalimpeeriumiainupartej muidu nii pikk käsi polekuigi suurel määra! ulatanud nn. sate-iiitrükide rahvuslike sümbolite kallale.Poola, Bulgaaria, Rumeenia jne. võivadise ja ilma venelaste abita oma rahvuskultuure viljeldada, oma miitc-kom-munisiiikku ajalugu austada, oma vanade tradistioonidega rahvuslippe lehvida lasta, oma vanu hümne laulda jne.Venemaa vastu võidelnud ja venelasilaningväljadel löönud kommunismi vaenlane marssal Pilsuaski puhkab endiselt oma sarkofaagis Kraakavi Waweiilossis.

Need read — nagu juba öeldud —pole mõeldud Venemaa majanduslikuja militaarse mõju all olevate sateliit-riikide olukorra idealiseerimiseks, vaidmeie pagulaskonna konfronteerimi-.seks tõsiasjadega, et Moskva suurve-noiik poliitika on määranud baitimaa-lased mõne põlvkonna jooksul rahvuslikule surmale. Mis abi sellest kord on,kui kommunism kukutatakse? Pole ehkenam rahvaid, kes uut vabadust saavad nautida. Snteliitidg jniif^ pnses eelis, et "kommunistliku süsteemiKukutamisega on rahvused säilunud.

Ja lobukü põtune võtma teadmiseks,et Moskva ei anna Balfimaid ei märgukirjade ega diplomaatiaga vabaks.Meil on ka aeg lõpetada jutt „võitlemisest kommunismi vastu". See polemeile enam ohtlik; see halfTsusTeerT^dH Oma fagasfustoo juba temud. Kõttmeie vaimsed ]öud tulevad koondaäcTagressiivne vene onu vastu. Meie noorem ia keskmine generatsioon K.odu-resns teeblieäa luba, niipalju, kui seesealse surve all võimalik.

OMA ASJUSKäesolev number hilines trüki

kojale ebasoodsalt langenudpühade tõttu. Sellest tingitunavõib ka meie veebruarinumberhilineda.

Ulk. VÕITLEJA Jaanuar 1968

Aastaks 1968 Triloogia eesti rahuaegsele sõdurieluleAstumisega aastasse 1968 astusime ka

Eesti Vabariigi kuldj uubeli-aastasse jaEesti Vabadussõja alguse 50. aastapäeva mälestusaastasse.

Viimased viiskümmend aastat eestirahva ajaloos on olnud tulvil kas võitlusi või pingerikast tööd. Poole sajandieest saavutas eestlus kõrgeima sihi:omariikluse. Just sel aastal oneestlastel eriline põhjus meenutada aegu, mil iseseisvuse mõte küpseks saija mil meie tollased uljad poliitikud otsustasid iseseisev ja rippumatu Eestiriik välja kuulutada ja noore vabadusekaitseks relvastatud jõud luua.

Tollaste eesti rahvusväeosade tääkidekaitsel ja märatseva vene soldateskahaardes kuulutati välja iseseisvus ningjällegi olid eesti relvastatud jõud need,kes Vabadussõja võitsid ja oma rahvale suure vereohvri tõid. Suurimaksmonumendiks eestlusele on ja jääb Vabadussõda, mis algas iseseisvuse esimese aasta varatalvel ja lõppes 1920. aastakesktalvel.

Mis on meie kohus nüüd pagulusesja eestluse juubeliaastal? Meie peameinglise ja saksa keeltes avaldama selaastal massiliselt kirjutusi ja materjale oma vabadusvõitlustest, küll viiekümne aasta eest, küll ka sellest teisest, mis algas rohkem kui veerandsajandit tagasi.

Suurem osa eestlasi peab praeguränka olemasolu-võitlust ilma relvadeta. Selles suures, pikas ja väsitavasrahvuslikus eksistentsi-võitluses vajame suurimat ühtehoiutunnet kodumaa-eestluse ja pagulas-eestluse vahel. Kõikidel aegadel on eesti rahvas kogunudendasse võitlusvaimu ja -tahet. Polekahtlust, et see ka nüüd nii on, ehk-küll sellega välispidiselt ei saa veelesile tulla.

Kui tahame oma võitluses edasi jõuda ja sellest pikast võitlusest võitjanavälja tulla, siis peame hoolitsema omavõitlusreservide eest. Nüüd, kus eestlased on laiali pillatud, on see reservidekogumine raskem, kui kunagi varem.Seepärast vajab eestlus nüüd ja edaspidi organiseeritud võitlejaid javõitlus-tahtelisi noori. Nõue võitlejate järgi —praegu vaimurelvaga — on tungivam,kui kunagi varem.

Eesti võitlejad, noored ja vanad!Kõik, kelledele on vanade veteranideeesmärgid ja taotlused selged, kõik,kes meie sihte pooldavad, koondu

gem sellel juubeliaastal täiesteadmises, et oleme lahutamatu osa omarahva tuumikust!

HEAD UUT AASTAT!Avdy Andresson

SIBER LUMETA,MÜNCHEN HANGES

Samal ajal, kui Lõuna-Euroopas olidsuured lumetuisud, oli Siber täiestilumevaba. Päeval, kui — näiteksMünchenis oli linn lumme ummistanud,teatasid vene allikad Siberist, et 9. detsembril sadas Novosibirskis selle talveesimene lumi. Nii november kui ka detsember olid Siberis soojad ja päikesepaistelised ilmad.

Senini ei olnud eesti kirjanduses nimetamisväärselt käsitatud teenimistrahuaegses sõjaväes omariikluse päevil. See lünk püsis kaua, olgugi et iganoormees andis tollal aasta või enamgisellele teenistusele. Nüüd P. Lindsaare„... ja sõdurid laulavad“ ning *Pae~lamehed“ ilmumisega on see puudujääk kaetud. Ja see on kaetud hästijutustatult ja probleemi tundmisega.On ju autor ise läbiteinud teenistusenoorsõdurina, öppekompmanüs ja kahelkorral Sõjakoolis ning teeninud üleajateenijana (paelamehena) ja ohvitserina. Ta on sõjameeste kirjanik.

Teenistus omaaegses vene tsaaririigisõjaväes kaugel võõrsil ei meelitanudeestlasi. Juba kuuldused võõrastestkommetest, loosungitest („Keiser, uskja (vene) isamaa“> või restoranide siltidest, et „koertele ja soldatitele sisse-minek keelatud“, tekitasid halbu tundeid. Et hoiduda sellest teenistusest,ei põrgatud tagasi isegi endale kehalise vigastuse tekitamisest. Eesti omariikluse ajal tekkis suhtumises armeesse põhjalik muudatus — poja sõjaväkke saatmine muutus emadele auasjaks.

Vene ajal vaadati sõjaväkke võetuilekui õnnetutele inimestele, kes viimased päevad kodus jõid ja mürgeldasidning kellede saatmist vana sõjameesiseloomustanud: „Jaamaesine oli emade ja pruutide nutust märg.**

Lindsaare romaani peategelase Hugovastuvõtmisel oli ainult üks noortestjoobnud ja seegi edvistas oma laaberdamisega. Vastandina olid Petserimaaltsaabunud venelased endiseaja eeskujultugevasti vihastunud ning lärmakadja neid tuli Võru kasarmutes nagu kariloomi nööriga tõmmata määratudruumi.

Vene ajal Eestis paiknenud sõjaväelased olid võõrad. Rahva suhtumineneisse oli külm. Vabadussõja lõppedesvõttis rahvas kõikjal linnadesse saabuvaid väeosi südamlikult vastu. Ningrahva suhtumine meie sõjavaelastesseoli kogu isesevuse-aja vältel hea.

Muidugi tumestasid eraisikute ja sõdurite vahekordi ka mõned pisi-aru-saamatused. Nägime, et peamiseks hõõrumise pinnaks oli asjaolu, et sõjaväelased oma vormiriietuses ja hoogsamaesinemisega leidsid naissoos enam poolehoidu. Vormikandjate väikesed viperused maaliti aga eraisikute poolt suurteks ja eraisikute viperused olid „normaalsed“ nähted. . . Seepärast ei olnud Linda ema nõus tütre minekugasõdurite näitemängule. Mitte et sealvõinuks tütrele halba juhtuda, vaidkartusest, et naabrinaised agulis hakkavad näpuga näitama, et „näe, käibsõduritega“. Ka muide kergete eluviisidega üliõpilane loeb sõdurite seltskonda endale mittesobivaks, olgugi etosa vormikandjaid on tema klassivennad keskkoolist.

Näeme Lindsaare sule kaudu, etnoorsõdurid tulid väga mitmesugustestoludest ja kodudest: tagasihoidlikutüseda maapoisi, vanemate hoolduselja mõnikord hellitatud noore kõrvalnäeme suuremate elukogemustega lin-

napolsse või elust juba puretud isikuid.Vahel vüksavad elus kõverdunud tüübid. Seal on rivis kõrvuti poisse parema haridusega ja suurema seltskondliku staazhiga suhteliselt primitiivsetekõrval. Kõiki neid asjaolusid peeti agasilmas noormeeste lülitamisel sõjaväeellu ja nende kujundamisel teadlikekseesti sõduriteks.

Ka näeme mitmesuguseid ülemaid.Vabadussõda oli neile andnud palju.Kuid rahuaegne teenistus erineb sõjaaegsest. Üleminekul rahuaegsele korrale jäi sõjaväe kaadrisse teenima ohvitsere küll idealistlikel kaalutlustel,küll kutsumusest; kuid oli ka neid, kesselles karjääris tahtsid näha vaid kergemat elu. Nii mõneski küsimuses ningpõhimõtete rakendamisel ristlesid endise tsaaririigi ja Vabadussõjas kujunenud vaated. Ja kõik see andis ennasttunda.

Eriti palju tähelepanu on autor pööranud üleajateenijate küsimusele. Neil,armee instruktoreil sõdurite lähematelülematel, tuli täita kõige igavam tööosa: pidev ühe ja sama kordamine.Täitjatele tundus see nii mõnigi kordülekohtuna, niiütelda nöökimisena.Loomulik, et ajateenijate arvustuse jäme ots langes kutselistele allohvitseridele. See kandus mõningal määral karahva sekka. Omajagu hoogu ja ilmetandsid jutud ja mälestused vene sõjaväest. Venest pärit halvamaiguline„naha“ nimetus ülcaateenijate kohtalevis mõningal määral Eestiski. Asjatult omistasid allohvitserid sellele nimele suurt tähelepanu. Muidugi oli allohvitseride hulgas ka neid, kes sinna eisobinud, nagu selgub autori kirjeldustest Võrus.

Vabadussõja järgi hakati kavakindlalt eesti sõjaväele kaadrit ette valmistama. Kaadri- ja täiendusohvitseri-de (lipnike) ettevalmistamine toimusTondil Sõjakoolis, allohvitseride ettevalmistamine õppekompaniides ningmõni aeg ka Allohvitserdie Koolis. Esialgu oli raske leida soovijaid nendelekursustele, eriti just gümnaasiumi haridusega aspirantide osas. Nii mõnigiharitud noormees eelistas teenistustkäskjalana, et „reameheks“ jääda ningvältida minekut tulevastele täiendus-õppustele. Kui aga tsiviilteenistuseshakati eelistama reservlipnikke ja-allohvitsere kui distsipliiniga harjunuid, siis tekkis ajateenijate hulgas otse tung nendele kursustele ja väeosadest saadeti vöistluskatsetega vaid paremad mehed Tondile või õppekompa-

TALLINNAS MÄLESTATIEESTI TSHEKISTE

Okupant-tshekist I. Ossokin pidasTallinna Aleksander Nevski kalmistul(na. vene surnuaed) kõne leinamiitingul, mis oli korraldatud Eesti tshekis-tide mälestuseks, kes olevat sellele kalmistule maetud.

Eestlastest olevat sinna maetud „ennastsalgavas võitluses nõukogude võimu vaenlaste vastu hukkunud“ majorP. Paid, kapten J. Põder, leitnant U.Vasman ja tshekist J. Mürse. Teisednimed on kõik venepärased.

Saksamaa poliitiline asukoht dkxsag Viimasel alal pole saks-

(EJaus Mehnert: „Der deutscheStandort“. Deutsche Verlagsanstalt1967.)

Klaus Mehnert (sünd. 1906), mitmebestselleri autor („Der Sowjetmensch“,„Peking und Moskau“), mis tõlgitudpaljudesse keeltesse, on praegu Aacheni tehnikaülikooli poliitiliste teadusteprofessor. Ta püüab käesolevas raamatus kavandada maailma, eriti Euroopa tulevikupilti ja näidata, missugustosa riikide arengus ja elus peaks mängima Saksamaa, leida saksa asukohtamaailma probleemide labendmisel. Takirjutab, nagu ta ise eessõnas tähendab — „igamehele“, s. o. selgelt ningarusaadavalt ka neile, kellel puuduvadsuuremad teadmised poliitika alalt. Taei esine teoses teadlasena, vaid teejuhina kõigile, kes tema tõekspidamisiomaks võtavad.

Et kindlaks määrata Saksamaa asukoht ja ülesanded, on vaja kõigepealttunda saksa ajalugu, olu ja püüdeidolevikus, tema suhtumist läänesse,idasse ja nn. kolmandasse maailma,mille poliitiliselt silmapaistvamateksesindajateks on India ja Jugoslaavia,ja mis hõlmab umbes 2 miljardit inimest.

Mehnert peatub Saksa minevikuuurimisel põhjalikul:. 1. Maailmasõjapuhkemise süüküsimuse harutamisel,mis nii suurt osa mängis Versailles’rahulepingu teksti koostamisel ningHitleri võimuletujtfkule kaasaaitamisel. Võib harva leida selle probleemikäsitamisel, mille kallal on töötanudleegion teadlasi, poliitikuid ja publitsiste, nii ülevaatlikul kujul koostatudtööd nagu Mehneni oma. Tema seisukoht: Saksamaa es olnud süüd: teadlikus sõj atekl tarnise*: tana süü seisnespuuduvas ettenägelikkuses, segasesmõtlemises ja hooletuse?.

Veel huvitavam meile kui kaasaegsetele on autori esitused Hitlerist, temavõimuletulekust ja valitsemisest. USAprofessor Theodore Abel kogus andmeid küsimuse selgitamiseks, miks astusid sakslased enne Hitlcri võimuletulekut (1933) tema parteisse. Selgub, etpeale teiste tildtimfnd faktide — nagueita? suhtumine olukorda Weimari va

bariigis — põhjustasid Hitleri edu partei hästiarenenud organisatsiooni- japropagandatehnika ja tema oskus igaühele veenvalt lubada seda, mida taihaldas: noorsoole elu- ja võitlussihte,naistele perekonnakaitset, töölisteletööd ja väärikat osa ühiskonnas, ettevõtjatele majanduslikku tõusu jne., jakõigile tunnet olla ühe suure ja tugevarahva liige. Goebbels jällegi oskas luuauue kultuse ja selleks osavalt araka-sutada katoliiklaste, fashistide, bolsfae-vike, spordimeeste ja preisi sõjaväelaste tavandeid.

Lisaks sellele tulevad mitmesugusedvälismaised eeskujud: Mussolini Itaalias, Salazar Portugalis, hiljem FrancoHispaanias, Kemal Türgis, „ActionFranchise“ Prantsusmaal jne. Ei tohika unustada neid valishääM, mis kõnelesid Hitleri kasides, kui ta juba pukisoli. Tuntud Londoni pühapäevalehe„Observer“ väljaandja näiteks oli nõuskogu Doonau jõe muutmisega saksajõeks, nagu seda on Mississippi USAle! Briti suursaadik Berliinis Hender-son tähendas suvel 1937 oma USA kolleegile, ei Saksamaa peaks Euroopa ülevalitsema, Inglismaa ühes USA-ga merede üle, mõlemad koos juhtima maailma! Muidugi ei vabanda samased tõsiasjad midagi, kuid nad aitavad selgust tuua asjasse. Hitler ja Himmleroskasid muuta pahedeks omadusi, mida sakslane luges vooruseks. Kohusetruudus ja distsipliinitunne võivadmuutuda ebavoorusteks, kui rsad ei oleseotud kõlbelise sisuga, nagu seda näitavad muuseas kontsentratsioonilaagrid ja kõik, mis on seoses nendega.

Võttes kokku Saksamaa olukorda olevikus tahendab autor, et Liiduvabariikon ikkagi ainult provisoorne nähe, etsakslane on ühe ajutise riigi kodanik,mis eksisteerib, ja ühtlasi ühe riigi kodanik, mida veel olemas ei ole. Peabaga jõudma selgusele selle üle, kuidasselle tulevase riigi kontuurid vilja näevad. Mõõduandev on siin sakslaste vahekord muu maailmaga.

Analüüside«: üksikasjaliselt neid vahekord: minevikus ja olevikus, ei pea-ta_aufcor üksi lääne Ja idsbloM juures,vaM selgitab ka vahekordi -kolmanda

lastel tõsiseid probleeme. Vastastikunesuhtumine on hea, välja arvatud mõnierand ja praegune — ajutine, nagu autor arvab — konflikt Araabia maadega. Tähtis on, et Saksamaal on läbilöönud lääne demokraatia põhimõttedja reeglid. Xmestamisväärselt ruttu onsakslased aru saanud, et kompromisson poliitika sisu ja mitte tema pahe,et diskussioon kuulub meieaja elu- jatööstiili juurde, mitte käsk ja selletäitmine. Kõige rõõmustavam on sakslaste vahekorra muutmise juures äraleppimine läänega ja söbrustaminePrantsusmaaga — „põlise vaenlasega“—, millele paljud isikud kaasa aitasid,esmajoones Robert Schuman ja Kon-rad Adenauer.

Kui Saksamaast saaks tulevaste Euroopa Ühendriikide osa, kaoks autoriarvates ka veel praegugi tema naabrite seas läänes ja idas, põhjas ja lõunas leiduv kartus ja viha sakslaste vastu. Viimaste ebastabiilsus, tasakaalutus, dünaamika, mis kaldub ekstreemi-öe poole, on „õudsete sakslaste“ vastuantipaatia tundmise põhjuseks. Eimõelda sellele, et need iseloomujoonedseisavad ühenduses sakslaste geograafilise asendiga Euroopa südames, kusjuba. kakstuhat aastat põrkavad üksteise vastu mitmesugused voolud läänest ja Mast, mis nõuavad tasakaalustust, Euroopa ei võidaks, kui Saksamaapoolitamine jääks püsima, aga ka mitte, kui ühendatud Saksamaa seisaksühekülgselt kas koos läänega ida vastu või ümberpöördult. Euroopa ühendriikide suures tervikus leiaksid sakslased kergemini seda tasakaalu, misnad ase ja mis nende naabrid vajavad.Ameerika Ühendriikides on sakslastestsaanud eeskujulikud ameeriklased,nasparast ei peaks Euroopa Ühendriikides neist saama eeskujulikud eurooplased?

Euroopa all mõistab autor ka _Hei-sngii ja Danrigit, Varssavit ja Krako-vit, Prahat, Budapesti, Bukaresti“ jne.Kahju, viga kahju, et ta sinna kuuluvaks arvab ainult „õigupoolest“ ka KÕ-mgsbengi, Tallinna, Riia ja Lvovi, «fngjuartik Bsab: „aga N. Liidu riigipiiridekriM ei saa meie kangutada“! Müreei m? Ka Ilma sõjata!

Oskar Angelus

niidesse. Paljud aspirant-allohvitseridjäid enne ülendamist lipnikeks üleajateenijatena edasi teenima. See oli selles arengus ka loomulik nähe. Moneljuhul tekitas sie vastuolusid, eriti nende üleajateenijatega, kelledel oli väiksem üld- ja sõjaline haridus.

Autor lindsaar oma kolmes raamatusannab ilusa ülevaate elust sõaväes —-aja- ja üleajateenijana Võrus, diviisiõppekompniis Tartus ning SõjakoolisTallinnas. Näeme, kuidas noorsõdurkohaneb uue olukorra nõuetega ningkaaslastega. Nii mõnigi kord püüab taoma endiseid harjumusi säilitada võiülesandeid pealiskaudselt täita. Kuidjärjekindlalt suunatakse ta nõuetekohasele teele. Peagi muutuvad nooredjulgemaks ja ka püüdlikemaks. Nad onisegi kadedad, kui teisel mõni võte pa- -remini õnnestub. Vana allohvitseriüteluse kohaselt on riviõppus naguviiulimäng, mida pidevalt peab harjutama. Aspirantide kursustel on esiplaanil juba sõjaliste teaduste ja taktikaliste harjutuste õppimine ja läbitegemine.

Autor korduvalt märgib oma peategelase Hugo norutunde tekkimist ühenduses jäämisega üleajateenijaks. Sellepeamiseks põhjuseks on Võru halvadkorteriolud. Jaama juures elunev lei-vaküpsetaja märgib seda olukorda:„Teietaolisi mundrimehi tuli aasta eestsiia ühekorraga palju. Ajateenijateleehitati kasarmud, kuid ohvitserid ningÜleajateenijad pidid väikelinnas iseomale korteri leidma.“ Hugo koos mitme teise üleajateenijaga elas seepärastkasarmus — ühisruumis. Selline ühiselu oli mõneski osas halvem ajateenijate olukorrast Teistes väeosades vaevalt küll leidus seesuguseid üleajateenijaid nagu kirjeldatud, kes omavoliliselt ja pahatahtlikult kasutasid kaas-teenijate asju, kusuures isegi lukk polnud takistuseks, rääkimata kadetsemis-test ja teistele halba-teha-tahtmisest.

„ ... ja sõdurid laulavad“ ning „Pae-lamehed“ toovad rea ilusaid tüüpe sõ-dureist ja ülematest ning nende vahekordadest. Näeme isegi elu ohverdamist teiste päästmiseks, sõprade ningkaasteenijate abistamist, teiste äparduste katmist oma heaolu arvel, omaväeosa au hoidmist jne. Kuid näeme kanegatiivseid tüüpe.

Autor viib meid Sõjakooli auditooriumi, väliõppustele Tallinna lähikonnas ja Värska õppeväljakuil kui ka pikematele matkadele Petserist Põlva javeeteel Tartust Värskasse. Meeldivalton kirjeldatud talimanöövrid Abinitsarajoonis.

Need kolm raamatut sisaldavad kirjeldusi Tallinna, Tartu ja Võru linnadest ning viivad meid kaunitele Võru-ja Petserimaa küngastele ja orgudesse.Näeme sealset rahvast ja sealseid iseärasusi, kohtume omaaegse vallavanemaga, kes 1918. a. oli üks neist, kesajasid nurja sakslaste Balti hertsogi-riigi. Kuid kõige kõrval on side kakaunitaridega.

Autori käsitlus on hoogus ja elurõõmus, nagu see omane sõjaväelasele.Vaatamata raskustele ja vahel isegi pigistustele, kõlas võimas laul ja kuuldus tugev samm.

P. Lindsaare triloogia on ilusaksmonumendiks rahuaegsele eesti sõjaväele. Need teosed ei tohiks küll puududa ühegi eesti mehe raamaturiiulilt,kellel on au olnud teenida meie omasõjaväes.

Puudub veel raamat „Ohvitserid“.Selleks tööks soovime lugupeetud kirjanikule hoogu ja indu.

E. Kasak, kolonel

EESTLASEDÜLE MAAILMA!

Tehkem 1968. aasta maikuulStockholm eestlaste kogunemis-paigaks! Rootsi kuningriigi pealinna külastava eestlase käsutuses seisab nägemiseks ja läbielamiseks:

• Mitmetuhandepealine eestiühiskond, sugulased ja tuttavad,oma kodude, organisatioonide,ettevõtete, ajakirjanduse ja kultuurieluga. Vabade eestlaste ükssuuremaid keskusi ulatab Teileterekäe!

• Kevadine „Põhjamaade Ve-neetsia“, Stockholm, maailmakauneimaid pealinnu on end ehtinud kevadrüüsse ja tervitabTeid oma maalilise vanalinna,sätendavate vete, valgete laevade, moodsa tehnika ja vabaskandinaavia vaimuga.

+ Teie Stockholmi-reisi peasihiks on aga EESTI PÄEVAD,vaba eesti kultuuri ja eestlastekohtumisepäevad selle mere ääres, mille vastaskaldal asub Ko-du-Eesti. Eesti Päevad toimuvadEesti Vabariigi 50. juubeliaastakõrgpunktina lehekuul ja tahavad pakkuda Teile järgmist:

4.—19. mail: Eesti esindus-kunstinäitus väljapanekuteganimekailt vaba eesti kunstnikeltüle maailma.

4.—19. mail: Raamatunäitus.8. mail: Rootsikeelne eesti kir

janduse õhtu.9. mail: Eestikeelne eesti kir

janduse õhtu.10. mail: 1) Kultuurikongressi

avamine. Kongresskäsitleb kahte peateemat: Eesti noortearenguprobleemid jakultuurielu küsimu

sed — ettekannetegame ühiskonna ja kultuurielu eriteadlas-telt.

2) Idla ansambli liiku-mislavastus.

11. mail: 1) Kultuurikongress2) Noorte koosviibimi

ne diskussiooniga.3) Pidulik kontsert

Stockholmi kontsertmajas Hubert Aumere, Naan Põllu, Stock

holmi Eesti Meeskoori jt. kaastegevusel.

4) Eesti Päevade pidusolistide ja rahvatantsijate kaastegevusel.

5) Noorte pidu.12. mail: 1) Kultuurikogressi lõ

petamine.2) Teatrietendus, Ilmar

Külveti algupärandväliseestlaste teemal:„Lamp ei tohi kustuda!“

Eesti Päevade kava ja organisatoorsete küsimuste kohta annab meelsastti informatsiooniEesti Päevade büroo e/o EestiKultuuri Koondis, Regeringsga-tan 24II, Stockholm C.

Eesti Päevade peatoimkondsoovib Teile õnnerikast juubeliaastat 1968 ja head kohtumist lehekuul Stockholmis!

Vene armee eesti minäärid Sinimägedes,„meie isade võitlusväljadel"

Vene armeesse mobiliseeritud eestimees J. Rakaselg kirjutab ühes Tallinna kroonuiehes Narva lähiste ja Sinimägede lähedaste metsade puhastamise töödest.

Huvitav on Rakaselja kirjutuse sissejuhatav osa, kus ta kirjutab „meie isade“ võitlustest ja puna-ajakirjandiisesvist esmakordselt pole Sinimägedevõitlejaid „fashistideks“ sõimatud:

„Sojast on möödunud rohkem kuikasks kommend aastat. Sinimägede lähedal metsades on nüüd vaikne. Paljuon rääkinud siin peetud lahinguist meieisad, mõndagi jutustavad siin-seal säilinud rohtunud, pooleldi, kinnivaiisenudkaevikud, pommi- ja mürsuaugud, lagunenud muldonnid.

Nüüd oleme siin isade lahingupaikades meie, kahekümne ümber noorukid.Oleme minoorid. Meie ülesandeks onüles leida ja kahjutuks teha sojast jäänud lõhkemata lahingumoon. Äkaveel varitseb vanade kaevikute ümbruses surm, ajahambast puretud, roostetanud, kuid seda ohtlikum. Ettevaatlikult eemaldame leitud lõhkekehaltmulla. Iga ülearune liigutus võib siinkalliks maksma minnea. Teame ju kõiket minoor eksib elus vaid koni.

Samm-saimmilt, meeter-meetrilt käime läbi kindlaksmääratud maatükid.Ribagl ei tohi vahele jätta. Pärast meidtulevad siia inimesed ja masinad ningriis ei tohi Irasagil ühtki miini olla.“

Et kirjutust vene võimudele suupäraseks teha. tõstab Rakaselg esile kolmevõõrapärase nimega punaväelast; kõige kangem demineerija olevat sel aastal taimid jrahjirhitrg 1® lÕhkekekS-

Aga . . . eriti paistnud nende kõrvalsilma veel noorsõdur Hõbemägi, kesleidis tervenisti 239 lõhkekeha. Seega:ikka härrasrahva saavutused käivad„vennasrahvaste“ omadest ees . . .

Minoorid on Narva lähistel töötanud5 kuud ja teinud selle aja jooksul kahjutuks 2036 pommi, mürsku, miin? jakäsigranaati. Löhkeohtlikust laskemoonast olevat vabastatud 1217 hamaad. Sinna tehtavat nüüd elektriliine,teid, kanaleid ja karjääre. Tuleval aastal tulevat minoorid tagasi, kuna Narvaümbrus ja Sinimägede lahing väljad pole 23 aastat pärast sõda ikkagi veelmiinidest puhtad!

„Venemaa rahvaste" |vabastamise plaanidVene emigrantide organisatsioon va

bas maailmas — Venemaa rahvaste vabastamise liit — pidas hiljuti om 6-datkongressi ja avaldas pikema deklaratsiooni, milles liikumise eesmärkidenaloetletakse praeguse kõmmuni sft ikudiktatuuri kukutamist, eraomandusetaastamist, kolhooside kaotamist, tsensuuri lõpetamist, poliitiliste vangidevabastamist, üldise usuvabaduse kehtestamist ja agressioonipoliitikast loobumist Venemaa poolt

Rahvusteküsiimisesfc minna^ üledeklaratsiooni p. 2-es toodud järgmise

„Vaba, demokraatliku föderatiivseVensBaa loomine. Uus Venemaa peabolema vabade rahvaste vaba liit“

VÕITLEJA Liik. 3

Ei saadeta enam Venemaale?Vene armeel on okupeeritud Eesti

pealinnas Tallinnas oma eestlasest volinik, kes tegeleb ainult sõjaväeteenistusse kutsutavate eesti noorte probleemidega ja aitab korras hoida mobilisatsiooni kartoteeki. Selleks meheks,kelle ametlik tiitel „Eesti NSV sõjakomissar“, on I. Tuhkru. Mis auastesel mehel on, pole teada, küll võib agasealsete parteilehtede halva trükimustaga pildilt niipalju läbi näha, et talon kindrali pagun ühe tärniga — seegakindralmajor.

Seoses Venemaal ja viimase pooltokupeeritud aladel kehtestatud uue üldise sõjaväekohustuse seadusega, misasendab 1939. a. seadust ja hakkas kehtima 1. jaanuaril 1968, on mõningaiduuendusi, mis haaravad ka kodumaalmesilasi. Sõjakomissar Tuhkru andis

Jürile uue seaduse kohta intervjuu korras mõningaid seletusi.

Need noored keskkooli haridusegamehed, kes suutsid endid enne k. a. I.jaanuari mõnda kõrgemase õppeasutusse immatrikuleerida, saavad õppimise huvides ajapikendust, kuid nadei tohi vanemad olla kui 27 aastat.

Reporter esitas Tuhkrule küsimuse:„1948. aastal sündinud noormees kutsuti tänavu sõjaväeteenistusse. Mitu aastat tuleb tal teenida?* Seepeale vastasMoskva volinik:

„Uus seadus astub jõusse 1. jaanuarist 1968. a. Noormehe teenistusaeg algaks vana seaduse järgi 1. jaanuaril1968. a. Ka uue seaduse järgi on seenii. Nii 1948. a. sündinud noormehednagu ka kõik teised 1967. aastal sõjaväeteenistusse kutsutud noorukid hakkavad teenima uue seaduse järgi. Nõukogude armee, sõjalaevastiku lennu-väeosade, piirivalve ja sisevägede sõdurid, seersandid ja vanemad teenivad2 aastat. Sõjalaevastiku, laevade ningkalda väeosade ning piirivalve mereväemadrused ja vanemad teenivad 3 aastat.

Intervjuu lõpul kirjutab reporter:Eesti NSV sÕjakomissarHt kuulsime

veel, et meie vabariigist sõjaväeteenistusse kutsutud noormehed hakkavadvaldavas enamikus teenima Balti sõjaväeringkonnas.

Viimane teade on mõningal määralüllatav, sest vene süsteem, olgu see kasmust, valge või punane, on püüdnudalati mobiliseeritud ajateenijaid kodumaalt võimalikult kaugele paisata.

Kui jutt on „Balti sõjaväeringkon-

SOJAKOMISSAR TUHKRU

nast“, siis selle piiridesse ei kuulu üksinda okupeeritud Baltimaad, vaid kaSaksamaa küljest ärakistud osa Ida-Preisimaad koos Königsbergi linnaga,mis nüüd venelastega asustatud ja Kaliningradi oblastiks nimetatud.

Kui suurel määral komissar Tuhkrulubadus rakendamist leiab, on teadmata.

Nagu vene ja okupeeritud alade ajalehed pidevalt kirjutavad ja teada annavad, demobiliseeritakse vene armeesajateenijad koos mundriga. Kodulinna tagasi tulnud ajateenistuselõpetanud mees peab esimese käigu tegema mundris jällegi sõjakomissariaati, laskma end reservistina arvele võtta ja andma üle oma atestatsioonilehe.Viimasel — nagu sealsed lehed kirjutavad — olevat ülimalt suur tähtsus era-teenistusse minekul ja töökoha leidmisel. Muidugi on eriline kaal demobiliseeritud sõduri „poliitilisel hoiakul“,nagu ta seda väeosos näitas. Demobili-seeritu munder kuulub „kappi“, naguseal üteldakse.

Seega on „sõjakomissar“ Tuhkruasutus oma all-komissariaatidega teistes linnades ja rajoonides umbes sama,mis oli iseseisva Eestis SõjavägedeStaabi mobilisatsiooni osakond ningKaitseringkondade staabid kokku.

Lühiteateid okupeeritud Eestist0 Detsembri lõpul avaldas okup. Ees-

i metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi osakonnajuhataja A. Meri-.lein hoiatuse elanikkonnale, et „nääripuid" (loe: jõulukuuski!) ei raiutaks»ealt, kus see pole lubatud. Süüdlasedantakse kohtu alla. Ta soovitab osta,nääriehete kauplustest“ kuuseoksi ja,tehiskuuskiw. Viimane mõiste on äraseletatult: plastmassist tehtud kuuse-taolised kujundid.

• Viiendat korda võisteldi Tallinnasrumba-tantsus nn. rumbakarikale.Viiendat korda võitis selle karika abielupaar Aare ja Piia Orb. Teisele kohale tulid Lembit ja Signe Meiorg jakolmandale kohale Jüri Skobelev ningLudmilla Küimapas. Veel tõstetakseesile D- ja C-klasside tantsijatest paare: Peeter Viikholm/Reet Mägi, VelloTimm/Svetlana Galanova, Ilmar Kallo-nen/ Maire Skorihhina.

• Ka Tallinnas tähistati maailmaajaloo suurima mõrvaasutuse TSHEKA50-aastast juubelit „piduliku koosolekuga“ ohvitseride majas. Sel puhulvõtsid sõna eestlastest Moskva usaldusmehed eesotsas Ivan Kabinaga, kuna selle nuhkide- ja mõrvaasutuse olemusest andis ilustatud ülevaate okup.Eesti valitsuse juures tõotava KGBesimees A. Pork.

• Ajaloolane Juri Selirand on kirjutanud raamatu „Esivanemate kahne-küngastel". Raamatus antakse populaarselt kirjutatud ülevaade eestlaste kalmetest käesoleva aastatuhande alguses.Autor on kasutanud kõiki kättesaadavaid uurimusi ja andmeid materjalidena.

0 Tallinna taksopargi direktori asetäitja Räk teatas, et lähemas tulevikusmonteeritakse kõikidele taksoautodeleplastmassist »valgusti“. Kui takso onvaba ja tahteline sõitjat peale võtma,siis sütib valgusti tuli ja silmale onloetav silt nähtav: TAKSO. Senised„traditsioonilised ruudud“ taksoautodekülgedelt pestakse maha.

^ • Teenelisiefcs arhitektideks nimeta-*i Voldemar Herkel, Valve Pormeisterja Väino Tamm

0 Saksa „demokraatlikus vabariigis“ilmus teatmeteos Venemaa ja selle„vennasvabariikide* kirjandusest. Eesti kirjandust on selles raamatus pandudesindama Vares-Barbarus, Jakobson,Koidula. Kreutzwald, Hadarik, Smuul,Sütiste, Tammsaare, Tuglas, Vaarandija Vilde. Seega pole „eesti kirjanduses® ruumi Marie Underil. August Gai-litil, August. Maigul, Hugo Raudsepaljne. jne. Muide: selle tüki autoriks onkeegi N. SšliaL kes elavat Leipzigis.

• Riiklik Tartu Kbnservitehas teebreklaami oma mulgikapsa konservidele: „Kolme tunni keetmise asemel keedate vaid 10 minuöt!® Neid kapsakon-serve on müügil poolellitrllisies ningliitrillstes paiksetes, hinnaga vastavalt43 ja 82 kopikat.

0 „Tallinnfilm“ laskis laiaekraanilisele linale A. Liivese samanimelise näidendi järgi vändatud komöödiafilmi„Viini postmark“. Stsenarist Ardi Lii-ves, rezhissöör Veljo Käsper, operaa-tor-lavastaja Harry Rehe. kunstnik-lavastaja Rein Raamat, helilooja JaanRääts. Osades: J. Järvet, A. Rebane,H. Elviste, I. Parker, E. Koppel, E.Abel, L. Rammo, F. Toomla, L. Tubin,M. Klooren, A. Särev, P. Ruubel ja V.Korzhets. Nagu nimede loetelust nähtub, on seekord saadud hakkama ilmaokupan Iideta (välj arvatud üks nimi).Tavaliselt kubisevad „Tallinnfilmž"tooted „suure venna“ nimedest.

0 Tartu lihakombinaadis rakendatiesimene frikadelle valmistav auto

maat, mis olevat pärit Kiievist js kasealse „tehnoloogiaga“. Automaat valmistavat tonni frikadelle päevas ningneed kaaluvat keskmiselt 7—9 grammi.Müügile lastakse need 30Q-grammistespakkides.

0 Balti sooj useelektrij aam Narvakülje all olevat töötanud täie koormatusega ka uusaasta ööl, et anda vooluLeningradile, Riiale ja Eesti linnadelening asulatele. Jõujaam sarnanevattalve ööl tohutu laevaga lumiste metsade kobal. SeeAöötab põlevkivi baasil

on vaid teises järjekorras Eesti va^jadusteks mõeldud.

• Vigalast pärit 1905. a. mõisaiepole-iaja ja terrorist Mihkel Aitsam (mitteära vahetada samanimelise ajakirjanikuga'}, kes lasti Vabadussõja alglahin-gute ajal koos J. Kalmuse ja R. Imber-giga välikohtu otsusel terroristina maha, saab pärast ..viisaastaku rahakogumise plaani“ läbiviimist malestusbüs-ti kord Püssi keskkooli õuele. Praeguse versiooni järgi olevat M. Ailsam „tapetud valgekaartlaste ja nende kulakutest käsilaste poolt“, Aitsami olles „pu-nakaardi salga juht“.

• Paul-Finna-nimelises rahvateatris(„Päevalehe“ hoones) lavastati AndresSärevi dramatiseering August Mälguteosest „Õitsev meri“. Samal ajal lavastati „Estonias“ ooper „Trubaduur*.Osades: Tiit Kuusik, Hendrik Krumm.Urte Tants ja Tiina Jaaksoo.

0 Kuusalu algkool, praegu 8-kIassi-line kool, tähistas oma asutamise sajandat aastapäeva. Samal ajal tähistasPõltsamaa keskkool oma 50-aastast sünnipäeva.

• Kuna kogu Venemaa ootava: omahoklmeesfele kaitsekiivreid, riisolev tehas JSalvo“ pandi neid valmis-

0 Tallinnas korraldati majavalitsustekasvatajatele üle-eestilised kursused,kuna nende „kasvatajate* pedagoogiline tase (olnud siiani nigel

• Komponist ja laulupidude juhatajaTmidur VettSk ning muusikategelane.Peeter Laja tähistasid oma seitsmekümnendaid sünnipäevi.

Vähemusrahvaste häving Venemaal (N. Liidus)Eesti ja teiste balti rahvaste saatus

H Maailmasõja ajastul on meile hästiteada. Nüüd hakkavad selguma lähemad andmed ka nende väikerahvastesaatuse kohta, kes elasid N. Liidu koosseisus.

Rahvaste hävitamineküüditamise teel

Ajakirjanduse andmeil on sõja algaastail küüditatud oma kodumaalt seitse vähemusrahvast, (kokku 1,2 miljonit),keda on süüdistatud või kahtlustatudkaasaaitamises saklastele. Rahvamõrva(genoeide) ohvriks on langenud: tshet-sheenid, ingushid, Krimmi tatarlased,karatshai, balkarid (väikesed mühame-diusulised rahvad), kalmõkid (buddis-tid) ja Volga sakslased. Nende küüdita-mised on toimunud ühise mustri järele:Tugevad NKVD-salgad asusid teatavasse piirkonda. Kogu rahvas kutsutikokku punaarmee päeva pühitsemisekskindlaksmääratud päeval ning arreteeriti koha peal. Kes hakkas vastu, lastimaha, kuna ülejäänud suruti loomavagunitesse. Kohutavat teekonda iseloomustasid janu, nälg, kannatused ilmastiku tõttu ja haigused.

Ellujäänud küüditatud viidi Kasahstani lagendikele ja aeti laiali nii, etsel rahval polnud enam ühist territooriumi ega eluaset — välja arvatud võimalus asuda kraavidesse või kaevataendale auk maa sisse. Polnud enam eikooli, raamatuid ega muud abinõu omarahvusliku omapära ja kultuuri säilitamiseks. Nende endistele asulatele anti uued nimed ja asustati uustulnukatega.

Muud hävitamiseviisid

Loendamatud on teised viisid, midaniinimetatud N. Liit rakendab süstemaatiliselt väikerahvaste maades rahva etniliseks kaotamiseks. Nende hulkakuuluvad näiteks: selliste ,,rahva“-va-litsüste loomine, kes maskeerivad ningorjalikult kaasa aitavad keskvalitsusele 1} vähemusrahva ümberrahvustamiseks sotsialismi ning kommunismi sildiall ja 2) rahva kurnamiseks ja maa varade ekspluateerimiseks härrasrahvaja võimuloleva kihi huvides; rahva ajaloo korduv võltsimine võimuolijate soovi kohaselt; rahva juhtide, traditsioonide, rahvuslike ja usuliste tähtpäevade, endise elu ja saavutuste ning üldsepeaaegu kõige praegustele peremeestele eelnenu halvustamine, võltsimine jamustamine; rahva vabaduste eest võidelnud isikute nimede, mälestus- ningkaimusammaste kõrvaldamine; laimulevitamine N. Liidu haardest põgenemapääsenud isikute kohta; vene eluviiside. kommete ja keele (isegi vene kirjatähtede pealesurumine (mitmele aasiarahvale, kes juba varem olid tarvitusele võtnud ladina kirja); väikerahvaste kirjanduse piiramine ja vene loomingu pealesurumine; vene koolide jaasutuste seadmine eelisseisukorda; väikerahvaste rahvuslike püüdluste mahasurumine ja vene shovinismi edutamine; väikerahvaste liikmete loomingu,saavutuste ja eriti ühisürituste ebakõlbeline kasutamine rahvaste segamiseks ja venestamise propagandaks, venestamise propageerijate autasustamine ja oma rahvale vabadust ja iseseisvust nõudjate jälitamine; lasterohketeemade petmine kiituskirjadega, kunanoored meelitatakse või sunnitaksekodumaalt lahkuma (Aasia uudismaadele jne.) ja võõrad tuuakse sisse „töökäte puudumisel“; noorsõdurite saatmine väljaõppeks valjaspoole kodumaad; abielude soodustamine muulastega rahva segamiseks; ületamata raskuste tekitamine rahva usuelu alal;rahva etnilise piiri kaotamine või administratiivne ühendamine teise rahvaga: teedevõrgu ehitamine ja liikluseorganiseerimine selliselt, et raskendada rahva omavahelist läbikäimist, kuidsoodustada võõrrahva sissevoolu: uutetõestuste rajamine vene „spetsialistide“massilise sisseveo õigustamiseks (isegineisse maadesse, mis ei sobi vastavatööstuse asukohaks); eeliste andminesissBveetaväile muulastele ametikohtade ja eriti majutamise alal, jättes kohaliku rahva enneolemata raskesse ma-jutusolnkorda; tohutu nuhkidesüsteerailoomine väikerahva elu jälgimiseks,tsensuur, väliskirjanduse sisseveo keelustamine ja paljud muud kitsendusedning rahva sulatamise viisid. Kõik sellised võtted väikerahvaste identsusehävitamiseks varjutatakse ilusate põhjendustega, lööklausetega, otsitud ettekäänetega, silmakirjaliku sõprusega javaledega. Kõlarikkale nimetustega.rahvuslikud11 asutused ja sildid rahvakeeles kasutatakse keskvalitsuse tegevusse maskeerimiseks ning rahva ja külaliste petmiseks.

Eesti üleujutaminevõõrastega

üttes kõrvale teiste rahviismõrvaviiside lähema vaatluse, katsume kõigepealt selgusele jõuda, millisel maaral on meie kodumaa võõrrahva pooltüle ujutatud. Vastuse võime leida nüüdSaba ametlikest allikatest. Teatavasti

oli Eesti Vabariigi elanike arv 1. jaa-nuril 1839 1 133 917, neist eestlasi 88,2ja venelasi 8,2 protsenti (eesti keelträäkijaid oli 93,4 protsenti). Seega olikodumaal elunevate eestlaste arv enneII Maailmasõda ümmarguselt 1050 000.Eestlasi elunes ka N. Liidus, peamiseltPeipsi taga ja Leningradi piirkonnas,kuid nende arvu kohta puuduvad täpsemad andmed — neid arvati olevatmärksa üle sajatuhande; osa neist küüditati juba enne sõda, osa pöördus sõjaajal kodumaale. Meie edasistel arvestustel N. Liidu ulatuses nende arv tasakaalustab kodumaalt põgenenudeestlaste arvu.

Hiljutisel küsitlemisel „Chicago Tribüne“ kirjasaatja poolt tähendas EestiNSV valitsuse liige, et Eestis on praegu venelasi 15 protsenti elanikkonnaarvust. See on alatu vale ja iseloomustab nukuvalitsuse kuulekust — N. Liitvarjab piinlikult oma rahvamõrva meetodeid, seda eriti aga Balti riikides.

Tõetruu pilt avaneb N. Liidu viimase rahvaloenduse ja Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse poolt avaldatudandmete võrdlemisel. Rahvaloenduseandmeil elas kogu N. Liidu territooriumil (mille hulka loeti ka Eesti)860 000 eestlast. Tõenäoliselt elas sellestarvust vähemalt 60 000 (ellujäänud küüditatud, sundtöödele saadetud jne.)väljaspool Eesti piire, seega paar aastat tagasi võis Eestis olla mitte rohkemkui SOO 000 eestlast, kuna enne sõdaoli neid 1050 000, seega nüüd veerandmiljonit vähem.

Kui arvesse võtta ka rahva iive sõjalõpust alates, siis eesti rahva verekao-tus on vähemalt 25 protsenti, mis onprotsentuaalselt umbes sama suur nagujuudi rahva verekaotus teise diktatuuri all. Kuna Statistika Keskvalitsuseandmed näitavad Eesti elanike seisuna1. jaanuaril 196? — 1 294 000 isikut, siison vaieldamatult selge, et võõrast rahvast on Eestis juba pool miljonit, s. o.vähemalt 38 protsenti. Ja kuna EestiVabariigi territooriumist on Narva-tagune ja Petserimaa (millised enamei kuulu ENSV territooriumi — 45 100ruutkm — hulka) täielikult venelastega asustatud, siis muulaste protsentseaduslikul Eesti Vabariigi maa-alal(47 549 ruutkm.) on veelgi suurem, tõenäolikult 42—43. Kõigele lisaks tulevad N. Liidu sõjaväelased Eesti pinnal. Kõik see tõendab, et Eesti on jubaüle ujutatud võõrrahvaga kriitiliseastmeni, mis on lämmatamas maa pärisrahva etnilist identsust.

Veerand miljonieestlase saatus

Juuresoleva kirjutuse autor,eesti vanemohvitser, saadabmeile selle kirjutuse Eesti Vabariigi 50-aastase juubeli eelõhtul. Ta kirjutab lisaks:

Ükski rahvas ei salli okupeerimist teise rahva poolt. Meile onarusaadav, kui venelased viimase sõja ajal ja isegi järgnevailaastail kasutasid propagandajuhtlauset SURM OKUPANTIDELE! Nüiid, olles ise jälle okupandid, on nende poolt eestlastele väljamõeldud propagandalause JAA KESTMA, KALEVITEKANGE RAHVAS, JA SEISAKALJUNA, ME KODUMAA!

Eesti ei ole millalgi olnud venerahva kodumaa ja kui kedagiuputatakse, siis on uputaja soov-sõna JAA KESTMA vaid irvitus.

nad olid N. Liidu suhtes välismaalased — neutraalse, rahuarmastaja riigikodanikud ja brutaalse agressiooni ohvrid, keda ei oleks tohitud isegi sõjaväkke kutsuda lahinguliste ülesannetetäitmiseks- Nende ainus „süü“ oli see,et nad olid head eestlased ja tahtsidelada rahus, oma kommete kohaselt,vabade inimestena oma isade maal. Kuna nad olid demokraadid, siis polnudneil huvi teenida diktaatoreid. Neid eihuvitanud võõra maa vallutamine egateiste rahvaste hävitamine. Nende põhimõtteks oli: ela ise ja lase ka teistelelada.

Süüdlane otsib alibitSüütult hukatud rahvaste hinged

hakkavad mõrvarile muret tegema, sestta teab, et varem või hiljem tuleb talaru anda oma tegudest, ünimõigustekaitse ja rahvaste vabaduse põhimõtted leiavad maailmas järjest rohkemtähelepanu ja levikut. Ükski maa ei saajääda igavesti isoleerituks. Juba aastaid lavastavad vene okupandid Eestisja mujal protsesse isikute leidmiseks,kelledele — koos saksa okupantidega —võiks külge pookida mörvamisi, et seeläbi kõrvale juhtida tähelepanu omasüüst massmõrvade alal. Need katsedon asjatud, kuna nad ei suuda mahapesta vereplekke tõelise mõrvari kätelt.

Eesti rahva ajaloo aktides jääb püsima süüdistus nn. Nõukogude Liidu vastu seni juba üle veerand miljoni süütueestlase elu hävitamises, kelledest vähemalt 130 000 on sihilikult mõrvatud.

K.K.Tekib küsimus, mis on siis juhtunud

veerand miljoni puuduva eestlasega?Täpsed andmed puuduvad, aga ligikaudu on juba nüüd võimalik teha arvestust, mis laseb end ajajooksul parandada ja täpsustada. Tõenäoliselt põgenes sõja kestel N. Liidu terrori eestläände ümmarguselt 85 000 isikut (sisse arvatud eestlastest nn. ümberasujad); sõjategevuses N. Liidu vastu kaotas elu 20 000 (s. a. lahingutegevus, vene õhurünnakute ohvrid Eesti linnades, miinide otsa jooksnud laevadegapõhjaläinud, N. Liidu esimese okupatsiooni ajal hukatud, Saksa okupatsiooni ajal hukatud, Tshehhi põrgus elukaotanud ja KZ surnud); põgenemiselja edasipõgenemisel läände võis hukkuda merel ja mandril umbes 400Ö;N. Liidu poolele võis olla sõjategevusesja teistel põhjustel surmasaanuid 8000ümber. Sõjategevusest tingituna võiskodumaal leida surma (haigused, abipuudumine jne.) 3000. Kokku võttessaaksime sõjast tingituna kaotuse arvu120 000. Võib olla oleks õigeni pannaN. Liidu esimese okupatsiooni ajal hukatud (1600 ja 1000 teadmata kadunut)ning N. Liidu poolt mobiliseeritamanende poolel langenud (hinnatud 8000)X. Liidu rahvamõrva kontosse, kunaN. Liit alustas küüditamistega Eesüpinnal juba enne sõja puhkemist, seega ilmutades rahvamõrva tegevust.

Võimalik, et sõjast tingitud kaotustearv, eriti sõjategevuse osas, on olnudsuurem. Ka on tõenäolik, et laial Venemaal elunenud eestlaste arv nii ennesõda kui ka hiljutistel rahvaloenduste!oli märksa suurem kui eeldatud, seegakaugelt ületades Eestist läände põgenenud ja põgenemisel hukkunud eestlaste

Puudub 130000 eluEespool nägime, et eesti rahva arvust

kodumaal puudub 250 000 hinge. Teatava selguse saime 120 (KK) inimese saatuse kohta. Mis on juhtumid 130000 eestlase eluga? Kuhu on jäänud meie riigija sõjaväe juhid, parlamendi liikmed,aus ja töökas rahvas? Ja meie rahvaloomulik iive 20 aasta jooksul, kui meidoleks rahule jäetud?

Vastuse nendele küsimustele võibareda üksnes vastutuse kandja — NLLiit. Niikaua kui puudub vastus, seisab see arv N. Liidu rahvamõrvadekontos. Meie teada need puuduvadhinged on langenud ohvriks N. Liidu,barbaarsetele tegudele: ohvrid on surnud küüditatuna, teekondadel ja ozja-laagrites. kinnipidamiskohtades, surnuks piinatud, knklalasuga mõrvatudjne. Rahvusvahelise õiguse kohaselt

Vähemusrahvuste osaVenemaa spordis

Vene koloniaalimpeeriumi spordidressi föderatsioon koos raadio spordiala toimetajatega määrab igal aastal„ankeedi korras“ kindlaks impeeriumiparimad kümme sportlast jooksval aastal Tulemused tehti teatavaks 28. detsembril.

Selle spordiajakirjanike ankeedi alusel koorus parimaks sportlaseks aastal1987 eestlane Jaan Talts, mees, kespoolraskekaaluitõstj aua esimesena maailmas ületas kolme töstedistsiplii-niga 500 kg piiri.

Teisele kohale hääletati ukrainlaneLeonid Zhaboiinski, punaarmee vanemleitnant, kes raskekaalu tõstjanaomab neli maailmarekordit ja kellekolme tõste kogusumma on 590 kg. Seega on ta maailma „tugevaim mees“.

Kolmandaks arvati jäähokimängijaAnatoli Firsov, jällegi punaarmee ohvitser, olevat valgevenelane. Teda peetakse jäähoki parimaks tormajaks

Neljandat kohta jagavad poolekspaaris uisutajad Ljudmilla Eeloosova jaOleg Protopopov. Mõlemad on venelased. Maailmas on nad liuväljadel kindlad mõisted.

Viiendaks loeti dagestaani moslem,aristileaduskonna üliõpilane All Ali-jev, viiendat korda paberkaalu vabamaadluse maailmameister.

Kuuendaks hääletati Moskva võimleja Mihhail Voronov. kes SoomesTamperes saavutas Euroooa-melstritiitli.

Mingipärast alles seitsmendale kohale hääletati odaheite fenomeen. punaarmee vanemleitnant lätlane JanisLusis, kelle suurim saavutus on 90.98meetrit.

Kaheksandaks jäi armeenlane IgorTer-Ovnesjan, kaughüpeie maailmameister ja kehakasvatuse fakulteediüliõpilane.

üheksandaks hääletasid spordiajakirjanikud Venemaa parima j algpalli-tonnaja Eduard Streltsovi. kelle rahvuslik päritolu pole täpselt teada. Tema on vene Hoondmeeskonna koosseisus löönud vastase väravaisse 25 palli.

Viimaseks, kümnendaks parimate ta-bdis, platseerus Natalja Kncainska.poola päritoluga võimleja ja nn. Nliidu absoluutne tshempiou naisvõimlemises.

Nagu loetelust näha. on enamik.Venemaa parimaid“ — mittevenelasidJa esimene neist eestlane.

'VÕITLEJAUik. 4 jaanuar

JCo/in kirjai

Minu kirjaie (»üks kin". „Võitleja”sepüncbri ok-oobnkuu numbris» onvastatud ajalehe novembrikuu numb-'r:s, kus laulupidudel truualamiusi aval-

uaarile on võrreldud jumalateenistustel tsaari eest palvetamisega;a nimetatud, et ma laulupidusid olenalavaarLtanud. mille kohta lubatagumulle cJljargnevat avaldada.

Vene ajast on olemas nü kultuuriksikui ka poWUljsi sündmusi. Kultuurili-liseks sündmuseks näiteks on Kalevipoja trukis avaldamine 1857. a. Poliitilisteks sündmusteks on olnud riiklikud punad, mida vene võimule truu-alamlu-e avaldamisega peeti.

Kultuurilisi sündmusi võime alatihinnata ia tühistada, sest nendega eiole tänu antud vene võimule. Kultuu-rJin.e loomine, nagu Kalevipoeg, rahvushümni sõnad ine., ci ole allunud vene võimule ia selle tõttu neid hindameeesti ranva omandina läbi aegade.

Kuid poliitilisi sündmusi, kus tänu jax. .maianuust on -avaldatud vene võimule. või kus tühistatakse NõukogudeEesti aastapäevi, meie suveräänse rahva esindajatena ei tohiks mingil juhul tähistada.

Laulupidusid peaksime nägema niikultuurilisest kui ka poliitilsest küljest. Meil ei saaks midagi olla lauludevastu, mis laulupeol lauldi, kuid laulupidudega poliitilises osas vene võimudele tänu ja truualamiuse avaldamistei saaks meie olematuks teha. Laulupeod on tervik vaid siis, kui seal nendekultuuriline ja poliitiline osa on esitatud. Selle tõttu meile ei kõlbaks laulupidusid vene ajast mitte tähistada poliitilise osa tõttu.

Kui. näiteks. Kalevipojas oleks tänu-andmist vene võimule, siis see ei oleksmeie rahvuseepos. Ja kui laulupidudega on antud tänu vene võimule, needei ole meie laulupeod, et neid praegutähistaksime.

Mis puutub jumalateenistustesse,kus keisri eest on palvetatud, siis needon olnud ajalooliste sündmustena omalkohal. Kuid nü nagu meie vene aegaei hakka rahvuslike kogunemistega tähistama. nõnda ei hakka meie ka mitte jumalateenistusi vene ajast tähista-

Minu artikkel oli mõeldud selleks, etesitada fakte, kust nähtub, et üldlaulupeod olid nii kultuurilised, kui ka poliitilised sündmused ja nii kaua, kuineed faktid püsivad, meie ei tohiksvaremast ja praegusest vene ajast peetud laulupidusid nende poliitilise osatõttu tähistada.Adelaide. 28. dets. 196? J. Aarik

IISeoses J. Treufeldti joonealusega

Rasputini-tapja vürst Jussupovi võimalikust eesti päriolust ja sellele täienduseks avaldatud kirjutustega, saatisdr. dr. H. Mäe meile Austriast selgitava kirja, millest toome olulisi osi:

„Mis puutub Elstonisse, siis selgitasin vahepeal seda lugu vene perekondade „Rodoslovnaja’s“ (vene tuntudsuguvõsade päritolu ja põlvenemise al-manak), ja nimelt Sumarokovite oma.Sealt leidsin järgmist, mida tuleb võtta autentse materjalina:

19. sajandi algupoole oli Sumaroko-vite suguvõsa meessoost liin välja surnud, sest viimastena oli jäänud järgivaid kaks tütart. Üks neist abiellusvürst Obolenskiga (* 1829. t 1901). Teineaga —- Elena Sergejevna — abiellusFelix Nikolajevitsh Elstoniga, kes olisündinud 24. jaan. 1820 Ungaris. Et alal-hoida Sumarokovite perekonnanime,andis keiser 8. sept. 1856 temale õigusekanda oma nime kõrval ka krahv Su-

marokovi nime, s. t. krahv Sumarokov-Elston.

Elstoni kohta ütleb sama „Rodoslov-naja“: Felix Nikolajevitsh Elston sündis väljaspool abielu preisi prints Wilhelmi ning ungari krahvinna Forgazci(sünd. krahvinna Andrassy) pojana. Takasvas üles Viinis, kust vürstinna Jelizaveta Mihhailovna Kutuzov-Smolens-kaja teda seitsmeaastasena võttis kaasa Venemaale, kasvatas ta üles ja vahendas tema abielu krahvinna Suma-rokoviga. Kogu seda kirjutab muuseasA. S. Pushkini poeg ühes kirjas Jekaterina Nikolajevna Hitrovole. Kuna seelugu oli vene ajaloo jaoks huvitav, siisuuris seda ia kirjutas sellest lähemaltprof. V. S. Arsenjev. kes asub praeguNew Yorgis.

Arvan., et sellega on kogu see sensatsiooniline lugu selgitatud.“

Seoses arvamiseta, et Rasputini-tapja pärines :?a noolt Eeslist, selgus tõsiasi, et vürst Jussupovi väljaspoolabielu sündinud poeg oli adopteeritudühes nimekas eesti perekonnas ja tegutses kon.-T.üüüirsa. Nüüd kirjutabmeile üks teadlik inimene, et tegu oliend. Vana-Irbos/.a konstaabliga ja etta eluneb praegu ühes Euroopa väikeriigis.

IIILuguiM?elüd pc-ülodmiiaja ‘Neid ridu kiriuiab üks: ueisisinastesi

..Võitleja- üleõla luaejateft. kes vähemalt tosin aastaid teie lehte sõnasõnaltor. lugenud ja veel punast krossigi polo maksnud. Esa ma poleks koi,aga mul põie s -setuiekut ja oluLuulaste abist nim: loen väimehe lehti.

Aitäh teile tuumaka ja iiusa leheeest. mida ootar. :2s kuu suure kärsitusega. Ma loen ka üht Ameerikas ilmuvat lehte ia teist, mis tuleb Kanadast. Mõlemad ilmuvad tihedamini jasaan neid ka hoopis kiiremini kätte,kui kaugelt Euroopast tulevat „Võitlejat“ Ameerika ja Kanada lehes on väga palju samu sõnumeid ja läht-täheliäratoodud artikleid. On otse kosutavjubeda tele lehte, kus täiest: teissugunematerjali valik, kus on heidetud sügav

Tallinna karvasedSotsialistlik ühiskond ci tunne ci

huligaane ega hu!igaamt,«o:n.„«.i,sellised obauhi*kond!ikud mmied võivad ja saavad ai eneda ainul: dekadent-ses kapitalistlikus ühiskonnas, El nõukogude ühiskonnas tekkinud väärnähteid ncorto peres kirjeldada, >(4Iak^leidis Tallinna reporter A. N::k oma-teaada kavala võtte — ta ülenda-'- Tallinna äärelinnade noored pasatskid„kuina kuju rüütliteks”, seA rüütlitekallal kriitika harrastamine pole keelatud t\-.a ka sovjetoloogia vastane tegu. Ja nii sundiski miilitsaprotokollidept h.n*l lugu Pääsküla poistest, milleavaldame allpool väikeste kärbetega:

Ratsutamine, vehklemine, ujumineja simblimang kuulusid vanasti ilmtingimata kohustuslike rüütükommetehulka. Kae suudlemise ja soneti treimise oskusest ei maksa muidugi rääkidagi. Kirjaoskus ei olnud enamasti obligatoorne. Paruka pikkuse diku ensidvaimuanded. Tavaliselt oli kõige võimsam parukas just neil rüütlitel, kesallkirja asemelt tegid vaid kolm risti.

Tänapäeval on rüütliks raske saada.Mitte sellepärast, et kuulus hispaanlane Cervantes pani juba mitusada aastattagasi rüütliseisusele hirmsa põntsu,pilades ja mõnitades „Don Quijotes“auväärt mõõgakandjaid, pani neidtuuleveskitega võitlema ja muid unt-sakaid tegusid tegema.

Tänapäeval on terve rida objektiivseid tegureid, mis romantilise hingelaadiga mehepoegadele tõsist meelehärma tekitavad. Kõigest sellest olijuttu ka Pääsküla Kurva Kuju Orduliikmete kokkutulekul, mis hiljuti asetleidis. Enne seda on lugeja ehk huvitatud, mida see ordu endast täpsemaltkujutab. Ordu liikmeks saab igaüks,kellel parukas ulatub vähemalt kakstolli üle mantlikrae, kes kusagil eitööta ega õpi ja kes on kas pidevalt võiajutiselt kohaliku miilitsaosakonnalastetoas arvel.

Seekord oli koos umbes kolmkümmend 14—19-aastast poissi: Jüri Ojala,Kalju Kotkas, Mart Lehismets, AareRahe, Lembit Keevallik, Jüri Mäesalu,Gennadi Krasulenko, Lembit Rannata,Tiit Sidorov, Imre Jakobson, RaivoReinumäe, Gunnar Roosimaa, KaljuKalda, Toivo Sopp ja paljud teised.

Eesistuja konstateeris kahetsusega,et senise tegevusprogrammi elluviimisel on olnud teatud raskusi. Ta ütles:

„Vanasti näiteks ei tuntud akendeklaasimist. Kui rüütel läks oma südamedaami akna alla serenaadi laulma,ei saanud daam õhuakent kinni tõmmata, kui talle laul või laulja millegipärast vastumeelt oli. Nüüd on aga igalkorralikul majal topeltaknad ees, muidugi ka ETKVL Kooperatiivkooüühiselamul Pääskülas, Saha t. 46„ Igakord, kui me oma taskukrappidegaühiselamu territooriumile Rumme, lüüakse majas häirekella. Koridorideskostavad häbitud ja solvavad hüüded:„Ettevaatust, karvased on jälle kohal!“Uksed ja aknad jäävad meie ees suletuks. Oleme kivirahega oma olemasolust märku andnud, aga kujutage ette,järgmisel õhtul on akendel jälle uuedklaasid ees. Neil kordadel, kui meil onõnnestunud sisse saada, kukkusid majaelanikud ja komandant protesteerima- Oleme püüdnud neidneile „siniseid laternaid“ jaganud, agamiski ei aita. Muudkui helistavad miilitsa korrapidajale.

Muusika tegemiseks on meil vahendeid piisavalt. Igatahes ei tohi kurta.Igaühele on papa-mamma muretsenudkui mitte just „Spidola“, siis mõndateist marki vahva „transika“.

Vehklemisega on aga lood sartdiraad.Päev-paevalt jääb Nõmmel aiapulkivähemaks. Kodust või ühiselamust näpatud kolme- või viierublalistesi jätkub ainult jäätiseportsjonite ostmiseks.

Nüüd tahaksin teha juttu kõige valusamast asjast. On andmeid, et n.õr.vdmeie hulgast on lõpetanud või kavatsevad lõpetada 8. klassi. Peol ja kohvikuson mitmed kelkinud, et oskavan korrutustabelit!!! Kui selline olukord v*»:edasi kestab, tuleb asuda täie «„»vastavusega meie ridu puhastama.

ja asjalik pilk Kodu-Eesti n I,kus vaevalt leidub sõnumit. , r :tuttav.

Ega ma teile selleks ei ki: ja"-.. ur.cüleõla lugeja tänu edasi anda. vaidpeamiselt selleks, et tänada teid üheuudsuse eest, mis peaks kulllehtedes läbi lööma. Ma mõtlen

kuulutusi Teie leht on -a.kr...äläbi viia. et juba pikema aia vok'.:!kõik lahkunute nimed surmakuulutustes on täpselt samutigi is.metw'.-:käändes kui passidelgi. Nii e. m.'.r-'* -i-telelehesKuusik’ut, Oravat. KlkvrrE"'või TuFd, vaid manalasse <-:i lair-j.3Kuusik. Orav, Kikerpill. T;u Teie I--k*on tõe.-kunuä. kui üpris lihtne on v.--makuuiutuMo koostamine. ka< lahk..-.*:nim: jääb konksuta. Eriti peaksid ee?t:seltsid ja ühineud v5tma Vc:eeeskuju, kui nad oma lahkunud liikmeid mälestavad.

Oma lähemate hulsas olen :::b - -cv:avaldanud, et kui nad mind .-u^tnak'; :-lutusega kord mälestada k-:ws-wbsiis ärgu nad leinaku vanamees KuIFLvald ütelgu selgelt välja, e: Kull «noma maise teekonna lõpetanud. Muleide kergem ouhatagi. kui minu Kullil.-seda naljakat küüni juured ei trükita.

Olffe sr-ai meheks ja head uut aa ■'ta:"Njunjongis. 1967. aasta

viimasel päeval TeJe K. Kull

pasatskid teki „karva kaja rüütliteks"

KUST TULEB KARVASUSE EESKUJU?Siioni valitses arvamine, et kasimatu ja karvase hulkuri tööpõlguri ning pasatski

örgtuöp on leiutatud dekandentses läänes. See arvamine on kaugel tõest! Tänapäeva vene allikad i s e naelutavad kinni ajaloolise tõe, et see tüüp tuleb Venemaa!?.

Juuresoleval karikatuuril, mis pärit vene parteilehest „Krokodil" momentmuuseumist, kus vene löngesed on ürgvene tüüpi kujutava maali ees. Ütleb poisstüfrukuie: „Siinai Vaata! Pidil on ju meiesugune!"

Samuti tuleb siinkohal tõsiselt hoiatada neid, kes püüavad endale töökohta otsida.

Edaspidi tuleb meie ordu täielikultmehhaniseerida. Ratsutamise õppimisest ei tule midagi välja. Kas või jubasellepärast, et enamik meist ei tee vahet hobuse ja lehma vahel. Ainult üksikud on näinud hobust kinos või hipodroomil (Hääled saalis: „Õige, õige!“)Sellepärast peavad kõik uuel aastalendale „Jawa“ muretsema. Eeskuju tuleb võtta Toitsist (passi järgi ToivoSopp), kes suutis emale augu päherääkida ja saigi „Jawa“. Peale selle ontal nüüd ka makk (magnetofon). Te-guisemispiirkonda tuleb laiendada(heakskiitev mõmin saalis) ja meie ridu tugevdada! Kerge meil järgnev aasta ei tule. Ordu mitmel liikmel on ar

buusid paljaks pöetud ja nad ei saamõnda aega meie keskel viibida. Meiltuleb nende kohad täita.

Järgmiseks aastaks panen ette järgmised nõudmised ja tegevuskava:

1. Taotleda, et üldine koolikohustuslõpeks juba 13-aastaselt. Hariduseülemmääraks lugeda edaspidi viisklassi.

2 Kõik „Jawadele“!

3. Teha ettepanek: lõpetada aknaklaasi müümine inimestele.

4. Püüda jõuda nii kaugele, et Nõmmele ja Võidu väljakule eraldataksäraajamiseks kindel arv „Võlgasid“.

5. Ehitada Pääskülla tuuleveski. Nõuda puidutöötlemiskombinaadilt, et seehakkaks tegema puumõöku.

6. Võtta shefluse alla kõik ühiselamud ja valveta kioskid.

7. Veenda kõiki isasid püksirihmakandmise kahjulikkuses ja traksidekasulikkuses.

Sellega ordu kokkutulek lõppeski,sest keegi ei viitsinud rohkem rääkida.Sigaretikarbid võeti välja, taskuraadiodkeerati lahti.

P. S. Et praegusest Tallinna lõnguste ja noorte pasatskite argoost aru saada, tuleb teada, et „auto äraajamine“on võõra autoga omavoliline sõitmine,„Jawa“ on mootorratas, „karvased“ onpikajuukselised noorukid, „sinised laternad“ on sisselöödud silmad, ,.tran-sika“ on transistor-raadio, „arbuusidpaljaks aetud“ tähendab juuksed miilitsas maha pügatud, ETKVL vastabumbes omaaegsele Eesti Tarbijate Koo-perativile (ETK).

„ümberkehastus" end. „Kultase" kohvikusVladimir Hudozhilov, 18-aastane

- x- -rc~-c on pärit venelaste poolt Sõõru- äraröövitud Sortavala lin

nast. mis asub nüüd „Karjala Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis**. Ta oli tähele pannud, et temaealised püüdsid omandada vastassooesindajate väliseid tunnuseid, et ,,kom-bck^mad noormehed“ kannavad juuk-,'..i w hs karjapoiss ja püks-seelikuid.Tütarlapsed seevastu aga poisipead ja

• ‘..A-a

Kuna Vladimiri talendid oma kodu-v a^atanud küllaldast fahele-

t'iiv. koEs ta Tallinna ja asus elama*' 9—73. Edasi oli Vladimir

*•-•.*!' pannud, et nii tüdrukud kui katk-'»-* riietusega püüdsid vastassugupoolele läheneda, jäid „peatumapoolel :eer*. Ta otsustas täielikult tüd-

:.i -.kterida.Tallinna kohvikut „Moskva“ (end.

Kuliss) hakkas pidevalt külastama ükspunapäine tütarlaps, kes viskas temagaühes lauas istuvatele poistele „pilke“ja laskis end ka lahkelt kostitada. . .

Et sukkade õmbiusjooni sirgu ajadavõi huuli värvida, läks ka see punapäi-. : itr A i uiuni, kuhu meeskodanikud

* sV-I =■• : o: julge sisse minna. Sealt

' TÄ*# ^jonome kõiki organisatsioone1 ia üksikisikuid, kes „Võitlejat"l, ija csllakirjutanuid isiklikult uueks f

aastaks õnnitlesid ja meie seni- j, seie lööte tunnustust ja kiitust

jagasid. Kuna õnnitlejate arv onsiis pole meil võimalik

kõikidele isiklikult vastata ja, terau avaldada. Palume siinkohal1 30 avalikult vastu võtta meie< sHii-mim tänu ning ühtlasi „Võit-1 leja® ja allakirjutanute samasu

gused soovid meie rohkearvu-; istele sõpradele,

ii A. Joonsonii I. Peterson

A. Schmidt

tassiti ta ühel vanaaasta lõpupäevalvälja. . .

Tütarlaste Ludmilla Hütoneni ja Galina Shevtshova kaasabil avastati Vladimirs jälle poiss ja nii sündis ka tema „ümberkehastumine“. Vajalike poiste rilteusesemetega varustasid toda..karjalast“ ülalnimetatud sõbratarid.

„Eesti välispoliitikud"said aukirju

Okupeeritud Eesti nn. Ülemnõukoguandis Puna-V enemaa diplomaatiliseteenistuse 50. aastapäeva puhul järgmistele „eesti diplomaatidele“ aukirjad:

Eesti NSV välisminister ArnoldGreen, protokolli- ja konsulaarosakonna juhataja Gennadi P a i s ja välisministri asetäitja Eero-Lembit Toom-a r u.

Viimane nimi peaks olema tuttavmõningatele Loode-Euroopas elunevatele eestlastele!

„Toüinnfilmi" trikimehedühe Tallinna parteilehe följetoni

põhjal võib järeldada, et „Tallimifil-mi“ juhtkonnale on otsustatud krae vahele minna kriminaalsüüdistusega.

„Tallinnfilm“ väntas fümi „Inimesedsõdiirisinelis“, sõlmis 9. juunil 1. a. omaehitajatega töölepingu ja kohustas selle lepingu nr. 95 alusel tasuma ehitajatele 3113 rubla. Ehitajad pidid Ulmijaoks valmistama filmitrikkide kui kamittetrikkide filmimiseks 9 muldonnija lisaks veel tervet roodu mahutavmuldonn. Ehkküll leping sõlmiti alles9. juunil, viidi hädavajalikud ehitused(kõigest 7 muldonni) läbi ajavahemikus 16. maist kuni 5. juunini. DirektorV. Lunt. abidirektor R. Feldt. kunstniku assistent ja operaator tegid oma kätega hädavajaliku filmi trikkideks ja

j suurendasid lepingu summat oma tasku_y arvel 1430 rublaga.

Doktorihaiguska Ameerikas

IseseivusuDgne ülidcmokraullikulthäälestatud Tartu Ülikool jättis lahtiseks oma lõpetnauile rahvusvahelisekstavaks olevale akadeemiliste tiitlitemääramise, nagu seda on näit. USA-sB. A., B. L. või LL. B., B. Comm., B.Se. jne. Eesti iseseivusaegne akadeemiline põlvkond omab diplomi, kus valdeesti keeles öeldud (millegipärast jäetiisegi ära sellase dokumendi juurdekuuluv ladinakeelne tõlge), et NN. onTartu Ülikooli selle või teise teaduskonna lõpetanud. Seega oli ta meieoma keeles kas keele-, õigus-, usu- võimajandusteadlane jne. Edasiõppijaileolid teaduslikud kraadid magister ningdoktor; viimane oli õige pikaajalisetööga raskelt saavutatav.

Ajal kui Eestis polnud ühtegi advo%kaali doktori tiitliga, ei saanud Kesk-'Euroopas (Saksamaal, Austrias, Ungaris jne.) ükski advokaat ilma doktoritiitlita läbi lüüa. See oh tiitel, millesaavutamine võrdus paremal juhulmeie magistri saamise raskusele, misoli seltskondlikult nõuetav. Nagu TartuÜlikooli end. rektor prof. dr. H. Kahoühes Saksamaal peetud referaadis väitis. vastas Eesti magister vähemaltSaksa doktorile ja eesti doktor vähemalt saksa dr. habil.-le. s. o. teaduslikule karjäärile habiliteerinule.

Ameerika ülikoolid on seisnud nendekahe äärmusliku süsteemi vahepeal.Edasiõppijaile on magistri ja doktorikraadid, kuid viimase saavutamine onsuurema osa ülikoolide juures siiskihõlpsam, kui ta oli seda näiteks Tartus. (Toimetuse märge: Saksamaal toodi mõne aasta eest magistri kraad, misenne seda oli vaid rohuteadlaste tiitel,akadeemilise kraadina sisse. Ja sedajust välismaalaste pärast, sest sakslased ise ei tunne selle „apteekri kraadi“vastu mingit huvi, kuna sellega ei saaselstkonnas hiilata.)

Ameerika õigusteaduskondades onpisut erinev süsteem maksev. Nimeltnõutakse esmajoones üldhariduslikuilmega humanitaarteaduskonna (Arts)lõpetamist, mis kestab 3—4 aastat ningsiis tuleb alles 3-aastane spetsiifilineõigusteaduslik erikursus, „Law school“.Seega 6—7-aastane kursus. Arvestadesaga sellega, et siinse keskkooli tasemetõttu humanitaar-teaduskonna kaks

esimest aastat vastavad omaaegse Eesti 12-aastase õppeajaga gümnaasiumikahele viimasele klassile, siis õigusteadlaste! Eestis kujunes õppeaeg: 2üldhai iduslikku aastat kooli viimastesklassides ja 4 aastat õigusteaduskonnas. Seega võrreldes Ameerikaga 6-aastane kursus nende 6—7-aastase vas-

Asjaolu, et Ameerikas humanitaar-teaduse või „artsi“ lõpetanu võib umbessama ajaga jõuda doktoriks, kui õigusteadlane lõpetab vaid „Law schooli“ja peab vaid LL. B, (legum baccalau-reus) astmega leppima, on tekitanudjuba pikemat aega hõõrumisi. Tuntudajakiri „Time“ seda küsimust, käsitledesmärgib, et valitsuse teenistuse saamisel. edutamises, palga-astmetes jne. onfilosoofia doktor (Ph. D.) või isegi Euroopa doktorid eelistatumas olukorras,kui Ameerika LL. B. tiitlit kandev õigusteadlane. Et seda olukorda korrigeerida. 65 õigusteaduskonda omavatUSA ülikooli kuulutasid advokaatideühingu (American Bar Association) jaAmeerika õigusteaduslike ülikoolideühingu (American Association of LawSchools) õnnistusel, et nad nüüdsestpeale tituleerivad oma lõpetanuid J.D.,S- o. Juris Doctor) — õigusteaduse doktor. Ainult kolm ülikooli ei ühinenudselle seisukohaga: Harvard, Yale ningColumbia, kes omi lõpetanuid ka tulevikus nimetavad õigusteaduse alal vaidLL. B. Tahavad need härrad doktorikssaada, siis peavad nad nendes kolmesülikoolis kaitsma vastavat väitekirja.

Teatud segadus jääb sel rindel agapüsima. Ilmne on, et selline lihtneülendamine kraadis lööb läbi ja matkib olukorda, nagu see Kesk-Euroopaskogu aeg oli. kus doktor asendas magistrit. Varem lõpetanud õigusteadlased on nüüd astumas samme, et nendetiitleid tagantjärgi kõrgendatakse.

Eesti õigusteadlased saavad sellesuues olukorras vaevalt oma kraadidelelegaalseid nõudmisi esitada. Tundubolevatki korrektsem, kui eestlased endiselt oma õiguteadiase seisust B.L. võiLL. B. tähtedega märgivad. Igal juhulpole eesti õigusteadlased selles olukorras midagi kaotanud, pigem võitnud.Kui teised neid tituleerivad Juris Doctor — siis olgu see tituleerivate asi. -

Igal juhul on spetsiifline saksa-aust-«ria „doktorihaigus“ Ameerika- »naacP

võtmas. JuristVenemaal lasti väl{a

uus autonudelNõukogude valitsus laskis aasta lõ

puks välja uue mudeli „Volga“ sõiduautost. mida pikemat aega oodati põnevusega. Senine „Volga“ — nõukogude standard-auto — oli juba enam kuikümme aastat toodangus olnud ilmamuudatusteta ja tema 75-hobusejõullnemootor oli sealsete raskete teede jaoksveidi nõrk. Uuel „Volgal“ on 100-HP-mootor ja välimustki on kohendatud-Aixto hind jääb samaks, mis ta seni oli— StSJö rubla. Gorkis asuvas autotehases loodetakse aastas valmistada 100 00Q„Volgal“, seega umbes kaks-kolman-dikkii autode arvust, mida USA autotööstus välja laseb ühe nädala jooksul-

1 Jaanuar 1868 VÕITLEJA Ulk. S

Nõukogude inimesi*Selge {utt Tallinna liiklussihidest

„Kas kirjutasite?”»Bi olnud võimalik. Tahtsin juhi käest

seda raamatut küsida, aga siis nägin,et tema kõrval on teine silt: „Juhiga eiräägita!**“

„Mis edasi sai?“„Edasi . . . jõudsime linna.“„Ja hüppasite bussi alla?“„Ise ei hüpanud. Pidin hüppama!4*„Kuidas nii — pidite?“„Nägin enne väljumist bussis veel üht

silti: ..A.rgo ületage sõiduteed seisva au-tobuse eest i“

„Miks te ikkagi liikuva bussi ette ronisite?“

„Mis ma süs pidin tegema? Üle tänava oli vaja minna, aga seisva bussieest ei tohi seda teha. Ootasingi, kunibuss liikuma hakkas. . .“

„Oleksite pidanud bussi tagant minema.“

„Ei saanud. Seal seisis teine buss.“„Aga selle tagant?“„Selle taga oli risttee.“

(fS)AUTOBUSSI PEATUS SOVJETIMAAL, ÜHES MIKRORAJOONIS,

NAGU SELLINE ON EHITATUD KA NÕMME-MUSTAMÄEL:Mees naisele: Näed, mul oli ometigi õigus! Siin on autobussi peatuse koht,

sest egas muidu poleks siin nii palju nööpe hunnikus maas! Mikrorajoonipeatuskohi on ka trügimiskoht!

MAAILMAKUULSAD HOLMENKOLSUUSAMÄÄRDEDon saadaval 31 riigispordiärides!Suusatajad, varustage endidkohalikus spordiäriseestlase pooltarendatud suusamääretega

Holmenkolsuusamäärete kõrget kvaliteeti tõendab nende suur edu Innsbrucki taliolümpial, kus nende kaasabil saavutati 22 olümpiamedalit! Neile trofeedele lisandub veel mitu tosinat maailmameistri medalit!

Turistisilmadega Baltikumis, eriti Riias ja Tallinnas

M. Korp kirjutab Tallinna lüklussil-iidest järgmisi;

„Kannatate võib-olla hajameelsuseall?“

„Seda mitte."„Kuidas, pagan võtaks, te siis autobu

ss alla sattusite?“„Mul polnud silti küljes."„Mis silti?"„Jalakäijale pealesöit keelatud!“„Mitte midagi ei saa aru!“„Mis siin aru saada! Sõitsin bussis.“„Ka haigla arstid on bussis sõitnud."„Siis pole te silti lugenud. Olete ol

nud tähelepanematu reisija.“„"Ehk. selgitate täpsemalt?“„Mina tahtsin kaevata. . .“„Kelle peale?"„Bussijuhi peale. Ta sõitis ühest pea

tusest mööda ega võtnud vananimestpeale. Nägin, et bussis oli silt: „Avalduste ja ettepanekute raamat on bussijuhi käes-“ Tahtsingi süs avaldustkirjutada."

McNamara pärandUSA sõjaväe eksperdid on teinud

pärast sõjaminister McNamara lahkumist järgmise kokkuvõtte nendest raskuspunktidest, mis pärandina temastmaha jäid:

0 Maailma sõjaline j õu vahekord idaja lääne vahel on nihkunud Venemaakasuks.

0 NATO avaldab lagunemise tundemärke.

0 Ebausalduse õhkkond USA ja Euroopa vahel.

0 Moskvaga saavutatud „vaiksetekokkulepete" täielik ebaedu.

Eesti kunstnikud |apunane meelsus

See Eesti Kunstnike Liii, mis esimesevene okupatsiooni ajal loodi, tähistasdetsembri lõpul oma 23-aastast asutamispäeva.

Eesti kujutavad kunstnikud, kes iseseisvuse ajal mingit selget poliitilistilmet ei esindanud (peale mõne üksiku,keda peeti alavaärtuslikkuse komplekside tõttu pahempoolseiks). olid need,kes bolshevike esimese okupatsiooniajal kaunis massiliselt uute isandatekoplisse jooksid, sest nad haistsid uue

JP rezhiimi juures paremaid söödamaid.Ja venelased olidki need, kes andsidkujutavatele kunstnikele suini kroo-nuteHimisi ja kõrgete honoraride eesthabemike piltide ja plakatite maalimise võimalust

Kui sõda oli puhkenud, siis sakslastelähenemisel Eestile pakkis suur protsent kunstnikke kohvrid ja evakueemsVenemaale.

Nüüd vene reshiimi aH loodud kunstnike liidu juubeli puhul avaldati Tallamas foto eesti kunstnike kongressistMoskvas, mis olevat toimunud augustisÜHA Sellel pildil on järgmisedja vähemtuntud kunstnikud: Adaroson-Eric, Aino Bad*, Ferdi Saunamees,Früdu Aavik, Valli Tagane, Karl Surman jun., Eugen Vaino, Mait Boimeis-ter, Ernst Kolima, Hesmk Vifsur,Eduard Emmann, Evald Okas, Jaan

Jensen, Garibaldi Pommer, Boris Lu-kats, Feliks Rändel (Redo), Alo Hoidre,Paul R aukas, Paul Luhtein, Enn Roos,Aleksander Kaasik, Voldemar Kaarma,Arnold Alas, Esko Lepp ning RichardSagrits. Pildilt puuduvad veel mitmed,teiste hulgas Aleksander Pilar ehk täienimega A. Pilar von Püchau, tuntudaadlisuguvõsa ühe venes tanud liiniesindaja. Muidugi pole kõik need tollal Venemaal olnud kunstnikud sinnaevakueerunud, vaid osa sattus mobili-satiooniga sinna ja mängis tahtmatultpealesunnitud punast mängu kaasa.

Osa eesti kunstnikke, kes vene mängu kaasa ei teinud, põgenes 1944. aastalläände. Osa, kes ei valinud ei ida egalääne teed, pidi vene teise okupatsiooni ajal rängalt kannatama ja mitmesuguseid vintsutusi läbi elama.

„Saksa-Eesti"kummaline leping

Samal ajal, kui Saksamaa vene oku-patsioonitsooni ehk nn. Saksa Demokraatliku Vabariigi partei- ja valitsus-delegatsioon detsembri keskpigu 1. a.viibis Moskvas, sõlmiti selle kokkutuleku varjus Tallinnas üks „Eesti-Sak-sa leping“.

Leping, mis Tallinnas kirjutati alla,on kaunis kummalise iseloomuga: gpartneriks on Venemaa poolt okupeeritud Eesti, teiseks sama Venemaa pooltokupeeritud ühe Saksamaa osa Hallelinna ringkond.

Ametlikus kommünikees Öeldakse:„Kaubandusalase koostöö leping näeb

edaspidiseks ette spetsialistide, samuti kaubanduse organiseerimise ningkaubandusliku inventari uudiste rakendamise kogemuste vabetamisi, rahvusköögiga toitlusettevõteie loomis!jne.®

Seega võib arvata, et peateelt tekibSaale kaldale Saksamaal ****** toitudega kõrte ja saksa loibadega restoranomakorda Tallinnal Naga mäe lehesteisal juba öeldus! on see üles vormsaksa ittwnTTjiipismi „bangtet itta*

Viimaste aastate jooksul on väga paljud lääne ajakirjanikud ja turistid külastanud okupeeritud Baltikumi ningavaldanud hiljem oma tähelepanekuidaj aklrj anduses. Nagu siiani avaldatudkirjutustest ilmneb, on kõige põhjalikumalt ettevalmistatult ja teadmistega Eest! Lati ja Leedu kohta olnuidvarustatud — shveiislased, kõige pealiskaudsemalt ameeriklased ja kõigediletantlikumalt rootslased. Kõige rohkem kirjutusi Baltikumist on ilmunudvist sakslaste sulest. Viimased on kõige paremini am saanud Baltikumi poliitilisest momendi-olemusest, kuid ajaloolised taustad on neilegi pahatihtiuduseks jäänud.

Suure levikuga „Stuttgarter leitungis“ avaldab H. D. Kley 5. jaan k. a.oma tähelepanekuid Vilnost, Riiast jaTallinnast. Tundub, et talle on Baltikumi rahvaste tragöödia teada, samalajal püüab ta oma kirjutust saksa publikule teha suupäraseks seeläbi, et taotsib — eriti Riiast ja Tallinnast — ajaloolisi ja ka tänapäevaseid pidepunkteja sugemeid saksa inimtüübiga, saksakeelega jne. Sellele vaatamata on tema kirjutuses palju huvitavaid tähelepanekuid, mis väärivad väljanoppimistsellest poole-lehekülje pikkusest reisikirjast.

Püüame tuua vaid konspektiivseidkokkuvõtteid:

• Intuxisti esindaja püüdis ettevaatlikult selgeks teha, et 700-tuhandeliseftTanlTctTnymaga Riia pole veel lääne turistide vastuvõtuks ette valmistatud,mispärast irale võimalik korraldadavabrikule ja koolide külastamist.

• Palju näeb sinisilmalisi, blonde,tervisest rõkkavaid ja kõrgekasvulistnoori inimesi, kelledel on individuaalne maitse ja kes kannavad moodsaidatribuute. Saksa päritoluga inimesi(autor mõtleb küll lätlasi!) arvab ta äratunda võivat sellest, et nad kannavadaktüaškuid. Venelased kannavad sellevastu kunstnahast kohvrikesi.

0 Riia toomkirik on muudetud kont-serthalliks. Verdi „Requiem“ oli kolmõhtut yaijaynrcrcfirfoiri- Üks teine kiriklaheduses on iaagriruumiks. Kolmeteistkümnendast sajandist pärinev ningviimases sõjas kannatada saanud Peetri kirik kuuluvat taastamisele ja sinnapaigutatakse arhitektuuri muuseum.

0 Aega enne seda, kui bolsnevikudmaa vallutasid, kirjeldatakse võimudepoolt tumedates värvides. Vareminiolevat maal valitsenud kurnajad ningalles punaarmee „vabastanud“ baltirahvad.

0 Ei tobi sedagi märkida, et Eestisja Latis olid enne sõda kõrgeltarenenudsotsiaalsed institutsioonid. Seda rohkem tõstetakse nüüd esile „sotsialistlikke saavutusi',

0 Riia sm tööstuslikult kõrgeltaren-«Tatnri ffmpskg tehtud. Riias on tänapäeval 20© suurt tööstuslikku ettevõtet,kus valmistatakse diisel-lokomotiive,raudteepagnwid, autobusse, mopedeid,elektro-apsraate, raadio- ja transistor-aparaaie, mööbleid ja tekstiil saadusi.

0 Mündi teine külg ilmneb siis, kuitutvuda kaupluste vaateakendega. Keskmine paar pükse maksab nädala palga, keskmine roadioaparaat koos plaadimängijaga maksab kuupalga ja kiloapelsine — km neid üldse juhtub olema! — maksata poole päeva palga.

0 EhkMiff korteri üürid on ülimaltmadalad, kümme kopikat ruutmeetrilt,on korferipuudus tohutu ja inimesedelavad kusmlksäs koos. See olukordmaksab kõsMde hsMmaade kohta. Põhjas: sõja järeldused ja kiire industrialiseerimise fersMes massiliselt sissetoodud venelaste rohkus. Rahva maaltlinnadesse põgenemine jätkub.

0 Kunagi m, srasdesta kindlaks teha,kui palju Juute »saksa okupatsiooni ajal

Baltikumis hukati. Pärast sõda Stalinikäsul jätkatud terrorilaine ajal viidudküüditamise korras Siberisse 150 000baltlast; vene andmetel olevat Vilnometsades sakslased hukanud 100 000juuti.

0 See Baltikumi brutaalne vägistamine on meie ajastu üks suurimaidtragöödiaid.

0 Tartu pole kahjuks turistideleveel vabaks antud. Ka eestlastele onliiklus teatud rajoonides — eriti rannikutel — kitsendatud. Sest rannikutelt on võimalik väikese aeru- või purjepaadiga kiiresti Soome jõuda.

0 Venelased on ka Tallinnas andnudtööstuslikule arengule eesõiguse. Tallinna sadam ehitati välja tähtsaks sõ~jasadamaks.

V vabadustarmastavatele eestlasteleoli eriti valusaks löögiks põllumajanduse kollektiviseeriminne.

0 Eestis oli enne „vabastamist“ vägavähe kommuniste, Sovjettide võim rakendas ka Eestis venelasi, kes esinesidsama despootlikult kui nende Moskva

„Baltische Briefe“ veergudel on jubailmunud kaks kirjutust teemal „Läti— üks põlvkond hiljem“. Kirjutuse seeria jätkub. Teises, detsembri katkeson ära toodud tänapäeva hinnad okupeeritud Lätis, mis teatavasti on peaaegu ühtsed hindadega Eestis. Toomeallpool sellest kirjutusest hindade tabeli. Kõik hinnad (kui eraldi pole teisiti märgitud) käivad ühe kilogrammikohta:

Must leib 6 kuni 15 kopikat; või 3,50rubla: lablkasvanud seapekk 3,50 rbl.;pool liitrit rõõska piima 18 kop.; tee-vorst 2,10 rbL: suitsuvorst 3,30—5,40rbl.; loomaliha 1,90 rbl.; seakarbonaad2.50 rbL; vasikaliha 2,30 rbl.; lambaliha umbes 2 rbl.; suitsulõhe 4—5 rbl.;heeringas 0,60—1,60 rbl.; räimed 12—24kop.: suhkur 96 kop.; nisujahu 28 kop.;nuudlid 24—28 kop.; õunad 0,20—1,20rbl.; apelsinid 1,60 rbl.; banaanid 1,10rbl.; kanad 2,50 rbl.; haneliha 1,20 rbl.;vahukoor (200 grammi) 43—45 kop.;kohvi 4,30—4,50 rbL; kümme muna 1,20rubla.

Rahva toiduainetega varustamine onsuhteliselt normaalne. Raskesti arusaadav erand on nisujahu. Seda polevabalt üldse võimalik saada. Ainultsuurte kronupühade puhul ilmub väiksemaid kontingente müügile, ja sedagimüüakse siis töökohtade kauidu.

Haneliha on väga harva saada.Edasi veel hindu:Ühtne jersey-kostüüm 100 rbl.; liht

ne meeste ülikond Kl—70 rbL; kergednaiste- või meestekingad 25—27 rbL,samad heas kvaliteedis 40—50 rbl.; kenad daamide kübarad 24—35 rbL; daamide ridikül 5 rbL; ülikerge itaaliavihmamantel 60—70 rbL; meeste nuloonpäevasärk 20 rbL; nüloonsukad 3,20—4.50 rbL; külmutuskapid 210 rbl.; lihtsad pesumasinad 70—80 rbL; raadiovastuvõtjad alates 70 rublast, kaugnägemise aparaadid alates 160 rublast,elekiro-raseerimise aparaat 24 rbL

Nagu kõikides idabloki maades, onnülooosaadused võimatult kallid.

Ainus fee,viia mõni perekondlik rõõmu-vöi lemasõnum kogu pagulas-eestZaskoosa kätte, oa „Võitlejas* kuulutamine, sest seelebt levib kõikides eestlasteas&filmaades ja proportsionaalselt eestlaste arvule.

isandad; need olid arriveeritud, idee-vaesed kliid partei liinile ustavad diletandid, kes võisid ainul t oma partei-lilkmekaardile, mitte aga oma teadmistele uhkusega koputada.

0 Pole ime, et Baltikumis on distantsrahva ja nn. rahvaesindajate vahel hoopis suurem kui teistes N. Liidu osades.Krütikaline ja sovjetirezhiimi eitavhoiak saab pidevat toitu sellest, ei inimesed tunnevad endid allasurutuina.

0 Eestlased ja lätlased on üldiseltlääne asjadest paremini informeeritud,kui teised nõukogude inimesed. Ja seda lääne raadiosaadete ja Soome kaugnägemise tõttu.

0 Vanasti nii kuulsate Tallinna kohvikute ees seisid inimesed sabas. Võissaada keskmise kvaliteediga õlut. Üksvana mees mängis kortsmoonikul ühekohviku ees .„Wo die Nordseowellen..(eesti keeles: „Seal kus Läänemere lained. . .“). ühes kinos jooksis film „OnuTorni onnikene“ O. W. Fischeriga peaosas. Mõningate noorukite transistorraadiotest kuuldus lääne shlaagereid.

Kümme paberossi või sigaretti maksavad 20—30 kop., kuna poole liitri 40-kraadilise napsi eest nõutakse 3.10 rbl.

Tänapäeva palkade juures ja mahaarvestatult maksud, on sovjeti-süstee-mis töötaja igakuine sissetulek keskmiselt 60 rubla. Edasiseks võrdluseks olgumärgitud, et venelased hindavad omarubla kallimalt kui dollar ehk 4 saksamarka ehk 5 rootsi krooni.

Autasustati punaseidkohtunikke

Eesti okupatsioonivalitsuse seadlustega määrati kahele kohtunikule „teenelise juristi" tiitel, kuna üksteistkohtunikku või kohtutegelast said aukirjad.

Teenelised juristid on: AleksandraJeXküshevH ja Alfred Raus, kuna aukirja said järgmised juristid, peamiselt rahvakohtunikud: Grigori Ekshtat,Raja Eljas, Liidia Karovits, Helgi Kc-rem, Igor Koposov, Voldemar Nurmeta. Veera Oraste, Johannes Otter, OiePeshkova, Leida Rannamees ja HiljuKaamet

Nagu näha on rõhuv enamik esiletõstetud nõukogudelikke kohtunikkenaised ja kohtunikest muidugi omakindel protsent okupante või viimasteabielunaist.

Sovjetlik kohtupidamine erineb lääne omast selle poolest, et seal ei mõisteta kohut seadusetähe järgi, vaid esmajoones „revolutsioonilise valvsuse*seisukohalt ja parograafid on vaid abi-j »hftnflpiVc

Vene vägedepraegune paigutus

Käesoleva aasta alguseks on läänemilitäärekspertide arvestusel sovjetti-del kokku 344 diviisi aktiivses teenistuses olevaid maavägesid. Need jagunesid järgmiselt:

83.0 * * lääne pool Uraali mägesid,73 Kesk-Ycncmaai ja9,5 •/* Xaag-Idas.

Sellest vene maavägede paigutusestilmneb täie selgusega, et nõukogudesõjaväepoliiilka raskuspunkt oa endiselt tulevasel vene läänerindelja sutte idas.. Hiina vastu, nagu seda

püütakse Hiina mõjulläänele selgeks ****«»

Tarbeainete hinnad okupeeritud Baltikumis

üik 6 VÕITLEJA Jaanuar 1968

JuubilareMAJOR K, LINDPERE 75 A.

H. jaanuaril tähistas Inglismaal oma75-a. juubelisünnipäeva major KustaLindpere.

Juubilari sünnikohaks oli VõrumaaTsolgo küla, kus ta isa oli taluperemeheks. Meie tänane juubilar kes olipüüdlik õppija, valis kooliõpetaja elukutse ja ISU.a. valiti ta juba VõrumaaTiina vallakooli õpetajaks. Õpilasenaoli ia laulnud juba Võrus Jaan Prügisegakooris ja olnud agaralt tegev..Kandle" seltsis.

Kasvataja tegevuse lõpetas I Maailmasõda. Parast mobiliseerimist määratiK. L. Peterburi Izmailovski kaardiväepolku, sealt õppekomandosse ja Gat-shina lipnike kooli. Viimase lõpetas ta1916.a. kiitusega, rahalise autasuga jaautasu-taskukellaga. Erikursused raskekuulipilduja alal, siis rindel Lätimaalja Poolas.

E. V. alguspäevadel oli juubilar leitnandina juba Räpina KaitseliidugaPeipsi rannakaitsel, kust siirdus Tal-linnase ja määrati Tallinna Kaitsepa-taljom (hiljem 8. rüg.) kompani ülemaks, tehes kaasa lahingud Lätis javerised tõrjelahingud Narva rindel.

Lõpetas pärast sõda rahuaegsed kaa-driohvitseride kursused ja määrati rk.kompanii ülemaks 7. jal. rügementiVõrus. Seal ei jäänud tähele panematajuubilari huvid hariduslikes, kultuurilistes ja kasvatuslikes küsimustes. Tamäärati rügemendi raamatukoguhoidjaks, kui ka kultuur- ja meelelahutusekomisjoni esimeheks. Koos teiste huvilistega on ta Võru meeskoori üks asutajaist, Aastal 1930 määratakse K. L. samarügemendi rk. õppekompanii ülemaksPetseris, kus samutigi j atkab seltskondlikku tööd, olles valitud ohvitseridekogu esimeheks, kohaliku NMKÜ sekretäriks, Petseri Haridusseltsi juhatuse liikmeks jne.

Pärast venelaste lahkumist Eestistkutsuti juubilar Võrus formeeritudPihkva Kaitsepataljoni ülemaks, mis oliühtlasi esimeseks eestlaste üksuseksVenemaa pinnal. Hiljem juhtis ta 40.ja 33. rindepataljoni kuni lahkumisenikodumaalt. Jagas eesti sõduri okkalistSaatust läbi sõjavangilaagrite. Hiljemlaagrite juhtkonnas Borghorstis jaBocholtis ja samal ajal jällegi aktiivnetegelane rahvuslike- ja hariduslikeürituste alal.

Parast pensionile jäämist ja tervislikuolukorra halvenemist asus elama

Chidiesteri linna, olles sunnitud elamaeemal sõpradest, ja talle nii südamelähedasest seltskondlikust tööst.

Juubilari tähtpäeval ühinesid agakõik ta endised relvavennad kolmestsõjast, ta loendamatute ja laialipaisatudsõprade pere ja ka need, keda juhuskunagi viinud kokku juubilariga ühiseks tervituseks ja õnnitluseks mehele,kelle, paremad eluaastad kulgenud oma

riigi ja rahva teenimisele. L.ALBERT KIYTKAS 70 A.

18. jaanuaril tähistab Rootsis oma 70.juubelisünnipäeva Vabadussõja veteran, kirjanik-ajakirjanik ja praegune„Eesti Posti“ peatoimetaja Albert K i -

Albert Kivika nimi kerkis kohe pärast Vabadussõda kirjanikuna esile,ehkküll ta sulest oli juba 1918, aastalesikteos „Sookaelad. Tema „Jüri-päev" ilmus 1921, „Jaanipäev“ ja„Jüripäcv“ ilmus 1921. „Jaanipäev“ ja„Mihklipäev“ 1924. Esikteos andis haidkülajutte, järgmised olid juba küpsedkülarealismi esindajad. Algul püüti kaKivikat lugeda „Siuru“ ilutsejate jailüsonasajate gruppi, kuhu kuulusidMarie Under, August Gailit, JohannesSemper. Artur Adson, Friedebert Tug-las ja Henrik Visnapuu, aga oma esikteosele järgnevate töödega näitas taend talupoegliku külarealistina. Eestikirjanduslukku läheb Kivikas aga omasuurteosega „Nimed marmortahvlil“,kus ta asetab monumendi Eesti Vabadussõjale ja idealiseerib talupojasei-sust. Kivikas võttis oma romaani kan

gelaste kujud tegelikust elust ja omavõitluskaaslaste hulgast, osa neid isegioma õigete nimede all. Kivika „Nimedmarmortahvlil“ aitasid silmapaistvaltkaasa selleks, et eesti nooruse ideoloogia iseseisvuse päevil kujunes teadlikult rahvuslikuks, mis samal ajal kaugel oli shovinismist. õieti oli AlbertKivikas esimene, kes Vabadussõja ainetel lõi suurteose. Hiljem töötas Kivi-kss oma romaani veidi ümber, laskisoma surnud kangelase haavadest paraneda ja pikendas sel viisil oma teost.

Armas vana kolleeg Albert Kivikas!Meie teed ristusid esmakordselt küllTartu Ülikooli õhkkonnas, aga headeks kolleegideks ja sõpradekski saime alles ..Päevalehe“ toimetuses, kustöötasime kolleegidena ja lühemat aega isegi töötuba jagasime. Sinu heasüdamlikkust ja tagasihoidlikkust onpuutud nii Sinu sõprade kui ka vaen-

poolt ärakasutada. Sa oled pidanud kibedaid momente lahi elama, jah,ka alandusigi teatud intrigaanide poolt.Poliitilised olud ei lubanud Sul tagasilüüa. Ja sui need olud seda lubanuksid*:, siis vaevalt lubanuks seda Sinu: süssihoidlikkus. Karm saatus on Sinuperekonnas mitmel korral käinud hävitustööd tegemas. Sa pole aga murdunud.

Sinu suurel aupäeval surun tugevasti Sinu kätt ja tänan koos vsbadusiar-ir.a.-ifivste eestlastega Loojat, kes Sinuon meile säilitanud ja loodetavasti veelkauaks m a rmortah ville sattumisest

hoiab. A, Joonson

Soovitageoma naabritele ja sõpradele,senistele „Võitleja* ile-fila-Iii-gejatele. et kui nad kõik iselehe tellivad, muutub see senisest hoopis paremaks Ja sisukamaks!

Laste jõulupuudSaksamaal

Saksamaa eestlaste ühiskonna kõikides paikkondades ja rahvuskoondisteskorraldati Keskkomitee ainelisel toetusel laste jõulupuid. Ka puudustkannatavad said lisatoetusi jõuludeks. Nendele täienduskoolide õpilastele, kes eisaa nn. vadertoetust, anti EÜSL-i Keskkomitee poolt väike rahaline hüvitus.

Allpool toome asettäitvalt kolme laste-jõuiupuu tähistamise konspektiivne kirjeldus — Stuttgartist, Schönaust jaWesthovenist.

Stuttgart! Piirkonna E. Rahvuskoondise jõulukoosviibimine toimus 17. dets.Bad Cannstatti „Schwabenbräu“ ruumides. Osavõtjaid poolesaja ümber.Palvuse pidas õpetaja H. Jaanus Leon-bergist. Täienduskooli õpilased esinesidjõuluvana ees, kes jagas kiitusi ja laitusi. Noori ja vanu tervitas rahvuskoondise esimees. O. Pärn. Tuju olijöulukohane ja kohvilauas istuti kauniskaua.

17. dets. 1. a. korraldasid Westhovenirahvuskoondis, täienduskool ja kohalikud gaidid-skaudid ühise jõulukoosvii-bimise. Osavõtjaid 70-ne ümber, kelledest 30 last ja noort. Ohtu avati ühisejõululauluga, mille järele esines Rk esimees jõulukohase sõnavõtuga. Kõnekestel mälestati lahkunud kaasmaalasi,eriti praost J. Lattiku lahkumist, lauldes kõigi mälestuseks viimase pooltluuletatud laulu, „Kalla“, kallis isakäsi...“ Järgnevalt kandsid ette „Jõuluevangeeliumi“ gaidid Ene ja Maret Kalda ning skaudid Villu Küngas ja AntsKalda. Seepeale teatas esimees, et möödunud aastal viibis koosviibimisel noorhõimlane Soomest, tänavu võtab sellestosa noor abielupaar Ungarist oma 5aastase pojaga, kes hiljuti põgenes paariväikese kohvriga. Järgnevalt vaheldusidühislaulud Tk õpilaste ja gaidideskau-tide ettekannetega, millede hulgas Tkjuhataja oma õpilase Mati Küngas'egakandis kahekõnena ette J. Lattik’u“„Meie noortest“ — „Esä“ ja gaidide-skautide poolt muinasjutt „Pille oneksinud“. Pärast ettekandeid ilmus jõuluvana oma kingitustega, kes ei unustanud ka koondise vanainimesi.

Mälestusi kutselisist maadlejaistIt

Ärimehed püüdsid tollaste kuulsatemaadlejate nimedega mitmesugustsehvti teha. Eriti palju tekkis välismaadel Lurichi ja Abergi nimelisi spordiseltse, mis pahatihti olid katteühin-guteks kriminaalsele elemendile. Nende kohta tõi Jaan Jaago mitmeid näiteid.

Eestis kasutasid laada tsirkused ning„pirukapalaganid“ Lurichi nimele sarnast nime — Laurich. Tehti reklaamisellele mehele ja räägiti, et ta on „Georgi lihane vend“, selle vahega, et viimasest veelgi tugevam.

Saksamaal tõusis tundmatust mehesttuntud filmitäht Ivan Petrovitsh. JaanJaago ja Johan Tomberg jutustasidmulle Ivan Petrovitshi „leiutamisest“järgmise loo: Jaan Jaago poole pöördus Saksamaal üks noor vene tsaariarmee ohvitser-põgenik, kes palus tema vahendust mingisuguse töö leidmiseks. Jaago rääkis oma tuttava hädastühele tollasele tummfilmi produtsendile ja soovitanud: „Pange ta kas koris-rajaks või kulisside tõstjaks.“ Järgmisel päeval viis Jaago noore venelasefilmiateljeesse. Kuna üks osaline olihiljaks jäänud, siis teda oodates oliparas jagu just filmimisel vaheaeg. La-vastaja-produtseni viskas kiire pilguvenelasele ja asetas ta jalamaid lavale

LURICHI JÄLGEDES — UNES!See karikatuur tuleb okupeeriud

Eestist, millega tahetakse öelda, etvägevad musktimehed on kadumas.

puuduvat näitlejat asendama. Noormees täitis oma osa hästi ja oli vaatamata pealiskaudsetele juhistele omaosast „aru saanud“. Nii jäigi venelaneesimese armastaja osa mängima ja Jaago sai direktorilt tänu. Uuel staaril puudus veel nimi. Mehe oma õige nimipolnud sobiv „tähe“ jaoks. Samas tekkis filmimehel idee teha uuest filmaar-mastajast Jaago sõbra — „bulgaarlase“Radko Petrovitshi (s. o. eestlase Tom-bergi) vend. Ja nii sündis Radkole„vend“ Ivan.

Küllap vanem generatsioon mäletabhästi seda hiigeledu, mida saavutaseestlase Johan Tombergi „poolvend“ ja-Jaan Jaago soosik Ivan Petrovitsh filmimaailmas- Ta kujunes naiste ebajumalaks.

haruldaselt tugev Saaremaa mees Aleksander Sannik. Pean teda lugema küllkõige tugevamaks eestlaseks, keda manäinud. Ta paenutas oma käe ümberraudkeppe, purustas lihaste paisutamisega raudkette, väänas näppude vahelhõberublalisi ja vaskseid viiekopikalist,hoidis ,,silla“-asendis oma rinnakorvil suure palgi või raudteerööpme peal20 meest, ilma et sild oleks kokkuvari-senud. Samuti tegi ta seda jalgadel, iseselili lamades. Ta esines vahel kamaadlusmatil, aga see polnud tema eriala. Sannik oli ka üks neid, kes tõi kodumaale teate G. Lurichi ja A. Abergisurmast Venemaal.

Eesti Vabariigi algaegadel korjasSannik kokku kõik säilinud mälestusesemed Georg Luridiist. Ta laskis välja kaevata ka neiule kaamelite kondid,keda Buhaara emiir oli Lurichile kinkinud ja mis Eesti karmi kliimat välja eikannatanud ning surid. Kaamelite jäänused deponeeris Sannik Kuressaaremuuseumile.

Sannik jutustas huvitava loo omakohtamisest Jüri Rummuga Siberis.Esinedes Habarovskis ühes rändtsirkuses tulnud pärast etendust tema juurdekaks neidu, kse osutunud Jüri Rummutütardeks. Neiud seletanud, et nad onlõpetanud Habarovskis tütarlastegümnaasiumi ja käivad nüüd sageli linnaskinos, tsirkuses jne. Nende isa saanudteada, et tsirkuses esineb üks rammumees Baltimaalt ja käskinud tütardelsee mees oma juurde külla kutsuda.Sannik võtnud kutse vastu ja sõitnudpärast tsirkuse hooaja lõppu Rummulekülla. Jüri Rumm, endine legendaarne varas ja vaeste heategija Eestist,oli Siberisse saadetult muutunud sealrikkaks meheks. Ta omanud suure sae-,jahu- ja villaveski, hulga metsa ningpõllumaad. Tal olnud suur kari ja kõiki kodulojuseid külluses. Elanud nagu„parun“ ilusas elumajas jõe kaldal.Sannik viibinud Rummu külalislahkeskodus pikemat aega, käinud jahil ningkalastanud. Rummu-Jüri ise kõnelenudveel vabalt eesti keelt, aga venelannast naine ja tütred polevat seda keeltsõnagi osanud. Saunik rääkis hiljem,et ta toonud sellest soliidsest perekonnast kaas parimad mälestused.

Siberis viibides saanud Sannik teada, et seal asuvat kuulsaim tügrikütt— eestlane Jaan Kerme (või Kärme),kes selle ajani olevat 27 tiigrit mahapõmmutanud ja peale selle veel hulganisti teisi metselajaid ning omanudselle eest aumärke ja diplomeid. Sannik viibinud selle küti juures pikemataega ja lasknud külas olles ühe suuremusta karu.

Peale selle kohanud Sannik KaugesIdas veel palju eestlasi, kelledest enamik elanud jõukalt. Muuseas kohanudta Vladivostokis eestlast, kes omanudseal viiekordse võõrastemaja koos restoraniga.

Jaan Treufeldt

LAEKUMISI SOJA VIGASTATUTEKODU FONDI

Kirkland Lake’i E. Selts DM 144,44E.V.Ü. Liit. Kanadas 1-842.WVictoria E.V.Ü.Portlandi E.V.K. .. L12’“üSan Francisco E.V.Ü. >. ®“>™Toronto E.V.Ü. NaisringHamiltoni E.V.Ü. >» 4.692,12Port Arthuri E. Selts » 1*285,18Jönköpingi E. Selts » 190,84E. Abi — N. York .. 3.960,00Leicesteri Sõdurite Õhtu „ 285,20Ins. A. Leetberg —

U. Meremaa o0,iKlE.A.K. — N. York „ 894,05

Inglismaa E.Ü. Inv.-Toimkond » 1.430,62

E. Organisatsioonide LiitUSA Läänerannikul „ 394,60

ABISTAMISSUMMASIDSÖJAVIGASTATÜILE SAKSAMAALLondoni/Ont. EELK

Ab.-Toimkond DM 158,40E.V.Ü. Liit Kanadas „ 1.615,74

Victoria E.V.Ü. „ 48,93Portlandi E.V.K. „ 396,00E.A.K. Kanadas * 1.837,45San Francisco E.V.Ü. » 690,55„Virve“ Lipkond — Montreal „ 713,70Vancouveri EELKPeetri Kogudus » 366,00E.A.K. Austraalias „ 1.776,00

Kitcheneri E. Selts » 452,34E. Organisatsioonide Liit

USA Läänerannikul „ 394,60ANNETUSI USA-st KODU FONDIEesti Abistamise Komitee, New York.

kandis 1. a. viimastel päevadel VESmÜSõjavigastatute Kodu fondi $ 225.—

Nimetatud summa on annetatud järgmiste USA Eesti organisatsioonide ningisikute poolt:

1. Põhja New Jersey Eesti Selts, esimees Leo Virkmaa. $ 155.—

2. Eesti Kalameeste Selts Oaklawnis,N. Y.f hra August Veri kaudu S, 25.—

3. Hra Jaan Mootse ja prl. GerdaMootse, Oceanside, N. Y., S. 45.—

KALURITELE POLNUDnaAripäev püha

Raadiogrammid olevat teatanud Tallinna, et nn eesti traallaevastiku ningkülmutuslaevastiku kalurid olnud Norra vetes. Patagoonias. Pöhja-Ameen-kas jne. 1. jaanuaril kibedal kalapüügil. „Eesti“ suur külmutustraaler teatab oma kapten Tshabotarjovi allkirjaga, et just uueaasta-päeval ületatudpüüginorm kahekordselt. Suurtest kalasaakidest teatavad Talinna ka kaptenid V. Susski ja S. Eidelnent.

Eestlaste jumalateenistuste-dualism BelgiasBelgia pisike ja laialipillatud eestlaskond pidas 1. a. 16. dets. kell 16 kahes kohas

ja kahe eriorganisatsiooni poolt korraldatud jumalateenistusi: Juba auväärsesvanuses olev „Eesti Selts Belgias“ (esinaine pr. L. Dillie-Lindre) korraldas jumalateenistuse ja jõulukoosviibimise eestlastele Lüttichis (prantsuskeeles Liege, flaa-mikeeles Luik) ühes reformeeritud kirikus ja koosviibimise sama kiriku kogudusemajas, kuna hiljutiasutatud „Eesti Rahvuslik ühing Belgias“ (esinaine prl. M-Puurman) ühes Brüsseli protestandi kirikus ning koosviibimise ühe kohviku ruumes. Nende üheaegsete ürituste kohta on meile tulnud informatsioone mõlemalt„poolelt“. Avaldame mölemist kokkuvõtliku informatsiooni, jättes esialgu teravad

Heidelbergi Piirkonna E. Rahvuskoondise lastejõulupuu koos kohvilauaga korraldati 30. dets. SchönauSõjavigastatute Kodu seltskondlikusruumis. Lapsi ja vanu oli koos saalitäis.Jõuluteemalise kõne pidas Rein Aabjõe,kuna täienduskooli õpilased esitasidnäidendi jänkude jõuluõhtust. Osalised:Avo Tali. Michael Tali, Reet Schmidt,Anti Kukker. Felix Kukker ja KerstiAabjõe. Laste laulukooris esines enamikülalnimetatuid ja lisaks veel Bernhard,Arved ja Hans Veemld. Kersti Aabjõeja F. Kukker kandsid ette kahekõne„Laanerahva toimetused“. Jõuluvanajagas pakke, hirmu ning armu.

Pildil osa noori Schönau kohvilauas.

Peterburi lehtedes ilmusid kord rek-laamikmzhitused, et ühes kinos esinebpärast iilmidemonstratsiooni „kuulusmaadleja Neero Naatsaretist“. Läksinka seda kuulsust vaatama, kuna oliüllatuseks, et Jeesuse kodulinnas kamaadlust harrastatakse. Neero ilmudeslavale tekkis mul kohe kahtlus mehepäritolu suhtes: jässaka kehakasvuga,helepunaste juukstega, tedretähelistepõskedega . . . Ma ei olnud eksinud.Samal õhtul tegin kindlaks, et seemaadleja oli eesti meremees Näru, pä-

-Saaremaa Suurtõllu“ nime all esines

pisted reservi.

Belgia Eesti Seltsi ringkonnist kuuleme:

Jumalateenistuse Lüttichis pidasflaami reformeeritud kiriku pastorZylstra Antwerpenist; ja seda eestikeeles, jutlus kaasa arvatud, kuigi taeestikeelt ei valda. Pastor Z, on suureestlaste sõber ja kui esinaine praostTauli äraütlemise järgi oma hädas temapoole pöördus, andis ta nõusoleku. Kuivastaspool püüdis teda ühe telefonikõnega mõjutada äraütlemisele, vastaspastor, et tema kohus on „tõugatuid javaevatuid teenida“.

Need poolsada kaasmaalast, kes jumalateenistuse kaasa elasid, tegid sedasuurima kiindumusega ja laulsid kaasaka kõiki laule. Kaheteistliikmeline segakoor Saksamaa „Leelo“ dirigendiVillu Laidsaare juhtimisel laulis „Helisege jõulukellad“ ja „Püha öö“. Ainulaadne jumalateenistus helilindistati.

Selle, eesti pagulaselus omapäraseimajumalateenistuse toimetuleku eelugu onjärgmine: Praost J. Taul Londonist andis juba septembri kuul pr. Dillielelubaduse, tulla 16. XII. ESB jumalateenistusele Brüsselisse jutlustama. Vahepeal otsustas ESB juhatus see j urn aia-teenstusse samal päeval Lüttichis pidada, kus samuti koguke eestlasi. Sellestotsusest teatati praost Taulile. Praostotsustas uue seltsi kasuks, kes oma ju-malateenituse lubas pidada Brüsselis.Kui pr. DlUie püüdlused Lüttichi jaoksmõnd teist eesti õpetajat leida, nurjusid. kirjutas ta viimases lootuses peapiiskop Isurile Rootsi, paludes temalteestikeelset liturgiat ja jõulujutluseteksti pastor Zylstrale, kes oli annudnõusoleku eestikeelse jumalateenistusepidamiseks. Palutud materjal saabuseestlaste kõrgema, hingekarjase parimate jõulusoovidega.

„Võitlejal"on tellijaid 25 riigis. Kas Sina,kaasvõitleja, oled juba tellija?

Eesti Rahvuslik Ühing Belgias saadabmeile informatsiooni ja sellele veel lisaandmeid „telgitagustest“:

BRÜ Belgias pühitses 16. dets. 1967oma esimest jõulu-koosviibimist, misalgas jumalateenistusega Brüsseli Bld.Bischofsheimi protestandi kirikus ja tõikokku kaasmaalasi nii ligidalt kui kaugelt — nagu Saksamaalt ja Pariisist(Lisainformatsioonis: „Meie ei märkinud meelega osavõtjate arvu. See ei olnud aga väiksem möödunud aastal korraldatud jõulupeost. Seda tõendavadnimed külalisraamatus“). Jutlustaspraos* J. Taul Londonist. Esmakordseltsäras ka suur jõulupuu altari kõrval,nagu seda olime harjunud nägema kodumaa kirikutes, viies meie mõtted hetkeks lapsepõlve radadele, mida praostka oma jutluses meelde tuletas.

Jumalateenistust kaunistas soololauludega härra Siion Pariisist ja võimasoreli mäng saatis meile kõigile tuntuidja armsaks saanud eestikeelseid jõululaule. Jumalateenistusele järgnev koosviibimine oli kohvik ä la Rose saalis,kus külalisi ootasid jõuludekohaseltkaetud lauad Ja kingituste pakid jõulukuuse alL ülevas meeleolus lauldijõulu- ja üldtuntud^ ^rahvalaule. Koosveedeti mitu meeldejäävat tundi.

Samal päeval ja samal kellaajal laulis üks osa eestlasi, kes sõnagi flaamiega saksa keelt ei valda Liege’is neiskeeltes iaululehtedelt, mida pr. Dillievälja jagas. Praost Taulil olid ka Liege’iinimeste jaoks laululehed kaasas, agapastor Aniverpemsi ei pidanud neidvajalikeks.

Madal moraal kuninganna Elizabethn palee-kaardiväes. Kui Briti kuninganna H paleede ratsa- ja jalakaardi-väelasie keskel mõni kuu tagasi hakkas sagenema_ teenistusest puudumine,alustati uurimist. Nüüd on selgunud, etrida kaardiväelast op osa võtnud homoseksualistide orgiatest, mis takistasid õlegi ajal teenistuse tagasi ilmumist.

Puhkab meie armas ema, vanaema vanavanaema

Olga Truuväliend* Trenfeldfneiuna Harms

* 28. märtsil 1875 Põlvas, Vanu-Ko.olast 6. novembril 1967 Viljandis

Mälestavad vaikses leinaslapsed, lasfelapsed ja lastelastelapsed

Jaanuar 1968 VÕITLEJA Lhk. 7

Mida kujutab endast „Firma UNO"?Kaks kuulsaksaanudeesti naist

Okupeeritud kodumaal on esile kerkinud kaks eesti naist, kellede kuulsus üle Eesti, Venemaa ja ka „vennasvabariikide“ piiride ulatub: „Estonia“esitantsija Tiiu Randviir ja maletaja Maaja Ranniku.

Balleriin Tiiu Randviir kerkis prii-maballeriinina siis seile, kui HelmiPuur haiguse tõttu pidi lavalt lahkuma. Nagu asjatundjad kinnitavad, kesTiiu Randviiru Soomes näinud, on tematase ja kunstiline küpsus, distsipliin jakoreograafiline viimistlus ülimalt kõrgel tasemel. Nüüd on Tiiu Randviirkoos „Vanemuise“ tantsija Ülo Vilimaaga saanud kutse Jaapanisse, muidugi koos vene „Goskontserti“ balletitrupiga.

Läinud aasta lõpul saavutas MaajaRanniku teiskordselt ülevene

maalise male-naistshempioni tiitli. Esmakordselt saavutas ta selle tiitli aastal 1963. Eestlastest võistles sellel üleliidulisel turnüril kaasa veel SalmeRootare.

Ülemisel pildil Tiiu Randviir „tsiviilis“, all Maaja Ranniku võistlusel. Mõlemad pildid pärinevad nõukogude trükistest ja on ebaselged sealse halvatrükitehnika ja trükimusta tõttu.

TEADAANNE ÜLIÕPILASTELEEesti Üliõpilaste Toetusfondi USA-s

juurde loodud Jüri Lellepi nimelinemälestusfond annab välja stipendiumeeesti soost üliõpilastele alates 1968/69.õppeaastaga.

Sooviavaldus-ankeedid ja lisainformatsioon on saadaval järgmisel aadressil: Estonian Students Fund in USA,Ine.. P. O. Box 377. Wall Street Sta

tion, New York, N. Y. 10ÖG5. U-S-A.

Paljud võibolla ei teagi, et Saksa Liiduvabariik ei ole Ühendatud RahvasteOrganisatsiooni (UNO) liige ja et tedasinna niipea vist vastu ei võetagi; küllpääsevad UNO-sse kõik uued võsava-bariigid kohe pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Mida paljud samutigi eitoa. on tõsiasi, et Saksa Liiduvabariikpeab sellele UNO-le, kus ta liige pole,mitmesuguste teiste nimetuste all liikmemaksu maksma. Kuna idabloki maadeesotsas Vene koloniaalimpeeriumigapole aastaid oma liikmemaksusid enamõiendanud, siis elab U Thant’i firmaveel vaid peamiselt USA, Saksa Liiduvabariigi ja veel mõne korrektse riigipanustest.

Austria troonipretendent Otto v.Habsburg on koostanud huvitava analüüsi. Toome selle konspektiivsel kujul:

Portugal tegi UNO peasekietäi ih UThanfile ettepaneku, et viirr.anc kulutaks isiklikult Portugali ülemere-koloo-

Eestist ehitusmaterjali Musta mereäärde. Moskva „Pravda“ teatab, etGruusias, Pitsunda maaninal Mustamere ääres on ehitamisel kuurort Pitsunda, mille ehitufmaterjali tuuakseka Eestist, Lätist ja Leedust.

USA sõdureile Inglismaal vähem elu-kaiiiduslisa. Inglismaal asuvale 28 000USA sõjaväelasele ja sõjaväe teenistuses olevale eraisikule teatati, et nendeeLukalliduslisa kärbitakse 14,3 prots.võrra, s. t. sama palju kui devalveeritainglise naelsterlingit.

Suurvesi uhtus kommunistide miinidLääe-Saksamaale. Baieri politsei hoiatas piiriäärseid elanikke maamiinideeest, mis suurvee ja üleujutuse tõttuuhuti teisele poole piiri Ida-Saksamaalkommunistide poolt tehtud miiniväljadelt.

N. Liidus 31 male-suurmeistrit. Nõukogude male-suurmeister A. Kotov tõstab „Pravdas“ alarmi, et sovjettide maletase hakkab alla käima ajal, kui N.Liidus on juba 31 male-suurmeistrit.Suur enamus nendest suurmeistritestolevat aga tiitli saamiseks vajalikudpunktid kogunud välismaa turniiridel,kus maletase nõrk.

„Täienduskool“ kompartei tegelastele.Okupeeritud Eestis ja teistes „liiduvabariikides luuakse Moskva otsusel alalised koolid, kubu 3—4 nädalaks endidtäiendama komandeeritakse komparteialgorganisatsioonide sekretäre, linnakomiteede instruktoreid, külanõukogude esimehi jne.

Iisrael sai juurde 1,3 miljonit araablast. Iisraeli poolt 1967. a. juunisõjasokupeeritud Jordani. Süüria ja Egiptuse maa-aladega tuli Iisraelile juurde1382 3Ö9 araablast. Iisraeli enda elanikkond on 2 371 000, nende hulgas387 000 araablast.

Mao Tsetnngi raamatute suur tiraazh.Hiina mandri kommunistlik diktaatorMao Tsetung sai detsembrikuu lõpul74-aastaseks. mille puhul komparteihäälekandjad rõhutasid, et raamatukesiMao Tsetungi „mõtetega“ on ühe aastajooksul trükitud ja levitatud 475 miljonis eksemplaris.

USA neegreid läks tagasi oma pärismaale. 134 isikust koosnev grupp USAneegreid rändas USA-st välja Libeeria neegrivabariiki. kus nad esialgu pidid asuma elama telkidesse, kuna neileei jätku kortereid. Korterikitsikusetegevat aga tasa võrdsus, mis neegreilUSA-s elades olevat puudunud.

Inglise sõjaväelasi Kanadasse talvesõda õppima. Veebruarikuuks sõidabKanadasse umbes 300 inglise sõjaväelast treeningule talvesõjaks. 125 meest1. kuninglikust suurtükiväe rügemendist asub treeningule Manitobas ja 170meest Somerseti ja Cornwalli jalaväerügementidest läheb Albertasse.

USA vähendab suurtükkide ostuLääne-Saksamaalt. USA armee teatas.

niaid ja selgitaks koha peal, eriti An-goolas ja Mozambique’is „kolonialismiseisu“. U Thant keeldus! Peasekretärihoiak iseloomustab UNO üldhoiakut.Tegelikult külastas Portugali Aafrika-kolooniaid üks UNO ametlik komisjonviimati aastal 1961.

Tollal kaebas värskeltküpsetatud riikGhana, et Portugal harrastab oma kolooniates sunnitööd ja surub pärismaalased ebainimlikesse tingimustesse.Maailm oli seepeale üllatunud, kui Portugal kiiresti reageeris ja tingimustetanõustus sellega, et üks rahvusvahelisetööameti komisjon tema asumaid külastab. Need erapooletud töö-alade ja töökaitse spetsialistid koostasid pärast omauurimisi UNO-le ettekande, mis lükkaskõikides punktides Ghana kaebuseümber. Rohkemgi. Koostatud ülevaadekriipsutas eriti alla, et portugaallasedon sotsiaalsetes ja rassilistes küsimusteshoopis edumeelsemad, kui Aafrika uuedrahvusrügid ise!

et ta loobub kokkuleppest Lääne-Sak-samaal valmistatud 20-mm HLspano-Suiza suurtükkide ja laskemoona ostmiseks veel 80 miljoni dollari eest 1968.aastal. 70 miljoni dollari eest juba ostetud sama relv rahuldavat vajadusi.

Kommunistid pakuvad 1750 dollaritUSA seersandi pea eest. Vietnamis pandi kommunistide poolt üles teadaanded,et nad maksavad 1750 dollarit isikule,kes neile toob elusalt või surnult USAmerekorpuse seersandi Marvin Murrel-li. Seersant Murrell organiseerib vägaedukalt Vietnami maarahvast vastupanuks kommunistlikele sissisõdijatele.

„Valvur Bheini ääres“ väsinud . . .Briti Rheini-armeesl, mis oma 50 000mehega on USA ja Läane-Saksamaaarmeede kõrval suuruse poolest kolmasNATO praegustes kaitsejõududes Saksamaal, viiakse käesoleva aasta esimeseveerandi jooksul 5000 meest koju. Inglise valitsus ei jõudvat enam kanda vajalikke kulusid.

Elevant lasti õhku suurtükitulega.Vietnami sõjas kasutavad mõlemadpooled elevante transpordiks maastikul, kus mootorsõidukeid ei saa kasutada. Da Nangi lähedal märkas USAmerekorpuse vaatleja kommunistidepoolel laskemoonaga koormatud elevanti. Vaatleja juhtis suurtükitule elevandi pihta, otsetabamus pani laskemoona plahvatama ja hiigellooma purustatud korjus paisati kõrgele õhku.

Kuningaprobleem Hispaanias keeru-hsfmakv jvmuaril sai 30-aastaseksHispaania prints Juan Carlos ja võiksf'lb: . Troonipretendent on agaJ .-an C .rL.—- :.;a ja viimase kuningaAV''',“7 \I"I :soeg Don Jüan, keda

r—„une riigipea generalis-' ~ -riningaks ei taha liigselt

.1- *. tadete pärast. Franconool : Carlost, kuid Jüan Car-

panemine tekitaks ku-:■ "* ■£ ""—■'••Tormas pahandust ning

'-eskel intriige.hakkab jagama uut ordenit.

Nõukogude valitsus teatas, et oktoob-r .*..* ■ —: 5ö. aastapäevaks loodi

"*:■* — oktoobrirevolutsioonir-m*.:* : hakatakse jagama rahvus-

I* '.■nunismi heaks töötava-N.L kuid võidakse anda ka

inunestele. Aumärk koos-r --kuld tähest viisnurksel

Urni ja US \ kohtunikud nõuavadtabadu"! Rudolf Hessile. Lääneliitlaste■ ~ : • s: \ ibergi sõjakuritegude

Ih ..-.'silis - •neis Biddle USA ninglord Oaksev Inglismaa poolt esinesid

vabastataks endine Hitler: asetabrja Rudolf Hess, kes on 73

wv elueagse vanglakaris-‘.-.-o i a"i ,-n viimane trellide taga

cL.- Lhlsam tegelane.

Ehkküll UNO propaganda-masinalõnnestus seda piinlikku asja summutada, tuli afro-asiaatidel sellest õppustvõtta. Nüüdne taktika on see, et „kolo-niaalriike“ süüdistatakse endiselt orja-töös ja muus, tehakse aga kõikvõimalikke takistusi selleks, et erapooletudkomisjonid võiksid kohapeal asjauurida!

Kui tegemist on rohkem-vähem vastutust mittekandvate komisjonidega,saab asja veel sumbutada. Kui agamaailma ühiskonna kõige kõrgeimametnik — UNO peasekretär — erapooletust ignoreerib, on probleem jubaskandaalile ligidal. UNO põhimäärusedkohustavad U Thai/Zi kõrgemal kõikidest üksikriikide ja parteide huvidestseisma ja liikmesriikide vahel erapoole

tut etendada Neid kohustusi on UThant „unustanud“! Ta võttis energiliselt ja demagoogiliselt ühepoolse hoiakuameeriklaste vastu Vietnamis, israellaste vastu Lähis-Idas ning portugaal-laste vastu Aafrikas. U Thant pole enamrahvusvahelise organisatsiooni erapooletu vahemees, vaid ta on võtnud endalekohtuniku ülesanded ja mõistab kohutafro-aasia bloki revolutsionäärsete elementide huvides!

Nagu juba öeldud, hoolitsevad justneed riigid, kelle huvide vastu ta tegutseb, selle eest, et ta saaks korralikultoma palga kätte, mis on kõrgeim maailmas. Kui ühel heal päeval need maksjad keelduvad finantseerimast omaallakäiku ja kokkuvarisemist, peabUNO oma uksed sulgema. Vahepealrikkaks läinud U Thant läheb kui kapitalist oma kodumaale, Surmasse, tagasi . . ,

Mälestameeesti suurmehi

17. jaanuaril kolmekümne aasta eestsuri hilise ärkamisaja lüüriliste lugulaulude autor Jakob Liiv (sünd. 1859).

25. jaanuaril sajakuuekümne aastaeest sündis Alatskivil Laksi Tõnis,mees, kes sai „hingemaa otsijana“

A. TAMMSAAREkuulsaks ja propageeris eelmise sajandi keskpaiku väljarändamist Venemaale. et sel teel pageda teoorjuse ningmõisnike omavoli eest. Temale 1860. a.sügisel loodud lugulaulu viimane salmkõnelebki sellest, kuidas ta oma hingemaa leidis: „Seitse jalga pitkusele, /Nelli jalga lai / Ma-tük Laksi Tonnisele / Ömmaks antud sai: / Siin on armas Laksi Tönnis, / Siimo hinge ma! /Agga laewas on meil onnis, / Pärrisisamaa! — Aastal 1908 püstitati tollasele tulihingelisele õiguste nõudjaleAlatskivi surnuaial mälestusmärk.

Kas Krustenile ja Gorileon tekkinud järglane?

N. Eestis pole ligemale põlvkonnajooksul esile kerkinud ühtki karikaturisti, kes omaks O. Krusteni või Gori(Vello Agori-Tõnissoni) taseme. Kakskõige andekamat, kes sellele tasemelelähenesid, hävitati vene okupantidepoolt juba esimese okupatsiooni ajal.Need olid HAVE-Valtman ja OVE-Veldeman. Romulus Tiitus, kes terroriall pidi töötama, langes tasemes.

Nüüd on okupeeritud Eestis esile kerkinud uus karikaturist — 32-aastanekunstiinstituudi lõpetanud HeinrichValk. Hiljuti ilmus tema sulest väike vihik — „Ciao Karli“ — omapärastesharzhidega ja karikatuuridega. Ehkküll tema stiil suuresti erineb nii Kr asteni kui ka Gori omadest, peetakse teda nende „järglaseks“. On vaid karta,et ta ei saa end vabalt edasi arendada,sest partei eeskirjad ja kroonu-tellimi-sed on nii mõnegi talendi juba tagastanud.

Pildil Valgu „Võidurelvastus“.

28. jaanuaril saanuks sajakahekümneviie aastaseks dr. Mihkel Veske (surnud 1899. a.), kes ajastu mõjul kohandas eesti keelde palju saksapäraseidlaule kodust, isamaast ja armastusest.Neist kujunesid mitmed otse rahvalauludeks, kuna nad olid ja on kõigilearusaadavad oma siiruses ja sotsiaalseslihtsuses.

30. jaanuaril saanuks üheksakümneaastaseks eesti kirjanduse suurkuju jaklassik Anton Tammsaare (Hansen). Tamonumentaalne talupoja- ja haritlas-romaan „Tõde ja õigus“ on tõlgitudmitmesse võõrkeelde. Nimetamisväärton veel tema romaanid „Elu ja armastus“, „Ma armastasin sakslast“ ning„Põrgupõhja uus vanapagan“.

30. jaanuaril saanuks kaheksakümnene aastaseks helilooja Peeter Süda,üks eesti rahvusliku muusika-koolkon-na nimekamaid esindajaid.

31. jaanuaril kümne aasta eest suriShveitsis õigusteadlane Karl Selter,Eesti iseselvusaegse põlvkonna nimekamaid poliitikuid, kes juhtinud Eestimajandus- ja välispoliitikat. Vabadus-sõja-aegse õppursõduri süda lakkastuksumast Paju lahingu aastapäeval.

Balti riikidevõlad

Ühendriikide Kongressis esitati ningvõeti seadusandliku koja protokolli ülevaade summadest, mis USA-1 on saadavõlglasriiMdelt, nende hulgas ka Eesti,Lati ja Leedu. Alates 1. juulist 1917 onUSA andnud teistele riikidele laenu 196biljonit 72 miljonit dollarit. Kui sellelejuurde arvata protsendid ja protsentide protsendid, kogusummas 12 biljonit27 miljonit dollarit, siis on võla üldsumma 208 biljonit 99 miljonit dollarit.

Balti riikidest oli Eesti võlg USA-leviimase arvestuse järgi 37 763 000 dollarit, Läti võlg 15 900 000 ja Leedu võlg14 82© ÖÖO dollarit. Kõigil kolmel riigilon esialgne võlasumma juurdekasvanud protsentide arvel enam kui kahekordistunud.

Vabadussõja ajal Ühendriikidelt saadud sõjamaterjalide eest 9. iuuli 1918.a. seaduse alusel on Eesti Vabariigilevõlaks arvestatud 12 213 000 dollarit.Latile antud sõjamaterjal maksis samalajal 25220ÖÖ ja Leedule antud sõjamaterjal 4 159 IHK) dollarit.

Ameerika Abistamisadministratsiooni(American Relief Administration) kaudu 25. veebruari 1919. a. seaduse aluselEestile antud materjalide, kaasa arvatud ka toiduained, eest arvestati võlaks1786 Qöö dollarit. Samal ajal anti I.ätileabi 2610 000 ja Leedule 822 000 dollariväärtuses.

Ameerika arveametnikud on truultMrja pannud igasugused USA pooltEuroopa riikide heaks tehtud kulutused. Muuseas loetakse saadaolevaks võ-

.i& kah:, mis USA legi oma okupatsioonivägede hoidmiseks Rheinimaalpära.-: Vb:::se?t .Maailmasõda. Okupatsi-oorükuludcna on Saksamaale võlaks:*r\Atue I biljon 157 miljonit dollaritpõhisummana pius 43*2 miljonil dollari: võiaprob-erite:

Pärss: Ii Maailmasõda USA pooltteistele riikidele abistamiseks antud85.5 biljonist dollaris! läks mitukümmend biljoni: kommunistliku leeri riikidele. Ameerika abi N. Liidule ningAlbaania!? lõpetati 1957. aastal, kuidTshehhoslovakkia ja Ida-Saksamaaertid USA abi kuni 1955. a.. ja Ungarikoguni 1957. aastani! Poola ja Jugoslaavia toetamine USA poolt mitmesugustemajanduslike soodustuste andmise teelkestab aga praegu ikka vee! edasi. . .

Tallinna nääriöö võlurja okupatsiooni-kaubanduse süsteem

Kuidas toimus Tallinna rahva teenindamine ja kaupadega varustamine1968. aasta esimestel päevadel ja pärastkuhandusvõrgu üleminekut 5-päevaseletöönädalale, selle kohta annab V. Pe-dak ülevaate Nõukogudemaal lubatudkujul — följetoniga, kus rakendatud kamüstiline Näärivana-võlur:

Oli nääriöö. Kauplemise ja Teenindamise Organiseerimise ning Reguleerimise Valitsuse ülemus oli kokku kutsunud oma alluvad ülemused ja pidasnääripidu. Tõsteti klaasi lahkuva vanaja saabuva uue terviseks. Kui minuti-osuii suurel seinakellal nõksatades kaheteistkümnel peatus, hüüdis peopere-mees kätteõpitud paatosega:

„Edasi uute kõrguste poole!“Kuna peokülalistel olid uued kõrgu

sed silme ees, ei märganud keegi, kuiuks iseenesest avanes ja sisse astus hallvanaätt. Uustulnuk seisatas, vaataskauplejate ja teenindajale hingestatudnägusid ning ütles kangesti kohatudsõnad:

„Tulge nüüd maa peale tagasi ka!“Sellise mürgise märkuse peale oleks

nagu keskmise kaliibriga pomm. plahvatanud: keegi ei saanud sõna suust!Ainult ülemus kogus end kiiresti ningküsis:

„Kes sa sihuke oled?®«Ma olen võlur®, kostis vanaäti mu

heldes. „Paris tavaline näärivõtur. Kuulasin ja kuulasin, kui palju olete töötava kodaniku heaks teinud, ja kahjuhakkas, et te ise neM hüvesid proovida ei saa. Sestap tuligi snul mõte leha

korralik nääriMngttsss ja muuta

teid kõiki tavalisteks kodanikeks. Kahjuks kestab mu võim ainult näärijärg-se nädala.“

Kui vanaätt need sõnad öelnud oli,käis elekirllülilües väike naksatus. Tu

led kustusid, siis lõid korraks väga heledasti särama ja lõpus põlesid jällenormaalsel* nagu ennegi.

Kõ _e suurem ülemus ja temale alluvad väiksemad ülemused vaatasid üksteisele otsa. hõõrusid silmi ja ei saanud millestki aru.

Siis ütles kõige suurem ülemus enda-

..Salaia ei saa. viimaste aastate jooksul on meie kaubandus ja ka teenindamine kõvaste edasi läinud ja nurisemiseks poleks nagu põhjust. Aga kui seda asja vaadata töötava koduperenaiseseisukohalt, siis. . ."

„Tõsi, mis tõsi®, kinnitas teine. „Istume siin rasvast nõretava laua taga,kuigi arstid soovitavad toidus vaheldust. Aga kusi. seda vaheldust võtta?Näärisõit jäi rahvale müügiks keetmata, pasteet tegemata ja vorstid praadi-mata.“

„Selle ajaga cm nõnda, jah, et mitteei tea, kuhu ta kaob®, kostis kolmas.

Kui õhtul pärast ifiõd oled kauplusedläbi käinud ja perele vajaliku kättesaaftud. ei taha enam muud kui ennast,ristloodi panna. ,

Üks haigutas ja teine haigutas ja kõi-

edemus ütles::**.* **• pole pika peoga

k ~Järgmiseks hommikuks oli suurest. : -* ,k,d: töötav perenaine

snarrid Näämvõluri sõnad olid täide'...-...j -"„ori v.r,*.e uue aasta esimene

Xõigepeali tünar sõime ja poeg lasteaeda. sn:s kontorilaua taha. Löunatun-■ * : -v. \ *n koomilisse puhastusse. õhtupooliku! toidupoodi.

Tänu viiepäevasele töönädalale oliüks pimspr-cd tegevuse lõpetanud ja.... ........ - - ‘äi jekord naabertä-navalo Kulus tubli pooltund ja seejärelasus tc 'Csv koduperenaine iihaosakon-

järjekorda Uks kena noor daam tema ees küsis kolme erinevat sorti vors-t . tüki juustu ja pool kilo sinki ningpalus need kõik korralikult lahti lõigata Selja taga seisjad muidugi nurisesid ninu polnud vaimukustega kitsid,aga txkav koduperenaine, kelles veelmõningaid sugemeid endisest ülemusest

*..-cninduskultuuri huvides tuleb teinekord mõnegi ebamugavusega leppida. Lõpuks olid temalgi**:*.:d kr-sJärgmise! päeval käis ta optikakaup-

Itase ukse taga. et oma prille kätte saada. Ukse! seisis aga kurjakuulutav silt„Inventuur® ühegi märkuseta, millalsee lõppeda võiks Tõotav kodupere

naine arvas nüüd juba, et kui ta uuestiülemuseks saab, laseb ta kindlasti inventuuri lõpuaja ära märkida.

Neljandal päeval hakkas endine ülemus üsna tõsiselt pead raputama. Kadriorus ühe väikese toidupoe letil seisis silt: „Osakond suletud müüja puudumise tõttu“, „Viruvärava“ kauplusesoli avarii, „Raes“ sanitaarpäev ja „Maiasmoka® osakonna letil ilutses servitiarvelsud teadmiseks, et siin ei teenindata. . .

Endine ülemus mujale enam ei läinud. sest kaubandusvõrgu nendestkiüllatustest oli temale küllalt. Töö eiedenenud, sest peas keerlesid kodupe-renaiselikud sügavamõttelised probleemid. Meenus, kuidas ta ülemusega kangesti selle eest sõdis, et ka müüjatelekaks vaba päeva järjestikku anda. Selle peale ta ei tulnudki, et kui ka raudteevalitsus, bussi- ja taksopark ningveel mõned teenindusettevõtted samul!toimiksid, siis oleks ta ise esimesenasüüdlaste pihta kivi visanud. Ja ka selle peale ta ei mõelnud, et Tallinnakauplused pole kunagi ostjate vähesuse üle nuriseda võinud ja kui nüüdmõnede kaupluste tööaega lühendadaning teised paevaks-paariks hoopis sulgeda, siis keegi peab selle all kannata

ma Aga k-3-na ta nüüd näärivõluri vembu

tõttu töötava koduperenaise seisusseoli tõstetud, hakkasid sellised jumalavallatud mõtted temas kangesti peadtõstma Ainult üks asi segas: teadmine,et ta nädala parast uuesti ülemusekssaab.

Mõne reaga, kuid teadmisväärset

.võitle»»« vastatelumishinnadSAKSAMAA: DM 1*.— (Mulki». DM JLS»>;ROOTSI: Kr, JA— (Mt&lknr. Kr. 3-Sõ); ÜSA JaKANADA: I 1.» (ttcdknr. S «AM; INQI4SMAA:* SW~ (»Slloir. SK 1.—>; AUSTRAALIA ja uus-

MEREMAA: * (UliSlKnr. $ 8.50).Nimetamata maatles vastavalt saksa hinnale.

VÕITLEJA.TORUJA" KUUT.UTUSHINNAD. OUtrnllkuul,:saktamaa DM 5.—. USA/Kanada t LSI, injUtmaa,Austraalia, U-Meremaa sh. il/—, Raoul Kr. 7.—;Surmakuul.: DM O.tl mm, standardauurus Vftitl.org. liikmeile: Saksam. DM 10.—, USA/KanadaS ZM, Rootsi Kr. 1LSS, ingUsm. £ i.—. AustrJ

U.Merem. £ Ui. Ärikuulutused DM «.50 mm.

Kuuba kerkib taas päevakorraletiks kaasmaalane, kes eluneb joba pikemat aega Castro-Kuuba lähedal — ta

kasutab nimimärki OILMAN — saadab meile alljärgneva kaastöö ja kirjutabsinna juurde erakirjas: „Algranud aasta kujuneb sellele mandrile ja eriti Lõuna-Ameerikale kriitiliseks. Selle poolt räägivad kõik tundemärgid.

Kas tunned ?kas tunned kõrgemaid eesti sõjaväelasi kolmekümnendate aastate keskelt?

Juuresoleval pildil on jäädvustatud EESTI SÕJANÕUKOGU koosolek 16. detsembrist 1935. aastast. Sõjanõukogu juhatabtollane Sõjavägede Staabi ülem kindralmajor (viimati kindralleitnant) K. S. dipl. N. Reek, VR 1/2, 11/2 jall/3. Olgu selgituseks öeldud, et ainus eraisik nõupidamisel on Riigikontrolli Sõjaväe Osakonna peakontrolör Martin Kelder {surnud aastal1938), kellel oli eraisikuna kindralmajori positsioon ja viimaseaegse korra kohaselt võis kanda ka vastavat mundrit ilmaohvitseri vapitunnuseta käisel.

Toimetus suutis kõik pildilolevad isikud peale kahe deshifreerida. Pöördume seepärast lugejaskonna poole palvega,aidata kõiki kindlaks määrata: 1) Nimi, eesnimi, 2) tollane ja viimane auaste, 3) tollane ametkoht, 4) oiemasolnudVabaduse Ristid ja 5) asjaosalise saatus.

Kriitika„Balti basseinile"

Okupeeritud Leedu plaanimise juhataja A. Drdhnõi kirjutab Vilnos ilmuvas partei keskkomitee ideoloogilisesajakirjas „Xonumistas“ (oktoober 1967)Leedu pinnal asuvate tööstuste vähesest reniabiMieedlst.

Moskva plasTÜmisvolinik märgib, ettööstuslik areng Leedus on ikka alles111 p o o 1 nõukogude keskmist. Seeparast, nii nõuab Drobnõi, peab industrialiseerimise poliitika rohkem murettundma produktiivsuse, kvaliteedi parandamise ja töökäte parema jaotamisepärast- Ning edasi: Vabrikute rentabi-liteet on nigel, transpordi kulud liigasuured, kaupadele läheduses turu leidmine raske ja sealjuures on tööjõureservid. maksimaalselt rakendatud.

Ja lõpuks laseb Drobnõi kassi kotistvälja: tulevaste majanduslike plaani-miste juures tulevad vahekorrad teisteliiduvabariikide. rahvademokraatlikemaade ja muu välismaailma vahel senisest hoopis rohkem arvesse võtte!Need vahekorrad, peavad olema kooskõlastatud «Balti basseini“ (s. o. Läänemere riikide) majandusprobleemidega.

See mõistukõnes kirjutatud artikkeltahab ütelda: Leedu (ja ka muu põllumajandusliku Baltikumi) tööstusmaakstegemine pole kooskõlas antud oludega.Tuhandete kilomeetrite tagant tuuaksetooraineid Leetu ja saadetakse need pärast valmistoodetena jälle tuhandetekilomeetrite teha.

Kas Drobnõi ei tea siis, et see kunstlik Baltikumi tööstusrajooniks tegemineteenis venestamist? Uued, näiliselt põhjenduseta Baltikumi ehitatud tööstusedvajasid töökäsi — ja neid toodi Venemaalt, Seega on Baltikumi industrialiseerimine venestamise huvides tehtudplaan. Kas Drobnõi kirjutes oma artiklileedulaste huvides, või Moskva käsul?Kolmas võimalus, et naiivsusest.

HBtsiBBnapeaesindajad

rs.A: E. Vallaste. 243 East 34-th St,Kew York, N. Y. 10016, U. S. A-

Kanada: J, Ellandi, 135 BrowningAve« Toronto 6, Ont., Canada.

Rootsi: Ed. Karjel, Västeräsv. Sl.Eskilstuna 1. Postgiro 39 43&LSweden.

Inglismaa: V. Pärtel. 23 T4nd»oMsnsions, Hornsey Lane, Rlgh-gate, London. N. 6.. England.

Aostraalia; H. Laas. 141 CampbellStr« Estonian House, Sydnev.N. 5. W, Aus tralla.

f?ss Meremaa: A- Leetberg. SBondSL, Grcy Lynn, Auckland, W.2^New Zealand.

Verleger: vobacd „võitleja- e. V.VeriSg und Redaktion: SSõfl Heidelberg *3.poctfadt tt. - Verantwortlicher Redakteur;A- Joenaon. - Druck: Heidelberger Guten-

berg-Dmckenei.Srscbtinxmgaweise: monatliöi.Bezugspreis: DM Jft.— jährlich

yeriiperl: Heidelberg

Välisminister Rusknimekas napsifaja

USA välisminister Dean Kuski kohta on üldiselt teada, et ta on kõva vii-navõtja, kes tihti käib diplomaatlikelvastuvõttudel ja mitte üksi joob, vaidka „kannab” viina. Dean Rusk armastab kangemaid jooke. Kui ta läheb N.Liidu suursaatkonda vastuvõtule, siistuuakse välja eriti tema jaoks valmishoitav pudel pipraviina. Ometi ei saavälisminister Rusk! rohkearvulisedvaenlased öelda, et ta oleks joodik,sest teda ei ole kunagi nähtud joobnuna.

Kui USA kuld viiakseära kindlusest

USA kulda tuleb nüüd saata sadademiljonite dollarite väärtuses Euroopasse, peamiselt Londoni, et soovijailevahetada kullaks nende käes olevaidUSA paberdollareid. Väiksemaid koguseid kulda antakse välja New Yorgisasuvast hoiukohast, kuid suurematekoguste puhul võetakse kulda FortKnoxist, Kentucky osariigis asuvastkindlusest. Hulljulgete röövkallaletungide vältimiseks toimub kulla vedu

suure saladuskatte all. Siiski võidi hiljuti naha, kuidas Fort Knoxist väljasõitis neli kullaga laaditud veoautot.Kullaautodega sõitis kaasa 4 sõjaväemeeskonna veokit hambuni relvastatudsõdureiga ja 2 autot USA rahaministeeriumi agentidega. Ajakirjanike küsimuste peale, kui palju kulda ära viidi jakuhu, rahaministeerium vaikis.

Hitleri abi olevat elusViinis asuva Juudi Dokumentatsioo-

ni-Keskuse juht Simon Weisenthal, keson üles otsinud ja kohtu kätte toimetanud suure arvu endiseid natside tegelasi eesotsas hiljem Iisraelis poodudEichmanniga, väidab, et Martin Bor-mann, Hitleri parem käsi sõja perioodil, elunevat ühes Lõuna-Ameerikariigis kloostris. Bormanni arreteerimine olevat aga raske, sest kloostriümbruses eluneb suur arv endiseidnatse, kes on omavahel ühenduses lä-hiraadioga ja teatavad aegsasti, kuiv õõrad isikud kloostrile lähenevad. Siis„kaob“ Bormann ohu kestvuseks jäljetult. Ka olevat Bormannist kasutadaolev foto tehtud sel ajal, kui te oli 34-aastane — praegu on ta aga juba 67aastat vana ja välimuselt palju muutu

nud. ■¥]

Kuuba on täielikult muutunud maailmakommunismi „emalaevaks“, kustLenini, Stalini ja Mao targutusi üle kogu Ameerika kontinendi levitatakse.Kuubast väljub tonnide kaupa lohutuskirjandust, sissisõja taktikalist õpikuid, relvi, raha ja samuti ka „vabatahtlikke“ — mitte ainult Kuubas väljaõpetatud kohalikke kommuniste, vaidotseselt Kuuba tegewäe ohvitsere jasõdureid. . .

Niisugune sisseimbutamise taktikaalgas 1966. aasta lõpus ja kerkis esilemaailma ajakirjanduses alles Argentiinas sündinud arsti ja aferisti „Che“Guevara surmaga Boliivia dzhunglites1967. aasta oktoobris. Guevara oli tuntud kui üks suuremaid sissisõja propageerijaid ja selle õhutaja Lõuna-Ameerikas. Tema surm on ajutiselt häirinudpunase sissisõja arengut. Guevara olisee mees, kes oleks ehk võinud omaprestiizhiga tsentrsliseerida punasterelvastatud põrandaaluse liikumisejuhtimist.

Et kommunistidel ja nende käsilastelei ole veel õnnestunud võimu üle võtta nii mõneski L.-Ameerika riigis, siistuleb selle eest tänada nende omavahelisi lahkhelisid. Kommunistlik liikumine L.-Ameerikas on jagunenud kolmeks: Moskva vool, Pekingi vool ning„Titoistid“, kes kõik kibedalt omavahelvõistlevad. Sugugi mitte ei või aga sellistele näiliselt ületamatutele lahkhelidele suuri lootusi panna, sest nagu teame, kasutatakse revolutsioonide ja üle-võtmiste läbiviimiseks igasuguseid vahendeid. N. Liidu ja Kuuba praegunevahekordade näiline jahenemine paistab olevat vaid üks suur manööver,sest Kuubast saabunud andmed tõendavad otse vastupidist.

Nii on Kuuba lõunapool asuval Islade Pinos’el (Mändide saar) asuv suurvangilaagrite süsteem likvideeritud, etruumi anda sõjalistele seadmetele ningbaasile, mis oma alla võtavad kogusaare. Endised vangla administratiiv-ehitused on remontimisel. Neis leiabpeavarju suur terroristide ja sabotöö-ride formeerimise kool, kus saaksidväljaõpet punased agendid tervelt L.-Ameerika mandrilt ja punaselt häälestatud neegrite juhid Ühendriikides1;.Saare lõunarannale on ehitamisel allveelaevade baas N. Liidu allveelaevadele, millede aatompeadega raketidküüniksid lahedalt USA-d pommitama.Saare läänepoolsel küljel asuks Venemaailmaruumi eksploreerimise baas,mis sobiks ka USA eksperimentidesaboteerimiseks. Siguanea lahe ääresasuv luksushotell on kohandamiselbaasis töötavate „tehnikute” ja „nõuandjate” majutamiseks. Samuti on lõpukorral moodsa lennuvälja ehitamine.

Huvitav on asjaolu, et kõik see viiakse läbi, ilma et Monroe doktriinile, Riode Janeiro paktile, Bogota konverentsile ega Hemisfääri Kaitse-Kokkulep-

pele allakirjutanud riigid midagi konkreetselt selle vastu ette võtaksid.

O. Oiiman

Lühiteateid L.-AmeerikastMoskvale läheb Fidel Castro ülalpi-

Kuuba isamaalaste salaluure teatab,et kõik kauglaske-raketid ei viidud sugugi Venemaale tagasi, vaid osa neiston üles seatud täies laskekorras —maa-all. Tagasi läksid nii mõnedkitsement torud. . .

Haiti — prantsuse keelt rääkivaneegririigi — diktaator Francois Duva-lier on palganud oma teenistusse USAfirma — Grant Advertising Inc., kestalle propagandat teeb ja teda avalikkuse ees näitab heas valguses. Selleksmakstakse juba niigi tühjast riigikassast aastas 200 000 dollarit ja lisaksveel 200 000 dollarit erikulude katteks.

Santo Domingo vabariigis põletavadpunased terroristid suhkrupilliroo väljasid, hävitades sellega maa tähtsamattuluallikat. Samal ajal aga presidentBalaguer võtab oma valitsusse tuntudvasakpoolseid ja Castro käsilasi, kesongi nende põletamisaktsioonide orga-niseerijaiksi Kui sõjalised strateegidsaadeti jälitama El Haiticose tsoonisnähtud sisside jõuku, siis leidsid nadsinult lehma vargaid. . . Nagu vanalheal ajal Kuubas!

*

Kuubas kehtivad toidunormid: 454 gtoiduõli ehk taimerasva kuus, 1,4 kgriisi, 200 g soola, 454 g ube, 125 g kohvi, üks seep. Pealinnas 300 g liha nädalas, sisemaal 125 grammi. Isikud 12 kuni 65 aastani ei saa piima osta. Jõuludeks anti pealinnas 454 grammi sealiha,provintsis 300 garmmi.

*

Momendil on Kuubas 100 000 poliitilist vangi.

Rahupooldamine poleidentne pelgurlikkusega

Paavst Paulus VT on viimasel ajalkorduvalt välja astunud Vietnami sõjavastu, kusjuures katoliku kiriku ülem-juhi etteheited on langenud peamiseltUSA-le. Ameerika kommunistid, kom-somoltsid ja teised pahempoolsed, kesagiteerivad mitte üksi sõja, vaid üldsesõjaväeteenistuse vastu, pidasid paavsti isegi „oma meheks“. Nüüd shokeerisPaulus VI sõjaväeteenistusest kõrvale-hoidjaid, kui ta oma läkituses ütles:„Rahu ei tähenda patsifismi Tulebloota, et rahu ideaal ei soodusta pel-gurlikkust nende juures, kes kardavad,et vahest tuleb ka neü anda elu nenderiigi teenistuses, samuti nende omavendade huvides, kui need on võitlemas õiguse ning vabaduse eest.”

Lõpuks . . .

Päevapiltniku juures— Tere, meister!— Ohoo! Tervitan teid, seltsimees Se-

tuste! Pole teid kaua enam näinud!. . .— Töö, tegevus, kohustused, meister

Päevapildiste!— Muidugi, muidugi! Olete nüüd ju

insener! Kuidas elab teie isa?— Väikselt ja vaikselt. . .— Kas käite teda vahetevahel ka

seal Petseri taga, Pihkva oblasti Veri-huulitsa külas vaatamas?

— Mitte just tihti. . . Aastat viis tagasi käisin alles. Pole ju aega, meisterPäevapildiste! Sellepärast ma teie juurde tulingi. Mulle kirjutas üks mu isanaaber samast külast, et arvatakse, etma olen oma vanamehe nagu unustanud. . . .

— Sel juhul poleks paha, saata tallemõni meelespea-summake, aitate.« talvanusepäevi tuumakamalt kujundada.

— Pole võimalik suuri kulutusi isapeale teha! Teie ei oska endale ettekujutada, kui palju raha pressib minultvälja minu Volga? Hiljuti alles muretsesin! Ja nüüd alles selgub, kui paljumaksab selle ülalpidamine.

— Kelle ülalpidamine? Teie isa omavõi?

— Ah ei! Masin! Auto! Ja mis maksavad ülikonnad, kingad! Mis maksabtransistor-raadio, mis maksab televiisor, mis maksab viinapudel! Ja teate,meister, mis ma väij ansõtlesin: ärguisa rääkigu enam miini kohta, naguoleksin ta unustanud. Saadan talle nimelt oma foto isikliku allkirjaga. . .

— Muidugi, ka see on juba hea. Istuge. Kas teeme foto anfass või profiilis? Ma teeksin anfass, nii näete te parem välja.

— Ja porfiilis näen ma halvem välja?— Mitte, et halvem, aga anfogs oleks

nagu etem. . .— Tehke minust pilt pmffflžs?— Nagu arvate. Istuge sirgelt* mfks

te ennast kössi iõmbaia?— Olgu nii, nagu just olen!— Kuis soovite! Ah, ai, ai* ai . . ■

teil ju habe ajamata! See pole aga hull.Küll ma retusheerin habeme maha.Pildil olete sile, nagu ahvi tagumik.— Midagi ei tobi te viijaretusheerida!— Miks?— Tahan pildil olla loomulik. Ega ma

näitleja ole!— Hästi! Miks te käe seljataha ase

tate?— Ma ei taha, et käekell pildile tu

leb!— Ja mis siis? Aga sm te just nii

tahate, olgu. Muide — tele lips on veidi viitu. Parandage see sirgeks

— Tänan, et te lipsule tähelepanujuhtisite. . .

— Mis te teete? Miks võtate lipsueest ara? Nüüd on selline välimus,et isa pütt nahes «?»fena hakkab!

— Arvate? Tehke kiiresti ülesvõte!— Midagi ei saa sia. Salast ülesvõtet

teen elus alles Jeist korda. Kord tulimul plaadile jaadvustada üht isandat,kes oli vaese oinaks peksetud, tal olivaja foiodokumenti kohtru jaokg

— Kas mina olen aäis sellega, kes oli lahlkiudluisd?

— Noh: habemetüükaga ja lahtisekaelusega ja . . . noh, ega te just suursugune välja ei sae.

— Väga hea, võtke ütesl— üks sekund! Naeratage nüüd!— Ma ei mõtlegi naeratada.— Hästi! Tähelepana! üks«, Irafo^fayim,

võte! Tänan! Neljapäeval ma pildidvalmis“ Seega oa siis ass korras! Mul on

aega vähe. Hulk asju ajada ja habemeajaja juurest tuleb ka veel läbi karata. Nägemiseni!

Peatselt sai insener Ivan SetustePihkva oblasti Verhuuiitsa külast järgmise kirja:

„Mu armas poeg!Sain kätte sinu päevapildi sinu isik

liku allkirjaga. Tänan selle eest! Sinuväljanägemise järgi võin juba arvata,et sul on palju ebameeldivusi ja et suelu on väga raske. Kirjuta mulle, mikssa pidid töölt lahkama. Eile sain kätteoma rendise järelmaksu ja saadan sulle 100 (sada) rubla, arvan et vajad seda raha. Hoia ennast ja ära võta kõikielu tagasilööke südamesse. Tulevalkuul saadan sulle jälle raha.

Sind armastav isaVassili“

(S. Rudjanu ainetel ümberkobandamid O.-sepp.)

Baltikumiloomaaias

Nii mõnigi lääne turist, kes käinudokupeeritud Baltikumis, kõneleb hiljemsaadud muljetest. Proua Lischen Müller — tuntud kuju saksa seltskonnas —käis ka Baltikumis ja külastas seal taasavatud loomaaeda.

„See pole ju tõsi, et loomade rallidahve peksavad! See oli vanasti, kui seeVana Hirmus alles elas! Siis leidis asetka suuri ahvidevõiflusL Ja siis pidid

vahid ju ometigi sekkuma, eks? Ausõna— seda seletasid mulle noored ahvidevahid isiklikult'“

„Nüüd on kõik hoopis teisiti! Nadnäevad head välja, need armsad loomad, lõbusad, iseteadvad ja nii naljakad! Nad on palju paremini söödetud,kui vanasti seal põlismetsades. Ja seetore puur! Tuliuus, puhas!“

„Muidugi, kole kahte on seal loomaaias. Ma mõtlen külastajatele. Siis onahvidel juba kergem — nad saavadkõik tasuta, teate, ja siis need rikkalikud armuannid. eks?“

„Loomadel läheb seal hästi, ütlenmina! Ja mida nad veel tahavad? Jaüks ahv ütles mulle selgesõnaliselt: manäen ju oma silmadega, et mitte meie,vaid teie, külastajad olete trellide taga!Naljakas, eks?“

(Leedu pressiteenistus ELTA)

Jerevani raadiostArmeenia „raadio“ Jerevanis õpetab

nõukogude turistidele õiguskaitse probleeme välismaadel viibides:

„Saksamaa on korra-armastaja maa:seal on kõik keelatud, mis kihatud eiole. Inglismaa on vabaduste maa: sealon kõik lubatud, mis keelatud pole-Prantsusmaal seevastu: kõik on lubatud, ehkküll kõik keelatud on.“

Publikult järelpärimine raadio Jerevan iie:

Ja Venemaa?„Tsaaride Venemaa! oli kõik keelatud,

ehkküll see lubatud cü...**Ja Nõukogude Liidus?„Nõukogude T.Iidne on kõik hoopis

teistmoodi, sest kommunism fähemdahvabadust, midagi pole keelatud. Erandolukordadest saavad kurjategijad teada kohtuotsuste kaudu.*